Mina, Busowakhe Jethro Mdlalose ngiyafunga futhi ngiyaqinisekisa ukuthi amaphrojekthi ocwaningo ayi-10 anesihloko esithi; IZINDABA ZAKHO INGOMA: INGONYLUKA wumsebenzi wami ngokucabanga kanye nohlelo lwayo lokuluhlela. Ngibonga ukubekezela nolwazi lwakhe olujulile ngamasiko esintu alusebenzise ekuhloleni umsebenzi wami, waze wangisiza ngesikhathi ngiquleka, nokungibuyisela endleleni ukuze lolu cwaningo lube impumelelo. Maningi amaphupho aphushwa abantu, kodwa lolu cwaningo lukwazile ukuhlukanisa amaphupho awuphawu lokungenwa amadimoni namaphupho ajwayelekile.
ISETHULO SOCWANINGO
Isingeniso
Lolu cwaningo luhlose ukuxwayisa isizwe ngengozi nemiphumela yokushiya amasiko nemikhuba yabantu bese silandela amasiko nemikhuba yabantu bezinye izizwe.
Intshisekelo yocwaningo
Indieia yolruqbuba ucwaningo
Imidiyo yocwaningo
Abantu abaguliswa ngabantu bakubo isikhathi eside bazozibona izimpawu ezizofakwa kulolu cwaningo okuyizimpawu zomuntu oguliswa yidlozi.
IZINHLOBO ZEMIMOYA YABAPHANSI NOKUNGENWA Y1DLOZI
Isingeniso
Lomoya wengelosi wangisiza ukuthi ngikhiphe izinto ezimbi ezigqitshwe egcekeni ekhaya, base bebona abantu basekhaya ukuthi ngingenwe ingelosi. Maningi amadlozi angena kumuntu ukuze asebenze kahle, kuhle kuhlanganiswe nezimbuzi ezihlatshelwa labo abanomoya wedlozi. Lomoya utholakala ukuthi ungumoya wendlu, ngeke kwenzeke ukuthi imimoya engu-10 ingene kumuntu wolunye uhlobo.
Izifo eziphatha umuntu ongenwa idlozi
Kokunye umuntu ongenwe yilo moya wedlozi ujwayele ukuba nebhadi elidlulele bese kuthi abathintekayo bakhale bangabe besalungiswa. Kulezi zifo akusalanga amazinyo, uma idlozi lide lifa lize lishiswe impepho, imimoya ithukuthele. Ngakho-ke liyacasha lingaphumi lize liqhamuke selinamandla, umuntu ongenwe wumoya ahambe ayohlala engomeni esizoyiqala.
Amandiki namandawe
Uma lezi zipoki zingabikwanga, ziyakwazi ukuvala inzalo bese zivala indlela, kube sengathi laba bantu bangenwe yileli gciwane kanti yisipoki. Izitsha ezincane nezinkulu zishaywa phezu kwekhanda lalowo onale mimoya, ukuze imimoya ihleleke, iphumelele impumelelo kanye nendlela eya phambili. Lokho kumsiza ukuba ahlanzeke, ahlanzeke, ukuze imimoya isebenze ngokucacile futhi izinto zikhanye ngokugqamile.
UKUBHOBOKA KWEDLOZI
Isingeniso
Libhoboka kanjani idlozi?
Kuthi phakathi kwamabili abantu sebelele ubavuse ngokuhuba ngoba imimoya iyamqambela izingoma zokuthwasa. Kufike indoda ekhulumela phezulu isho kucace ukuthi izomhambisa ogulayo lapho izosizakala khona, imvamisa kube ngumuntu omaziyo ogulayo noma azichaze ukuthi ungubani, yilunga lomndeni elidala elidlulile. kude. Uma umoya wephukile, khona-ke umoya ushukumiseleka ukuba usebenze lapho kuboniswa ukuthi umuntu ogulayo angasizwa ngemithi, noma umelaphi ongamsiza.
Very often, the spirits show him in his dreams the isangoma to which he should go, so that he will be fully isangoma. At night, when he sleeps, he is instructed by the ithongo, who says to him 'Go to so-and-so'; go to him and he will soften you (ubulawu) so that you can be isangoma. They believe that the use of this medicine enables them to make accurate fortune-telling.
