• Tidak ada hasil yang ditemukan

Budget: Previous Years | Timor-Leste Ministry of Finance Budget Book 1 TET

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "Budget: Previous Years | Timor-Leste Ministry of Finance Budget Book 1 TET"

Copied!
119
0
0

Teks penuh

(1)

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

2014

(2)

Livru 1

Panorama Orsamentál

Prefásiu

Lei Orgánika husi Ministériu Finansas espesifika responsabilidade Diresaun Nasional

Orsamentu atu foti no jere informasaun finansial ne’ebé iha relasaun ho setor públiku no

publika rezultadu estatístika.

Tuir provizaun ida ne’e no atu aumenta transparénsia kona-bá finansas publikas, Ministériu Finansas publika versaun final kona-bá dokumentu sira ne’ebé iha relasaun ho Orsamentu

Jerál Estadu 2014, ne’ebé promulga husi Sua Eselensia Prezidente da Repúblika hafoin debate iha Sesaun Plenária Parlamentu Nasional.

Dokumentasaun husi Orsamentu Jeral Estadu 2014 hamutuk ho Lei Orsamentu, ne’ebé

públika iha Gazette, no mos produs livru orsamentu apoiu oi-oin hanesan tuir mai:

Livru 1 : Panorama Orsamentu

Livru 2 : Planu Asaun Anuál Livru 3 : Distritus

Livru 4 : Items liña Orsamental Livru 5 : Parseiru Dezenvolvimentu Livru 6 : Fundu Espesial

Livru 7 : Matadalan ba Sidadaun sira

Livro 1 Panorama Orsamentu descreve konabá estratéjia orsamentu jeral Governu nian, fó

informasaun konabá panorama económiku internasional no doméstiku, reseitas ne’ebé ita hakarak iha nível doméstiku no hosi base petróleu, inklui mos rendimentu sustentável ne’ebé ita hakarak, nune’e mos despesa jeral iha médiu prazu no mos inisitiva foun ne’ebé prinsipal

ba tinan tuir mai.

Dokumentasaun orsamental bele hetan iha website Ministériu Finansas, www.mof.gov.tl. Perguntas kona-bá publikasaun bele dirije ba Diretor Nasional Orsamentu, Sr Salomão Yaquim iha e-mail: syaquim@mof.gov.tl ka telefone +670 333 9520.

Bainhira Timor-Leste hatete “Sidadaun ida ne’ebé diak, sei sai héroi foun ba ita nian

Nasaun”, ita hotu fiar katak dokumentu sira ne’e sei aumenta koinesimentu no kompriensaun

kona-bá finansa Governu nia no bainhira disemina ba povu Timor-Leste, sosiedade sivil no Parseiru Dezenvolvimentu sira hanesan informasaun importante kona-bá Orsamentu Estadu 2014.

Emília Pires

Ministra das Finanças

República Democrática de Timor-Leste

Ministério das Finanças

Gabinete da Minsitra

(3)

Índise

ÍNDISE ... 1

PART 1: DISKURSU PRIMEIRU-MINISTRU ... 3

PARTE 2: DESKRISAUN NO ANÁLIZE ORSAMENTU JERAL ESTADU 2014 ... 17

2.1:SUMÁRIU EZEKUTIVU ... 17

2.3.3: Perspetivas Kurtu no Médiu Prazu (2013-2018) ... 35

Kaixa Informasaun: Peskiza kona-ba Rendimentu no Despeza Uma-kain Tinan 2011 ... 36

2.4:DESPEZA NO KOMPRIMISU PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU ... 37

2.5.3.2 Riku soin Minarai no Kálkulu RSE ... 60

2.5.3.3 Jere Fundu Minarai ... 66

(4)

2.6.1 Introdusaun ... 69

2.6.2 RSE no Foti Liu RSE ... 70

2.6.3 Emprêstimu ... 70

2.6.4 Uza Saldu Kaixa ... 72

2.6.5 Parseria Púlbika Privada ... 72

PARTE 3: 2014 LEI KONA-BA ORSAMENTU JERAL ESTADU NIAN ... 74

3.1TEXTU LEI ORSAMENTU JERAL ESTADU NIAN ... 74

PARTE 4: 2014 DOKUMENTASAUN KOMPLEMENTAR ... 104

4.1JUSTIFIKASAUN KONA-BA TRANSFERÊNSIAS HUSI FUNDU PETROLÍFERU ... 104

(5)

Part 1: Diskursu Primeiru-Ministru

Parlamentu Nasional, Díli 9 Janeiru 2014

Excelênsia

Señor Prezidente Parlamentu Nasional Suas Excelênsias

Vise-Prezidentes Parlamentu Nasional Suas Excelênsias

Señores Deputadus

Kolegas membrus Governu

Señoras no señores,

Ho espeitu to ak ak ha u ai iha U a-Fukun Boot Demokrasia nian, ba dala ikus ona uda Xefe do Gu e u, atu hato o O sa e tu Je al Estadu ia .

Konsolidasaun ezersísiu demokrátiku, aktu nebé ita hotu iha Uma-Fuku ida e e hala o, hodi reprezenta sidadania nebé sai fortalesida husi diálogu no interasaun institusionais, nebé sai marku ida ona iha tinan hirak né.

Husi estabelesimentu fundasoens paz ho estabilidade nian, mak ita bele harí arkitetura institusional ida, nebé ohin loron sai forte no kmanek liu tan, tanba dinamika nebé interaje iha de ates o he ks a d ala es , ai ós hodi uka o se sus o esfo sus konjuntus, nebé bele halo ita hotu hamutuk iha projetu ka objetivu ida deit.

Lós duni, ita hotu kaer no hakarak objetivu komum ida: atu promove Timor-Leste nia k esi e tu e i kluzi u, ekili adu o suste t el. Ba , ha u fia katak U a Fuku ida né mak sei sai Fatin de enkontru ba ita nia pozisoens e Fatin atu buka solusoens, nebé uluk liu bele serví ba interesse nasional.

De ate OJE, de ate ida e hala o a tes de pe íodu fiskal fou , hodi o iga ita atu estabelese metas, objetivus atu kumpre, ho planu klaru ida ba aktividades no finansiamentu nebé bele ko espo de ho a ti idades si a . Iha de ate ida e e, ak ita sei ha ho klareza kona- a se isus hotu e sei hala o iha fula sa ulu esi ua tui ai – e e duni, tenki mai husi hanoin didiak no tetu ho diak atu ita bele maksimiza rekursus nebé ita iha, ba timoroan sira tomak nia bem-estar.

(6)

Ita hotu hakarak katak OJE 2014 sai nudar solusaun nebé ita hetan husi vontades oioin, nebé família, hodi hetan moris saudável no feliz. Ita hotu hakarak katak ita nia katuas no ferik sira ho ema sira nebé vulneráveis bele simu asistênsia husi servisus espesializadus. Ita hotu solusoens nebé paliativas (ka temporárias deit) nebé hatúr austeridade nudar medida diak liu, la konsegue trava ka alivia krize né. Resesaun iha países dezenvolvidus, nebé aumenta tan beibeik, mai husi asaun governativa nebé haluha atu haré ba ema (ka ba sira nia sidadauns).

Mai , tui ha u ia ha oi , i stituisoe s Estadu, husi países deze ol idus si a né, mak la konsegue kumpri ho padroens nebé sira nia leis hakerek, kona-ba jestaun financeira ho kontrolu orsamental ba despezas, liuliu, ba sira nia dívidas soberanas. Interesante liu mak, nudar país foun, ita buka aprende husi Rai dezenvolvidus sira né, ita mós buka halo tuir

sira-ia sta da ds ; ohi , ita ap e de katak, atu e ita situasoe s ha esa , ita te ki efo sa ita -ia i stituisoe s a p tika e d-iak de heks a d ala es .

Ita aprende husi lisaun Rai seluk nian no ita afirma, dala ida tan, katak ita-nia kompromisu bá, liuliu, ba uma-kain ida-idak iha ita-nia Rain, ba mane no feto sira nebé kontribue ba kresimentu, ita hakarak inkluzivu no sustentável, ba vulneráveis sira nebé presiza kuidadus espesiais, ba jovens sira hanesan baze fundamental ba futuru no merese oportunidade atu partisipa iha harí Rai Foun ida.

Ida e e, aka ita ia ko p o isu fi al.

Timor-Leste ko segue la o afati a oi , es u ho k ize oot iha u du, hodi hatudu si ais a a ke eko o iku e ki ik, lós du i, ai poziti us tebes. Ita hatene katak kresimentu ida né impulsionadu husi ita nia Rikusoin iha rekursus enerjétikus, maibé ita tenki hatene aproveita Anin Diak nebé hú hela iha ita nia leten.

Premente duni atu aproveita momentu ida né atu investe iha diversifikasaun ekonomia, nebé sei permite, a mediu prazu, atu buras liu tan.

(7)

Planu né sujere (ka halo) abordajem nebé tau tui-tuir malu, husi prazu nebé kurtu ba mediu to o lo gu p azu, ho izau glo al ida a Paíz, e haka ak la o a oi , as la o ho diak, ho fundasoens nebé sólidas. Proposta Orsamentu ba 2014, nebé apresenta ohin, responde lolós ba etapa nebé iha daudauk ita-nia oin, nudar tempu prezente nebé prepara no sustenta futuru. Orsamentu mós inklui polítikas no projectus ho impacto mais imediato (katak nia resultado bele hetan kedas ona), komplementadas ho programas, nebé ita sei bele haré deit nia impaktu iha tinan balun nia laran, maibe sira halo parte ba propósitu (ka objectivu) luan ba kresimentu Paíz tomak nian.

Ohin, ita hatene ona dalan nebé maka ita hakarak tuir, ita hatene ona Paíz sá-ida maka ita hakarak harí. Ita iha ona Planu ida, nebé permite ita atu haré ba oin, atu hare ba metas konkretas nebé ita hakarak alkansa. Iha tinan ruanulu mai né, ita hakarak Timor-Leste ida ho rendimentos médius-altos, ho populasaun ida nebé próspera, instruída no saudável.

átu to o iha e , ak ita t asa tiha Pla u ida e , ohi -loron, sai nudar matriz ida ba asaun governativa. Ita hahú daudauk Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011- 2030 no OJE

uka ate ializasau ko k eta, iha etapa ida e e, a Pla u .

Ita hakarak, ho planu ida nebé trasadu ona ho diak, aproveita Anin Diak nebé favorável ba ita, atu hahú deze ol i e tu eko ó iku e , ha u deha fila ta , te ki i kluzi u o sustentável.

