República Democrática de Timor-Leste
Livru 1
“
Sai
sidadaun
diak,
sai
heroi
diak
ba
ita
nia
nasaun
”
Panorama
Orsamental
Orsamentu Geral
Estadu 2016
Pajina | 1
Índise
Parte 1: Diskursus Primeiru-Ministru ... 3
Parte 2: Deskrisaun kona-bá Orsamentu Estadu ... 24
2.1 Sumáriu Ezekutivu ... 24
2.2 Reforma Foun iha Jestaun Ekonómika no Finanseira ... 26
2.3 Sumáriu Ekonómiku ... 30
2.4 Indikadores Sosio-ekonómiku ... 39
2.5 Despeza no Kompromisu hosi Parseirus Dezenvolvimentu ... 44
2.6 Reseitas ... 57
2.7 Finansiamentu ... 63
Parte 3: Textu Lei Orsamentu Jeral Estadu... 85
Pajina | 2
CPLP Komunidade Paízes Lían Portugues DHS Peskiza Demográfika Saude
EU Uniaun Europeia
FAO Organizasaun Aihan no Agrikultura FDCH Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu FI Fundu Infraestrutura
FKTL/CFTL Fundu Konsolidadu Timor-Leste FMI/IMF Fundu Monetariu Internasional
FP Fundu Minarai
GdTL Governu Timor-Leste
IAB Konsellu Konsultivu ba Investimentu
IBRD Banku Internasional ba Rekonstrusaun no Dezenvolvimentu IDA Asosiasaun Internasional ba Dezenvolvimentu
IFC Korporasaun Finansas Internasional JFP Jestaun Finansas Publika
JICA Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun KPI Indikador Xave ba Dezempeñu
LFS Peskisa Forsa Traballu LPG Gas Natural Likifeitu
MECAE Ministru Estadu, Kordenador ba Asuntu Ekonómiku MdF Ministériu Finansas
ODM Objetivu Dezenvolvimentu Mileniu ODS Objetivu Dezenvolvimentu Sustentvel
PDID Planeamentu ba Dezenvolvimentu Integradu Distrital PIB Produtu Internu Brutu
PPP Parseria Públika-Privada RJD Reforma Jestaun Dezempeñu RKO/OCR Rekursus Kapital Ordinariu
RSE Rendimentu Sustentável Estimadu
SAMES Servisu Autonomu ba Medikamentus no Ekipamentus Saude SDR Direitu Espesial atu Hasai-osan
TLSLS Peskiza Padraun Moris iha Timor-Leste UPM Unidade Planeamentu no Monitorizasaun
Pajina | 3
Parte 1: Diskursus Primeiru-Ministru
DISKURSU HOSI ESELÉNSIA PRIMEIRU-MINISTRU
REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE,
DR. RUI MARIA DE ARAÚJO,
IHA BIBAN APREZENTASAUN
PROPOSTA LEI
ORSAMENTU JERÁL ESTADU BA 2016
Parlamentu Nasionál
Pajina | 4
Eselénsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasionál
Eselénsia
Vise-Prezidente sira, Parlamentu Nasionál nian
Eselénsia
Señor no Señora Deputadu sira
Karu Kolega sira hosi Membru Governu Señor no Señora sira
Povu Timor-Leste tomak,
O a te es ida, o ho se tidu Estadu ia ida, aka ha u heta p i il jiu atu ai haso u ho Ita Boot si a, “eño P ezide te, o disti tu deputadu si a, iha U a Fuku ida e e, atu aprezenta Orsamentu Jerál Estadu nian, ba tinan 2016.
P oposta ida e e, e e ohi ha u ai ap eze ta o defe de iha e e, ep eze ta p og a a o polítika fi a sei a, eko ó ika o sosiál si a e e sai k usiál atu Go e u Konstitusionál da-VI bele kae país ida e e hodi hasa e ko disau o is, ita ia po u ia . Ho ida e e, ele je e ho efisi sia osa pú liku ia si a, ele ku p i P og a a Go e u ia o, ha esa ko seku sia aka, atu la o a oi hodi ele ku p i ós Pla u Est at jiku Dezenvolvimentu nian ba, tinan 2011- , u uda est at jia hi ak dete i a te.
Iha fula a il kotuk, ha u ai, segu da s, haso u ho ilust e audi sia ida e e, lo i espo sa ilidade atu ap eze ta O sa e tu ‘etifikati u a ti a , e e sai ha esa Orsamentu ko ti uidade. Ohi , afati ho se ti e tu ida e e, ha u su ete a diskusau iha í el ida ás liu e e, p i ei u O sa e tu Je ál Estadu ia hosi Go e u Ko stitusio ál ba da-VI.
Halo O sa e tu ida, la ós uat ida fasil ka lalais. Mai difisil o e eik atu desidi polítika, prioridade hamutuk ho ninia orsamentasaun sira, hodi bele hetan dalan ida diak liu ba país no ba povu, presiza iha responsabilidade dobradu, iha minúsia no rigór, sa tan ba iha hahalok ida e e ta a ta ho o ito izasau o a aliasaun kona-ba orsamentasaun hirak uluk ka ik iha du i ezultadu si a e e ita hei ka lae.
Pajina | 5
Estrutura foun Governu nian loke dalan ba nosaun ida, iha ninia kompromisu, programa, ati idade o o jekti u to ak, e e atu alka sa iha i istériu ida-idak, no ninia reajuste e e esesá iu atu e ita despe dísiu si a. ‘eo ga izasau ida e e pe ite a i atu konsentra ami nia esforsu hodi bele kompreende didiak kona-ba saida deit maka ami devia o p esija ko ije o esesidade hi ak e e ezije ami atu devia introdús dinamika no prioridade foun.
Nu e e, aka p oposta O sa e tu Je ál Estadu ia a ti a ha utuk dóla illau 1.562,233, inklui empréstimu sira. Montante totál mai hosi soma hamutuk kategoria orsamentál, no konkretu liu maka:
- Saláriu no Vensimentu sira: dólar millaun 181,529;
- Bein no Servisu sira (inklui FDKU): dólar millaun 468,988;
- Transferénsia públika sira: dólar millaun 475,775;
- Kapitál Menór: dólar millaun 17,565;
- Kapital Dezenvolvimentu (inklui FI): dólar millaun 418,376;
Való e e a i p opoi e e, tu uitoa ko pa a ho O sa e tu ida uluk ia o ezulta hosi análize ida realista no klean kona-ba nesesidade no prioridade sira, hodi iha konsiderasaun konjuntura mundiál, baríl mina- ai ia foli tu , e ebé bele afeta ekonomia mundiál, maibé sempre ho preokupasaun atu labele sés-an hosi investimentu kontínuu iha á ea hi ak e e pe ite ita atu afati lo i a oi di e sifikasau o k exi e tu sustentavel iha ita nia ekonomia.
Atu Timor-Leste ele sai u uda país ida e e ho e di e tu diu ás, to o ti a , maka presija kreximentu ida forte no ho kualidade ekonomia naun-petrolíferu ida boot. E t e ti a o Go e u i ple e ta o a polítika eko ó ika hi ak e e lori ita ba taxa kreximentu ekonómiku ida ás, ho PIB naun-pet olífe u e e sa e ho dia ,6% tinan ida.
Taxa k exi e tu si a e e ai hosi p ojektu i f a-est utu a hi ak oot, e e p e ee o a iha PED, atu bele finansia investimentu ho kualidade iha infra-estrutura no iha dezenvolvimentu kapitál umanu hodi bele kria baze hirak nesesáriu ba dezenvolvimentu sustentavel ba prazu naruk.
Pajina | 6
Panorama ba konsumidór timor-oan sira iha prazu médiu mos sai pozitivu, e e e p e ee katak i el ko su u sa e ho fo a g aduál o katak i flasau a uál sei pe a ese iha esik %, iha kedas eta o sa e tál Go e u ia ho % to o % ia okos, iha ti a o 2018.
Relasiona ho reseita doméstika sira, prevee tiha ona aumentu uitoan iha tinan 2016, tandeit efo a hi ak e e o as e e la o hela, la ós deit iha fiskal ai os iha eko o ia, e e sei iha efeitu hi ak sig ifikati u iha ti a , iha í el deze peñu se isu go e u nian ida diak liu, liu hosi kobransa hirak boot no liu hosi aumenta baze koleta impostu no taxa nian sira.
Eselénsia,
Mo ta te O sa e tu e e ohi a i ai p opoi aka, Ita Boot sei ekoñese ida e e, ás liu ida e e a i fou -fou defi e ha esa kakuluk fiskál ia .
Bainhira Governu promo e Jo ada O sa e tál , ia halo ida e e ho i te sau atu i spi a disiplina fiskál ida boot liu, hodi hamenus gastu hirak supérfluu, no defini Prioridade Nasionál sira ba tinan 2016. Iha te pu e e á a i esta elese e elope fiskál ida ho aló dolar rihun millaun 1,3 no ami estipula edukasaun, saude, agrikultura no infra-estrutura bázika sira hanesan área liu bá prioritária investimentu nian.
Maski u e e, aló hi ak e e la ós aló si a e e ohi a i ap eze ta o fatia oot investimentu nian, efeti a e te, halai liu a i f aest utu a hi ak oot, e e aka kontempla ona iha Fundu Infraestrutura nian, hanesan iha projetu sira iha estrada nian, portu no areoportu no saneamentu, Tasi Mane no projektu no programa sira kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosial hanesan Rejiaun Espesiál Administrativa Oe-Cusse Ambeno, Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Oe-Cusse Ambeno no pensaun sira ba ete a u si a, a e a idozu o defisie te si a, a e a íti a dezast e atu ál si a u e e
os apoiu liu hosi Bolsa da Mãe .
Ta a e e, a i ia de atu esplika a po u Ti o -Leste, e e ep eze ta hosi Parlamentu Nasionál, kona- a azau hi ak e e halo Ko it ‘e izau Polítiku hola desizau ida e e.
