• Tidak ada hasil yang ditemukan

Ukuhlaziywa kolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola likanobhutshuzwayo.

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2024

Membagikan "Ukuhlaziywa kolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola likanobhutshuzwayo."

Copied!
138
0
0

Teks penuh

Ngibonga imisakazo yesiZulu esakaza ibhola ngokungivumela ukuthi ngicobelele ngolwazi ngolimi olusetshenziswa emidlalweni yebhola. Abadlali nabalandeli bomdlalo webhola basebenzisa lolu limi ezinkundleni uma bephawula ngokwenzeka ngesikhathi semidlalo yebhola.

Isidingo sokwenza ucwaningo

Lolu cwaningo luhlaziya ulimi olusetshenziswa emdlalweni kanobhutshuzwayo olubizwa ngeNgura luphinde luveze nomthelela walolu limi olimini lwesiZulu.

Inkuthazo yokwenza ucwaningo

Enye inkinga egqamayo ukuthi ulimi olusetshenziswa ebholeni abantu abaningi baluthatha njengolimi olungekho emthethweni. Okunye okwenze umcwaningi enze lolu cwaningo wukuthi uphinde abe ngumqeqeshi webhola emazingeni aphansi esifundazweni saKwaZulu-Natal.

Ukubaluleka kocwaningo

Isendlalelo socwaningo

Nakuba amagama asetshenziswa emdlalweni webhola aziwa, asetshenziswa ingxenye encane kakhulu yabakhuluma ulimi oluthile. Ngenxa yalokhu amagama asetshenziswa emdlalweni webhola ngeke athathwe njengolimi olwamukelekile emphakathini futhi la magama awabhalwa phansi.

Izinhloso zocwaningo

Inhloso yalolu cwaningo wukukhombisa ukuthi ulimi olusetshenziswa emdlalweni webhola liyaphila olimini lwesiZulu njengoba lusetshenziswa yizintatheli, abadlali nabalandeli. 8 Lolu cwaningo luphinde lubheke umsebenzi walolu limi olusetshenziswa emdlalweni webhola uma luhlanganiswa nolimi olwamukelekayo emphakathini.

Amagama adinga ukuchazwa

Umcwaningi ubheka ukuthi abalandeli nabadlali balusebenzisa kanjani lolu limi ukuze baxhumane ngempumelelo ezinkundleni. Lokhu kukhombisa amagama asetshenziswa emdlalweni webhola njengamagama angajwayelekile kubantu abangewona amalungu eqembu noma abayingxenye yomdlalo webhola.

Izilimi ezingekho emthethweni emphakathini okhuluma ulimi lwesiZulu

  • Isilengi
  • IsiCamtho
  • IsiTsotsi
  • IsiFanakalo
  • Ijagoni
  • Ulimi lwesigodi
  • Ulimi lwesidolobha noma isihumusha
  • Ukwethekela

Isizathu esenza umcwaningi afake lolu limi lwesiTsotsi wukuthi lunomthelela umsuka wamagama asetshenziswa emdlalweni webhola. Lolu limi lwasemadolobheni selufinyelele nasemaphandleni, njengoba abasebenza emadolobheni belubuyisa balusebenzise emakhaya noma emaphandleni.

Umlando wezilimi eNingizimu Afrika

Ulimi lwesiZulu nokukhula kwalo ngesikhathi seminyaka ye-1700

Ngenxa yalesi sinqumo isiZulu saduma sabe sesibhebhetheka sakhulunywa ngisho nabakhuluma ezinye izigodi. Lo mlando ukhomba ukuthi amaNgisi nama-Afrika abazazi kahle izilimi zabo, ngakho inselelo ethathwe umcwaningi ukuthola ukuthi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola analo yini igalelo ekuthuthukisweni kolimi lwesiZulu.

