2012
Orsamentu Retifikativu
1
Prefásiu
Lei organika Ministériu Finansas nian espesifika responsabilidades Diresaun Nasional Orsamentu atu halibur
no jere informasaun finanseiru relasionadu ho setór publiku, no atu publika ninia resultadu estatistiku.
Tuir provizaun ida-
e e
,
o atu hasa e tra spare s
ia iha finansas publikas , Ministériu Finansashalo
publikasaun ba dokumentu versaun final ida-
e e
, nebé relasiona ho Orsamentu Retifikativu Estadu ba tinan
2012, no hetan promulgasaun husi Sua Excelensia Sr. Taur Matan Ruak, hafoin liu tiha husi debate iha sesaun
plenaria Parlamentu Nasional.
Dokumentasaun ba Orsamentu Retifikativu Estadu tinan
e e ko siste husi Lei Orsa e tu e e ak
publika ona iha Jornal da Republika no livru apoiu orsamentu ida-
e e. Li ru orsa e tu ida
-
e e ko tei
informasaun no analize kona-ba ekonómia, despezas, rendimentu no finansiamentu. Livru ida
e e esplika os
kona-ba despezas adisionál Governu nian
e e
sei halao iha 2012 no justifikasaun ba orsamentu hirak-
e e.
Doku e tu orsa e tu e e dispo i el iha e site
Ministériu Finansas ( (www.mof.gov.tl). Perguntas ruma
relasioandu ho publikasaun bele
hato o a Diresau Nasio al Orsa e tu, “r.
Agostinho Castro iha nia email
acastro@mof.gov.tl ka telefone +670 333 9520.
Iha o e tu e e
Timor-Leste hateten dadaun Adeus Kon
flitu o Be i du Deze ol i e tu ,
hau
konsidera katak dokumentu ida-
e e sei hasa e ko si
nsia kona-ba finansas no politka Governu nian, hodi fo
ba sidasaun sira hotu, sosiedade sivil no parseirus dezenvolvimentu sira, informasaun
e e
detalladu
kona-ba orsamentu..
Emília Pires
2
Konteúdu
Part 1: Diskursu Primeiru Ministru Nian ... 3
Parte 2: Deskrisaun no Analize Orsamentu Estadu Retifikativu 2012 ... 11
2.1 Rezumu Ezekutivu no Justifikasaun ... 11
2.2 Vizaun Jerál kona-ba Ekonomia ... 16
2.3 Despezas ... 22
2.4 Rendimentu no Investimentu ... 30
2.5 Finansiamentu ... 34
2.6 Kontribuisaun Parseiru Dezenvolvimentu nian ... 35
Aneksu 1: Mudansa Relasiona ho Ratifikasaun tuir husiMinist
é
riu, Divizaun no Kategoria Apropriasaun
iha $
.... 36
Anexo 2 : Troka proposado husi parlamentu konaba orsamentu ratificasaun husi Ministro,divisaun,no kategoria nebe
apropriasau $
... 52
Aneksu 3: Mudansa Relasiona ho Ratifikasaun iha Fundu Infra-estrutura tuir husi Programa
iha $
... 77
Parte 3: Ratifikasaun Lei Orsamentu Jeral Estadu 2012 ... 79
3.1 2012 Ratifikasaun Texto Lei Orsamentu Jeral Estadu ... 79
3.2 Aneksu I: Estimativa
‘eseitas e e
é
sei Rekolla husi Estadu iha tinan 2012 ... 82
3.3 Aneksu II: Apropriasaun Orsamentu ba tinan 2012 ... 84
3.4 Aneksu III: Ajensias Aut
ó
nomas Parsialmente Finansiadu husi Reseita Pr
ó
pria ... 100
3.5. Aneksu IV: Apropriasaun Orsamentu tinan 2012 ba Fundu Infra-estrutura
iha $
... 102
3.6 Aneksu V: Apropriasaun Orsamentu 2012 Fundu Kapit
á
l Dezenvolvimentu Umanu
iha $
... 105
Parte 4: Dokumentasaun Apoiu Adision
á
l ... 106
3
Part 1: Diskursu Primeiru Ministru Nian
Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señores Deputadus
Karus kolegas, membrus Governu
Señoras no señores,
Ho lara haksolok te es, ak ha u ai hak esik Vo
sa Exelênsia, Señor Prezidente, ho distintus
deputadus U a Fuku ida e e ia , atu apreze ta Orsa e tu ‘etifikati u a ti a
,
e e sei per ite fu sio a e tu ka al V Go er u Ko stitusio al.