Pajina | 7 Ta a ida e e du i aka a i haka as-an atu kontinua ho projektu infraestruturas lubuk ida, e e aka hala o tiha o a, tui -tuir malun, hosi governu hirak uluk nian. Projektu ho folin ás, e e sai k usiál o t a z e sál a deze ol e setó oi -oin no país, no projektu sira e e dada aka as i esti e tu, e e ago a la ele ha e us ia it u ta a ele kompromete sustentabilidade hotu-hotu, i esti e tu o ko p o isu hi ak hala o o a to o o as e e. Ta a e e, aka se isu e e a i hala o hodi te ta atu ku p e kakuluk o sa e tál , aski a i seidauk ko sege alka sa uat e e a i p opoi , se isu si a e e lori dixiplina ida no análize rigorozu liu tan.
No hodi haraik-an ami rekoñese katak kakuluk fiskál ida realista labele determina sein koñesimentu ida klaru kona-ba kustu implementasaun ba programa, politika no projektu nian sira, ka bele dehan, kona-ba nesesidade finanseira no orsamentasaun setór sira nian iha kada p og a a. Ida e e ale te es atu o sa e ta kustu i ple e tasau ia ha esa , po eze plu, politika edukasau ia , e e defi e k it iu si a atu ga a te e si u ida ho kualidade nunee os atu o sa e ta kustu i f aest utu a ia si a, e e ita i este hela, basá ita koalia kona- a i esti e tu p azu a uk ia si a, e e ezije igó o a aliasau , ta a ele ko p o ete suste ta ilidade fiskál e e aka ita ai iha eo hodi defende hanesan buat esensiál ida.
Eze sísiu p e izi ilidade e e ha u koalia e e ese siál du i, la ós deit a Go e u ida e e, ai ós a Go e u hi ak tui ai, atu u e e ele dete i a e olope fiskál hi ak konsistente liu ho nesesidade hirak reál no obrigasaun Estadu nian sira, hodi labele duni ig o a suste ta ilidade o sa e tál hosi ita ia país jo e ida e e.
A i ia ko p o isu se p e hola di esau a hala o se isu e e diak liu a po u, liu-liu iha á ea hi ak e e a i ide tifika ha esa p ioritáriu, no ba korte sirúrjiku ba despeza hi ak la p esija, a gastu hi ak e e la fo e efísiu ka hadia kualidade o is populasau nian.
A i os, du a te hala o p epa asau O sa e tu Je ál Estadu, a i e ifika o a katak p estasau se isu ida e e diak liu, la implika nesesáriamente aumentu nominál ka proporsionál ba orsamentu. Relasaun entre servisu no ninia mellor prestasaun, iha liu ligasau ho i ia i ple e tasau o i ia kapasidade jestau . No ida e e halo a i fia metin katak nesesáriu tebes atu averigua nesesidade no prioridade sira hosi kada ministériu, la ós deit iha í el hosi si a ia ati idade si a, ai os, o liu-liu, iha nível orsamentasaun no implementasaun.
Pajina | 8 ai a i la ós atu tau a kotuk p io idade politika ko a-ba kualidade prestasaun servisu nian sira.
Pasu ida hosi pasu hi ak seluk, e e a i ko side a fu da e tál iha p osesu ida e e, maka atribuisaun autonomia boot liu tan ba ajénsia, institutu no ministériu sira. Ninia o jekti u e e kla u: ai hi a ita fo auto o ia oot liu ta , ita os husu espo sa ilidade boot liu tan! Jestaun diak no kapasidade implementasaun, akompaña ho monitorizasaun rigoroza maka bele informa mai ita kona- a ezultadu si a o, azeia a ida e e, aka ele at i ui o sa e tu ida, ta a te ki iha e id sia e e ko fi a katak heta du i ezultadu hi ak e e ita haka ak.
Fo auto o ia oot liu ida e e ha esa pa te ida hosi dala e e ita te ki hakut-tuir atu u e e ele heta kualidade iha p estasau se isu Estadu ia , se p e ho espo sa ilidade ási a iha i ia tutela, e e defi i politika seto ál ia si a o estratéjia implementasaun nian sira. Ami fiar katak bainhira ita hakarak eziji, ita tenki fo auto o ia oot liu hodi ko i a ho ko disau a se isu ia hi ak adekuadu, u e e os ho responsabilizasaun hosi respetivu dirijente sira.
Ta a e e a i haka ak sai hosi atuál siste a fi a sas e e ho ko t olu ex-ante ba sistema kontrolu ex-post ia ida. Ka ele deha Mi ist iu Fi a sas sei la hala o ta
funsaun atu aprova despeza hotu-hotu, o fu sau ida e e sei fo a ó gau o Mi ist iu si a, o ida e e sei akontese ho forma progresivu, akompaña ho formasaun, mobilizasaun rekursu umanu, tuir ezijénsia sira no kapasidade oin-oi e e eziste iha i stituisau oi -oin Estadu nian.
Mai ida e e la sig ifika katak sei la iha ta ko t olu, igó o esponsabilizasaun hosi di ije te si a ia . Lae, la ós ha esa e e, ko t olu sei hala o liu hosi ap o asau kuad u eguladó ko t olu i te u Estadu ia ida, e e sei ele pe ite hala o t a zisau hosi kontrolu ex-ante ba fali ex-post. Nu e e aka sei osu responsabilidade oin-oin entre setór auditoria no inspeksaun sira, ho Inspeksaun-Je ál Estadu ia , ai hi a atu hala o audito ia sistemátika sira no iha responsabilizasaun hosi ninia dirijente sira.
Pajina | 9
Eselénsias,
Governu da-VI hahú dadauk ona reorganizasaun interna ida, ho objetivu atu asegura ligasau ida e t e pla u o o sa e tu, o iha eo ga izasau e e a i adota p i sípiu ida: planu ida, orsamentu ida, sistema ida!
Ami hakarak estabelese iha órgaun governu nian hotu-hotu Unidade ida kona-ba Pla ea e tu, Mo ito izasau o A aliasau atu u e e ele k ia est utu a o kapasidade a i ple e tasau hosi p osesu ida e e. Pla u a uál si a, elató iu si a ko a-ba dezempeñu, planu sira no relatóriu sira kona- a ap o izio a e tu aka sai u udar ferramenta sira kona- a pla ea e tu, o ito izasau o i ple e tasau , e e ai hi a hala o ho fo a koo de ada, si a sei lo i t a spa sia oot liu o, lo i os responsabilizasaun boot liu liu hosi dezempeñu ministériu nian relasiona ho kompromisu hirak ita simu ona.
Kala Distintu Deputadu sira hetan ona oportunidade atu simu no analiza rezultadu hosi esfo su ida e e, ai hi a si u Li u ko a-ba Orsamentu, no iha neba bele konstata katak, foin ba dala-uluk, aka pla u a uál e e ta a iha o sa e tu.
“e isu ida e e, la seluk la let, selae ezulta hosi se isu ida ezije te hodi liga pla u ho o sa e tu. No ida e e aka a i halo iha a álize i usiozu o k ite iozu ida ko a-ba planu atividade nian, hodi tenta atu, ho rigór, atribui orsamentu ida ba pla u e e, hodi ele heta elasau ida diak liu e t e si a a i ua, o ko espo d sia ida diuk liu e t e osa pú liku
e e gasta o a o se isu hi ak e e hala o tiha o a.
Ida e e aka te tati a a da-uluk, e e a i hala o iha te pu ida adak te es, e e bele kontinua dezenvolve iha tinan 2017, no iha tinan hirak tuir mai, liu hosi definisaun ida rigoroza kona-ba programa sira iha kada setór, hodi integra planu, orsamentu, implementasaun no verifikasaun ba rezultadu sira ho forma ida integrada, iha sistema ida deit nia laran. Definisaun kona-ba programa sira no kona-ba ninia kustu implementasaun nian sira, iha perspetiva plurianuál ida, sei evita atu ita hahú hosi zero bainhira ita elabora pla u a uál o o sa e tu. Liu ta ida e e, a i e ita atu planeia atividade sira, karik ati idade si a e e la ta a iha o sa e tu.
Nu e e, o ho ka ate ida ope asio al liu, a i iha ti a sei heta o a fe a e ta jestaun nian foun hanesan planu implementasaun atividade no despeja sira no planu aproviziona e tu. Buat hi ak e e sei o iga ó gau go e u ia si a atu halo po e o liu ta o tau a kale dá iu ai hi a atu sosa e s, se isu ka o a si a, atu u e e ele iha espo sa ilizasau ida oot liu ai hi a i ple e ta, la ós deit fiziku ai os finanseira, kona- a p og a a si a e e.
Pajina | 10
maka garante prestasaun servisu ida efikás, efisiente no justu, ho reperkusaun hirak lós nian ba ema hotu nia moris.
Bai hi a hahú o a ho p osedi e tu ida e e, aka eta a uál hi ak e e a i ide tifika ona iha planu sira, bele fasil liu ba Ita Boot sira, atu halo eskrutíniu no fiskaliza, hodi halo asaun Ezekutivu nian sai transparente liu no iha responsabilizasaun liu tan.
Alei de ida e e, eka iz u e e Go e u k ia e e sei ezije ta kola o asu ida eti liu tan entre responsavel sira hosi area oin-oin, hodi afina sai diak liu tan ninia rezultadu sira no, liu-liu, hodi permite atu ita identifika, iha tempu lolós nian, saida maka impede ninia implementasaun no atu hola medida no prekausaun hirak presija atu bele garante efikásia
o efisi sia a p og a a si a e e.
No katak, ho deit rekursu umanu hirak kapasitadu, maka ita bele konsege prestasaun servisu ida diak liu, ami sei kontinua proporsiona, liu hosi Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu, formasaun profisionál, formasaun téknika no bolsa estudu. Ba tinan 2016, bainhira aloka fila-fali fundu sira ba programa kona-ba Asisténsia Téknika ba Setór Judisiáriu no Tersiáriu, aka fu du ida e e sei i side liu-liu iha programa sira kona- a fo asau je ál e e sei benefisia setór hotu-hotu.