Inkluzivu, tamba tenki fó resposta hanesan ba nesesidades timoroan sira tomak, liuliu ba sira nebé presiza liu, husi ita nia komunidades nebé hela iha tasi-i u to o ita ia sukus iha foho leten.

Sustentavel, tamba labele responde deit ba demandas (ka ezijensias) imediatas husi ita-nia populasaun, maibé tenki hatene konjuga (ka konsidera) respostas nebé prementes (ka tenki lalais) ho vizaun ba longo prazu, hodi bele assegura nafatin ita nia rekursus ba jerasoens vindouras.

Ta e e, o igasau oot atu assegu a suste ta ilidade, aka Ita Boot si a rasik mos insiste kona- a igo o p ofissio alis u iha jestau ko tas pú likas. Ba e e, sei e ko aja afati i stituisoe s Estadu ia e iha o a, atu hala o k a diak liu ta , hodi assegu a efikasia no transparensia nebé diak liu.

Ita nia kompromisu ho rigor, ho responsabilidade no ho transparensia hetan ona ekoñesi e tu i te asio al. Ha esa hau temi ona loron rua liu ba, Institutu Revenue Wat h alo iza t a spa e sia iha siste as e Ti o -Leste adopta.

Kumprimentu nebé ezemplar, husi Timor-Leste, a I isiati a T a spa e ia iha Industrias E t a ti as ak loke dala a países elu alu , ho rekursus hanesan mós ita, atu buka aprende ho ita nia esperiensia, hodi kaer tuir boas prátikas nebé ita implementa no adopta

eka is us t a spa e sia o igo e ita hala o hela.

(8)

Kuadru de rigor no ponderasaun (ka sukat didiak) nebé ita hotu ezije, iha jestaun administrativa no ezekusaun finanseira, mosu mós iha proposta Orsamento nebé ohin ami aprezenta.

OJE 2014 nebé Governu propoen ho valor $1,5 mil milhoens de dólares, tuir esforsu realístiku atu adekua ho kapasidade ezekusaun, para atende nesesidades prementes dezenvolvimento nian no mós atende ba nesesidade atu tau matan ba inflasaun.

Ami rekonhese katak senariu krescimentu ekonomiku, iha tinan ikus-ikus mai né, iha mós efeitu a au e tu i flasau , e afe ta pode de o p a ti o oa si a ia . Kona-ba ida né, ami kompromete ona atu kria mekanismus diak liu tan ba monitorizasaun no análize ba inflasaun, hodi bele reduz.

á i hate e katak azau a i flasau sa e ai husi fa to es oi-oin, factores nebé Governu sei labele kontrola hotu, nuné duni ami kria daudauk kondisoens, hodi bele preparadu liu atu ko ate. á i haka ak, ho ida , e ita i flasau ele sa e deskontrolada, maibé, importante mós, preokupasaun ida né labele impede fali programas importantes ba dezenvolvimento.

Po ta tu, ida e e ak o e tu du i atu ha ii futu u, ai ho afati ponderasaun (ka kuidadu boot) ho buat hirak nebé, mak sai hanesan ita-nia objetivus makroekonómikus.

Ho ha oi ida e e ak, ko a-ba 2013, ita konsege hikas fali, iha tinan rua tuituir malu, hetan redusaun boot iha montante total ba Orsamentu, hanesan parte husi esfo su e e ita kontinua halo, atu asegura sustentabilidade fiskal no maksimizasaun rekursus.

Iha esfo su ida e e, defi isau ko a- a p io idades uat e e fu da e tal tebetebes, atu bele evita prodigalidade (katak gasta barak demais) no desnorte (ka desviu) iha kontas pú likas o p io idades hi ak e e defi e didi ak o a, ho espí itu kontinuidade husi tinan sira uluk, hanesan:

- Dezenvolvimentu kapital sosial, ho investimentu determinante no orientadu ba ema, relasiona liu-liu ho saúde, edukasaun no formasaun professional

- Dezenvolvimentu Infra-estruturas bázikas

- Kresimentu ekonómiku integradu, inkluzivu no sustentável, ho baze iha agrikultura, turizmu no indústria

- Ko solidasau kuad u i stitusio al, e e du a te e e ga a te oa governasaun ho paz no estabilidade, núdar baze impresindível (ka absolutamente nesesária) ba setores hotu-hotu atu bele dezenvolve-an.

(9)

Mi ist ius Hat, ho alokasau fi a sei a e e oot liu maka: Ministériu Obras Públikas, Ministériu Solidariedade Sosial, Ministériu Edukasaun no Ministériu Saúde.

Nu e e, O sa e tu Je al Estadu a eflete p opo sio al e te ate sau boot nebé fó ba setores prioritárius ba V Governu Konstitusional, hodi sei fó kontinuidade ba investimentus boot tinan sira uluk nian, ho aposta mós iha projetus no programas foun hodi fó esposta e e efikaz liu a esesidades ku tu, diu o longu prazu ba timoroan sira.

Iha ko te tu ida e e, elasio adu ho eto es sosiais e e oot, O sa e tu ida e e asentua (ka destaka) partikularmente mak despezas ba saúde ho edukasaun, tuir kuadru jeral luta hasoru pobreza.

Orsamentu previstu ba Ministériu Saúde aumenta hosi $64.3 milhoens iha 2013 ba $67.2 milhoens iha 2014.

ák si u ka au e tu e e sei pe ite i ple e ta total ente Polítika kona-ba prestasaun servisus saúde, iha nível atensaun primária no harii 39 postus saúde, tuir pakote saúde integrada iha Sukus, programas hodi reforsa servisus primárius no alarga nia kobertura nasional, mas sei permite mos aposta iha servisus spesializadus duni, iha áreas traumatolojia, pneumolojia, onkolojia, kardiolojia ho seluk tan, iha esforsu prioritariu atu alarga (ka expande) kuidadus espesializadus de saúde, iha nível nasional.

O sa e tu e e at i ui a Mi ist iu Edukasau au e ta husi $92 milhoens, iha 2013, ba $106.6 milhoens iha 2014, no hetan mais de 15% husi OJE, hodi salient ida nebé mak hanesan prioridade nasional, hamutuk ho esforsu edukativu ba ita-nia labarik ho jovens.

Pakote fi a sei u ida e e sei ga a te ko st usau pré-eskolas foun 100, reabilitasau eskolas sentrais 50 iha ensinu báziku ho konstrusaun eskolas-modelu foun ba Ensinu Sekundáriu Jeral. Atu komplementa investimentu hodi melhora infraestruturas eskolares, o ta te e e fó a Mi ist iu Edukasau sei fó dalan ba aperfeisoa kurríkulu, no mos aposta aka as iha deze ol i e tu kapasidades pedagójika no edukativa ba profesores. Ba 2014, ita hein katak 1500 dosentes foun ramata ona sira-nia kursu formasaun komplementar, hodi mai integra iha karreira dosente.

Fundus espesiais rua – Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu ho Fundu infraestruturas - eflete os uat si a e e sai ha esa esesidades p i ei as.

Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu kontinua benefisia ho montante boot, hodi aloka total osan $40 milhoens, nebé bele responde ba nesesidades imperativas ha esa hadi a rekursus umanus.

(10)

Kona-ba infra-est utu as, uat e osu ho e id sia aka as iha proposta orsamentu plenu funsionamentu Sentrais Elétrikas Hera no Betano nian, sei posibilita halo distribuisaun el t ika asio al e e efisie te liu, ho i paktu aka as a kualidade moris ita-nia povu nian, no mos ba dezenvolvimentu atividades ekonómikas e e depe de a e e jia elétrika.

Relasiona ho p ojetus oot e e la o hela, ha esa p ojetu Tasi Ma e, konstrusaun ho reabilitasaun estradas no pontes, no melhorias hanesan infra-estruturas portuárias no ae opo tu ias, si a e e hotu sei i ple e ta tui fazes idaidak ia , maibé bain-hira, ba despezas korrespondentes ba projetus sira né, komesa dezenbolsa (ka hasai osan), prosesu e e sei g adual, ta a sei la halo paga e tus oot dala ida de it, e tau afetasau osa tinan-ti a ós sei eduzida ka ki ik hodi fó olu e total ida nebé menus kompara ho tinan ida uluk.

Ne e la sig ifika katak p opózitu Estadu ia atu hasa e k esi e tu eko ó iku iha dezenvolvimentu infra-estruturas bázikas altera tiha ona, maibé katak bain-hira iha rasionalizasaun boot liu ba rekursus nebé iha, tuir ita-nia kapasidade ezekusaun, sei imprimi (ka assegura) rigor boot liu ba jestaun nebé sustentável ba despeza públika. Nu e e, Orsamentu ba 2014 sei kobre infra-estruturas bázikas nebé orienta liuliu ba zonas rurais no remotas, hanesan instalasaun sistema bé iha lares ka famílias rurais 2.500, reabilitasaun estradas rurais kms 200, iha distritus 13, ka konstrusaun unidades painéis solares 3.000 ho sistemas enerjia eólika iha Ataúro no Oecussi.

Hanoin mos kona-ba nesesidades husi ita-nia merkadu, ita sei investe $10,5 milhoens ba extensaun ho konstrusaun Terminal foun Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato, hamutuk ho montante $13,2milhoens ba Portus foun, inklui preparasaun Portu foun iha Tibar, inisiativas nebé, bain-hira haré tomak, sei reforsa konfiansa husi investimentu estranjeiru iha Timor-Leste, tamba kria kondisoens esensiais ba asesu merkadorias no servisus.

20.9 milhoens, husi Fundu Infra-estruturas, sei aloka mos ba dezenvolvimentu Oecussi, e e ha esa ita hotu hate e, sei e efisia ho k iasau iha ti a ida e e Zona Ekonómika Espesial ida, inisiativa ida mós, nebé lidera husi Dr. Mari Alkatiri, atu transforma paizajen ekonómika, sosial no kultural ita-nia enklave nian, ho esforsu nebé nesesariu tebes atu hakbesik Oé-kusi ba kresimentu e hala o iha estu do país.

(11)

Governu nian: atu diversifika ekonomia naun-petrolífera, setores privilejiadus mak ág ikultu a o Tu iz u. Nu e e ág ikultu a e efisia ho alokasau osan $25,25 milhoens.