Iha ágostu
, Go er u a terior kaer ko pro isu atu hala o refor as iha jestau o
administrasaun ih
a país e e. Ta a razau ida e e, haree a esesidade atu uda siste a
a u fiskal , e e uluk hahú husi Julhu to o Juñu ti a seluk, Go er u ai apreze ta, a
Parla e tu Nasio al, orsa e tu tra zisau ida, la ós de it atu ko re esesidades Ezekuti u
f
ou ia , to o Deze
ru
, ai atu estipula, hahú keda husi e e , siste a a u
fi a seiru , e e atual e te ko re husi Ja eiru to o Deze
ru kada ti a .
Iha 2008, iha nesesidade ba Orsamentu Retifikativu ida, hodi hasoru krize mundial ba ai-hán no,
grasas ba vontade polítika Parlamentu Nasional nian, Timor-Leste konsege evita problemas
hotu-
hotu, e e ele osu ta de it falta produtus ali e tares iha rai lara , alei de ko trola
os i flasau , iha fa a foos.
Só iha 2010, mak Governu mai fali husu ba Parlamentu Nasional atu aprova Orsamentu
‘etifikati u ida, hodi hala o Projetus Deze ol i e tu Dese tralizadu ka PDD , ho ha oi atu
kapasita e prezas lokais, e e ita te ke rekoñese, i se ti a te es du i kriasau e pregu iha
distritus no sub-
distritus o oti a ti oroa sira a e pree doriz u e e oot liu.
4
Iha
o
, Orsa e tus ‘etifikati us sira e apreze ta despezas e e oot liu
montantes globais Orsamentu Jeral Estadu ba tinan idaidak nian, hodi ezije duni atu halo tan
levantamentu husi Fundu Petrolíferu. Revizaun ba OJE 2012 ida n
e e, la husu atu foti ta osa
husi Fu du Petrolíferu, ta a osa e e presiza, sei fi a sia husi poupa sas iha Fu du I fra
-Estruturas. Ne e sig ifika katak, Go er u ai husu los de it reajusta e tu a OJE
.
Lei kona-ba Jestaun Finanseira ezije disciplina iha ezekusaun orsamental, hodi impede liu-liu
transferênsia iha kategorias Salárius no Vensimentus ho Kapital Dezenvolvimentu ba fali
kategorias seluk, o per ite de it tra sfere sia to o % iha Be s o “er isus ho Kapital Me or.
Tanba kompetênsia exkluziva Parlamentu Nasional nian, liuhusi lei ida, atu fó autorizasaun ba
tra sfer sias hirak e e o uda sas relasio adas ho ru rikas e e e la ha esa , ak
Governu mai aprezenta no defende nesesidade kona-ba Orsamentu Retifikativu ida ba OJE
2012 nian.
Señor Prezidente
Señores Vise-Prezidentes
Distintus Deputadus
V Go er u Ko stitusio al e peñadu atu alka sa o jeti u oot, e e ita
-hotu kaer no
hakarak, kona-
a ko strusau Nasau ida e e forte o próspera liut a ti oroa to ak.
Tuir de ate e e foi hala o iha e e, Progra a Go er u ia defi e polítikas ho asoe s atu
ati je dezíg iu ka o je ti u ida , atu lori ita ia país a fortalesi e tu Estadu e e oot liu
no mós harii bazes nebé metin ba dezenvolvimentu nasional.