Imibuzo ezophendulwa wucwaningo

Umcabango ongakafakazelwa

Umklamo wocwaningo

23 Lesi sifundazwe asigcinanga ngokukhiqiza abadlali kuphela kodwa sikhiqize nabaphathi bebhola abasezingeni eliphezulu okubalwa kubo uRoger Sishi, uJabu Phakathi, uNorman Elliot, uLawrence Ngubane, u-Afzal Khan nabanye abaningi. Lo mlando wenza lesi sifundazwe neTheku namaphethelo kube wumthombo othembekile wolwazi ngamagama asetshenziswa emdlalweni webhola.

Izinkinga zocwaningo

Kuthe uma umcwaningi ethola ithuba lokuxoxisana nabaphathi bamaqembu ebhola kwatholakala ukuthi akubona bonke abakhuluma isiZulu.

Ukuhleleka kwezahluko zocwaningo

Njengoba lolu cwaningo luhlaziya amagama asetshenziswa emdlalweni webhola kanye nomthelela wawo ekuthuthukisweni kolimi lwesiZulu, kuzogxilwa kakhulu kulokho okulotshwe ngomdlalo webhola. Imibono ngamagama asetshenziswa emdlalweni kanobhutshuzwayo ibhekwe phezulu emhlabeni, kusukela e-Afrika kuya eNingizimu Afrika kwehle kuze kuyofika esifundazweni iKwaZulu-Natal.

Ukubhekwa kwemibhalo ehlobene nalolu cwaningo

Osekubhaliwe ngenqubomgomo yolimi kwezemidlalo

Iyini inqubomgomo yolimi futhi ithini?

Inqubomgomo yolimi kwezemidlalo

Ukubuyekezwa kwemibhalo eqondene nezinsizakuhlaziya

Ngokwalo mthetho, uMnyango Wezemidlalo Kazwelonke (SRSA) unomthwalo wemfanelo wokukhuthaza inqubomgomo yobuliminingi kanye nokusetshenziswa mahhala kwazo zonke izilimi ezisemthethweni eNingizimu Afrika. 30 okuwulwazi olugciniwe Lwethiyori Yendawo Yokukhuluma, Ukungaqiniseki Komqondo, Ukuthuthuka Okuphumelelayo, Ukuhluka Kwamaqembu Ahlanganayo kanye Nokulahlekelwa Kwenzuzo.

Ukubuyekezwa kwemibhalo ngomdlalo webhola likanobhutshuzwayo

  • Ucwaningo olwenziwe emazweni omhlaba
  • Ucwaningo olwenziwe e-Afrika
    • Ucwaningo olwenziwe eCameroon
    • Ucwaningo olwenziwe eZimbabwe
    • Ucwaningo olwenziwe eZambia
    • Ucwaningo olwenziwe e-Ivory Coast
    • Ucwaningo olwenziwe eGhana
    • Ucwaningo olwenziwe eGibhithe
    • Ucwaningo olwenziwe eMalawi
    • Ucwaningo olwenziwe eNigeria
  • Umdlalo webhola likanobhutshuzwayo eNingizimu Afrika
  • Ibhola likanobhutshuzwayo esiFundazweni saKwaZulu-Natali

UJudt (2007) ukhombisa ocwaningweni lwakhe olunesihloko esithi: "Post War" ukuthi umdlalo webhola ubambe iqhaza elikhulu ekuxazululeni izinkinga zezepolitiki. Ocwaningweni lwakhe uveza ukuthi ukwanda kwesibalo sabamnyama emadolobheni kwenze ukuthi umdlalo webhola ukhule ezindaweni zabamnyama.

Isiphetho

Ipharadaymu yocwaningo

Ipharadaymu eqondayo

I-paradigm yengqondo iyahambisana nezindlela zekhwalithi ezifana nokuqoqa ulwazi ngezingxoxo kanye nokubuka, ngoba lezi izindlela ezifanele kakhulu zokuthola ukuthi abantu babona kanjani umhlaba obazungezile. Ucwaningo lwamagama asetshenziswa emdlalweni webhola likanobhutshuzwayo luncike emcabangweni wokuqonda njengoba lugxile olwazini lwamagama abantu. Umcwaningi ukuthole kuwumqondo omuhle ukusebenzisa izingxoxo ezihlelekile njengoba ongoti bethi i-cognitive paradigm isekela kakhulu ucwaningo olusebenzisa izingxoxo.