Exelênsias,

Orsamentu Jeral Estadu nian ba 2014 sujere ka hatudu du i a o daje e e diversifikada ba kurtu, médiu no longu prazu, iha kauza nasional foun, nebé mosu atu troka luta ba i depe d sia, o kauza e e ak luta haso u po eza o iz ia.

Iha ko ate e e, aski ko ti ua sai afati fe a e ta ba análise, Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu hetan ona revizaun ba nia implementasaun, iha arranju foun ida ba pós- . ‘e izau e e produto husi debate ida, nebé Timor-Leste partisipa ho postura krítika, kaer tuir lisoens nebé ita aprende, nudar país iha tranzisaun laran, hamutuk ho países husi g upu g + .

To o o as e e, ita ko sege ati ji p og esus iha O jeti us e e elasio a ho Taxa Mortalidade Infantil, Taxa Mortalidade labarik ho menus de tinan 5 no kazus tuberkuloze

e e ko sege detekta no trata.

‘edusau oot husi i dikado es hi ak e e hatudu efeitu poziti u, husi efo as nebé i ple e ta, hodi hadi a ko disoe s se isus saúde, liuliu husi esfo su atu aumenta númeru profisionais ligadus ho saúde, ou parserias ho sosiedade sivíl ba kriasaun kampañas i fo asau ho i paktu aka as a populasau .

Iha , ita alka sa os ODM e e i kula ka liga ho p ese taje ase tus e e Feto sira okupa iha Parlamentu.

Ohin-lo o , ita iha pozisau e di ak atu ele heta ezultadus asio ais nebé diak liu, kona- a ODM ua ta : ta a i a at íkulas e si u p i iu ia , e e besik ona 90%, ho presentajen kona- a pa tus e e heta asist sia husi profisionais saúde kualifikadus.

Iha senáriu nasional ida nebé afetadu tebes duni ho moris-kiak, melhorias sira nebé, maski sei oitoa , alka sa o a e e, ha esa si ais husi esfo su koleti u de abordajen husi Governu tomak, nebé orienta ba kresimentu ekonómiku inkluzivu hodi hadi a, ohi o a a a , kondisoens moris timoroan tomak nian.

I pe ati u ida e e mak hamosu Planu artikuladu nebé abranje reabilitasaun estradas, hodi fasilita asesu famílias sira ba sentrus saúde, konstrusaun eskolas nebé ele fo a país e e ia futu u; k iasau siste as i igasau hodi hadi a p odusau agríkola to o a fo asau iha indústrias no turizmu hodi halo diversifikasaun iha ita-nia ekonomia.

(12)

Sua Exelênsia

Señor Prezidente Parlamentu Nasional

Exelênsias

Distintos Deputadus,

álte asau ida a OJE ida e e, elati a e te ho ti a uluk ia , ak au e tu 11% husi kategorias dotasaun tolu, iha nível despezas rekorrentes. Ho kálkulus simplistas, sei la konsege explika projetu nasional, nebé tau iha dokumentu finanseiru e e la a , ta e e husu atu observa (ka haré) ho detalhes sá-ida mak proposta O sa e tu e e efle te.

Análize, nebé simplista liu, kona-ba aumentu despezas rekorrentes, bele la loos. Fu da e tal atu ko p ee de katak fatia ka po sau oot, iha au e tu e e, ko a-ba akrésimu ba investimentus sosiais no fízikus, iha áreas prioritárias hanesan saúde no edukasaun. Se ita observa kategoria ida-idak despezas nian, ita bele haree katak nia objetivu la ós duni atu habokur (ka sustenta) aparelhu Estadu, maibé atu garante servisus públikus bazilares lubun ida ba famílias timoroan.

“e katego ia sal ius o e si e tus e efisia ho ak si us, e e ta a ita konsidera katak profisionais sira, hanesan pesoal médiku, iha direitu ba rejime karreira espesial ida, e e ak aloka o a $ , ilhoe s. Ne e eflete os iha seto edukasau , e e desizi u te es, hodi oti a fu sio ius si a atu hasa e pad oe s de e si u iha ita nia Rain.

Nu e e os katego ia sal ius ho e si e tus ko te pla pesoal Mi ist iu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, nebé sei harii tan ita-nia embaixadas foun, nebé prevee tiha ona ba 2014, iha Laos, Cambodja, Brunei ho Myanmar. Sei liuhusi reprezentasoens foun Timor-Leste ia e e iha est a jei u, ak ita sei ko sege efo sa kapasidade influênsia no reputasaun país nian, liu-liu iha kuadru adezaun ba ASEAN.

Ita presiza mos kompreende sa-ida mak atu halo, husi aumentu iha kategoria Be s o “e isus , ebé englo a os iha despezas eko e tes .

Investimentu ba Bens no Servisus sei permite asegura, hanesan ezemplu, kustus operasionais ba manutensaun sentrais iha Hera no Betano, hodi garante distribuisaun enerjia elétrika, nebé ita konsidera hanesan imperativa, la ós de it hodi hadi a ko disoe s moris timoroan sira nian, maibé mos hanesan fator primáriu ba dezenvolvimentu atividade ekonómika.

(13)

Sector Saúde mos benefisia ho atego ia ida e e, ebé abranje $3 milhoens ba kompra produtus alimentares ba pasienstes, iha ita-nia hospitais, hodi nuné ita hasa e p estasau kuidadus dikus asio ais. Iha os $ ilhoe s e e p e ee ona ba kompra medikamentus, hanesan forma ida hodi asegu a ko disoe s di ak liu a pasientes sira, no os a e a si a e e po tado as defisie sia. Ita-nia setores ekonómikus tradisionais hetan mos atensaun iha rubrika o sa e tal Be s o “e isus , iha Mi ist iu ág ikultu a, ho valor osan $4,6 milhoens, ba Programas sosa fini, nudar komponente indispensável atu garante seguransa alimentar, no mós ba kontinuidade Progra a “uku ida, P odutu ida nebé, ho kontributu $3 milhoens, sei enkoraja espesializasaun territorial ba produsaun agríkola.

Iha despezas rekorrentes nia laran, ita bele identifika mos investimentus sosiais bázikus lubun ida, iha kuadru transferênsias públikas.

Husi transferênsias públikas, Ministériu Solidariedade Sosial mak sai mós kanal reseptor boot ida, hodi hetan alokasaun montante finanseiru ho valor $139.4 milhoens, nebé engloba programas impresindíveis (ka importantes tebetebes) ba ita-nia tesidu sosial, hanesan Bolsa-da-M e a i a si a husi fa ílias ul e eis, ho os apoiu finanseiru, hanesan subsídius nebé fó ba herois nasaun nian, ba ita-nia veteranus.

Iha kuadru transferênsias públikas, setores prioritárius Edukasaun no Saúde nian benefisia ho investimentus esensiais, ne e sei ga a te fu sio a e tu servisus nebé impresindível katak te ki hala o . $ ilhoe s sei fó ba Ministériu Edukasaun hodi reabilita eskolas iha 13 distritus, inklui ekipamentu, instalasoens bé ho saneamentu no eletrisidade. Ministériu Saúde sei konta mos ho $9 milhoens hodi subsidia klínikas iha país laran.

Katego ia ida e e e glo a os osan $10 milhoens, nebé fó ba SEPFOPE hodi haré ba estradas rurais, iha infra-estruturas nebé sei favorese ba ita-nia populasoens rurais, no mos hodi buka kria empregu maski uitoan-uitoan, iha país laran tomak. Konaba dezenvolvimentu rural, transferênsias públikas abranje mos osan $11 milhoens ba P og a a Ita ia ‘ai husi Ministériu Justisa, relasiona ho compensasaun ba rai, no mos $13,7 milhoens ba Programa Nasional ba Dezenvolvimentu Sukus, programa plurianual boot nebé orienta ba dezenvolvimentu nebé ekilibradu iha sukus, liuhusi subsídius tuir nesesidades suku ida-idak nian.

Importante mos atu temi kona-ba kontribuisaun kategoria orçamental ida né ba deze ol i e tu koope ati as ho g upus i dust iais ki ik, husi MCIá, o apoiu e e sei fó, liuhusi “EPFOPE, a i dúst ias lokais ki ik, ligadas a ate iais ko st usau .

(14)

Exelênsias,

Ami rekoñese katak taxa Ezekusaun orsamental sei dook tebes husi buat nebé ita hotu hakarak, tanba obstákulus ne , to o ohi -loron, ita hasoru iha implementasaun projetus balun. Maibé, ami buka korriji nafatin buat nebé presiza no hakarak katak Orsamentu Jeral Estadu, a , ele eflete os u j sia atu hadi a duni kapasidade implementasaun.

á i hate e katak a ida e e, a i te ke efo sa i st u e tus fiskalizasau o monitorizasaun ba Programa Governu ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, hodi asegura adekuasaun (ka armonizasaun) entre planu nebé hasai ho nia rezultadu prátiku.

Iha ko te tu ida e e, ti a e e a i foti desizaun atu kria instrumentu ida nebé permite atu monitoriza besik liu implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu.

Nu e e, iha o a Meka iz u Koo de asau a Polítikas Deze ol i e tu nebé, sei haré ba Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku ho vizaun integrada, hodi liga setores hotu-hotu, hodi evita ida-idak haré deit ba nia-an rasik, tamba só bele produz rezultadus diak bainhira artikuladus ba malu.

átu deha lolós, eka iz u ida e e ak sei assegu a katak i ple entasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu bele sai efisiente liu, husi tinan ba tinan, hodi favorese koordenasaun interministerial ne di ak liu.

Hakarak konkretiza abordajen Governu tomak nian – whole-of-government – atu bele hasoru dezafius nebé sei mosu mai.

Iha nia konjuntu, ho Proposta Orsamentu Jeral Estadu ba 2014, Timor-Leste benefisia, iha o e to e e, hosi posi ilidade ele uza ikeza oot husi ia eku sus naturais, atu esti ula k esi e tu eko ó iku o, ho u e e, ele dudu seto p i adu.

Kona- a ida e e Pla u Est at jiku Deze ol i e tu os kla u te ete es: enkuantu seidauk iha setor privadu nebé habilitadu ona atu, mesa-mesak, dezenvolve ekonomia, mak ko pete a Estadu, iha faze hahú e e, atu assegu a lide a sa ihak esi e tu ida e e, hodi kria kondisoens nesesárias, iha infra-estruturas, iha dezenvolvimentu kapital umanu, iha fortalesimentu instituisoens no seluk-tan, atu u e e, iha ti a hi ak ia la a , e p ezas sira bele asumi daudaun protagonizmu iha sektor ekonómiku.