Atu konkretiza misaun né, mak ami propoen estrutura foun ida ba Governu ho Ministérius no
“ekretarias Estadu ho tarefas e e klaras o defi idas liu. Iha u du to ak, osu ei eik
kontrovérsia kona-ba governu nia tamañu. Iha 2007, ami mai ho ideal kona-
a go er u ida ke
ki ik , o iha
, ha u ai apreze ta a ita
-
oot sira go er u ida ke oot . Partikularidade,
iha ko tro rsia ida e e, aka ha u ai husi Go er u a terior, ta e e, ak ha u te ke
i for a, a “eñores Deputadus o a Po u to ak, katak pri sípiu e e
adopta ba formasaun
aktual Governu, maka tenke garante efisiênsia ho efikásia, iha ami-nia atuasoens.
5
Estrutura fou ida e e, ak sei i ple e ta ati idades e e defi e o a, iha Progra a
Governu nian, hodi asegura pilares dezenvolvimentu nasional, hanesan kapital sosial,
infra-estruturas, ekonomia ho kriasaun empregu, hamutuk ho fortalesimentu kuadru institusional.
Iha vizaun kona-ba dezenvolvimentu, setor petrolíferu sei sai hanesan motor fundamental ida
iha kreximentu ekonómiku. Agora no ba fut
uru, Go er u e e deter i adu o a atu gara te
katak rikeza rekursus naturais bele harii ita-nia Nasaun no bele lori benefisius ba ita-nia Povu.
Ida né sei rekere kapasitasaun interna no presiza polítikas fortes, atu bele asegura katak asoens
husi kompañias petrolíferas internasionais bele benefisia ita-
ia Nasau , la ós de it liuhusi
impostus maibé mós liuhusi kriasaun empregu no kualifikasoens. Nuné, ita presiza garante
katak gás natural tenke prosesa iha Timor-Leste no la ós deit iha estranjeiru.
Import
sia ho ko pleksidade k aar oot ida e e ia , ak justifika atu harí
Ministériu
Petróleu no Rekursus Minerais. Orsamentu ba
Mi ist riu ida e e,
6,3 milloens dólares nebé
bele justifika tomak, bain-hira haré ba potensial kona-ba reseitas, kriasaun empregu no rikeza
nebé sei mai husi explorasaun petrolífera.
Timor-Leste mós, País ida ke riku ho beleza natural, ho nia istória no kultura. Potensial atu atrai
turistas boot tebetebes, nuné turizmu bele kontribui diretamente ba dezenvolvimentu
ekonómiku ho kriasaun empregu.
Ta e e, ak presiza iha esforsu husi parte Go er u,
atu promove ita-nia País iha estranjeiru
o atu gara te ko odidades ka produtos e e
turistas internasionais sira buka.
Ministériu Turizmu foun nia misaun mak atu alkansa obje
ti us hirak e e
. Nia estabelesimentu,
ho orsamentu 3,9 milhoens dólares, iha justifikasaun tanba importânsia turizmu ba ita-nia
dezenvolvimentu ekonómiku futuru.
IV Governu Konstitusional kria duni ona bazes ba investimentu integradu, planeadu no fazeadu
a projetus, atu hadi a
infra-estruturas bázikas, hanesan estradas, portus no aeroportus,
pontes, esgotus, distribuisaun bé-
ós, produsau eletrisidade o hadi a teleko u ikasoe s
.
Ita investe daudaun hela, iha Kapital Dezenvolvimentu no konstrusaun projetus nebé
kompleksus tebes duni, hanesan kazu kriasaun sistema fiável ba produsaun, transmisaun no
distribuisaun enerjia elétrika nian, projetus
e e uluk Mi ist riu
Infra-estruturas mak jere.
á lize kle a ida, ko a
-ba projetus infra-estruturas nian, hatudu katak jestaun ba projetus sira
6
Nu e e, ho ha oi atu hadi a relasau
entre kualidade ho kustu
projetus hirak e e ia
, ho
mós nesesidade kona-ba maun-de-obra kualifikada ho koñesimentus téknikus, maka Governu
estabelese Ministériu Transportes no Komunikasoens ho Ministériu Obras Públikas, ho
orsamentus 6,1 milhoens no 152,7 milhoens, respectivamente ka ba ida-ida.