No atu presija liu tan ninia utilizasaun, ami sei hetan iha primeiru trimestre tinan 2016, ezultadu hi ak hosi Mapea e tu Nasio ál a ‘eku su U a u si a hosi “etó Pú liku o P i adu si a, tui u isípiu o A aliasau a ‘ezultadu sira hosi Programa FDKU hosi tinan 2011- . Estudu hi ak e e la ós pe ite deit atu a alia ezultadu hi ak a i heta o a, maibé mos sei permite ami atu hetan nosaun diak ida kona- a esesidade si a, o ida e e sei tulun ami atu define iha área ida nee ak p esija liu atu hala o ajusta e tu iha fo asau o kapasitasau a ita ia eku su u a u si a atu u e e ele haso u p oku a merkadu nian.
Eselénsias,
Timor-Leste, tui lolós, ko ti ua esti ula i esti e tu o sai país at ati u ida. Ta a e e a i haka as-a iha efo a setó pú liku. Ho ida e e a i hahú o a i ple e ta efo a est at jika si a, e e aka sei ako tese du a te ti a alu ia la a , o sei pe ite Timor-Leste bele hetan susesu iha dalan ba dezenvolvimentu nasionál sustentavel.
‘efo a Lejislati a o “etó Justisa ia sei hadi a kapasidade setó lejislati u o judisiá iu sai diak liu ta , e e sei ga a te o p ot je di eitu po u ia si a o, liu-liu polítika kona-ba asesu kona-ba justisa.
Pajina | 11 ‘efo a Ad i ist asau Pú lika e e i klui a álize diag óstiku a eku sus u a us ia , estabelesimentu padraun kompeténsia nian sira, revizaun ba tabela salariál no identifikasaun estrutura organizasionál, sei kria kondisaun sira atu bele fo ba Estadu efis sia, efikásia o espo sa ilidade a ak liu ta . Ida e e haka ak os fo a ad i ist asau pú lika ko disau hi ak e e ele i ple e ta i ia ko peténsia sira ba i te ese pú liku o, atu fo os a fu sio á iu si a ko disau hi ak p esija atu si a hala o sira nia funsaun sira ho didiak. Tebes duni katak, ami bele deit ezije rigór, etika no profisionalizmu bainhira ita nia ema sira hatudu katak sira bele ona no sira hetan ona fatin ida lós atu hala o si a ia fu sau si a.
Ne e aka edida si a e e , tui a i hate e sei k ia ko disau si a atu je e i esti e tu o di e sifikasau eko ó ika e e ese siál te es a país o te ki ako paña hosi estratéjia ida e e ele ajusta iha e a si a, iha i f aest utu a si a o ele hata atu k ia ko disau hi ak e e ele fo k iit a i esti e tu p i adu.
No ta a e e aka Go e u ap o a o a esesidade atu i ple e ta ‘efo a o Fo e tu Eko ó iku ida e e , ho elasaun ida forte ho Programa Reforma Fiskál, sei kria medida hi ak e e i ia o jekti u aka atu deze ol e, efo sa o apoia setó p i adu, e e ele je a e p egu suste ta el o di e sifika eko o ia. A i haka ak hadi a a ie te setó privadu nian no a ida e e a i ko xie te katak te ki egula e ta ai o p op iedade si a, dezenvolve infraestrutura ekonómika nian sira, fo énfaze ba formasaun rekursu umanu sira no ba dezenvolvimentu maundobra, kria ambiente ida propísiu ba negósiu sira no tau atensaun ba investimentu no dezenvolvimentu privadu.
A i haka ak, os atu efo sa ita ia i stituisau a ká ia si a. Ta a e e aka a i ha oi fo kapitál ba Banku Sentrál Timor-Leste (BSTL) no mos Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste BNKTL atu Ba ku ida e e ele k ia ko disau hi ak e e ele fasilita asesu a k ditu, a i esti e tu p ojetu ia hi ak e e suste ta el o ele je e e p egu, liu-liu iha zona u ál si a; Ita hei atu, ho ida e e, ita ele heta e a sipasau ida iha setó p i adu, iha área hirak ho natureza komersiál no investimentu, hodi husik Estado sai livre hodi lalika sai ato oot ida iha a ea hi ak e e, atu u e e ia ele ko se t a-an diak liu tan iha protéje kestaun sosial sira.
Eselénsias,
Ti a sei sai ha esa ti a i ple e tasau eka iz u ho i st u e tu hi ak e e hotu e e sei apoia a i iha jestau ida espo sá el, efikás o suste ta el, hodi pe ite mosu ezekusaun osan públiku nian hodi kria kondisaun sira ba jere investimentu no diversifika ekonomia.
Pajina | 12 fa o a el liu, u e e ese siál aka halo sa ea e tu ho espo sa ilidade a tusa si a, Hodi salvaguarda integridade no konfiansa iha Estadu.
Ida e e aka atitude ida e e sei pe ite atu, Go e u ida tui ai, ele iha i ia programa dezenvolvimentu rasik no kontinua mos asume implementasaun Objektivu hirak kona- a Deze ol i e tu “uste ta el, e e ap o a o a iha Ko sellu Mi ist us no iha Pa la e tu Nasio ál, o katak a i fia uat si a e e sei lo i a k exi e tu o dezenvolvimentu sustentavel Timor-Leste ia , hodi halo ia sai país ida p óspe u o hasa e kualidade moris ita nia populasaun nian.
No presizamente iha ótika ida nee, ko a- a aliña e tu e t e i st u e tu o siste a planeamentu no orsamentasaun nian sira ho objektivu hirak hosi Dezenvolvimentu “uste ta el ia , e e Ita Boot si a suje e a Go e u, aka a i ekoñese i po tá sia hosi empeñu parte hotu-hotu nian atu ku p e ida e e.
Ho ezultadu p eli i á si a hosi “e su ia , e e ita ko stata katak ita ia populasau au e ta o a a e a a i , , , aka a i haka as-an atu kontinua promove no garante klima seguransa, pás no estabilidade – objektivu nee Ti o Leste, aliás, heta pa tisipasau ati a ida e e e a hotu ekoñese. A i os sei ko ti ua ajusta polítika hi ak fu da e tál liu, ha esa igualdade j e u, e e efo sa o a ho Dekla asau Mau isse, e e foi lalais asi a e e, o p otesau a ema defisiente no vulnerável sira.
Tanba ita nia populasaun maioria klosan, ami hakarak kontinua estimula kualidade iha formasaun akadémika no profisionál no promove oportunidade empregu nian sira atu bele fo a si a ko disau hi ak e e ele ha osu oris ida dignu, ativu, inkluzivu no sira bele pa tisipa iha deze ol i e tu iha asau e e. No ta a si a aka futu u líde a país ida e e, aka p esija os fo ha oi a si a ko a-ba kestaun alterasaun klimátika no dezastre atu ál si a, e e te ki ha a kestau e e ho s iu ta a ele afeta aka as te es deze ol i e tu suste ta el país o sosiedade ida e e ia
Kona- a ida e e, pe ite ha u atu koalia katak a i ha í tiha o a kli u se isu ia ida atu implementa Objektivu sira hosi Dezenvolvime tu “uste ta el e e , ho fo a t a s e sal, sei hala o ia k a atu Ti o -Leste bele konsege hetan ninia kompromisu sira ba Ajenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentavel.
Asau se t ál o p io itá iu ida aka luta a ita ia so e a ia ple a e e aka ita bele deit heta liu hosi deli itasau defi iti u ita ia f o tei a a íti u ia si a. A i o as e e hala o hela p osesu e e ho pe se e a sa total, asá di eitu si a ti o -oan nian labele relega fali ba planu segundu iha prioridade sira Estadu nian.
Ami ia asau este a, deze peña iha e e, papel i po ta te ida. Ta a e e aka a i ko ti ua haka as-an atu fortalese ami nia pozisaun iha fora i te asio ál si a, u e e
Pajina | 13
alavanka ida ba kreximentu ekonómiku. Mai ita mos kontinua fo onra ba ita nia kompromisu sira no fo apoiu ba país frajil sira, liu hosi klibur g7+ no, liu hosi Ajénsia Kooperasaun Timor-Leste nian, mai ita hakat ba oin hodi fo apoiu ba prosesu dezenvolvimentu iha ita nia país irmaun sira.
Eselénsias,
Ita foin selebra hotu tinan hatnulu aniversáriu Proklamasaun ita nia Independénsia no tinan 500 ko taktu e t e po u Ti o ho Po tug s ho e e ak ko t i ui a ak te es a ha í o afirma ita nia identidade.
Mai ita ko e o a os iha ti a ida e e, ti a sa ulu esi tolu ha esa Nasau independente. Ita benefisia ona ambiente ida estavel, hamutuk ho pás o segu a sa e e mos permite ita atu tau hamutuk politika ida kona-ba konsensu, relasiona ho estratéjia país ia , e e i te ese asio ál si a heta fati ás liu ko pa a ho i te se i di iduál, ida e e maka motivu lolós hosi ita nia orgullu.
Atu e ata, ha u apela de ate e e ele sai f a ka o ko st uti u hodi eke ha iku ita ia siste a de ok átiku, u uda uluk kedas sai ha esa t i utu ida hosi disti tu Deputadu si a, ai hi a ha katak diskusau si a e e sei fo liu a politika si a, ha utuk ho ninia o sa e tu, hodi i p i e iha diskusau ida e e ia la a , i ia i te ese oot liu, katak kualidade o ele á sia o sa e tu Estadu ia a ti a tui ai. K a ek a i a Ita nia Nasaun!
Obrigadu barak.
Dr. Rui Maria de Araújo
Pajina | 14
INTERVENSAUN BA PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA
IHA PARLAMENTU NASIONAL KONA BA
APRESIASAUN FOUN DEKRETO PARLAMENTU NASIONAL
Nº20/III - OGE 2016
Pajina | 15
Sua Eselénsia Sr Prezidenti Parlamentu Nasionál,
Suas Eselénsias Srs Vise-Prezidentes Parlamentu Nasionál,
Distintus deputadus,
Kolegas membrus do Governu,
Povu Timor-Leste tomak.