Ulwazi olukulolu cwaningo luqoqwe ezinkundleni zebhola zamaqembu angaphansi kwePSL, NFD nasemazingeni aphansi omdlalo webhola.

Izindlela ezisetshenzisiwe ekuqoqeni ulwazi kulolu cwaningo

Ucwaningo ngendlela yekhwalithethivu

51 U-Elliot (2005) uqhuba ngokuthi ubuhle bokusebenzisa indlela yekhwalithethivu ukuthi le ndlela inika umcwaningi ithuba lokwakha isithombe esicacile ngokwenzeka endaweni lapho ucwaningo lwenziwa khona. Kulolu cwaningo kusetshenziswe indlela esezingeni, ngoba lolu cwaningo lubheka imibono yezintatheli, abalandeli nabasakazi ngamagama asetshenziswa emdlalweni webhola. Ucwaningo lwamagama asetshenziswa emdlalweni webhola lenze umcwaningi abe yingxenye yababambe iqhaza enkundleni, wakwazi ukuxhumana nabalandeli nabadlali ngokwenza inhlolokhono.

Ngemva kokuveza izinzuzo nezingozi zendlela yekhwalithi, ucwaningo lwamagama asetshenziswe emdlalweni webhola lwenziwa kusetshenziswa indlela yekhwalithi.

Ukuqokwa kwamasampula

Indlela yesampula, i-snowball sampling, isetshenziswe kulolu cwaningo ukuthola ababambiqhaza abanolwazi olwanele ngomdlalo webhola likanobhutshuzwayo ukuze baphendule imibuzo. Ucwaningo ngolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola lwenziwa ngokukhetha ababambiqhaza kusetshenziswa amasampula okuhlosiwe ngoba umcwaningi akazange akhethe amaqembu futhi ababambiqhaza bawakhethele izinhloso ezithile. Ucwaningo olumayelana nokuhlaziywa kolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola lezinyawo lusebenzise indlela yokukhetha okuqondiwe ukuze kukhethwe indawo nabahlanganyeli okuzokwenziwa ngabo ucwaningo.

U-Leedy no-Ormorod baqhube ngokuthi ekuthathweni kwenhloso, isibalo sabahlanganyeli abakhethiwe sikhethwa ngoba abaphendulile banolwazi ngocwaningo.

Ukuqoqa ulwazi ngokuxoxisana nomphakathi

  • Ubuhle bendlela yokuthola ulwazi ngokuxoxisana nomphakathi
  • Ububi bendlela yokuthola ulwazi ngokuxoxisana nomphakathi
  • Izingxoxo ezihlelekile
  • Izingxoxo ezingahlelekile
    • Ububi bokusebenzisa izingxoxo ezingahlelekile
  • Ukuqoshwa kwezingxoxo

Uma le ndlela isetshenziswa, imibuzo ibuzwa ngokwesimo salowo okuxoxiwe ngaso ngesikhathi okuvunyelwene ngaso. Le ndlela yenza kube lula ukuthola ulwazi oluyimfihlo lomphenduli futhi ivumela umcwaningi ukuthi aphenye ukuthi kukhona yini ukungezwani ngesikhathi sombuzo. Lolu cwaningo lolimi olusetshenziswa emdlalweni kanobhutshuzwayo aluzange lusebenzise le ndlela yokuxoxisana ngoba ababambiqhaza babenobunzima bokuqonda amanye amagama asetshenzisiwe.

Le ndlela inemibi yayo: ithatha isikhathi eside futhi umcwaningi kufanele abe nesiqophamazwi.