Ha u ele deha , ha u fia katak di ika ida e e ko esa hatudu daudau sinais pozitivus katak, ita tui dala e loos. I isiati as a ak aka ko sege hala o, ho objetivu atu esti ula seto e p eza ial ti o oa , u e e os ho i esti e tu externu privadu iha ita-nia país.

(15)

privadu lokal, buka promove tomada desizaun deskonsentrada, hodi absorve nesesidades espesífikas kada komunidade nian.

Hamutuk ho Programas boot sira né, inisiativas lubun ida mós fó kbit daudaun atu dinamiza merkadu doméstiku.

Hanesan ita hotu hatene, iha Juñu tinan kotuk, balkaun úniku ba rejistu emprezas, SERVE, funsiona ona, hodi fasilita kestoens administrativas kona-ba kriasaun tesidu emprezarial asio al. Nú e us e e “E‘VE ap eze ta, hatudu kataki isiati a e e, de-faktu permite aselera dezenvolvimentu setor privadu, tanba iha primeirus três kuartus 2013 nian, emprezas 1.470 mak konsege estabelese, maioria empresas sira né nasionais.

Nú e us hi ak e e hatudu katak hahú iha o a ko disoe s í i as alu , hodi fó konfiansa ba profisionais timoroan sira atu loke sira-nia negósius rasik. Loke negósiu ida rekere esforsu ho investimentu boot, rekere kapasidade téknika, rekere liu-liu sentidu konfiansa katak sei heta eto u husi i esti e tu pesoal o fi a sei u e e.

Ko fia sa e e, E el sias, ha esa si al ida hotu e e di ak te ete es, katak país e e hateke duni ba futuru, komesa lakon laran-ta uk husi pasadu ida e todan tebetebes no iha akuku la a , e e sai ha esa o st kulu a ti o oa idaida nia kapasidade atu

uka hadi a i ia o is asik.

Maibé, importante tebe-tebes atu, iha 2014, iha debate profundu ida kona-ba mekanismus oin-sá atu bele garante kréditu ba emprezárius nasionais, ho regras nebé rigorosas kona-ba kumprimentu obrigasoens.

Dinamizmu Setor privadu nian mak sei permite aumenta reseita fiskal. Iha duni ona aumentu, maski oitoa , a ‘eseita e e, hodi hei katak, iha , ele aumenta 13,5% husi nebé hetan iha 2013.

Sua Exelênsia

Señor Prezidente Parlamentu Nasional

Suas Exelênsias

Vice-Prezidentes Parlamentu Nasional

Suas Exelênsias Señores Deputadus

Señoras no señores,

“e ko fia sa e e ko esa eziste iha ai-laran, komesa mos rekonfigura (ka fó imagem foun ba) papel Timor-Leste nian iha mundu.

(16)

Ita foin halo tinan ida, kona-ba Misaun UNMIT ho ISF sai husi Timor-Leste, no, iha aspetus barak, ita bele dehan ita supera expectativas hotu-hotu.

To o e e te e te, Ti o -Leste hanesan liu receptor (ka simu) ajuda ba dezenvolvimentu, no ita konsideradu hanesan Estadu frájil. Espesialistas sira la fiar iha ita-nia projetu nasional, tanba hanoin katak ita sei presiza, iha tempu nebé sei naruk, intervensaun internasional nafatin, to o ai -hira lós ita bele prova katak ita bele kaer rasik ita-nia Nasaun nia dezígnius.

Mai , iha te pu e adak, izau ko a a ita e e heta du i uda sa e radikal. Ohin-loron, Timor-Leste konsideradu ona hanesan parseiru konfiável no komprometidu. ‘ezultadus di ak ebé ita aprezenta, ho vizaun pragmátika, endójena kona-ba saída mak ita hakarak iha futuru, produz duni konfiansa boot husi ita-nia parseirus internasionais.

Iha diálogu ho parseirus sira, sá-ida mak fasilita tebe-tebes maka ita-nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, nebé ita estabelece tiha ona. Timor-Leste iha Planu ida no Timor-Leste hate e o a dala ida e ak ia atu la o tui .

E a a ak ha oi katak país ida e e seidauk ha eti didiak pila es e presiza atu ha iik esak. Ti a ida liu tiha, ha u ha oi ita p o a katak si a sala. Ekonomia la monu hanesan ema prevee, seguransa ho estabilidade kontinua metin no ha u fia katak ita hotu komprometidus ho esforsu koleti u ida e e, esfo su ebé la ós partidáriu no la ós mós sirkunstansial, tamba ita hotu hakarak atu konstroi Paíz nebé ita hakarak.

Orsamentu nee eflete auto o ia g adual ebé konsege hetan ona, liuhusi redusaun konsekutiva, husi tinan ba tinan, kona-ba dependênsia boot ba parseirus dezenvolvimentu sira. Ba 2014, parseirus sira nia kontributu, ba despezas Estadu, mak 10,6%, kompara ho 11,0% iha 2013.

Iha kontextu nebé luan liu, kona-ba pozisaun Timor-Leste iha mundu no iha rejiaun, dadu ida e e, ha esa os si a-seluk, fó esperansa boot tebes.

Ohin-loron ita komesa sai atrativu ba investimentu internasional, hanesan ezemplu mak desizaun RICOH PENTAX japoneza deside atu mai instala iha Timor-Leste. Substituisaun gradual, husi ajuda internasional ba dezenvolvimentu ba fali investimentu privadu internasional, hatudu katak esforsus nebé kontinua halo, atu estabelese kondisoens bázikas ba dezenvolvimentu setor privadu, komesa iha impaktu la ós de it iha í el asio al, ai mos ba ita-nia parseirus internasionais sira.

(17)

Ba espí itu ko fia sa iha e kadu glo al, ko t i ui os, du a te e e, responsabilidade nebé ita simu iha forus internasionais barak, responsabilidade nebé ita kumpri ho rigor no kompromisu boot tebetebes.

Iha tinan kotuk mos, ita hetan konvite atu simu Prezidênsia UNESCAP nian no, iha 2014, ita sei kaer Prezidênsia CPLP. Prezensa ativa Timor-Leste iha esferas hirak e e posi ilita dezenvolve pontes ka ligasoens krusiais ho áreas rejionais balu iha mundu nebé ita iha parserias privilejiadas.

Hanesan país-ilha ida, ita iha ligasaun husi rai ho deit maluk Indonézia, hó sé ita dezenvolve relasaun exepsional tebes. Maibé ita mos benefisia ho ligasoens lubun ida, e e hakat liudook ita-nia fronteira terrestre no bele kapitaliza ho ita-nia dezaun ba ASEAN.

Ho I do zia, pa alela e te ho elasoe s ilate ais e est eis, o as e e ita halo mos relasaun triangular hamutuk ho Austrália, hanesan vértise datoluk husi parseira estratéjika ida e e. I isiati a ko a-ba kresimentu triangular entre Timor-Leste, provínsias Indonézia ia si a e e esik ho Te itó iu No te áust lia, ia o jeti u maka atu haré ba deze ol i e tu i teg adu Estadus tolu e e ia , iha su -rejiaun ida né, hodi reforsa setores ekonómikus oioin hanesan turizmu, enerjia, agrikultura ou I&D, nebé hetan nia komplementaridade husi insiativas ho natureza sosial no kultural, nebé sei hametin liután lasus amizade ho ita nia viziñus sira nebé besik liu.

Ita kontinua mos lidera paradigma foun ida kona-ba dezenvolvimentu Estadus nebé konsideradus frágeis, nebé moris iha situasaun konflitus ka iha tranzisaun nia laran, iha itu g + . Lide a sa, e Ti o -Leste kaer, potensía tebetebes, ho forma diferente ida, oinsá ita-nia Nasaun hatúr-an iha mundu.

Iha ko te tu ida e e, ak ita estabelese Ajênsia Kooperasaun Timor-Leste nian, hodi fó tulun ba paízes irmauns balu.

Kazu ikus liu, hanesan Guiné-Bissau ia , iha fula No e u ti a ida e e, realiza ho montante osan $6 milhoens dólares no haruka mos ekipa téknika fó apoiu ba prosesu resenseamentu eleitoral, ho espíritu kooperasaun inter-institusional no fahe experiênsia di ak ebé Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitoral Timor nian iha ona.

Iha e te tes hi ak e e hotu, ita ha ii dadau país e o adu ida, hodi hateke nafatin ba rai-li u o la haluha ai-laran, hodi tau-matan ba nia populasaun rasik.

Excelênsias,

Orsamentu Jeral Estadu nian ba 2014 ne a i ai ap eze ta iha e e, retrata ka reprezenta tomak projetu nasional nebé ita iha ba Timor-Leste.

(18)

Dezafius nebé ita hasoru, mesak boot no barak, maibé agora ita mós hatene ona ita-nia pe ku su, atu u e e ti o oa si a hotu ia aspi asoe s ele heta fati iha loron-ohin país nian no loron-aban ba Timor-Leste.

Ohi , ita hahú ta etapa fou ida, iha dala a uk e e!

Etapa nebé sei dezenvolve liuhusi debate konstrutivu, ho espíritu kompromisu komun ba interese nasional no ben-estar timoroan tomak nian.

Obrigadu ba Ita Boot sira nia atensaun.

(19)

Parte 2: Deskrisaun no Análize Orsamentu Jeral

Tabela 2.1.1.1: Orsamentu Fontes Kombinadas 2012-2018, Tokon $ 1

Orsamentu Fontes Kombinadas 1,451.2 1,892.3 1,684.9 1,969.1 2,060.7 1,715.8 1,576.8

Despezas Governu nian tuir

Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu no Unidade Jestaun Parseiru Dezenvolvimentu, 2013?

Tabela 2.1.1.1 hatudu fontes rua husi despeza iha Timor-Leste iha 2014: Governu ho Parseirus Dezenvolvimentu. Despeza total mak tokon $1,684.9; tokon $1,500.0 husi Governu no tokon $184.9 husi Parseiru Dezenvolvimentu. Kompozisaun nee hatudu katak dependênsia finansiamentu estadu ba Parseiru Dezenvolvimentu tun ba beibeik; hosi

1Nota ida kona-ba dadus iha tabelas ho figuras: Iha li u O sa e tu e e, en-jeral númerus iha tabelas no

(20)

proporsaun despeza jeral (11.0%, tuun husi 12.9% iha 2013). Presiza mos nota katak osan hosi Parseiru Dezenvolvimentu tun akaas iha tinan oin mai tanba sira seidauk hatene osan hira mak sei aloka iha tinan hirak nee( Livru Orsamentu no 5).