Parseiru fundamental ida, atu impulsiona ka dudu-ba oin dezenvolvimentu ekonómiku, la iha
menor dúvida, mak setor privadu.
Ta a e e, Go er u hakarak kria
ambiente ida hodi permite
setor privadu bele kontribui ba kreximentu, kria empregu no hamenus pobreza.
Responsabilidade
e e ka e ka perte se, liu
-liu, ba Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente
ho Sekretaria Estadu (foun) atu Apoia Promosaun Setor Privadu.
Ba ida e e a i aloka,
20,9
milhoens ho 1,9 milhoens dólares, ba ida-ida.
Iha futuru, sei importante mos atu koord
e a di ak liut polítikas e e Go er u to ak
hakarak introduz. Ministériu Prezidensia Konsellus Ministrus,
e e fou , ho
orsamentu 2,1
milloens dólares,
sei ko tri ui a koorde asau e e di ak liu ko a
-ba formulasaun no
implementasaun polítikas Governu nian.
Kustus asosiadus ka e ai husi estrutura fou Go er u ia tetu o a ho didi ak, ta a
Mi ist rius ho “ekretarias Estadu e e fou , arak liu aka si u diresoe s hirak e e
tra fere husi Mi ist rius e e taka o a. Hó ida , ko sege ha
lo mos poupansa besik 0,8
milhoens dólares, tanba halakon tiha divizoens balun, liu-liu husi Ministériu Ekonomia no
Dezenvolvimentu, Sekretaria Estadu ba Política Enerjétika ho Ministériu Solidariedade Sosial.
Habadak lian, estrutura foun Governu nian ne
e sei hadi a prestasau ser isus o fó i paktu
e e li itadu te es a despezas iha
.
Exelênsia Señor Prezidente,
Exelênsias, Señores Vise-Prezidentes,
Exelênsias, Señores Deputadus,
Hanesan bele haree, iha ami-nia proposta kona-ba Revizaun OJE 2012 nian, montante total ba
ami-nia pedidu ba reajustamentu orsamental mak 50 milhoens dólares.
7
erifikasau o alidasau rejistus ia , aka sa e aka as du i.
Ko
ate tes sira e e foi
ak apro a e e, sei si u paga e tus retroati us
, no faktu id
a e e aka pro oka du i
i paktu orsa e tal ida e e oot te es, ai iha deit pri eiru a u, ai
-hira kombatentes
sira e e hahú heta e efísius
.
Ha u ha oi katak ha u lalika hato o justifikasau oi
-oin kona-ba obrigasaun ita-nia Estadu nian,
tamba se ita la halo agora, únika alternativa maka husu ba sira balun (nebé la oitoan) atu hein
to o ti a ai . Ha u fiar ita hotu ko korda katak orsa e tu retifikati u ida e e aka for a
ida ke justa no korrecta, atu tau matan ba sira hotu, nebé hein kleur duni ona.
Orsamentu retifikativu mós tau tan 7,1 milhoens dólares ba pensoens ba idozus sira. Despeza
e e esess ria hodi fó e efísius a ferik o katuas sira, ho idade liu ti a e ulu, o a aluk
sira e e la iha du i k iit atu kaer ser isu
.
Nu e e
mos fundu kontinjênsia hetan aumentu ho 6,1 milhoens dólares.
áu e tu ida e e,
ta a te ke pre esesidade atu selu despezas i pre istas o urje tes, e e ele osu, iha
parte fi al a u fi a seiru ida e e
.
Mez u ho au e tu ida e e, orsa e tu total
a fundu
ko ti j sia sei ko ti ua ki ik afati , la to o % husi Orsa e tu Estadu, tuir perse taje e
lei permite hela.