Ko ti uasau Ti a Fou K a ek ida a ita o ot si a hotu.
Ho laran nakraik tebes, maka ohin a i ai iha e e, dala ida ta , atu hato o VI Go e u Konstitusionál ninia pontu de vista kona- a politika e e sai aze a pla u asau a ual no OJE 2016, liu-liu po tu de ista hi ak e e e elasio a ho “ua Esel sia “ P ezide te da Republika ninia mensajen, iha 28 Dezembru 2015, ba Parlamentu Nasionál, hodi husu atu re-apresia Dekretu Parlamentu Nasional nº20/III – Orsamentu Jeral Estadu ba tinan 2016. Molok atu hato o VI Go e u Ko stitusio al i ia pe speti a ko a a aspetu hi ak e e saliente-liu, husi Sua Eselénsia Sr Prezidente Republika ninia mensajen de veto, hau hakarak fo o ha oi hikas fali a ita hotu katak, iha ko testu sepa asau pode es tui ita ia Ko stituisau da ‘epu lika, Go e u aka o gau so e a u e e espo sá el ba kondusaun no ezekusaun politika jerál paiz nian (artigo 103º), depois de hetan aprovasaun iha Parlamentu Nasional (alinea a, nº1, artigo 115º). Ho baze ba mandatu konstitusionál hi ak e e, Go e u hotu-hotu, hahú kedas husi I Governu Konstitusional, define ida-idak ninia linã jeral kondusaun politika pais nian liu-husi ida-idak ninia Programa do Governo, e e heta ap esiasau iha U a Fuku ida e e, hafoi Go e u ida-idak os hala o ezekusaun ba sira ida-idak nia programa, liu husi planu asaun no mos orsamentu anual. Kompetensia atu Govenu prepara planu no prepara OJE, hafoin ezekuta depois de hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasional, esplisitamente definidu iha alinea d, nº1, artigo 115º Konstituisaun Republika.
Pajina | 16 Iha so i seluk, liña de asau tolu e e t asa tiha o a iha Pla u Deze ol i e tu Est atejiku a ti a to o ti a , a i i ko po a tiha o a iha P og a a VI Go e u, no buka atu ezekuta liu husi planu asaun no orsamentu anual, inklui mos liu husi OJE 2016 ho focus ba Segunda Faze implementasaun Planu Estratejiku Dezenvolvimentu 2011-2030. ‘efleksu husi liña de asau tolu e e, aka ha osu p io idade o alokasau o sa e tu a tinan 2016.
Sr Presidente, ilustres deputadus, povu Timor-Leste tomak.
Haree ba mensajen Sua Eselénsia Sr Prezidente da Repúblika kona-ba veto ba OJE 2016,
Uluk nian nain, VI Governu konsiente katak i vesti e tu hi ak e ebé ita desidi atu halo
ohin, labele prejudika fali dezenvovimentu aban-bain- ua ia . Maski u e e, Go e u os
hanoin katak dezenvolvimentu aban-bain-rua nian, sei la iha, wainhira ita la hahú halo investimentu ohin.
Go e u ko p ie de p eokupasau katak despeza e e Estadu hala o la sustentavel, ho azau katak i a foli tu u a ei eik, o p ojesau a ti a , tui o ese ado sira, sei sai 50 dolares amerikanus/barril, enkuantu ke governu ninia presu referensia ba OJE , a as liu, ho alo , dola es a e ika us; ) OJE ultrapassa beibeik Rendimentu “uste tá el to o liu tiha % o eseita ão-pet olife a kleu o a aka sei afati ki ik,
o uase estag ado .
Lo os du i, i a i ia foli uda ka a ia ei eik, ai ita oos keta haluha katak % husi rikeza i a ai ia e e ita hate e, t a sfo adu o a a eku sus/asset fi a sei us, o eku sus fi a sei us hi ak e e, ho aze a politika i esti e tu e e Go e u hala o, tinan-tinan hamosu funan ba Fundu Minarai.
Pajina | 17
Loos duni ita ultrapassa Rendimentu Sustentavel Estimadu, tamba ita presiza rekursus finanseirus adisionais atu i este iha a eas e e e li ã de o ie tasau Pla u Est at jiku Dezenvolvimentu define, hanesan temi tiha ona iha leten. Iha sorin ida, Governu hahu kedas ti a adopta politika f o tloadi g , katak a tesipa halo despeza a i esti e tu capital makaas kedas ago a, hodi u e e, hahu ti a , i esti e tu iha apital hi ak e e ele o a ha osu e di e tu fiskal sufisie te atu ha e us Ti o -Leste ninia depe de sia a Fu du Mi a ai. Atu ele fi a sia politika f o tloadi g ida e e, osa alu ita foti husi Fu du Mi a ai, o o ta te seluk ita foti husi osa e e pa sei u si a fo o e p esta ai ita, ho fu a e e ki ik-liu ko pa a ho fu a e e ita ia osa iha Fu du Mi a ai heta , husi i esti e tu fi a sei u e e ita halo.
Iha parte seluk, wainhira ita haree dadus kona-ba reseita não-petrolifera, ita bele haree katak eseita ida e e, la estag adu, ta a husi ti a , pu eze plu, to o , eseita não-petrolifera aumenta husi US$111.7 milloens, ba US$170 milloens, ka iha tinan lima nia la a iha au e tu . %. P og esu ida e e seidauk ási u, ai hatudu katak eseita não-pet olife a iha pote sialidade o ot atu sai u uda fo te adisio ál e e sig ifikati u ba finansiamentu dezenvolvimentu sosio-ekonomiku Timor-Leste nian, wainhira iha duni i esti e tu e e s iu iha ita ia eko o ia. ‘efo a eko o ika o fiskal e e VI Go e u o as e e hala o hela sei uka atu di e sifika liu ta tipu i postu ão -petrolifero; (2) habelar liu tan baze ka, universu kontribuinte impostus nian; (3) halo administrasaun impostus sai efisiente liu tan.
Sr Presidente, ilustres deputadus, povu Timor-Leste tomak.
Tuir fali, p eokupasau i po ta te ida e e “ua Esele sia “ P eside te da ‘epu lika manifesta iha mensajen kona-ba veto ba OJE 2016 maka sustentabilidade dezenvolvimentu futuru Timor-Leste ia . P eokupasau ida e e hato o liu husi silogis u ida, ka odelu asiosi io azeadu a dedusau , ho p e isa ua e e lo i a ko kluzau ida. “ilogis u kona-ba sustentabilidade dezenvolvimentu futuru Timor-Leste nain, bele haree iha página 3 husi Sua Eselensia Sr Presidente da Republika ninia mensajen. Hau sei lê tuir mai, entre aspas:
Nu OGE e ue:
a) a despesa corrente do Estado corresponde a mais de dois terços da despesa total e em que
b) cerca de metade (47%) do financiamento global do Orçamento é feito acima do RSE
Pajina | 18 Ho lia Tetu ita ele hatete ha esa tui e e:
Iha o sa e to ida e ebé
a) Despeza ko e te Estadu ia bo ot liu 75% despeza total o sa e tu, hafoi
b) Besik metade (47%) husi finansiamentu global Orsamentu mai husi montante asima do Rendimentu Sustentavel Estimadu,
Hatudu katak eka iz u foti osa bo ot liu tiha ‘e di e tu Suste tavel Esti adu la os
atu salvaguarda interese futuru Timor-Leste no Timoroan sira nian, maibe atu finansia
fu sio a e tu atual áki a Estadu ia .
Wai hi a ita ha ee liu deit pe sa e tu deduti u ida e e, ita ele ha oi katak ko kluzau e e lo os du i, katak p oposta OJE sal agua da deit aki a Estadu, o la sal agua da interese futuru Timor-Leste no Timoroan sira nian, tamba Governu propoin atu uza 75% husi OJE 2016, hodi sustenta deit makina Estadu.
Mai , se ita a alíza didiak Li u O sa e tu to o Li u O sa e tu , ita sei ha e e katak:
(1) Despeza Ko e te Estadu ia katak osa e e aloka iha OJE hodi ele sustenta makina estadu, hanesan salariu no vensimentu, beins i servisus balun, no apital e o alu , ha utuk hotu la o ot liu % husi total OJE a . Signifika orsamentu em termus meritu atu sustenta makina Estadu ba tinan 2016 ninia montante hamutuk hotu US$453,862 milloens.
(2) Despeza Kapital o T a sfe e sia Pu lika e e aloka iha OJE ha utuk hotu % ka US$1.108, 371 milloens.
(3) Rendimentu Sustentável Estimadu ba tinan 2016 maka US$544,8 milloens, no previzaun reseita não-petrolifera ba tinan 2016 maka 171.4 milloens. Sira nain rua ha utuk hotu sai U“$ . illoe s. Ida e e sig ifika Despeza Ko e te Estadu nian la ultrapasa total husi Rendimentu Sustentavel Estimadu tau hamutuk ho reseitas não petroliferas.
Ho faktu si a e e foi te i dadau e e, ita ele ha e katak silogismo ka rasiosinio deduti u iha lete la du lo os, ka sai u uda uat e e iha lójika filozófika olu deha falá ia . Ida e e sig ifika, ai hi a ita la analíza didi ak detalles e e iha Li u to o Li o 6, preokupasaun kona-ba sustentabilidade dezenvolvimentu futuru Timor-Leste ia e e espresa iha silogismo iha leten, bele haree hanesan loos, maibe hafoin halo analize detalladu, p eokupasau ida e e, ele deha katak la iha fu da e tu.
Sr Presidente, ilustres deputadus, povu Timor-Leste tomak,
Pajina | 19
garantia kona- a eto u; eduz aka as o sa e tu iha a ea saúde, edukasau o agrikultura, no (3) iha nesesidade atu halo ekilibriu iha dezenvolvimentu ba area rural sira.