Tabela 2.1.1.2: Tabela Fiskal ho Item Memorandu, Tokon $

2010

(21)

Tabela 2.1.1.2 hatudu despeza detailadu Governu nian. Haree iha ne e katak despeza sira benefisiu husi kresimentu ekonomiku nunee halo dezenvolvimentu inklusivu liu.

2.1.2: Kresimentu Ekonómiku

Timor-Leste nia ekonomia real sa e 7.3% iha 2011. PIB ba setor minarai sa e 6.0%, metade husi tasa kresimentu setor laos-minarai (12.0%)4. Mez u u e e, seto minarai kontinua domina ekonomia Timor-Leste, hodi reprezenta 76.9% husi total PIB..

Kresimentu PIB laos-minarai iha 2011 nee aas tamba aumentu boot iha despeza folin sasan e e sukat ho Índise Folin Konsumidor (IFK/CPI) sae ba 15.4%, aas liu kompara ho períodu hanesan tinan uluk nian. Inflasaun aas liu target PED nian nee ho média 4-6%.

Ho despeza atual Kapital no Dezenvolvimentu e e tun (termu nominal) iha 2012 tanba tasa ezekusau e e ki ik, seto eko ó iku a e e e kontribui ba kresimentu iha 2011, hanesan konstrusaun, mos tun. Tasa kresimentu PIB setor laos-minarai prevê 8.2% ba 2012, e e sei boot nafatin maibé substansialmente menus kompara ho tasa 2011. Tasa inflasaun tun iha tinan 2012 ba 10.9% .

Ba médiu prazu, Governu hein katak politika hasai uluk (front-loading policy), hamutuk ho reforma bara-barak (ezemplu: aprova Lei Rai, SERVE-Balkaum Únika, Parseiras Públika Privada, sst.) sei kria kondisaun diak ba setor privadu aban bainrua. Nu e e, hein katak setor ida e e bele sai setor bot iha kresimentu ekonomiku hodi mantein tasa kresimentu ekonómiku a as no aumentu reseitas doméstika. Nu e e Governu sei konsentra iha despezas e e ho kualidade diak hodi suporta setor privadu no dezenvolvimentu sosial iha nasaun ida e e. Ida ne e sei alkansa wainhira despeza rekorente foku ba edukasaun no transferensia publika nee sei resulta forsa laborar ne ebé produtivu no asegura dezenvolvimentu inklusivu. Enkuadramentu ba orsamentu 2014 nian mak atu asegura

3 Despeza iha 2011 tokon $1,806.5

4

(22)

kualidade despeza e e konsistente ho esforsu hamenus inflasaun no objetivu sustentábilidade fiskal.

2.1.3: Despeza

Despeza total Governu nian iha 2014 mak tokon $1,500.0, tun 9.0% kompara ho despesa 2013. Governu iha komitmentu atu i ple e ta polítika e e o ie ta ba sustentabilidade fiskal. Ta a e e despeza e e tun e e ta a hamenus iha Kapital no Dezenvolvimentu, li-liu Fundu Infra-estrutura e e aloka tokon $368.6 ka menus 39.0% kompara ho tinan uluk.

Iha rasaun prinsipais rua kona-ba tamba sa mak Governu reduz Fundu Infraestrutura. Ba dahuluk, Governu hakarak konsentra liu ba projetu sira nee mais importante ba desenvolvimentu Timor-Leste. Ida e e sei hadia liu husi implementasaun, efisiensia no efikasia projetu. Ba daruak, montante alokadu ba 2014 realistiku liu kompara ho tinan hirak liu ba no nunee sei kontribui ba ezekusaun nee a as.

Despeza rekorente aumenta 18% tamba iha aumentu boot iha kategoria transferensia publika no sasan no servisu. Maioria husi total despeza hirak ne e ba investimentu sosial. Governu haree katak despeza ba kapital umanu ensensial hodi aumenta kapadisade no produtividade iha forsa laborar (sei promove kresimentu iha futuru). Iha parte seluk, investimentu sosial sei kontribui ba dezenvolvimentu nee inklusivu no balansu tamba ema kiak no setor marjinalijadu sira sei hetan benefisiu.

2.1.4: Reseita

Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) ba 2014 hamutuk tokon $632.3, menus tokon $165.6 kompara ho previzaun RSE 2014 ba orsamentu tinan 2013 nia. Iha Redusaun ba RSE tamba produsaun husi Bayu-Undan menus kompara ho previzaun uluk. Kálkulus RSE ba 2014 uza folin referensia husi óleu kru ka matak Brent nian duke óleu kru WTI. Tanba Brent ako paña di ak liu p odutu Bayu-Undan nia kompara ho WTI. Nunee mos, la iha mudansas seluk iha metodolojia kálkulu RSE nian.

Produsaun global minarai sa e aka as iha 2012, maibé reseitas boot nafatin iha 2013 tanba folin minarai e e boot. Iha previzaun katak bainhira 2013 remata, saldu Fundu Minarai sei hamutuk biliaun $14.1. Reseita minarai sei tu aka as a tokon $1,443.1 iha 2014, molok sae hikas faliiha 2016. Iha previzaun katak molok tinan 2014 remata, Fundu Minarai sei iha saldu biliaun $15.4 , ho asumi katak Governu foti liu RSE tokon $270.6 .

(23)

2.1.5: Finansiamentu

Seksaun finansiamentu iha Livru Orsamentu ne e hatudu kona-ba komponentes oioin e e selu a d fise fiskal iha o ti a si a oi ai d fise fiskal defi e uda reseitas domestika menus total despezas). Item finansiamentu bot iha orsamentu 2014 mak RSE, foti osan barak liu RSE husi Fundu Minarai, Emprêstimu no saldo kaixa.

2.2: Revizaun kona-ba Reforma sira Lao Dadaun

Sistema Jestaun Finansas Públika (JFP) konsiste husi instituisaun, lei no infra-estrutura tek olojia i fo asau e e liu husi e e ak Governu gasta, kobra no jere osan tomak. “iste a Fi a sas Pú lika e e fo te i po ta te a Timor-Leste hodi mantein kresimentu eko ó iku e e fo te, ko t ola ko upasau o hala o ho efisi sia p estasau se isu.

Iha Timor-Leste, siste a JFP e e efeti u k usial te es atu transforma rekursus minerais ba rikeza públika. Governu i ple e ta o a p og a a efo a JFP e e fo te o kompreensivu. Reforma e e ko pleksu o ko e aspetus dife e tes JFP/PFM, ta a e e ak selesio a de it aspetus a e hodi desk e e iha e e. Dokumentu sira-seluk e e bele hetan publikamente, hanesan Planu Estratéjiku Ministériu Finansas nian, deskreve detalha liu kona-ba prog a a efo a e e. E t e efo as JFP e e te i iha lete , efo as foi daudau e e i klui kategoria jeral tolu: Primeiru paradigma foun no únika ida ba Orsamentu Jeral Estadu e e i t oduz iha 2013. Pa adig a fou e e ak konsensu entre Governu ho Opozisaun. Rezultadu husi ko se su e e ak iha komisaun ida kompostu husi reprezentantes husi komisoens Parlamentu Nasional tomak hodi diskuti kona-ba proposta orsamentu hamutuk ho Governu no Orsamentu Jeral Estadu 2013 Parlamentu Nasional aprova ho u a i idade. “ituasau ú ika ida e e ep eze ta Timor-Leste nia karakter no kultura demokrasia ba dezenvolvimentu, tanba nasaun e e sei iha faze i isial dezenvolvimentu. Pa adig a e e la ós ko t aditó iu ho atu eza he ks and alan es entre Governu ho Parlamentu, tanba sei iha debates iha nível komisaun. Segundu hodi kaer metin kultura konsensu ba programa dezenvolvimentu nasional. Ba ba dahuluk Governu konvida membrus Parlamentu Nasional, inklui membrus Opozisaun atu partisipa iha 2013 Yellow Road Workshop hodi diskuti kona-ba dezafius no oportunidades no define prioridades nasionais ho envelope fiskal ba . Yello ‘oad Wo kshop e e ala ga ba parseirus dezenvolvimentu ho entidades relevantes sira seluk. Terseiru Estabelesimentu

(24)

2.3: Panorama Ekonomia

2.3.1: Ekonomia Internasional

2.3.1.1: Tendênsias iha Kresimentu Internasional

Hafoin hetan kresimentu 5.2% no 3.9% iha 2010 no 2011 respetivamente, kresimentu global iha 2012 kontinua sae neineik, ho aumentu 3.1% (Figura 2.3.1.1.1). K esi e tu e e e neneik ne e ta a edusau iha k esi e tu husi nasaun sira e e lide a ekupe asau global husi krize finanseiru; e ebé baibain temi ho naran ekonomias emerjentes no ein-dezenvolvimentu. Kresimentu iha ekonomias emerjentes no ein-dezenvolvimentu sei menus husi 5% iha 2012, tasa ida e e ki ik liu dezde 2001, karik la inklui tinan resesaun global (2009). ‘edusau ida e e ta a prokura ba importasaun e e e us husi ekonomias xave no tanba politika austeridade (ezemplu: austeridade kréditu iha Xina tanba ta uk presu ba sasan imobiliárius (real state) e e tun no India no Brazil hasa e tasa jurus deposito hodi kontrola inflasaun).