Ukuze kuqedwe ukuhlupheka okubangelwa imimoya, ikakhulukazi uma amahlombe eluma kakhulu, i-ubulau emhlophe (umuthi) kufanele ibiliswe ize iphume amagwebu futhi inikezwe isiguli. Ukuze ithwasa likhiphe ubuhlungu obudalwa yimimoya, emzimbeni nasemahlombe, kubiliswe isafroni emhlophe kuze kube amagwebu bese ithwasa selashwa ngalo, lokhu kungenziwa ngezindlela eziningi. Ngathi ngingena endlini yenkosi, inkosi yangehlisa, yangiphuzisa amanzi, yangigeza ngamagwebu, ngalala njengabafile.
A diviner must be properly accredited, often by public initiation after proof of his acceptance by occult agencies.
Ubulawu bamathwasa, imibhemiso nemithi yokuncindisa
UkudIa okuzilwa amathwasa nezangoma
Kukhona ukudla okuqalisayo futhi izangoma azikwazi nhlobo ukukudla, okufana: ufulawa, amaqanda, inyama yemvu, inyama yemvu, inhlanzi, ingulube noshizi. Amaqanda awavunyelwe ukudliwa amathwasa nezangoma, ngoba uma ehlangene awakwazi ukuphefumula, avaleke ngci, iqanda livaleka, lingakhululeki, alahleke namehlo abathakathi. Umoya ufuna imbuzi efuthayo ivule izindlela zokubhula, Yisona sizathu esenza inyama yemvu ingadliwa amathwasa nezangoma.
Abathakathi nabo abadliwa abathakathi ngoba kuminyene, akukho ndawo yokuphefumula, umthakathi uvalwe ngqi uthule futhi awunandawo yokungena umoya, abathakathi abawudli ngenxa yalesi sizathu.
Isikhathi sokuthwasa nobungako baso
Izangoma zanamuhla zikhokhisa imbuzi ukuvula izikhwama, inkokhelo ekuqaleni kungaba imali uma ingenayo imbuzi.
Isiphetho
Urn amathwasa ayavilapha idlozi liyavilapha uma likhuthalele ukwenza izinto ezitshelwayo nedlozi likhuthele kulula ukufunda imilingo. Uma sekuqediwe inkambo yokuqeqesha futhi i-neophyte ikwazi ukuzibhula futhi iphuphe mayelana nokuthi yimiphi imibuzo noma iziguli ezizofika ekuseni, kuba nomcimbi wokugcina lapho amadlozi abongwa ngokuphothula ngempumelelo ukuthwasa nokuqalwa. Uma sesidlulile isikhathi sokuthwasa ithwasa liphenduka isangoma, bese lizibona libona abazofika ngakusasa, bese kuba nomkhosi wokugcina, kubongwa abaphansi ngokuphumelela ukwenza isangoma. shaman, futhi umkhosi we-10 umlungiselela ukwamukelwa abanye njenge-shaman ephelele.
Ukuphothulwa kwethwasa
U-Arnadlozi womlingo omangalisayo kuthiwa unikeze umculi omusha inhlanhla ukuze uhlelo lwakhe lucace futhi abe ngumlingo ophumelelayo ekuhlolweni. Inkolelo ithi izindandatho zikhomba isangoma esizokwazi ukuthwasa umuntu wabo ngendlela ezomenza isangoma esinolwazi olunzulu lokubhula nokuchaza amaphupho. Amalungu omndeni wethwasa alindele usuku lapho ithwasa lizongena khona emzini walo, seliqeqeshwe ngokwanele ukuba libe isangoma esizimele.
Futhi kufakazelwa ukuthi ithwasa laqeqeshwa ngempela, liyakwazi ukubhula nokufakazela ukuthi lizimele, lesi yisikhathi sokuqedela ithwasa, ukuze libe isangoma esivunywa umphakathi nezinye izangoma. , Lokhu kubikwa emsamo kukhanyisa impepho, isangoma esithwasa bese siyakhuluma sicele abangezansi ukuthi baphelezele ithwasa elizozimela, kungene ithwasa nezinye izangoma esbayeni, ithwasa libikele abaphansi ngokuqedwa kwethwasa. ukuqeqeshwa kwethwasa futhi lithandazela inhlanhla kwabangaphansi. Sekuphele ukuthwasa, imindeni iyahlangana, umndeni wethwasa nezinduna zinquma usuku lomcimbi, udwendwe lwabathakathi abangu-10, umcimbi nokukhululwa kwethwasa. Uma inkokhelo isikhokhiwe amadlozi esenelisekile ngenkokhelo, izimbuzi zisuke sezilungele ukumyisa esangomeni azohlangana naye esangweni lalapho ezalwa khona ngosuku lokufika kwakhe.