Go e u se si ilizadu ho p eokupasau hi ak e e, ai haka ak eskla ese po tu hi ak ha esa tui ai e e:
(1) Au e tu o sa e tu a i f aest utu a hala o iha ko testu ko p o isu e e Estadu tomak halo ona atu diversifika Timor-Leste ninia ekonomia. Se Timor-Leste la kontinua investe iha infra-est utu a, u uda eiu ida atu i este iha p osesu investimentu sosio-ekonomiku, oin-sa ita bele diversifika ita nia ekonomia, hodi
u e e ele ha e us depe d sia a Fu du Mi a ai?
(2) Hanesan esplika tiha ona iha debate OJE 2016, iha parte generalidade no moos espesialidade, i esti e tu pu liku i ia eto u la os ha esa ho i esti e tu privadu. Investimentu hotu-hotu, tantu publiku ka privadu, enfrenta dilema entre risku no retornu, no desizaun ba investimentu normalmente halo ho baze ba ekili iu di ak ida e t e isku o eto u. ‘isku e e ki ik o al e te asosiadu ho eto u e e ki ik, o isku e e o ot asosiadu ho eto u e e o ot. Ditadu popular Portugues ida hatete : Que ão a is a ão petis a , katak, se mak lakohi foti ka liu husi risku, sei labele petiska, ka sei labele saboreia rezultadu e e di ak. ‘isku iha i esti e tu pu liku aka sa ida? Hau te i deit isku importante tolu: inefisiensia, esbanjamentu, no korupsaun. Ita p o to ka la e atu
e f e ta isku hi ak e e? Pla ea e tu e e di ak ha e us isku i efisie ia, eka is us de o t olu e e diak, ha e us isku es a ja e tu o ko upsau . Husi so i eto u ia , eto u o ot liu iha i esti e tu publiku ida maka retornu social, tuir kedas ho retornu ekonomiku no retornu fiskal, no ikus liu maka retornu fi a sei u. Maski u e e, iha i esti e tu hotu-hotu, publiku ka privadu, susar atu ele fo o ga a tia ko a-ba kuantidade retornu, liu-liu retornu finanseiru. Bele iha estudu viabilidade ho metodolojia oi-oi , ai e atu ga a te katak sei fo o eto u fi a sei u ida e e ezatu, susa te es.
Pajina | 20
para alein de retornu social, ekonomiku no fiskal, bele moos hamosu, hahu tinan 2030, perpetuidade finanseira 20%/anual, ka iha lia fua seluk, ati u e e ha osu husi i esti e tu il illoes sei fo o e di e tu fixu se ka de U“$
illoe s/a u. Maski u e e, estudu ia ilidade ida e e p esiza atu atualiza, ta a presiza mos inklui ko seitu e o o ia so ial de e kadu . Ida e e sig ifika te ki inklui ona territoriu Oecusse-A e o ho a ea k . Fula ida e e ia la a , planu ordenamentu teritoriu RAEOA nian sei remata, no ho baze ba planu o de a e tu e e, sei p epa a Pla u Estratéjiku Dezenvolvimentu ba ZEESM, inklui moos Ataúro hanesan polo dezenvolvimentu komplementar ida. Planu Estratéjiku e e aka sei ide tifika p ojetus de i esti e tu eko o iku espesifikus, o sei halo estudu viabilidade pur projetu. Kona-ba Ataúro, planu ordenamentu teritoriu p o to o a, o hahu ti a i esti e tu pu liku e e aloka a Atau o sei konsentra iha infra-estrutura hanesan be-mos, eletrisidade no portu. Wainhira planu ordenamentu territiorio hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus, maka pla u o de a e tu e e sei sai aze atu deze o ol e os pa te husi Pla u Est at jiku Deze ol i e tu )EE“M, e e elasio a ho Ataú o, hafoi sei halo estudu viabilidade ba projetu atividade ekonomika ida-idak e e ide tifika iha Planu Estratéjiku.
(4) ‘elasio a ho p ojetu Tasi Ma e, esti ati a e e Go e u a te io si a halo hatete katak i esti e tu pu liku iha ti a oi ai, sei p esiza to o il milloens dolares amerikanus, espesifikamente ba konstrusaun baze abastesimentu Suai, auto estrada no aeroportu, hodi bele atrai investimentu estranjeiru diretu ha utuk il illoe s dola es a e ika us, hodi ele ha i i fa ika LNG, efi a ia, o zo a i dust ial a i dust ia ko ple e ta seluk. I esti e tu hi ak e e, pa a alein de retornu social, ekonomiku no fiskal, tuir estimativa, iha potensialidade atu ele lo i e di e tu to o il illoe s dola es a e ika us ai Estadu, liu husi industria estrasaun no prosesamentu mina no gas, hahu tinan rua-nulu oin mai.
Pajina | 21 pe se tage deit husi osa e e ita aloka a seto hi ak e e, la ele sai sasukat uniku, kona- a ita fo o ka la e p io idade a seto hi ak e e. Mo ta te e e aloka tenki haree moos ba kapasidade atu ezekuta osa e e aloka, o oos kapasidade atu ezekuta programa ka projetu ho kualidade.
(6) OJE 2016 aloka 49.8% ka 453.8 milloens dolares iha kategoria despeza kapital no t a sfe e sias pu likas, a u isipiu sa ulu esi tolu. E o a ida e e la ga a te ekili iu iha deze ol i e tu e t e zo a u al ho u a a, pelu e us faktu ida e e bele hatudu moos katak, alokasaun OJE 2016 la konsentradu iha projetus nasionais deit.
Sr Presidente, ilustres deputadus, povu Timor-Leste tomak,
Preokupasaun tuir mai iha Sua Eselénsia Sr Prezidente da Republika ninia mensajen de veto aka esti sau atual Fu du I f aest utu as u uda fu du espesial ida, hodi ha osu fali Fu du I f aest utu a u uda fu du auto o u ida, e e tui e saje de eto hatete , fu du e e ha osu la tui kuad u legal e e defi e eg a a fu sio a e tu t a spa e te husi fundu espesial.
Governu kompriende preokupasaun kona ba legalidade no transparensia relasiona ho k iasau fu du auto o u a i f aest utu as, ai e haka ak hato o po tu de ista hanesan tui ai e e:
(1) Fu du i f aest utu a e e Dek etu do Pa la e tu Nasio al º /III, O sa e tu Jeral do Estadu propoin atu kria, la’os fu du espesial e’ebé defi e iha artigu º Lei nº13/2009, 21 de Outubru, maibe fundu autonomo ida ho personalidade juridika, no autonomia administrativa no finanseira.
Pajina | 22 ko st usau o supe izau i igasau ida iha La isula. “e ka ik to o de Deze u
, aka ko sege ezekuta deit o a to o o ta te il dola es a e ika us, signifika iha OJE 2017, ita sei la presiza re-apropria fali 400 mil, hodi kompleta obra e e iha ti a , ai e fu du auto o u i f aest utu as etei hela o a o ta te il dola es a e ika us e e, hodi ele ko pleta o a, e ele ko ti ua selu afati fatu a e e ai husi e p eza e e i ple e ta o a, es u to o o a Deze u, o ka ik oos OJE la hahu ezekuta iha Ja ei u
, ha esa at azu e e o as e e ita e f e ta hela dadau .
(3) Kona-ba legalidade kriasaun fundu autonomu ba infra-estrutura, Governu hanoin katak: a I st u e tu legal e e adekuadu liu, atu ha osu fu du auto o u ida, aka Lei O sa e tu Je al do Estadu, ta a fu du auto o u e e figu a fi a sei a ida ho impaktu orsa e tal, o lei OJE asik aka i st u e tu lejislati u di ak liu atu define regras ho impaktu finanseiru no orsamental, hodi respeita mos prinsipiu unversalidade ka unidade tuir Lei nº13/2009 haruka, iha artigu4º; (b) Proposta k iasau fu du auto o u e e la iha kontradisaun ho Lei nº13/2009 tamba p oposta e e espeita p i sipiu t a spa e sia, o espesifikasau a eseitas o despesas e e desk e e o oos lo os iha fi alidade fu du auto o u e e ia , no ninia reseita no despeza global hetan deskrisaun iha Aneksu II no Aneksu III, iha pa te e e efe e a “e iços e fu dos auto o os , tui uat e e Lei º / ha uka iha a tigu º; P oposta k iasau fu du auto o o e e oos asegura sujeisaun ba padraun internasional kontabilidade nian, no mos ba mekanismu inspesaun no kontrolu ezekusaun orsamental husi orgaun soberania sira seluk, tuir Lei nº13/2009 haruka, iha artigu 52º no artigu 53º.
Sr Presidente, ilustres deputadus, povu Timor-Leste tomak,
Hafoin deskreve tiha Governu ninia pozisaun hanesan temi ona iha leten, no ho respeitu to ak a “ua Esel sia “ P eside te da ‘epu li a i ia p eokupasau hotu e e hato o liu husi e sage de eto, hodi go e u ia a a haka ak hato o katak orsa e tu e’ebé
Governu propoin ba tinan 2016, orsame tu ida e’ebé buka aplika ita ia rekursu e’ebé limitadu ba dezenvolvimentu sustentadu ita nia paiz nian, no ba melloria kondisaun vida ita nia populasaun nian.
Pajina | 23
Ikus liu, loos duni katak liu tiha tinan sanulu-resin-tolu hafoin restaurasaun ita nia independensia, ita hotu hamutuk bele halo diak liu tan, no ita bele halo diak liu tan duni, wainhira ita ida-idak tui dala e e Lei I a defi e tiha o a.
Fiar a’a la’o ba oi , ta ba ha utuk ita bele hari’i asau husi baze, hodi lori uda sa
ba ita nia povu nia moris!!!
O igadu a i a ita o ot si a hotu i ia ate sau .