Previzaun ba kresimentu global hatudu katak sei ko ti ua la o ei eik iha 2013 no 2014, ho kresimentu 3.1% no 3.8%. Tasas e e eflete ba kontinuasaun dezempeñu ekonomiku e e lao neneik husi ekonomias emerjentes no ein-dezenvolvimentu tanba fatores externais (ezemplu: prokura e e ki ik husi ekonomias avansadas, folin sasan e e ki ik) no internais (ezemplu: austeridade polítika) no mos tanba periode resesaun zona Europa

e e kleu o si a ia k esi e tu e e ki ik ko pa a ho EUA

Figura 2.3.1.1.1: Kresimentu Ekonómiku Real 2010– 2014

Fonte: Diresaun Nasional Polítikas Ekonómia no FMI WEO Jullu, 2013

(25)

Timor-projesoens ba 2013-2014 la o tui du i 2011-2012 nian no menus liu tasa iha 2010 no molok krize finanseira. ‘azoe s p i sipais ha esa ho hi ak e e e sio a iha lete a ejiau e e ho ekonomia emerjente no ein-dezenvolvimentu; razoens hirak e e mak kombinasaun entre fatores doméstikas (austeridade polítika) ho fatores externais (prokura tun husi importadores; folin sasan e e tun)

Tabela 2.3.1.1.1: Tasa Kresimentu PIB Rejional no Real (%)

Paíz Atual Projesaun

Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia, Ministériu Finansas, 2003 no FMI IMF WEO, Abril 2013 * PIB Timor-Leste nia efe e los de it a seto laos-minarai

** Previzaun preliminária *** Meta/Alvu

2.3.1.2: Tendênsia Folin Internasional

Inflasaun global ho tasa ki ik iha tinan 2012 no hein katak kontinua menus husi 4% iha tinan 2013 no 2014. Iha 2012, tasa folin sasan iha ekonomias avansadas, emerjentes no ein-dezenvolvimentu tun ba 2.0% no 6.1% respetivamente, husi 2.7% no 7.1% iha 2011. Previzaun FMI nian hatudu katak te d sia e e sei kontinua tun iha 2013 no 2014 no atinji 5.5% iha 2014 iha ekonomia emerjente no ein-dezenvolvimentu tanba folin hahán no

5 Deskrisaun kona-ba oinsá folin minarai nian afeta reseita iha Timor-Leste, ha ee seksau . . ‘eseitas

(26)

Folin Produtus Agríkula 2.3.1.1.2), refleta folin sereal hanesan batar no trigu e e ki ik. Produsaun global produtus hi ak e e sei sae ti a e e. Folin foos iha merkadu internasional normal desze inisiu tinan 2013, maski folin diferente depende ba nia orijen. Prêve katak to o fi al ti a 2013, produsaun global sei sa e 2.0% tanba kondisaun kli a e e diak iha nasaun produtor sira.

Figura 2.3.1.1.2: Índise Folin Hahán Juñu 2009-Juñu 2013

Fonte: Organizasaun Hahaán no Agrikultura (FAO)

2.3.2: Ekonomia Doméstika

(27)

2.3.2.1: Total Produtu Internu Brutu

Kontas Nasionais 2000-2011 reforsa faktu katak ekonomia Timor-Leste sei depe de aka as ba setor minarai. Tabela 2.3.2.1.1 hatudu katak liu 75% Produtu Internu Brutu (PIB/GDP) mai husi setor minarai iha 2011.

Tabela 2.3.2.1.1: PIB tuir Setor, Timor-Leste 2011

GDP, Tokon $ Persentajen husi Total

Total Ekonomia 4,525.1 100.0%

Setor Minarai 3,478.4 76.9%

Setor Laos-Minarai 1,046.7 23.1%

Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Unidade Administrasaun Fundu Minarai

Ida e e desk e e liut iha Figura 2.3.2.1.1., e e hatudu e olusau PIB ho folin konstante bazeia ba setores tomak (minarai no laos-minarai) entre 2003 no 2011. Hahu husi tinan 2004, ti a e e p odusau iha seto minarai hahu, setor minarai ultrapasa setor laos-minarai iha kontribuisaun ba total PIB. Setor minarai domina aka as liu tán iha 2005 no alkansa pontu máximu iha 2006. Kontrasaun PIB laos-minarai no ekspansaun setor minarai iha ti a e e halo setor minarai kontribui 87.4% husi total PIB. Dezde periode

e e a, ko t i uisau seto minarai ba total PIB estabiliza iha 80%.

Figura 2.3.2.1.1: PIB Real 2003 – 2011, Tokon $

Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Unidade Administrasaun Fundu Minarai

0 500 1,000 1,500 2,000 2,500 3,000 3,500 4,000 4,500 5,000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

To

ko

n

$

(28)

2.3.2.2: PIB Laos-Minarai

Figura 2.3.2.2.1 ilustra kona-ba evolusaun PIB atual (setor laos-minarai) husi 2005 too 2011 ho projesaun preliminária ba 2012. Hanesan hatudu iha mapa, tasa kresimentu PIB (laos-minarai) impresivu tebes, ho média 12.1% entre 2007 no 2011.

Dadu atual hatudu katak setor laos-minarai PIB too biliaun $1.1, ho kresimentu real 12.0% dezde 2010. K esi e tu e e positivu kompara ho previzaun preliminária ba kresimentu PIB laos-minarai iha 2011 e e pu lika iha Li u O sa e tu 1 2013, e e p ojeta tasa kresimentu real ba 10.8%. Iha revizaun tanba aumentu iha nível despezas kapital husi Governu no iha redusaun ba défise komersial/negósiu.

Tinan 2012 hatudu redusaun substansial iha tasa kresimentu ba despezas Governu nian, li-liu kresimentu negativu iha despeza kapital no dezenvolvimentu tanba ezekusaun e e é ki ik. Ne e fo presaun ba kresimentu ekonómiku (liu husi hamenus atividades konstrusaun iha parte produsaun ekonomia nian). Nunee mos atividade sira-seluk iha setor privadu formal seidauk forte, ho tasa kresimentu ki ik e e sei mai husi manufatura, komérsiu retailu no grosu. Iha rekuperasaun aka as husi setor agrikultura iha 2012 hafoin tun dramátiku iha 2011. No hein katak despeza rekorente e e sae sei rezulta tasa kresimentu

e e liu 8% iha 2012.

Figura 2.3.2.2.1: PIB, Laos-Minarai 2005-2012

Fontes: Diresaun Jeral Estatístikas (DJE) no Diresaun Nasional Polítika Ekonómia (DNPE) 2012 Previzaun Preliminária

“eto oot tolu e e ap eze ta iha Tabela 2.3.2.2.1. ha esa seto p i iu, e e inklui atividade relasiona ho sasan e e heta husi ai (ezemplu: agrikultura subsistênsia no komersial, floresta, peska, minerai no fatuk ho rai), setor sekundáriu, nee i klui ati idade

(29)

konstrusaun ho produsaun sasan a ufatu a o seto te si iu, e e ko postu husi indústria servisu (privadu no públiku).

Tabela 2.3.2.2.1: PIB Real, Setores iha Ekonomia Laos-Minarai (%) 2005-2011

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Fontes: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Diresaun Jeral Estatístika, Ministériu Finansas.

Tabela e e hatudu katak seto te si iu sei ko ti ua do i a eko o ia laos-minarai, ho kontribuisaun 60%. Setor primáriu ho nia kontribuisaun ba PIB (laos minarai) tun durante tinan lima liu bá hodi benefisia setor sekundáriu, e e ha ee katak ia kuota os au e ta husi 6.5% iha 2006 ba liu 23% iha 2011. Maski tun uitoan iha 2010, setor sekundáriu nia kuota iha PIB (laos-minarai) hatudu rezultadu espetakular iha 2011 no ultrapasa setor primáriu ba dahuluk. Ne e hatudu dezenvolvimentu pozitivu ba ekonomia Timor-Leste, tanba mudansa husi setor primáriu ba sekundáriu hanesan karakterístika komun ekonomia atu alkansa estatutu nasaun ho rendimentu mediu-altu. Maibé, iha buat rua e e p esiza konsidera relasio a ho e olusau e e iha ko te tu Timor-Leste nian.

Ba dahuluk: relasiona ho razaun tamba sa maka kontribuisaun setor primáriu tun no segundu kona-ba natureza aumentu kuota husi setor sekundáriu iha PIB (laos-minarai). Iha Timor-Leste, seto p i iu do i a husi ag ikultu a, e e ep eze ta liu 90% setor ida e e ia . Tun iha kuota setor primáriu hodi benefisia setores sekundáriu no tersiáriu bele haree hanesan dezenvolvimentu pozitivu sekarik iha aumentu iha níveis setores sekundáriu o te si iu e e aas liu au e tu iha í eis seto p i iu. Maibe ida ne e la ako tese iha Timor-Leste: realidade hatudu katak ekspansaun iha níveis ba setor sekundáriu iha tinan lima ikus e e ako paña ho deze peñu edíok e iha ati idade ag íkola. Entre 2006 no 2011, agrikultura (inklui atividades florestais no peskas) tun liu 18% (folin no volume konstante) , ho ti a ida de it iha pe íodu e e ak ejista kresimentu signifikante (2009 ho kresimentu 8%). álei de e e, tun e e ta a ko disaun klimátika. Nu e e, k esi e tu relativu setor sekundáriu iha 2011 karik tanba menus iha kresimentu setor agrikultura. Ho lia seluk, karik kresimentu agríkulu kontinua ho ritmu kresimentu PIB (laos-minarai), mak setor primáriu sei konsege mantein nia predomíniu anterior ba setor sekundáriu.

(30)

Nune e kresimentu setor sekundáriu hanesan rezultadu husi aumentu iha atividades konstrusaun. Konseitu ida e e i po ta te ta a k esi e tu e e mai husi manufatura bele mantein iha médiu no longu prazu (bainhira indústria sei kontinua kompetitivu ka mosu tan indústria foun) no kresimentu iha atividade konstrusaun sei tun, li-liu iha nasaun ki ik hanesan Timor-Leste e e ko st usau fi a sia aka as ho despeza Governu nian. Ne e signifika katak atu iha kresimentu e e suste ta el, presiza iha tranzisaun ba kondutores kresimentu ekonomiku. Partikularmente, setor privadu tenki sai hanesan forsa dominante iha ekonomia Timor-Leste.

Figura 2.3.2.2.2: Kontribuisaun Setoral ba Tasa Kresimentu PIB Real (Laos-Minarai) 2001-2011

Fontes: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Diresaun Jeral Estatístika, Ministériu Finansas.

Figura 2.3.2.2.2 hatudu katak fator prinsipal rua ba kresimentu ekonomiku iha últimus tinan lima ikus ne e mak Administrasaun Públika no Konstrusaun e e dudu aka as ho despezas Governu. Kategoria sira seluk la konsistente iha sira-nia kontribuisaun ba kresimentu ekonomiku. Maski Agrikultura dudu k esi e tu aka as iha 2009, iha tinan hirak tuir mai nia kresimentu negativu. Nu e e os, Faan grosu no ein-retailu kontribui pozitivu iha 2008, 2010 no 2011 maibé negativu iha 2007 no 2009. Kategoria ida ho rekorde pozitivu iha tinan lima ikus ne e mak Informasaun no Komunikasaun, e e hei katak sei kontinua lao di ak afati iha diu p azu ta a li e alizasau seto telekomunikasaun iha 2012.