Ita sei investe mos 2,9 milhoens dólares, liuhusi Ministériu Defeza no Seguransa, atu selu
formasaun ba mariñeirus ho ba kustus operasionais selu-seluk, no serka-de 2,4 milhoens ba
Be s e “er isus a
PNTL,
atu ele ko ti ua apoia operasoe s e e hala o daudauk, hodi
asegura seguransa no fomenta polisiamentu ho baze iha komunidade.
Ha u hakarak os destaka
rekonstrusaun no reabiitasaun eskolas 23 ho instalasoens edukasaun
seluk,
e e heta so u husi dezastres aturais, ho i esti e tu , ilhoe s, u ós
investimentu ba servisus kuidadus saúde
ho alor , ilhoe s o i esti e tu e e sei halo,
liuhusi transferênsias públikas, ba konstrusaun no reabiitasaun igrejas iha Vikeke, Suai,
Fohoren, Ermera no Sare, hamutuk ho projetus seluk relasionadus ho bein-estar populasaun
nian, ho valor 1,4 milhoens.
Orsa e tu ida e e reflete os i esti e tus a fu sio a e tu Berli
-Nakroma, ba
abastesimentu bee iha territóriu tomak, ba auditorias externas ba kontas Governu nian hodi
garante boa governasaun no transparênsia, no ba pagamentu final ba konstrusaun portu
atrakajen ba komponente naval iha Hera.
8
milhoens dólares, iha Fundu Konsolidadu Timor-Leste, reprezenta menus-de 3% husi total
orsamentu orijinal ba 2012.
Exelênsias
Señoras no señores,
Ha esa ha u fó ha oi desde i ísiu, orsa e tu retifikati u la au e ta despeza jeral Estadu
nian, ba 2012. Despezas adisionais líkidas, ho montante 50 milhoens dólares, iha Fundu
Konsolidadu Timor-Leste, sei hetan finansiamentu tomak husi poupansas iha Fundu
Infra-estruturas, atu klaru liu, husi programa Tasi Mane
, e e sei la heta despezas oot iha ti a
e e
.
Hanesan ita-boot sira hatene, Fundu Infra-
estruturas hala o tuir du i elhores pr tikas
internasionais hodi jere projetus mesak boot no, tamba projetus né boot, mak sai nudar
plurianuais.
Hanesan né, atrazus iha konstrusaun projetus, karik tanba kondisoens klimatérikas, ou tanba
razau
seluk ru a e e Go er u la ele ko trola, ele per ite katak paga e tus e
previstus ba projetu ida ba tinan tomak ida, la bele selu hotu, iha tinan né, no tenke adia ba anu
finanseiru tuir mai.
Ho jestau kauteloza, ha esa e e, a fu dus o ko a
-ba transporte nebé justifikadu husi
Fundu ba projetus, bain-hira hetan verifikasaun kona-ba konkluzaun ona iha komponentes
balun, maka bele duni poupa 50 milhoens dólares, iha Fundu Infra-estruturas ka, atu klaru liu
tan, iha programa Tasi Mane.
Ne e la sig
ifika katak projetu Tasi Mane sei komprometidu ho atrazus iha konsepsaun,
aprovizionamentu no konstrusaun, tanba karik presiza, sei halo reajustamentu ba poupansas
to ak, e e ele heta husi projetus hotu
-hotu iha Fundu Infra-estruturas, tuir aprovasaun
husi CAFI (Conselho de Administração do Fundo das Infrastruturas), atu viabiliza, ho forma
efisiente, investimentu nebé importante duni ba ita-nia Nasaun.
Nu e e, ita sei la presiza hasai ta osa husi Fu du
Petrolíferu, bain-hira ita disposto duni atu
finansia despezas foun ho estrutura foun Governu nian, liu-
husi poupa sas e e iha
.
9
Orsamentu
retifikati u ida e e la au e ta despezas, e pr sti us ka
impostus.