Ukubukela njengesu lokuqoqa ulwazi

Ubuhle bokusebenzisa isu lokubukela

Ububi bokubukela

Ukukhethwa kwendawo yocwaningo

Ukuqhutshwa kwezingxoxo ngokwalolu cwaningo

  • Ingxoxo nomsakazi wezemidlalo
  • Ingxoxo nomhlaziyi webhola likanobhutshuzwayo
  • Ingxoxo nomxhumanisi weqembu
  • Ingxoxo nentatheli yephephandaba lesiZulu
  • Ingxoxo nomlandeli webhola likanobhutshuzwayo

Lo msakazi uveze ukubaluleka kokuhlaziya ulimi olusetshenziswa emdlalweni webhola ngoba lolu limi lusetshenziswa zonke izinsuku uma kwethulwa imidlalo yebhola emisakazweni. Umhlaziyi ungumuntu owazi kahle umdlalo kanobhutshuzwayo ngoba ubengumdlali webhola elikhokhelwayo iminyaka engaphezu kuka-10 lapho edlalela amaqembu amakhulu eNingizimu Afrika. Ephawula ngolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola ukubeke kwacaca ukuthi kubaluleke kangakanani ukubhala lolu limi ukuze umphakathi ulwazi ngoba yilo elenza umdlalo webhola ulandele kalula kwabawulalela emsakazweni. lapho ummemezeli esethula kusukela ekuqaleni kuze kube sekugcineni.

Umcwaningi ubekholelwa ekutheni intatheli kufanele ibe yingxenye yocwaningo ngoba isebenzisa la magama uma ibhala ngomdlalo webhola.

Uhlaziyomibhalo

Umcwaningi uhlole inqwaba yezincwadi ezikhuluma ngomlando webhola eNingizimu Afrika, amahlaya phakathi kwabadlali nabalandeli, izizathu ezenza abalandeli baye ezinkundleni zebhola nokusetshenziswa kwebhola ukulwa nobandlululo eNingizimu Afrika.

Inkambiso elungile yocwaningo

Injulalwazi esetshenzisiwe kulolu cwaningo

Lolu cwaningo lusebenzise isizindalwazi sendawo yokulala yenkulumo njengoba lolu lwazi lukwazi kangcono ukuchaza okwenzeka ngokwemvelo emphakathini. Ngokwenza ucwaningo, umcwaningi ubone ukuthi ithiyori yendawo yokuhlala ixhumana kahle nokwenzeka ezinkundleni phakathi kwabalandeli nabadlali.

Isiphetho

Ngaphambi kokuba umcwaningi ethule futhi ahlaziye ulwazi olutholakele kubalulekile ukuthi kubhekwe ukuthi injulalwazi yokuthambekela inkulumo isetshenziswe kanjani ukuhlaziya ulwazi locwaningo. Kulesi sahluko umcwaningi uzokwethula aphinde ahlaziye ulwazi olutholakele ngokusebenzisa okushiwo ababambiqhaza ekuqhathanisa nokushiwo injulalwazi yokuthambekela inkulumo. Le njulalwazi iyaweseka umuzwa wobunye kubalandeli kanye nabadlali kanjalo nobumbano odalwa ukusetshenziswa kwamagama asetshenziswa ebholeni likanobhutshuzwayo ahlaziywayo kulolu cwaningo.

Yimaphi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola likanobhutshuzwayo?

  • Izingxoxo nezintatheli
    • Ukuhlaziywa kwezimpendulo zezintatheli
  • Izingxoxo nabadlali
    • Ukuhlaziywa kwezimpendulo zabadlali
  • Izingxoxo nabalandeli
    • Ukuhlaziywa kwezimpendulo zabalandeli
  • Izingxoxo nabasakazi
    • Ukuhlaziywa kwezimpendulo zabasakazi

70 Intatheli yesi-6: Wathi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola aqanjwe ngokwenzeke enkundleni ngesikhathi umdlalo webhola usaqhubeka. Okunye okuvelayo wukuthi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola asuselwa kwezinye izilimi ezifana noSuthu nezinye. Kuyacaca ukuthi amagama asetshenziswa abadlali emdlalweni webhola aqanjwa ngokwenzeke enkundleni aphinde akhombise neqhaza elibanjwa ngumdlali eqenjini.