Figura 2.3.2.2.3 aprezenta kontribuisaun husi kategoria prinsipal sira ba PIB 2010 no 2011 (laos-minarai). Iha 2011, Konstrusaun hakat liu Agrikultura hanesan setor dominante ho kontribuisaun sae husi 16.6% iha 2010 ba 21% PIB (laos-minarai). Tanba fator klimátika e e la di ak p odusau agrikula (li-liu batar) tun iha 2011. Tanba ne e mak kontribuisaun

(31)

setor agrikultura tun ba 14.6% ba PIB 2010 (laos-minarai). Kontribuisaun husi setor sira seluk ko ti ua la o ha esa ti a uluk, só kategoria I fo asaun ho Komunikasaun mak nia kuota sa e, maibe T a spo te no Armazenajen tun, li-liu tanba inflasaun no kustu transporte e e aas iha tinan 2011.

Figura 2.3.2.2.3: Kontributor PIB Laos-Minarai 2010 & 2011, (%)

Fontes: Diresaun Jeral Estatístikas (PIB) no Diresaun Nasional Polika Ekonómia (DNPE)

Konkluzaun, iha tinan hirak liu ba, Timor-Leste mos hetan kresimentu ekonomiku e e aas iha mundu, inklui kresimentu ekonomiku 12.0% (iha setor laos-minarai) iha tinan 2011. Maibé maioria kresimentu kontribui husi despeza Governu. Ne e ele justifika ta a Timor-Leste sei iha faze inisiu dezenvolvimentu ekonomiku no tuir dunik polítika foti uluk (frontloading policy) Governu ia , e e eflete iha i esti e tu ba infra-estrutura no dezenvolvimentu kapital umanu, uat ua e ebé hanesan kondisaun fundamental ba dezenvolvimentu longu prazu. Maski u e e, k esi e tu eko ó iku oot e e labele suste ta de it hosi despeza Governu nian, ta a e e la si k o iza ho suste ta ilidade fiskal iha longu prazu no sai dezafiu ida atu atinji meta inflasaun iha PED (4-6%).

2.3.2.3: Inflasaun Doméstika

Inflasaun iha Timor-Leste kontinua aas liu taget PED 4-6%. Iha ti a ua ikus e e, , inflasaun sempre ho díjit rua, aski u e e tasa hi ak e e ki ik kompara ho bainhira nia atinji pontu máximu. Inflasaun fulan Dezembru 2012 iha Timor-Leste 10.9% kompara ho 15.4% iha Dezembru 2011 (Figura 2.3.2.3.1). Tasa i flasau e e aas iha i paktu egati u ba ekonomia nomos ba populasaun nia kbiit atu sosa sasán . Ta a e e, ho inflasaun

(32)

Figura 2.3.2.3.1: Mudansa Iha IFK Dili Kompara Tinan-ho-Tinan Tuir Kategoria (%)

Fontes: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Diresaun Jeral Estatístika

Inflasaun husi Dezembru 2011 ba Dezembru 2012 ho díjitu rua ba Timor-Leste no Dili, aas uitoan iha Dili kompara ho inflasaun iha Timor-Leste. Maski u ee, kategoria sira e e kontribui ba tasa global inflasaun la sa e ho tasa e e ha esa . Kategoria hahán ho hemu laos-alkoolika hetan aumentu aka as 33.5% entre Dezembru 2010-2012 no sai prekupasun boot tanba kategoria e e ko postu husi sasan esensiais e e maioria konsumedor sira konsumu.

Sub-kategoria sira iha kategoria hahán ho bebidas laos-alkoolika la a e e heta aumentus boot iha sira nia folin mak sub kategoria foos , hemu laos-alkoolika , ai-fuan no modo .

Aleinde hahán, kategoria sira seluk e e folin aumenta inklui t a spo te no roupa ho sapatu . Ida primeiru e e, durante tinan 2012, hetan aumentu 10.6% ba Timor-Leste. Maski u e e aihan hatudu tendênsia tun kompara ho 15.5% entre Dezembru 2010 ho Dezembru 2011. Kona-ba folin kategoria roupa ho sapatu , iha diferensa boot entre Dili ho distritus. Inflasaun ba Timor-Leste, katego ia ida e e ia foli au e ta moderada (6.0% husi Dezembru 2011 too Dezembru 2012), maibe folin aumenta ba 16.3% iha Dili ba període e ebé ha esa . Ne e liu-liu tanba aumentu iha folin roupas ba mane sira. Maibé aumenta foli hi ak e e ki ik ai hi a ko pa a ho foli a katego ia oupa ho sapatu iha Dezembru 2010 too Dezembru 2011 (19.8%).

-2.00 0.00 2.00 4.00 6.00 8.00 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00

Food Alcohol & Tobacco

Clothing and Footwear Housing

Household Furnishings, Supplies and Services Health

Transport Communication

Recreation and culture Education

(33)

Maski folin ba maioria kategoria tun kompara ho tinan 2011, maibé folin ba kategoria hahán o e idas kontinua sae. Nee sai p ekupasau oot u e e presiza halo i estigasau kle a hodi hate e fato es e e kauza foli au e ta iha katego ia ida e e.

Te d sia hi ak e e ele esplika ho fatores doméstiku no internasional,. Maibe iha p o a ilidade oot katak au e ta foli iha e e aio ia husi fato es do estika duke internasional tamba iha tinan 2012, fatores internasional ho tendênsia normal, hanesan dolar appresia no folin ba produtus aihan iha merkadu internasional tun.

Durante tinan 2012, folin aihan iha merkadu internasional tun sae, maski u e e a ak ak sei menus husi folin 2011 no 2010 nian. Ta a e e afeta oitua deit a foli aiha iha 2012 (mudansa folin iha 2011 bele transfere ba folin iha 2012).

Dolar mos apresia durante tinan 2012, liu-liu iha fulan neen ba dahuluk. Nu e e hamenus presaun ba inflasaun, espesialmente ba sasán importasaun.

Folin minarai iha merkadu internasional sa e ak as iha fulan tolu dahuluk 2012 nian, ai e ki ik ko pa a ho foli i a ai iha 2011.

Provavelmente oferta doméstika no prokura doméstika mak fo p esau aka as a inflasaun iha tinan 2012. Despeza Governu ia e e aas iha 2011 no durante tinan 2012, espesialmente iha despezas rekorentes, bele justifika inflasaun tamba iha estimulasaun iha prokura doméstika. Ta a e e, o jeti u Governu hodi hamenus no kontrola kualidade despeza Governu nian nudar esforsu ida atu hamenus inflasaun.

Iha fulan neen ba dahuluk tinan 2013 nian, inflasaun kontinua ho díjitu rua. álei de e e, folin sasan balun kontinua aumenta. Ezemplu: iha Juñu, folin hah o e idas laos-alkoolika sa e ba 5.6%. Nu e e os i po ta te atu hate e katak halo ona revizaun ba IFK iha inísiu 2013, revizaun e e hodi muda todan iha klasifikasaun sasan balun. Mudansa ida

e e sei hadia IFK u e e ele sukat i flasau diak liu ta .

2.3.2.4: Empregu

Sensus 2004 no 2010 ho Peskiza Forsa Laboral 2010 hatudu modelu interesante ida kona-ba empregu iha agrikultura. Sensu 2004 projeta katak 76.2% populasaun dependente ba agrikultura. Maibe iha 2010, estimativa oi-oin mosu, husi 51.2% (2010 Peskiza kona-ba Forsa Laboral) to o 63.1% (Sensu 2010). Ne e i plika katak, aski ho esti ati a oi-oin, estudus ua e e hatudu katak iha mudansa husi setor t adisional o uda sa ida e e halo seto agrikultura sai produtivu liu tan.

Kona-ba empregu Governu7 nian, Sensu 2010 hatudu katak 15% populasaun nudar funsionariu publika kompara ho 6% iha 2004. Ne e hatudu importânsia Setor Públiku iha Ekonomia. Sensu 2010 relata katak 11.5% (vs. 3% iha 2004) hetan servisu husi kompañias

(34)

privadas no proporsaun auto-empregu laos-agríkolu tun ba 6.1% (vs. 10% iha 2004). Ikus liu, peskiza kona-ba Forsa Laboral hatudu katak 5.2% ho 17.7% forsa laboral emprega iha setores Konstrusaun no Venda grosu ho ein-retallu. Estudus hi ak e e hatudu te d sias importante rua. Ba dahuluk, setor públiku sai predomina kona-ba empregu dezde 2004. Ba daruak, setor privadu gradualmente evolve hodi sai setor importante iha ekonomia (haree husi % se isu e e k ia). P ojeta katak se isu si a e e k ia husi setor privadu sei aumenta dala haat/kuadruplika iha tinan neen nia laran. Ta a e e, estudu hi ak e e konfirma ho faktu katak Timor-Leste hetan ona diversifikasaun kona-ba kompozisaun setoral husi nia empregu entre 2004 ho 2010 no setor privadu ko esa sai seto e e i po ta te ba empregu iha Timor-Leste.

Relasiona ho setor privadu, publikasoens foin dadaun husi Direasaun Jeral Estatístika, hanesan Peskiza kona-ba Atividades Negósiu ho Peskiza kona-ba Atividades Negósiu permite ita investiga liu tán estrutura atual setor privadu iha Timor-Leste. Estudus hi ak e e hatudu ko a-ba kriasaun liu 10,000 kampu servisu iha negósius laos-minarai entre 2010 and 2011. Maibé, servisu iha setor privadu e e liu seto es Konstrusaun no Vendas G osu o ‘etallu e e iha 2010 hamutuk emprega 42.1% husi total populasaun e e servisu iha negósiu. Iha 2011 setor konstrusaun emprega 31.9% husi total populasaun e e se isu iha egósius laos-minarai. Nu e e os servisu iha setor vendas Retallu no Vendas Grosu kontinua aumenta (aproximadamente 23%). Númeru kampu servisu e e kria signifikante tebtebes. Despeza Governu fasilita setor privadu no suporta atividades ko st usau o egosiu e das ‘etallu o Ve das G osu hodi k ia ka pu se isu.

álei de e e, maski dadus hatudu katak empregu iha Timor-Leste aumenta husi numeru no estrutura. Ema 175,000 mak sei kontinua iha empregu vulnerável Peskiza kona-ba Forsa Laboral 2010), ne e ta a e a si a e e se isu iha ag ikultu a o tipu e p egu e e sei tun bainhira ekonomia diversifika ona.