Dr Rui Maria de Araújo
Pájina | 24
Parte 2: Deskrisaun kona-bá Orsamentu Estadu
2.1 Sumáriu Ezekutivu
Polítika Governu
Orsamentu Estadu Anual esplika Governu Timor-Leste nia planus no polítikas ba tinan tuir mai atu alkansa ninia objetivu tempu-naruk atu sai nasaun ho rendimentu médiu-altu iha 2030, hanesan temi iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED). Atu atinzi vizaun ida nee, Governu prioritiza despeza ba infraestrutura no setores xave ekonómiku (inklui turizmu, agrikultura no minarai) no promove investimentu iha setor sosial, saude no edukasaun. Livru Orsamentu 1 rezume Governu nia planu atu implementa polítika hirak e e iha tinan fiskal 2016.
Kresimentu Ekonómiku
Atu Timor-Leste sai nasaun ho rendimentu médiu-altu iha tinan 2030, presiza iha kresimentu ekonómiku la os-minarai e e fo te o ho kualidade aás. Hosi 2007 to 2012 Governu implementa politika ekonomika e ebé rezulta iha taxas kresimentu PIB La os-Minarai e e aás ho dia 10.6% kada tinan. Taxas kresimentu hirak e e dudu hosi aumentu iha Governu nia gastus tanba polítika fornesimentu antesipadu ka frontloading hodi finansia investimentu kualidade iha infraestrutura
no dezenvolvimentu kapital umanu atu fornese baze forte ba dezenvolvimentu sustentável iha tempu- a uk e e lide a hosi setor privadu. Iha 2013, kresimentu Produtu Internu Brutu (PIB) La os-Minarai lao neineik, liu-liu tanba redusaun iha despeza kapital Governu, nudar rezultadu hosi projetu eletrisidade e e ko pleta dadaun ona. Maibé, hareé hosi nia kontiudu, dezempeñu ekonómiku diak ho kresimentu forte iha investimentu setor privadu no konsumu uma-kain sira nian, nomos redusaun iha inflasaun no défise-komersiu La os-Minarai.
Iha 2014, tranzisaun ba kresimentu ekonómiku ho kualidade aás kontinua. Previzaun hatudu katak kresimentu PIB La os-Minarai iha tempu médiu iha entre 4.1% to o 7.5%. Previzaun kresimentu forte e e rezulta hosi ezekusaun aás hosi despeza kapital dezenvolvimentu no balansu kombinasaun hosi aumentu iha despeza Governu, investimentu privadu no konsumu uma-kain. Perspetiva tempu-médiu ba nível konsumu Timor-oan sira nia pozitivu no sei iha aumentu, no inflasaun anual besik 2% sei kontinua ki ik liu Governu nia alvu 4%-6%, iha periudu 2015-2018.
Despeza
Pájina | 25 e e prudente liu hosi mantein montante jeral orsamentu no reve programas sira e e eziste atu asegu a eto u ásimu ba kada dolar e e gasta. Ta a e e revê ona despezas Governu atu prioritiza programas ho setores e e iha retornu aás no aliña direita ho objetivus PED nian.
Governu kontinua implementa nia polítika fornesimentu antesipadu ka frontloading
atu atrai investidor privadu sira. Ho implementasaun susesu hosi projetu eletrisidade, agora Governu foka ba investimentu iha estrada, portu, aeroportu no ponte. Ho ida e e, despezas liu-liu iha setores xave no projetus infraestrutura prioritária sira sei kontinua boot to o ti a . Maske u e e to o 2025, PED nia projetus prioridade balun besik kompleta ona no despeza no Eksesu Levantamentu espera sei tun. Iha tempu-naruk (hafoin 2026) despeza sei kontinua reduz no reseita domestika sei aumenta, nunee Eksesu Levantamentu sei tun.
Reseita Doméstika
Previzaun hatudu katak reseita doméstika sei aumenta uitoan iha 2016 liu-liu tanbá kolesaun aás ba taxas no enkargus. Ida e e sei akontese tambá progresu iha Governu nia servisus ba publiku no mos melloramentu iha prosesu kolesaun reseitas. Hein katak tendensias positivu iha reseita domestika sei kontinua iha tempu-médiu nudar kombinasaun hosi progresu iha administrasaun no dezempeñu ekonómiku forte (hareé Tabela 2.1.1).
Finansiamentu
Défise La os-Minarai mak balansu entre reseitas doméstikas no despezas (hareé Tabela 2.1.1). Governu utiliza Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE), Eksesu Levantamentu hosi Fundu Minarai (FP), balansu kaixa no empréstimus atu finansia défise La os-Minarai iha 2016. Défise La os-Minarai oferese estimativa ida kona ba valor prokura adisional no osan e e Governu gasta hodi kontribui ba ekonomia. RSE ba 2016 hamutuk $544.8 milloens no reprezenta valor e e bele hasai hosi FP, tinan-tinan, e e sei la halo fu du a uk. Valor total orsamentadu atu hasai hosi FP iha 2016 maka $1,283.8 milloens; ho eksesu levantamentu hamutuk $739.0 milloens. Governu konsidera Eksesu Levantamentu hanesan nesesidade iha tempu-médiu atu finansia despezas kapitais prioritárias.
Pájina | 26
Tabela 2.1.1: Tabela Fiskal ho Item Memorandum ($m)
Atual 2012 Atual 2013 Atual 2014 BB1 Rec 2015 Orsamentu 2016 2017 2018 2019 2020
Fonte: Diresaun Nasional Politika Ekonómika, Ministériu Finansas 2015
2.2 Reforma Foun iha Jestaun Ekonómika no
Finanseira
2.2.1: Panorama
Pájina | 27
programas nesesariu foun iha áreas xave hanesan infraestrutura, edukasaun no saude.
VI Governu Konstitusional kompromete ba reforma setor publiku atu hasa e efisiênsia. Programas reforma bo ot hat iha setor publiku hetan ona aprovasaun no ko esa hala o o a: Harmonizasaun Lejislativa no Reforma Judisiáriu, Reforma Administrasaun Públika, Reforma Ekonómika, no Reforma Fiskal, Reforma Jestaun Dezempeñu no Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu. Governu mos introduz ona estruturas foun ba planeamentu no monitorizasaun atu asegura integrasaun entre planeamentu no orsamentu, liu hosi estabelesementu ba Unidade Planeamentu no Monitorizasaun (UPM). Governu mos fazeadamente implementa hela Orsamentasaun bazeia ba Programa (program budgeting). Sub-seksoens tuir
mai mak sumariu kona-bá reforma hirak e e.
2.2.2: Reforma Hat iha Setor Públiku
VI Governu Konstitusional komprometidu ba reforma bo ot hat iha setor publiku durante nia mandatu. Reforma hirak e e mak Harmonizasaun Legislativa no Reforma Judisiáriu, Reforma Administrasaun Públika, Reforma Ekonómika no Reforma Fiskal, Reforma Jestaun Dezempeñu no Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu.
2.2.2.1 Harmonizasaun Lejislativa no Reforma Judisiáriu
Harmonizasaun Lejislativa no Reforma Judisiáriu nia objetivu mak atu iha sistema judisial e e forte no efisiênte no reforma sei lidera hosi Komité Reforma Lejislativa no Setor Justisa.
Reforma sei tuir estratéjia tripla. Dauluk, sei estabelese kuadru jurídiku foun aliña ho padraun regional no internasional. Darua, sei reforsa relasaun entre orgaun no espesifiku no instituisaun iha sistema judisial. Ikus liu, sei implementa reforma prosesual, asegura asesu atempadu ba justisa no fasil atu ezerse direitus sidadania no entidade legal sira. Em jeral reforma sei foka ba hadi a setor lejislativu no judisiáriu nia abilidade atu garante no proteje direitus ema nian no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável liu hosi estabilidade nasional.
2.2.2.2. Reforma ba Administrasaun Públika
Pájina | 28
Reforma sei tuir estratéjia tuir mai. Dauluk, sei halao a alize diag óstiku rekursus umanus atu revê prosedimentus lejislativu no polítika atuál. Darua, sei estabelese feramentas no prosedimentus atu hak i it i ple e tasau e e diak liu a eg as estadu direitu no atu kria dalan planeamentu diak liu no hadi a sistema jestaun rekursus umanus. Ikus liu, sei introduz prátika diak kona-bá jestaun rekursus umanus liu hosi estabelesementu ba padraun kompeténsia e e sei fo dalan ba klareza iha espetasoens no objetivus dezenvolvimentu atu fasilita diak liu Jestaun Dezempeñu.
Partikularmente, MdF halo ona progresu barak iha pilotu implementasaun Reforma Administrasaun Públika liu hosi Reforma Jestaun Dezempeñu (RJD). Atu alkansa reforma e e, kria ona Grupu Traballu ida ba RJD, e e realsa ligasaun entre planeamentu, integridade, prestasaun kontas no Dezempeñu institusional. RJD agora hala o hela p osesu xa e alu (8) e e espera katak ikus mai sei ekspanda mos ba Governu nia instituisoens seluk:
1. Identifika estrutura organizasional apropriadu atu produz rezultadu nesesariu, e e hatudu iha revizaun Lei Orgánika MdF nian.
2. Aprova lejislasaun nesesariu atu hala o reforma.
3. Identifka pozisaun no padraun kompetensia.
4. Dezenvolve deskrisaun servisu foun ba pozisaun lideransa no jestaun, hamutuk ho kompetensias e e p esiza no Indikadores Xave ba Dezempeñu (KPIs).
5. Kompleta testes diagnóstiku pontu partida ka baseline ba profesionais
nomeiadas iha Jestaun Finansas Publikas (JFP) hamutuk 939 hosi Ministerius hotu1.
6. Selesiona profissionais iha MdF bazeia ba méritu.
7. Dezenvolve deskrisaun servisu, planu traballu no planu individual ba formasaun kompetensia.
8. Hala o Planu Dezenvolvimentu Kapasidade Institusional. 2.2.2.3. Reforma Ekonómika
Iha 2016, Governu sei implementa Reforma Ekonómika no Programa Kresimentu, e e sei kordena hosi Ministro Estado, Kordenadór Asuntu Ekonómiku (MECAE).