Ezingxoxweni nabasakazi kwavela ukuthi abasakazi bayavumelana ngokuthi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola likanobhutshuzwayo anomthelela ekukhuliseni ulimi olukhulunywa emphakathini kufanele abe yingxenye yolimi olusemthethweni.

Ngabe la magama asetshenziselwani emdlalweni webhola likanobhutshuzwayo?

Izingxoxo nezintatheli

  • Ukuhlaziywa kwezimpendulo zezintatheli

78 Reporter 7: Ubalule ukuthi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola asetshenziswa ukufihla inkulumo kubantu abangakhulumi isiZulu okungelona ulimi lwabo. Izintatheli ezintathu zithe amagama asetshenziswa emdlalweni webhola enza kube nzima ukulandela okwenzeka emdlalweni uma umfundi engawazi kahle la magama. Enye yentatheli iveze ukuthi abafundi besigaba sezemidlalo emaphephandabeni bakhangwa ngamazwi asetshenziswa yintatheli ukuthenga loba ukufunda amaphephandaba.

Izingxoxo nabalandeli

  • Ukuhlaziywa kwezimpendulo zabalandeli

Abanye bathi basebenzisa amagama ebhola ukuchaza okwenziwa ngabadlali enkundleni ngesikhathi umdlalo usaqhubeka, baphinde bachaze okwenzeka ngaphandle kwenkundla.

Izingxoxo nabadlali

  • Ukuhlaziywa kwezimvo zabadlali

Abadlali banemibono eyahlukene ngamagama asetshenziswe kulo mdlalo, abaningi bajabule kakhulu ngokusetshenziswa kwala magama. Intshisekelo yeningi labadlali ekusebenziseni la magama emdlalweni webhola kuyisizathu esihle sokuwabhala phansi siwahlaziye ukuze wonke umuntu olandela umdlalo webhola aziwe futhi lokhu kuzoba nomthelela omkhulu ekukhuleni kweqembu. Ulimi lwesiZulu.

Kungabe amagama asetshenziswa emdlalweni webhola likanobhutshuzwayo ahleleke

Ukwehlukaniswa kwamagama asetshenziswa emdlalweni webhola

  • Amagama abolekwe esiNgisini noma esiBhunwini
  • Amagama aqanjwa esuselwa olimini lwesiTsotsi
  • Amagama aqanjwa esuselwa olimini lwesiZulu bese kunwetshwa incazelo
  • Amagama anezibongo zabantu
  • Amagama aqanjwe esuselwa ezilwaneni
  • Amagama asuselwe ezenzukuthini
  • Amagama asuselwe ezishweni
  • Amagama akheka azimele, anikeza incazelo ephelele
  • Amagama athathelwe olimini lwesiXhosa
  • Amagama asuselwa kwezinye izilimi okungezona ezaseNingizimu Afrika bese

Emdlalweni webhola, leli gama libhekisela kunozinti onamehlo abukhali futhi ongavumeli noma yiliphi ibhola ukuthi lingene epalini.

Ukufingqwa kwezingxoxo

Ukuthambekela kwethalente kukhombisa ukuthi umuntu osebenzisa amagama amukelekayo eqenjini uyamukelwa yilabo abasebenzisa lawo magama futhi uzuza kakhulu ngaphandle kokucwaswa ngabanye. UHyman (1970:14) ukhombisa ocwaningweni lwakhe ukuthi abakhuluma isiZulu bafanisa amagama anezinhlamvu ezifanayo, injini yigama elisuselwa egameni lesiNgisi. Uthi kujwayelekile ukuthi abakhuluma ulimi lokuqala baqhathanise ulimi lwangaphandle nemisindo esondelene kakhulu nokubizwa kwezinhlamvu namagama olimini lwabo.