Ngalesi sikhathi izangoma sezigcwele esibayeni, isangoma singena esibayeni siphethe inkomishi eluhlaza okwesibhakabhaka siyibhaxabula igwebu bese siyithela emhlane wenkomo ukuze ihlatshwe nakuba ezinye izikhungo zingakwenzi lokhu ngoba zikholelwa ukuthi. lesi senzo singaphambanisa izithunywa sivale imimoya. Kuyindlu kaThwasa nengane yabo ijabule yahamba igula nakhu ibuya namuhla isahlala kwaThwasa. Kulo mcimbi kulungiswa izimbuzi ezimbili, enye iza noyise kanti enye izohlangatshezwa esangweni lomuzi wethwasa.
Ukukhishwa kwethwasa
Ezinye izangoma zihamba zilandele umthakathi nethwasa· Kanti kwezinye izikhungo umthakathi othwasayo uyaphuma azihambele alandelwe yibo bonke abathakathi bese kuthi umthakathi agcine engena esbayeni uma umthakathi sekumele abikele abaphansi mayelana. ukuphela kokuthwasa futhi izophinde ibike ngomcimbi ozokwenzeka.
Ukwamukelwa kwetbwasa
Ukubusa ngenyama notshwaIa
Le ndawo esodongeni yindawo yakhe futhi lapho ebeka khona izinto aziprofethayo ukuze uDiyozi ajabulele ukuprofetha kwakhe izinto ezifihliwe. Akekho ovunyelwe ukungena emnyango ngaphandle komnikazi wawo ongumthakathi, kulapho umthakathi ehlangana khona nokhokho bakhe.
Ukufihlelwa nokukhungwa kwesangoma
Isiphetho
UKUBHULA KWESANGOMA
Isingeniso
Ukubhula
Ukubhula ngamathambo
Ziwuhlobo lokubhula lapho umoya uzikhulumela khona, hhayi njengoba sivame ukulalela ukubhula kwemimoya, kodwa umoya ukhuluma ngokuhlebeza noma inkulumo engacacile njengenkulumo yomntwana. Uthola le dlozi eselithakatha, lolu hlobo lokuthwasa lusezingeni eliphezulu, idlozi limthumela emifuleni lapho kuhlala khona izinyoka zasemanzini. Eminye yale mithi inamagama ayo, kodwa ingabizwa ngayo, kodwa ibizwa ngezinto ezizokwenza ukuthi yenzeke ekugcineni uma isetshenziswa ngempumelelo ngokuthi velabahleke, leli gama lisho isenzo esiyokwenzeka ekugcineni.
Uma abantu abazoyizwa befika engomeni bayakhuleka bathi; "Izindaba zakho, Song!" Ngalo mkhuleko bachukuluza ubunkulunkulu babeke amathemba abo kuyo. Abanye njalo bayakhuleka bathi; "Makhosi!" Lona kanye leli gama linikeza imimoya engu-10 amandla amangalisayo, ngoba phela ingene amadoda amakhulu, onkulunkulu bomuzi, futhi umoya unokuzethemba. Leli gama lezangoma zodwa, balisho ngendlela izangoma ezihlaba ngayo izimbuzi nezinkomo kuze kube sengathi kunephunga lentuthu lapho ezihamba khona.
Lawa mathambo afakwa emgodleni okuthi uma esetshenziswa anyakaze awehliselwe endaweni noma esikhumbeni lapho kusetshenziswa khona. I-Sangorna igqoka lenkemba njengengxenye yemvunulo futhi ngalenkemba abathakathi abafika ethempelini bazi ukuthi bangabathakathi bayashaywa. Bhula: Ukubhula ngethambo kulapho umculi ekhombisa ikhono lokutolika amathambo ezilwane zasendle kanye nemigogodla yezinyoka.Lawa mathambo afakwa esikhwameni anyakaziswe ukuze awanyakazise bese ephonswa phansi, bese kuthi ukuma kwawo. Eyabo. kuyahunyushwa.