Husi perspetivas médiu no longu prazu kona-ba empregu iha Timor-Leste, sei iha dezafiu barak mak presiza konsidera. Ba dahuluk, tuir Peskiza kona-ba Forsa Laboral 2010, atualmente iha ema 366,000 ho idade liu 15 e e ko side a ha esa i ati us ; aio ia husi si a e e estuda tes. Ba daruak, tui doku e tu e e, iha e a , ho idade menus 14. Ne e sig ifika katak iha ti a 10-20 e e nia laran, sei iha ema barak mak sei buka servisu iha Timor-Leste.

(35)

Orsamentu Estadu iha valor substansial ba dezenvolvimentu infra-estruturas. Projetu hirak e e iha pot sia atu k ia 16,0008 kampu servisu diretu ba tinan 2014. álei de e e, projetus infra-estrturas mos sei hamosu efeitu multiplikativu inklui kampu servisu indiretu. Maibe tamba komplikadu o falta dadus, u e e iha doku e tu ida e e la ap eze ta p e izau kona- a ka pu se isu i di etu e e sei k ia liu husi o sa e tu estadu.

2.3.2.5: Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu

Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu (ODM/MDGs) konsiste husi objetivus oot a ak e e sukat ho indikadores ekonómikas no sosiais lubun ida, e e sai nudar matadalan ida ba dezenvolvimentu nasaun. “eksau ida e e sei fo ese panorama MDG, uza dadus e e iha kona-ba kada indikadores Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu.

Halako Ki’ak o Ha laha

Kona-ba ki ak, Peskiza Padroens Vida Timor-Leste tinan 2007 hatudu katak 49.9% populasaun moris iha liña ki ak nasional nia okos no hetan osan $0.88 deit iha loron ida. Husi insidênsia ki ak, hanesan Banku Mundial sukat iha 2010, tun ba 41%. ‘edusau e e a ak liu tanba kresimentu pós-2007. Esfo sus hala o daudau hodi heta esti ati a ese te kona-ba ki ak iha Timor-Leste e e ele ko pa a di eta e te ho figu a ai husi Peskiza kona-ba Padroens Vida TL nian 2007.

Relasiona ho hamlaha, objetivu Governu nian mak atu iha seguransa aihan iha 2014. Aumentu boot iha produsaun no produtividade husi foos ho batar akontese iha 2012 kompara ho 2011. Maibé produsaun e e ko ti ua iha í eis p odusau o p oduti idade tinan 2010 nia okos.

Kona-ba prevalênsia hamlaha hah la to o) no mál-nutrisaun (falta nutrientes apropriadus) iha Timor-Leste, Peskiza kona-ba Saúde Demográfika 2009-2010 hatudu katak 53% labarik ho idade menus husi tinan 5 falta nutrientes apropriadu no 33% husi sira falta nutrientes barak. Identifika mos katak 52% labarik sira ho idade menus husi tinan 5 ho pezu ka todan menus. Dadus foun seidauk iha. Situasaun kona-ba prevalênsia hamlaha hirak ne e karik iha korelasaun ho produsaun, distribuisaun no presu hahán – kestoens sira e e Governu konsidera nudar prioridades iha ninia programa. Fato es seluk e e é kontribui mak ladún iha edukasaun kona-ba benefísiu nutrisaun, nomos depende demais ba produtus konsumu báziku.

Eskolarizasaun Primária Universal

Tasa matríkula primária universal sa e aka as. Iha 2007, Peskiza Padroens Moris Timor-Leste (Timor-Timor-Leste Living Standard Survey) nia hatudu katak tasa matríkula primária universal 65.6%. Iha 2009, Ministériu Edukasaun relata katak tasa matríkula primária

8 Estimativa DNPE nian (bazeia iha estudus kazu paíz nian no mos iha figuras preliminárias husi Peskiza

(36)

universal 82.7% ho rasio labarik-feto-ho-mane 0.92. Peskiza kona-ba Rendimentu ho Despezas Uma-kain 2011 relata katak tasa matríkula prímária universal 84.7%. Nu e e os peskiza ida e e elata katak tasa matríkula prímária universal aas liu ba feto duke mane iha ensinu primáriu no (espesialmente) iha ensinu sekundáriu.

Promove Igualdade Jêneru no Hakbiit Feto Sira

Kona-ba igualdade jêneru, persentajen kadeira ba feto iha Parlamentu Nasional liu ona nia meta 35% (ba 38.5%) no atualmente okupa 16 lugar iha mundu. Kona-ba violênsia doméstika, dadus husi Unidade Vulnerável PNTL hatudu tendênsias e e tun iha kazu violênsia domestika, tun husi 629 kazus iha 2010 ba 530 kazus iha 2012.

Hamenus Mortalidade Labarik

Timor-Leste alkansa ona objetivu reduz tasa mortalidade labarik ho idade ki ik liu ti a lima ba dois-tersus. Tuir Peskiza Demografia ho Saude (DHS) 2009-2010, tasa mortalidade infantil tun ba 64 ba 1000 e s e e o is, liu ona target 96 kada 1000 e s e e o is.

Hadi’a Saúde Mater al

Saúde maternal kontinua sai nudar dezafiu boot ida. DHS 2009-2010 hatudu kazus 557 ema e e ate kada 100,000 bebés e e o is (vs. objetivu 252 e a e e ate kada 100, e s eebé moris). DHS mos relata katak kuaze 40% feto si a e e ho idade -49 e e ate iha tinan hitu liu ba mate tanba isin-rua ou tanba komplikasoens relasiona ho isin-rua. Maski u e e se iu atual e e hatudu mudansa positivu kompara ho tinan 2000, e e iha o talidade ate a 660 kada 100,000 e s e e o is.

Kombate HIV/SIDA, Malaria no Moras Sira-Seluk

Malária hanesan preokupasaun bot ida iha saúde públika tanba liu 80% populasaun iha risku ba moras ida ne e no maioria husi labarik.

Kona-ba HIV/SIDA, tasa infesaun sei menus maibe iha aumentu substansial iha númeru kazus HIV. Husi kazu 1 iha 2001 ba 317 iha 2012.

Asegura Sustentabilidade Ambiental

Tuir estudu ida husi WHO–UNICEF JMP iha 2011, 69% populasaun iha asesu ba fontes bee e e di ak.

Nu e e os, tui dadus atuais husi JMP, 39% husi populasaun mak iha asesu ba fasilidades saneamentu.

(37)

Dezenvolve Parseria Global ba Dezenvolvimentu

Kona-ba asesu ba teknolojia informasaun ho komunikasaun foun, Timor-Leste hetan progresu diak ho aproximadamente metade populasaun ago a e e heta asesu a telemóvel. Iha mos progresu diak ba asesu ba internet ho aproximadamente 25% populasaun bele hetan online.

2.3.3: Perspetivas Kurtu no Médiu Prazu (2013-2018)

Tasa k esi e tu eko ó iku e e ap eze ta iha Tabela 2.3.3.1 hatudu target kresimentu ekonómiku Governu nian ba médiu prazu.

Tabela 2.3.3.1: Alvu Ekonómiku no Previzaun 2013-2018

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kresimentu Ekonómiku Real, Setor Naun-Minarai (%) 8.0% 8.8% 9.4% 10.0% 10.2% 10.3%

Inflasaun (, %) 7.6% 7.7% 7.7% 7.7% 7.7% 6.0%

Reseita Doméstika (tokon $ ) 146.3 166.1 181.0 196.1 211.2 226.4 Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia, Unidade Administrasaun Fundu Minarai no Diresaun Jeral

Estatístikas

(38)

Kaixa Informasaun: Peskiza kona-ba Rendimentu hetan asuntu importante balun relasiona ho konsumu, rendimentu no despeza iha Timor-Leste

Peskiza e e hatudu lalaok despeza u a kai o despeza uma-kain balun iha relasaun ho aspeitu kultu al. Peskiza e e identifika katak uma kain iha areas rurais no urbanas gasta 21.2% no 25.9% (la inklui aluga) husi sira nia rendimentu ba festivais no seremonia. Ne e sig ifika katak u a kain gasta porsaun boot husi sira nia rendimentu a se e o ia kultu ais. Husi total gastu ida e e,

Peskiza mos fornese informasaun kona-ba luhu (basket) hahán husi sidadaun Timor-oan. Despeza

Fator interesante seluk maka xefe uma-kain e e ele ko alia lian Portugêz ou Inglês hetan kona-ba despeza ba itens balu. Uma-kain sira iha areas urbanas iha valo sas a du a e e bot liu sasán dura husi uma-kain iha areas urbanas boot liu dala neen kompara ho uma-kain sira iha areas rurais.

Governu ativamente buka atu reduz

Referensi

Dokumen terkait

Pengguna, berkepentingan untuk memperoleh produk (lulusan) yang bermutu; Peserta Didik, berkpentingan untuk memperoleh kemampuan dan ketrampilan melalui layanan jasa pendidikan

f) Sertifikat keahlian (SKA) dan Ijazah tenaga ahli tetap yang dipersyaratkan, dan.. g) Surat pengangkatan tenaga ahli tetap bersangkutan oleh pimpinan perusahaan dan

Sebagai kelanjutan dari proses pengumuman ini, akan diterbitkan Surat Penunjukan Penyedia Barang/Jasa dan Surat Perintah Kerja. Demikian untuk

Bahwa pada akhirnya, penahanan terhadap Akbar Tanjung itu diasumsikan tidak akan bermuara pada pengadilan atau proses hukum yang tuntas.. Ancaman partai Golkar terhadap

Kata seorang dari mereka, “lalu, apakah yang engkau tawarkan sebagai kompensasi bagi kami?” Jawab Suhaib, “Jika anda sekalian setuju, bekal berupa barang dagangan yang kubawa,

Apabila pada waktu tersebut di atas Saudara atau yang mewakili (dibuktikan dengan Surat Kuasa) tidak dapat hadir dan tidak dapat membuktikan keaslian dan

Sebagai kelanjutan dari proses pengumuman ini, akan diterbitkan Surat Penunjukan Penyedia Barang/Jasa dan Surat Perintah Kerja. Demikian untuk diketahui dan atas

Kedua, dakwah kultural berarti bahwa dakwah yang diaktualisasikan dalam kegiatan tabligh memang dimaksudkan untuk menghasilkan kultur baru yang bernuansa Islami.. Arah