Ukwethulwa nokuhlaziywa kolwazi olutholakale ngesikhathi kubukwa okwenzeka

  • Okwatholakala umcwaningi eye enkundleni yebhola likanobhutshuzwayo
  • Okwatholakala umcwaningi eye enkundleni yebhola likanobhutshuzwayo
  • Okwatholakala umcwaningi eyobuka umdlalo webhola likanobhutshuzwayo
  • Okwatholakala emsakazweni
  • Okwatholakala emaphephandabeni
  • Okwatholakala kumabonakude

Umcwaningi waya enkundleni yebhola eKing Zwelithini, eMlazi mhla zingama-22 kuNhlaba (May) wezi-2015 njengomlandeli wayo eyobuka umdlalo bukhoma ngenhloso yokuqoqa amagama asetshenziswa abalandeli uma bebuka umdlalo. Umcwaningi uthole ukuthi uma ungawazi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola kuba nzima ukulandela okwenzeka emdlalweni. Umcwaningi ukhethe ukubheka amaphephandaba ezemidlalo abhalwe ngolimi lwesiZulu, lapha Ilanga Langesonto langomhla zili-10 kuMasingana wezi-2014 kanye neSolezwe langomhla zili-11 kuMfumfu wezi-2014 ngenhloso yokuqoqa amagama asetshenziswe izintatheli uma zichaza umdlalo webhola nezindaba ngawo. . lomdlalo.

Kuyacaca ukubaluleka kwamagama asetshenziswa emdlalweni kanobhutshuzwayo ikakhulukazi kulabo abafunda amaphephandaba ukuze balandele okusuke kukhulunywa yizintatheli uma zichaza ngalo mdlalo.

Isiphetho

Umcwaningi ube esephonsa inselelo kwabanye abacwaningi ukuthi benze ucwaningo oluqhathanisa nokwakhiwa kwamagama asetshenziswa emdlalweni webhola kwezinye izilimi, ukushicilelwa kwamagama asetshenziswa emdlalweni webhola nesichazamazwi esiqondene nomdlalo webhola.

Ukufingqwa kwezahluko zocwaningo

Okutholakele

Lolu cwaningo ngolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola luzofaka isandla kakhulu olimini lwesiZulu nomdlalo webhola. Lolu cwaningo luphinde luveze ukubaluleka kokubhalwa phansi kwamagama asetshenziswa emdlalweni webhola ukuze alondolozwe futhi aziwe nezizukulwane ngezizukulwane. Ezingu-102 ezisetshenziswa emdlalweni webhola kufanele nazo zibhalwe ukuze kuhlomule abalandeli balo mdlalo ukuze baqonde ulimi olukhulunywa kuwo.

Uma ungeyona ingxenye yabantu abasebenzisa lolu limi nsuku zonke emdlalweni webhola lezinyawo, lokhu kungase kube nomthelela ekufezweni kwezinjongo zocwaningo.