Ta a e e,
orsa e tu retifikati u e e sei la afeta kres i e tu
ekonómiku, inflasaun ka sustentabilidade
fiskal, ba kurtu prazu. Ba longo prazu,
estrutura fou Go er u ia sei ele hadi a prestasau
servisus no bele sustenta krescimentu
eko ó iku e e forte
.
Go er u ida e e hate e katak sas arak ia foli sa e aka as iha Ti or
-Leste, iha tinan
hirak lara . á i os hate e katak situasau ida e e afeta du i fa ílias arak. á i hala o
hela esforsus hotu-hotu atu monitoriza
didi ak i flasau o atu i ple e ta polítikas, i klui ós
restrisaun (ka hamenus) ba krescimentu despezas rekorrentes, hodi garante katak sasán folin
la ele sa e lalais liu
.
To o loro fula Outu ru e e, ezekusau orsa e tal to o esik
ilhoe s, e e
reprezenta 49% husi total OJE, ho valor 1,674.1 mil milhoens dólares. Maski, ba períodu fulan
sia lara , ele har ha esa í el ezekusau ki ik, fa to ida aka olu e gastus se pre sa e iha
º tri estre ti a ida lara . Faktu ida e e ta a razoe s oi
-oin, maibé liu-liu tanba, iha
primeirus mezes tinan ida laran instituisoens sira okupadu liu ho traballus preliminares, tanto
ba Beins no Servisus no mos ba kategorias Kapital nian. Ba factu ida né, sei hatutan tan fator
importante ida seluk, katak pagamentu só bele halo depois de traballu/kontratu/servisu
realizadu tiha ona, no ida né sign
ifika katak paga e tu, kuaze se pre, hala o liu iha últi u
trimestre.
‘elasio a ho despezas tuir kategorias, ho ú erus e sei preli i ar, ha u ele i for a
ezekusau ho osa e sai o a , ha esa tuir ai e e:
Salárius no Vensimentus... 63%
Beins ho Servisus... 64%
Kapital Menor... 40.7%
Kapital Dezenvolvimentu... 31.5%
Transferênsias... 72.6%
Fundu Infra-Estruturas... 37%
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu... 83%
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Distintus Deputadus
10
Governu propoen orsamentu retifikativu
ida e e, a
Parlamentu Nasional, tanba razoens
prinsipais tolu:
Dahuluk, bainhira finansia Ministérius foun, ba setores hanesan turizmu, petróleu ho obras
públikas,
ita hadi a daudau o
na efisiênsia ba gastus iha infra-estruturas no enkoraja
dezenvolvimentu setor privadu.
Daruak, orsamentu retifikativu finansia investimentus foun balu hanesan pagamentus ba
Kombatentes Luta ba Libertasaun Nasional, tanba ita lakohi atraza tan pagamentus ba
maluk-sira e e uluk luta ho o ra o ate
-barani ba ita-nia Nasaun, hodi la huluha mós, atu proteje
kamada nebé vulnerável iha ita nia sosiedade laran.
Datoluk, kustu jeral orsamentu retifikativu
e e
zero dólares no zero sêntimus, hodi la
kompromete ita-nia ezekusaun orsamental.
átu ra ata, orsa e tu retifikati u ida e e, ha esa otor
arran
ke a ezekuti u fou ida e e,
e e ho fir eza, dedikasau , opti iz u ho koraje sei hakat a oi hodi har a dezafius
tomak kona-ba dezenvolvimentu ita-nia Nasaun doben nian.
O rigadu a i a ita oot sira ia ate sau .
Kay Rala Xanana Gusmão
9 Outubru 2012
11
Parte 2: Deskrisaun no Analize Orsamentu Estadu
Retifikativu 2012
2.1 Rezumu Ezekutivu no Justifikasaun
Governu determinadu ona atu mantein kresimentu ekonómiku nebe forte, hodi mellora
prestaun servisu no reduz
ki ak
. Governu propoin ona estrutura foun ida atu alkansa objetivu
hirak-
e e.