1 JFP nia kompetensias inlui planeamentu, orsamentu, pagamentus, aprovisionamentu & jestaun
Pájina | 29
Reforma operasionaliza, planu no orienta implementasaun ba atividades e e foka ba dezenvolve, reforsa no apoia ambiente jeral setor privadu. Objetivu hosi reforma maka atu aumenta investimentu privadu, kria empregu sustentável no diversifika ekonomia. Reforma e e sei inklui reforma boot neén (6) e e dezenvolve atu reforsa no hadi a ambiente setor privadu. Reforma bo ot hirak e e maka: (1) Reforma ba Regulamentu Rai no Propriedade, (2) Dezenvolvimentu Infraestrutura Ekonómika, (3) Reforma Merkadu Traballu no Dezenvolvimentu Forsa Traballu, (4) Reforma ba Ambiente Favorável ba Negosiu, (5) Reforma ba Rezime Investimetu Privadu, no (6) Reforma no Dezenvolvimentu Setor Privadu.
Maske MECAE sei responsabiliza ba reforma nia kordenasaun jeral, implementasaun atividades espesífikas sei koo de a ho Mi iste ius no entidades públikas relevante. Reforma ida e e atu komplementa Programa Reforma Fiskal hosi MdF.
2.2.2.4. Reforma Fiskal, Reforma Jestaun Dezempeñu, no Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu
Reforma Fiskal, Reforma Jestaun Dezempeñu, no Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu nia objetivu mak atu asegura sustentabilidade fiskal iha Timor-Leste ba tempu-médiu no tempu-naruk liu hosi atinzi balansu entre Estadu nia despezas no reseitas. Nu e e iha efo a tolu i te ligadu e e MdF hala o hela ida-idak ho ninia objetivus rasik.
Reforma Fiskal sei hasa e eku sus la os-minarai, enkuantu ganrante Estadu nia kompromisu ba sidadaun sira. Atu alkansa objetivu e e, Reforma fiskal hola medidas iha area bo ot rua. Dauluk, sei buka fornese orgaun legislasoens e e efisiente ba sistemas Impostu no Alfandegas atu tulun Estadu koleta reseitas nesesariu atu alkansa nia misaun. Darua, buka moderniza no konsolida administrasaun ba Impostus no Alfándegas iha Timor-Leste liu hosi moderniza sistemas Teknolojia Informasaun (TI), no rasionaliza prosesus no prosedimentus.
Pájina | 30
formasaun no dezenvolvimentu kapasidade rekursus umanus iha área JFP iha nível munisipiu.
2.2.3 Prestasaun Servisu no Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu
VI Governu Konstitusional komprometidu atu asegura katak Orsamentu Estadu Anual sei oferese servisu publiku diak liu tan ho efisiênsia, efikásia no responsabilidade. Atu alkansa objetivu e e, kria tiha Unidade Planeamentu no Monitorizasaun (UPM) ida iha Gabinete Primeiru-Ministru (GPM), ho mandatu atu servisu ho MdF hodi liga planeamentu ho orsamentu, halo priorizasaun estruturadu no alokasaun efisiente ba Governu nia rekursus.
Ministériu hotu nudar part importante iha reforma e e, no UPM servisu hamutuk ho MdF atu tulun ministerius durante prosesu preparasaun orsamentu, inklui tulun sira atu defini sira nia programas prioritárias, no halo monitorizasaun trimestral ba ezekusaun programas.
Iha kontekstu dezempeñu servisu no orsamentu, orsamentu 2016 aprezenta klasifikasaun ida ba despezas balun tuir programa no mos klasifikasaun normal ba kategoria apropriasaun no instituisaun. Ministériu ida-idak identifka ona ninia programas boot no hatama submisaun orsamentu konjuntu klasifikadu tuir programa no atividade. Nu e e Livru Orsamentu hotu inklui ona komponente Orsamentasaun bazeia ba Programa, e e separa ona despeza tuir programa no atividade iha ministériu ida-idak ba 2016.
2.3 Sumáriu Ekonómiku
2.3.1 Ekonomia Internasional
2.3.1.1 Tendensias hosi Kresimentu Internasional
Impaktu hosi krize finanseiru no euro sei bele hareé iha nasaun barak, liu-liu hosi sira ia i stituisau fi a sei u e e sei f aku o í el aás iha di ida pu lika o p i adu; feno e a ida e e sei ko ti ua afeta iha eko o ia glo al iha ediu te u. I paktu variadu hosi e a sa hi ak e e, i klui edusau foli i a ai o au e tu iha volatilidade taxa kambiu, halo difisil atu projeta tendensia kresimentu global iha 2015
Pájina | 31
no servisus asosiadu ho taxa kresimentu aás iha nasaun ho ekonomia emergente iha Asia nudar oportunidade exportasaun ba Timor-Leste.
Tabela 2.3.1.1.1: Taxa Kresimentu Ekonomiku Real Mundial no Rejional (%)
Nasaun Atual Previzaun
2013 2014 2015 2016
Mundu 3.4% 3.4% 3.3% 3.8%
Ekonomias Avansadas 1.4% 1.8% 2.1% 2.4%
Ekonomias Emerjente no iha Dezenvolvimentu 5.0% 4.6% 4.2% 4.7% Azia Emerjente no iha Dezenvolvimentu 7.0% 6.8% 6.6% 6.4%
Xina 7.7% 7.4% 6.8% 6.3%
Timor-Leste * 2.8% 6.0% * 4.1% 5.1%
Fontes: Atualizasaun WEO 2015 (IMF), Ministeriu Finansas, 2015 *Projesaun kresimentu
2.3.1.2 Tendensias Folin Internasional
Hein katak inflasaun global, tambá afeta hosi folin tun ba minarai no merkadoria seluk redus hosi 3.5% iha 2014 ba 3.2% iha 2015. Previzaun a i flasau ki ik iha ekonomia avansadu ho 0.4%, reflete dekliniu iha folin merkadorias internasional no prokura kontinua fraku iha Japaun no zona-Euro. Hosi parte seluk, preve katak inflasaun sei aumenta ituan iha ekonomias emerjente no iha dezenvolvimentu hosi 5.1% to 5.4% iha 2015, folin minarai atual no volatilidade taxa kambiu aumenta i se teza a ak ko a a esti ati a e e.
Tabela 2.3.1.2.1: Taxa Inflasaun Mundial no Rejional (%)
Atual Previzaun
Fontes: WEO BazeDados Abril 2015 (IMF)
Folin Internasional Minarai
Folin minarai monu barak iha segunda metade 2014; iha Janeiru 2015, folin minarai baril ida monu 60.8%2 hosi nia pontu aás iha Junhu 2014 (haree Grafiku 2.3.1.2.2). Ida e e uda oha a pe iudu ti a hat ho esta ilidade foli $ ba baril ida. Hafoin rekopera oituan iha metade dauluk 2015, folin minarai komesa monu fila fali.
Pájina | 32
Folin minarai e e tu e e ta á esultado hosi kombinasaun aumentu iha oferta global no redusaun iha prokura global.
Fornesimentu global minarai aumenta barak iha tinan hira ikus mai, tamba iha parte ida, iha teknolojias foun hanesan fraturamentu idrauliku (fracking) no perfurasaun horizontal. Fator boot e e halo foli tu e e aka desizau A a ia “audita, hanesan produtor3 boot iha merkadu minarai, e e mantein nia nível produsaun atual maske iha aumentu iha oferta global. Hareé ba aspetu prokura, kontinuasaun neneik ba Europa nia rekuperasaun, dezaselerasaun iha ekonomia Xina no valorizasaun dólar amerikanu kontra moedas importante seluk kontribui hotu ba reduz folin minarai. Maske iha esperança katak folin minarai sei rekopera oituan iha 2016, previzaun ba mediu termu sujere katak folin minarai sei la fila fali ba nível 2014 nian.
Hanesan explika iha Seksaun 2.5.3, folin minarai atual no projetadu afeta kalkulu ba eseitas i a ai iha futu u o ‘e di e tu Esti adu “uste ta el E“I , e e sei afeta ba Governu nia planu ba despezas. Governu monitoriza mudansas iha folin minarai internasional no sira nia impaktu iha ESI. Mai , p e e katak, to o oha 2015, kuaze 89% hosi Timor-Leste nia rikeza minarai transforma ona ba rikusoin finanseiru. Ida e e halo deze peñu i esti e tu Fu du Mi a ai i po ta te o redus impaktu ba flutuasaun folin minarai ba ESI.
Iha parte seluk, diminuisaun iha folin minarai sei benefisia konsumidores no produtores Naun-Minarai iha Timor-Leste. ‘edusau ida e e sei e efisia konsumidor sira liu hosi foli tu a ko usti el o p odutus e e uza i a ai intensivu iha produsaun. No mos, produtor Naun-Minarai sira sei benefisia hosi diminuisaun iha kustus transporte no produsaun, no mos hosi aumentu ba consumidor sira nia rendimentu atu gasta.
Folin Internasional Aihan
Kuantidade boot hosi aiha e e ko su e iha Ti o -Leste i po tadu, u e e mudansa iha folin aihan internasional bele iha impaktu boot iha taxa inflasaun no padraun moris. Tuir Fundu Monetariu Internasional (IMF) nia Indise Folin Aihan, folin aihan internasional monu 19.0% desde Janeiru 2014, enkuantu folin foós, alimentu nesesidade a ko su u iha Ti o o u . % iha pe iudu ida e e. IMF p ojeta katak folin aihan kontinua monu durante restu 2015, hafoin estabiliza iha 2016.
Folin internasional kafe nian, Timor-Leste nia exportasaun boot liu ba produtus Naun-Minarai, hetan volatilidade makas iha tinan ikus mai no monu makas iha fulan liu a. ‘edusau iha foli e e iha i paktu egati u a p ospe idade p oduto es
3 Produtor ne’ebé uza sira nia kapasidade ke la uza atu aumenta ka diminui oferta atu estabiliza
Pájina | 33 kafe. Ida e e halo go e u atu ko ti ua supo ta seto xa e e e o di e sifika setores seluk.