Iqhaza elizobanjwa wucwaningo

Iziphakamiso

Ekupheleni kwesahluko sokugcina salolu cwaningo esinesihloko esithi: “Ukuhlaziywa kolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola”, kuyaphawuleka ukuthi amagama asetshenziswe emdlalweni webhola asho lukhulu kulabo abawasebenzisayo, okungabadlali, izibukeli. , abafundi bamaphephandaba, izintatheli ezibhala ngalo mdlalo, eziwulalela emsakazweni, eziwubukela kumabonakude, ezihlaziya lo mdlalo, zona kanye nongoti bolimi. Umcwaningi ufisa ukuthi ngokulandela iziphakamiso azenzile kungasali ngaphandle konke okubhaliwe ngomdlalo webhola nokushiwo ngabawaziyo lo mdlalo. Iwebhusayithi yeFederation International de Football Association (FIFA)-FIFA.com http://www.fifa.com/tournament/archive/world cup/southafrica2010. Valcke, Jerome, uNobhala Jikelele weFIFA: www.fifa .com/tournaments/archive World Cup/South Africa 2010. Mnu. Bongani Yengwa, emsakazweni woKhozi FM ngomhla zingama-20 kuNhlaba wezi-2015. Bheka Phakathi, emzini wakhe eLamontville ngomhla zingama-22 kuNhaba 2015. UMnu. Scino Thusi, emzini wakhe eMlaza mhla zingama-23 kuNhlaba wezi-2015. Philani Mabaso, emahhovisi eqembu laMaZulu FC ngoMeyi 24, 2015. UMnu. Sifiso Khumalo, esikoleni sasoHlange mhla zingama-26 kuNhlaba wezi-2015. Mfanafuthi Faya, ekhaya KwaMashu kwakhe mhla zingama-27 kuNhlaba wezi-2015. Thulani Hlatshwayo, ezinkundleni zebhola ePrincess Magogo KwaMashu mhla zingama-28 kuNhlaba wezi-2015. Thulani Cele emzini wakhe eNtuzuma mhla zi-2 kuNhlangulana wezi-2015. Zipho Dlangalala emzini wakhe eNtshonalanga Juni 14, 2015. UMnu. Thabo Dladla emzini wakhe eMgunguNdlovu mhlaka 25 June 2015. Yimaphi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola. Ubani osebenzisa la magama emdlalweni webhola. Asikho isidingo sokusebenzisa la magama emdlalweni webhola. La magama ahluke kanjani emagameni asetshenziswa olimini olujwayelekile. Ingabe amagama ayesetshenziswa emdlalweni webhola ayefana ukusuka kwesinye isifunda kuye kwesinye. Bukhona yini ubuhle ekwazini la magama asetshenziswa ebholeni. Ngabe kuzoba khona ukuphazamiseka kubadlali uma la magama esaziwa yilabo abafuna ukudlala nabo. Uma kunesidingo sokuthi la magama asetshenziswe emdlalweni webhola abhalwe phansi, ngicela ukuchaza. Ingabe ukhona omunye umqondo owengeza amagama asetshenziswa emdlalweni webhola olimini olukhulunywayo. ISITHASISELO B: IFOMU LEMVUME YOCWANINGO KANYE NEFOMU LOMHLANGANISI. Ikolishi Lobuntu Isikole Sobuciko. Ikhampasi yase-Howard College Ingxenye 1: Incwadi Yemvume Enolwazi. Le ncwadi yemvume ngeyabantu abacelwe ukuthi babambe iqhaza kulolu cwaningo esihloko sithi: Ukuhlaziywa kolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola”. Lolu cwaningo lwenziwe nguThamsanqa Justice Mtshali, owenza iziqu zeMasters eSikoleni Sezobuciko eNyuvesi yaKwaZulu Natali. Inhloso enkulu yalolu cwaningo ukuhlola ubudlelwano phakathi kwamagama asetshenziswa ebholeni laseNingizimu Afrika kanye nolimi lwesiZulu. Kuwukuhlola izincazelo ezahlukene zala magama uma kuqhathaniswa namagama afanayo olimini lwesiZulu. Okwesibili, ukubheka ukuthi la magama ebhola anawo yini umthelela ekuthuthukisweni kwesiZulu njengolimi. Ukuhlanganyela kwakho kulolu cwaningo kungokuzithandela. Ayikho imali ezotholwa kulolu cwaningo. Ukubamba iqhaza kuyisinqumo sakho futhi akuphoqelekile. Noma yiluphi ulwazi ngeke lusetshenziswe ngokumelene nawe futhi ulwazi oluqoqiwe