Isicefe sisho izinto eziningi, ngakho leli gama libuye lisetshenziswe ezaga uma kufika isikhathi sokugqashuka kwedlozi.
ISIHLAZIYO, IZINCOMO NESIPIIETHO
Kumele bamlungisele abantu abayi-10 ababakhethile, kungaba umuthi abawuphuza egazini lesiguli noma inyongo negazi lezilwane ezilashwa ngalo, bakuthola kuye konke. Umoya uyaphuka noma umuntu kade egula ecashile kodwa mhla liphuka uyavuka abe namandla okuhamba aze afike engomeni ebabazekayo. Kulezi zinsuku ithwasa selibomvu tebhu, okuwuphawu lokuthi Iokuhiniphaka nokukhomba ukuthi bangu-10 abantu besigaba esiphansi ababomvu tebhu.
Kulolu cwaningo kunconywa ukuthi isizwe samaZulu sigcine amasiko aso ngoba la masiko awumgogodla wempilo. Isizwe siyakhuthazwa ukuthi singalandeli amasiko ezinye izizwe ngoba enza isizwe sibukele phansi amasiko aso. Kungcono ukwenza isiko lakho urna ungurnZulu kunokwenza amasiko abanye abantu angaziwa ukuthi avelaphi.
Kunconywa ukuthi labo abaphethwe imimoya yabaphansi ukuze babenze izangoma bangaphikisani nakho, kodwa bavumele intando yabaphansi ifezeke yibona. Kunezifo ezingalapheki ngodokotela basentshonalanga, ngakho-ke kunconywa ukuthi abantu basebenzise ulwazi lwale ndima yomculo ukuze bakwazi ukuqagula ukuthi leso sifo sizokwelapheka ngayiphi inyanga. Kunconywa ukuthi abantu abanemimoya yobuthakathi bamukeleke, bahloniphe isithunzi sabo, bahlangane futhi bacobelelane ngolwazi ukuze kuliwe nokuhlasela kwezifo ezingelapheki ngolwazi lwaseNtshonalanga.
Kungakuhle kuphume ongqondongqondo bayofuna lolu lwazi lokubhula babhale ngalo ukuze isizwe saKwaZulu siluthole sindawonye emitapo yolwazi.
Isiphetho
Kumenywa wonke umuntu owazi ngokubhula ukuthi aphumele obala ashicilele lolu lwazi ukuze luhlale luyifa lezizukulwane ezizayo. Kulolu cwaningo kutholakale ukuthi ngisho isalukazi esingenwe wumoya wabaphansi siphinde singenwe wumoya wabathakathi, umoya onamandla, umoya ozikhulumelayo uma kukhona amafindo adinga ukuqaqa. Lolu cwaningo luveza ukuthi uma umuntu ongenwe idlozi elungiselelwa zonke izigigaba ezifanele, umoya uyakhanya, amehlo akhe acace.
Kulolu cwaningo kuvele ukuthi umthakathi akakudli konke ukudla kodwa uyakhetha ngoba okunye kokudla okudliwa abantu abajwayelekile wukufa komthakathi. Kulolu cwaningo kuphinde kwavela ukuthi uma kubulawe imbuzi noma inkomo ngenhloso yokuyisangoma kubhekwa kakhulu igazi, inyongo, isinye nesikhumba. Ucwaningo luthole ukuthi imimoya yabangasekho ihlala egazini lesangoma, amadlozi adla kuso aphuze kuso, aphinde abheme kuso.
Kulolu cwaningo kuphinde kwavela ukuthi odokotela baphuza inyongo bazigcobe ngayo kusukela phezulu ekhanda kuze kufike ematheni onyawo ukuze amathwasa aphansi azikhothe ngoba ethanda ibile. Lolu cwaningo luyohlala luyifa laphakade, umthombo ojulile wolwazi kulabo bantu abadinga ulwazi ngamadlozi nomsebenzi wabo. Lolu cwaningo luzoba wusizo olukhulu kubantu abathwalwa umoya wengelosi, futhi izangoma nazo zizofunda okuningi kulolu cwaningo.
1991 Hermeneutics in the context of African traditional religion, with special reference to the Mpondo people of the Lusikisiki, F1adstaff and Bizana areas of the Transkei, unpublished M.A.