Taxas Kambiu Estranjeiru
Apresiasaun jeral ba dolar Amerika em relasaun ho moedas hosi Timor-Leste nia parseirus komersial, komesa iha inisiu 2014 no kontinua iha 2015. Iha fulan 12 nia la a to o iha Julhu , Dola A e ika ap esia . % haso u oedas hosi Timor-Leste nia pa sei us ko e sial. Ida e e uda esultadu hosi apresiasaun 14.4% ho Rupia, Timor-Leste nia parseiru komersial atual boot liu. Ap esiasau e e eduz foli i po tasau , e e tau p esau a i flasau do estiku atu tu , u e e e efisia konsumidores Timo e se. Mai , ap esiasau e e halo katak Ti o -Leste nia exportasaun Naun-Mi a ai foli aás iha e kadu i te asio al, e e li ita desenvolvimentu setor exportasaun. hein katak valorizasaun dólar amerikanu em relasaun ho Timor-Leste nia parseirus komersial oot ko ti ua iha , u e e ele tau presaun ba folins atu tun iha Timor-Leste (haree Grafiku 2.3.1.2.1)
Grafiku 2.3.1.2.2: Folin Merkadoria no Indise Taxa Kambiu - Atual no Projesaun
Fontes: Folin Merkadoria Primariu (IMF), Bloomberg no Oanda
2.3.2 Ekonomia Domestiku
2.3.2.1 Timor-Leste nia Desempeñu Ekonómiku Resente
Timor-Leste nia PIB total flutua barak hosi tinan ida ba tinan seluk bazeia ba mudansas iha produsaun setor minarai. “eto ida e e espo sá el a % Ti o -Leste nia rendimentu iha tinan hirak liu ba. Ho nível empregu e e ki ik iha seto
i a ai sig ifika katak PIB total, e e eduz . % iha , ha esa esultadu hosi kontrasaun 18.7% iha setor minarai, laos medida apropriadu atu sukat desempeñu ekonómiku.
Pájina | 34
relasiona ho ekonomia Naun-Mi a ai. Ap oxi asau ida e e ofe ese i dikasau e e klaru liu kona ba impaktu real hosi mudansas ekonomia ba populasaun Timor-Leste.
Grafiku 2.3.2.1.1: Real PIB: Setor no Kresimentu (Folin 2010)
Fontes: Konta Nasional Timor-Leste 2000-2013, Diresaun Jeral Estatistikas (Ministériu Finansas)
Ekonomia Naun-Minarai
Iha período 2007-2012, Timor-Leste hetan kresimentu PIB Naun-Minarai e e oot, ho edia . %; taxa k esi e tu e e esulta hosi aumentu iha despesas Governu asosiadu ho Governu nia estratégia ``frontoloading´´, haree Grafiku 2.3.2.1.2.
Grafiku 2.3.2.1.2: Real PIB Naun-Minarai - Kresiementu no Setores (Folin 2010)
Fon tes: Konata Nasiona Timor-Leste 2000-2013, Diresaun Jeral Estatistikas (Ministériu Finansas)
Pájina | 35
Wainhira Governu aumenta despezas kapital sei iha impaktu positivu ba PIB. Despezas boot ba Kapital bele kria empregu no prokura iha ekonomia domestika durante projetu nia durasaun. Atu hetan impaktu ba kresimentu iha tempu-naruk, Governu investe iha projetus ho kualidade aás hanesan infraestrutura no dezenvolvimentu kapital humanu. Go e u ia despeza si a e e ele ha ii kapasidade ekonomia produtivu e e sei fasilita produtividade iha setor privadu no aumenta retornu hosi kapital privadu.
Estratejia frontloading hosi Governu uza emprestimus4 no exsesu5 levantamentu
hosi Fundu Minarai atu finansia investimentus ho kualidade aás iha infraestrutura no dezenvolvimentu kapital umanu. Hanesan define PED, Governu nia investimento e e iha kualidade sei oferese aliserse nesesariu ba sustentabilidade dezenvolvimentu iha tempu naruk e e lidera hosi sector privadu. Investimentu hi ak e e sei esti ula k esi e tu eko ó iku, u e e esulta iha eseitas do estikus aás o eduz despeza Go e u iha te pu a uk, e e sei pe iti hasai-osan hosi fundu minarai fila ba nível ESI. Polítika frontloading fasilita ona
Governu atualiza estradas barak no asesu eletrisidade iha Timor-Leste to ak, e e tulun hadia padraun moris no ambiente negosiu.
Kresimentu PIB Naun-Minarai 2.8% iha 2013 nudar resultadu hosi diminuisaun iha Despeza kapital (hareé Grafiku 2.3.2.1.3) asosiadu ho finalizasaun projetu eletrisidade. Te de sia e e ko u iha asau hi ak e e foi ealiza p ojetus infraestrutura ho tamanhu boot. Se exklui impaktu hosi finalizasaun projetu eletrisidade, Kresimentu PIB Naun-Minarai tuir los bele sae besik 7% iha 2013,
e e hatudu katak te de sia k esi e tu asiku ko ti ua forte.
Grafiku 2.3.2.1.3: Despezas Nominal ba Rekorente no Kapital
4 Finansiamentu husi emprestimu baratu liu duke finansia husi Fundu Minarai bainhira jurus husi
emprestimus ki ik liu duke retornu médiu husi Fundu Minarai.
Pájina | 36 Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómika, Ministériu Finansas, 2015
Em jeral ekonomia dezempeña diak iha 2013 ho kresimentu forte iha investimentu setor privadu no konsumu hosi uma-kain, no inflasaun monu no defisit iha komersiu Naun-Minarai. Kresimentu 7.0% iha konsumu hosi uma-kain sujere katak padraun moris kontinua aumenta lalais iha 2013. Kresimentu 15.6% iha investimentu setor privadu hatudu katak, tuir PED no polítika frontloading, hetan progresu makas iha
dezenvolvimentu setor privadu.
Dezempeñu Setorial
Dezempeñu hosi setor boot sira iha ekonomia Timorense hetan resultadu oin-oin iha 2013. Kresimentu iha setor konstrusaun kontinua relasiona ho Governu nia despesa ba kapital, no despesa ba kapitak e e ki ik iha kausa se to ko st usau ia kontribuisaun ba PIB monu 8.5%. Maibé kresimentu forte 10.7% iha setor administrasun publiku hanesan resultadu hosi aumentu iha Governu despesa rekorente iha 2013.
Produsaun iha setor agrikola sae 0.3% iha 2013, maske melhoramentu iha rendimentos, produsaun agrikola kontinua konstante6 hahu hosi 2009. Ikus liu, setor komersiu no fan grosu, reduz 3.4% iha 2013.
Inflasaun
Iha 2013 inflasaun tuun hosi dijitu rua ba PED nia alvu 4% - 6%. Inflasaun iha Timor-Leste hetan dijitu rua hahu hosi Marsu 2010, liu-liu tamba inflasaun boot iha aihan no bebibas laos-alkoliku kausa hosi kondisaun internasional ladun favorável no aumentu iha Governu nia despezas asosiadu ho projetu frontloading.
Iha segunda metade 2013 inflasaun komesa monu makaas, hosi 13.0% iha Junhu ba 4.0% iha Dezembru. I flasau ki ik e e ele at i ui a fato es do estiku o internasional. Fator internasional hanesan valorizasaun/apresiasaun dólar Amerika hasoru moedas hosi Timor-Keste nia parseirus komersial no folin merkadoria/sasan iha merkadu internasional (haree Grafiku 2.3.1.2.2). Bele dehan katak aumentu iha produsaun domestika nomos kresimentu neneik iha despeza governu kontribui ba redusaun iha inflasaun.
Pájina | 37
Grafiku 2.3.2.1.4: Indise Presu Konsumedores - Tinan-ba-Tinan, 2010-2015
Fonte: Timor-Leste Indise Folin Komsumidor, Diresaun Jeral Estatistikas (Ministériu Finansas, 2015)
2.3.2.2 Produsaun hosi Ekonomia Naun-Minarai iha Prazu Mediu
Ministeriu Finansa prevê kualidade kresimentu PIB Naun-Mi a ai e t e . % to o 7.5% iha tempu- ediu ha e e g áfiku . . . Previzaun kresimentu forte ba 6.0% iha 20147 resulta hosi ezekusaun aás ba despeza kapital dezenvolvimentu, maske iha tinan ba oin kresimentu sei resulta hosi kombinasaun balansadu hosi aumentu iha investimentu privadu, konsumu uma-kain no kontinuasaun hosi Governu nia implementasaun ba polítika frontloading iha setor xave sira no projetu infraestrutura sira.
Pájina | 38
Grafiku 2.3.2.2.1 Real PIB Naun-Minarai – Atual no Projesaun (%)
Fontes: Timor-Leste Kontas Nasional 2000-2013, Diresaun Jeral Estatistikas (MdF, 2015) no Previzaun Ekonomika (Diresaun Nasional Polítika Ekonómika, MdF, 2015)
Preve katak investimentu setor privadu sei aumenta makaas iha mediu prazu tamba projetus boot multi- asio al a ak atu ko esa iha . Ne e ko siste te ho estratégia frontloading e e hatudu katak Go e u ia i esti e tus est adas,
eletrisidade no edukasaun dezempeña ona papel xave atu atrai investidores hirak e e.
Previzaun mediu prazu ba konsumu sei positivu ho aumenta ho forma constante, no inflasaun anual mos preve katak sei kontinua menus hosi Governu nia alvu entre 4% -6%. Preve katak inflasaun sei kontinua besik 2% durante periudu 2015-2018 liu-liu tambá merkadoria internasional favorável no projesaun taxa kambiu (hareé Grafiku 2.3.1.2.2).