luzosetshenziselwa inhloso yalolu cwaningo. Ulwazi luzogcinwa endaweni evikelekile futhi lonakaliswe ngemva kweminyaka emihlanu. Umbambi qhaza unelungelo lokuyeka ukubamba iqhaza kulolu cwaningo noma kunini. Lolu cwaningo ngeke lube yimpumelelo ngaphandle kwababukeli bebhola, abadlali, abaphathi nabahlaziyi bebhola. Ngabantu abawumgogodla wobungane bebhola. Uma udinga ulwazi olwengeziwe mayelana nalolu cwaningo, sicela ukhululeke ukuxhumana nomphathi wami: I-imeyili: mazibukog@ukzn.ac.za I-imeyili: ximbap@ukzn.ac.za. Ngiyojabula uma isicelo sami samukelwe. Ikolishi Lobuntu Isikole Sobuciko. Ingxenye 1: Incwadi yesicelo semvume yokubingelela umhlanganyeli. Le ncwadi yokuthembisana ihloselwe labo abacelwe ukuthi babambe iqhaza ocwaningweni oluhlaziya ulimi olusetshenziswa emdlalweni webhola. Lolu cwaningo lwenziwe nguThamsanqa Justice Mtshali, owenza iziqu zeMasters eSchool of Arts eNyuvesi yaKwaZulu Natali. Inhloso yalolu cwaningo wukubheka ubudlelwano phakathi kolimi olusetshenziswa emdlalweni webhola eNingizimu Afrika kanye nolimi lwesiZulu. Ucwaningo luzobheka izincazelo ezehlukene ezinikezwa olimini olusetshenziswa emdlalweni webhola uma kuqhathaniswa nolimi lwesiZulu. Ucwaningo luzobheka umthelela walolu limi olusetshenziswa emdlalweni webhola ekuthuthukisweni kolimi lwesiZulu. Ukuhlanganyela kwakho kulolu cwaningo kuwukuzibophezela. Ngeke uthole imali mathupha kusuka kulolu cwaningo. Ukubamba iqhaza kulolu cwaningo akuphoqelekile. Ulwazi olutholiwe ngeke lusetshenziselwe ukukudicilela phansi. Ulwazi oluqoqiwe luzosetshenziselwa inhloso yalolu cwaningo kuphela. Ulwazi luzogcinwa endaweni evikelekile futhi lonakaliswe ngemva kweminyaka emihlanu. Ungaqhubeka nocwaningo noma nini uma ungaluthandi. Lolu cwaningo ngeke lube yimpumelelo ngaphandle kwabalandeli bomdlalo webhola, abadlali, izikhulu nabahlaziyi bomdlalo webhola. Uma ufisa ukuzwa okwengeziwe ngalolu cwaningo, ungathintana nomphathi wami: 117 I-imeyili: mazibukog@ukzn.ac.za I-imeyili:ximbap@ukzn.ac.za. Ngiyojabula uma isicelo sami samukelwe. Inombolo yami yeselula ithi tmtshali@aol.com. amagama aphelele ababambiqhaza) ngalokhu ngiyaqinisekisa ukuthi ngiyakuqonda okuqukethwe yincwadi. Ngithole ithuba lokubuza imibuzo futhi yonke imibuzo engiyibuzile iphenduliwe. Ngivume ngokuzithandela ukuhlanganyela kulolu cwaningo. Ngiyaqinisekisa ukuthi akekho ongiphoqe ukuthi ngibambe iqhaza kulolu cwaningo futhi imvume inikezwa ngokukhululeka nangokuzithandela. Ngiyavuma, angivumi, ukuqoshwa komsindo. Ngamukela ngalokhu ukuthi angivumi ukuthi impahla yezithombe kufanele isetshenziswe. igama eliphelele lomhlanganyeli) Ngiyaqinisekisa ukuthi ngikufundile okuqukethwe yincwadi.

Isignesha yomcwaningi (Isiginesha yomcwaningi)………. a) Yimaphi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola lezinyawo. b) Kungani lamagama esetshenziswa emdlalweni webhola. c) Amagama asetshenziswa emdlalweni webhola avelaphi futhi iyini incazelo yawo. a) Yimaphi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola lezinyawo. b) Kungani lamagama esetshenziswa emdlalweni webhola. c) Amagama asetshenziswa emdlalweni webhola avelaphi futhi achaza ukuthini? a) Yimaphi amagama asetshenziswa emdlalweni webhola lezinyawo. b) Kungani lamagama esetshenziswa emdlalweni webhola. c) Amagama asetshenziswa emdlalweni webhola avelaphi futhi achaza ukuthini?

Isiphetho

Referensi

Dokumen terkait