Ministériu foun neen
e e
bé
i klui o a iha estrutura e e ak ha esa
tuirmai-
e e
:
Ministériu ba Prezidensia Konsellu Ministrus
Ministériu Komersiu, Industria no Meiu-Ambiente
Ministériu Obras Publikas
Ministériu Transporte no Komunikasoens
Ministériu Petroliu no Minerais
Ministériu Turizmu
Ministériu Presidensia Konsellu Ministrus sei sai responsavel ba politikas bar-
arak e e ak
ulun sai
u udar
responsabilidade Sekretaria Estadu Konsellu Ministrus
e e diso e tiha o a
.
Ministériu ida-
e e
sei buka mellora liutan koordensaun iha formulasaun politika no
implementasaun
politika hirak e e, iha
Governu tomak.
Ministériu Ekonómia no Dezemvolvimentu dis
ol e tiha o a. Go er u foti desizau e e
tamba
revizaun ba dezempeñu Ministériu ida
e e
hatudu katak ninia orsamentu bele kontribui
aka as liuta a deze
volvimentu, bainhira realokadu ba ministériu seluk.
Mi isteriu ida e e
ninia funsaun lubun ida, hanesan halo promosaun ba investimentu no esportasaun, transfere
ona ba Ministériu foun hanesan Ministériu Komersiu , Industria no Meiu Ambiente.
Estrutura foun Governu nian n
e e os i klui sekret riu estadu o eskritóriu
foun balun,
inkluindu: a) Sekretáriu Estadu ba Asuntus Parlamentares; b) Sekretáriu Estadu Apoiu
Promosaun Setór Privadu c) Sekretáriu Estadu Fortalesimentu Institusionál; d) Sekretáriu Estadu
Komunikasaun Sosial.
12
setór hirak e e. Halo jestau a projetu arak ha esa e e iha
ministériu ida deit nia okos,
karik sei la optimal, no governu konsidera katak kriasaun Ministériu foun hanesan Ministériu
Transporte no Komunikasaun no mos Ministériu Obras Publikas, ho mandatu no
respo sa ilidade e e defi i didi ak,
sei mellora implementasaun projetu, sei fo valór
di ak
liu tan ba osan, no sei hametin responsabiliza
sau di ak liu
ba Parlamentu.
Governu konsidera katak kriasaun ministériu foun ba area Petroliu no area Turizmu hetan
justifikasaun tamba setor hirak-
e e i porta te a deze ol i e tu
ekonómiku. Ministériu
Petroliu no Minerais sei asume responsabilidade lubun ida
e e ai
husi Sekretária Estadu
Rekursu Naturais. Ministériu Turizmu sei sai responsavel ba maioria husi politika sira
e e
uluk implementa ona iha Diresaun Nasional Turizmu. Divizaun barak iha Ministériu Turismu,
Komérsiu no Indústria ida uluk,
oras e e dadau tra sfere hikas a Mi ist riu fou
hanesan
Ministériu Komersiu Industria no Meiu-Ambiente.
Orsamentu retifikativu ida n
e e
transfere orsamentu ba divizoens oin-oin husi ministériu no
sekretariadu estadu
e e
disolve ona, ba hirak
e e
foun. Iha tinan 2012 orsamentu ba
Ministériu no Sekretária Estadu foun sira, sei kompostu husi orsamentu ba divizoens
e e
inklui iha orsamentu Estadu orijinal 2012, iha ministériu hirak
e e
ak oras e e di
solve tiha
ona. Ida-
e e sei per ite
ministériu foun sira atu kontinua presta servisu ba publiku ho
interupsaun uit-oan deit, ka sei laiha interupsaun.
Ida e e hatudu katak
kustu netu/limpu
enjerál
husi estrutura fou go er u e e kiik.
13
Tabela 2.1.1 Despezas adisionál iha Orsamentu Estadu Retifikativu iha Fundu CFET, iha millaun $
Despezas Adisionál
bo ot
liu Millaun 1
Montante
Pensaun ba Veteranu Funu Libertasaun
26.9
Pensaun ba Terseira idade
7.1
Fundu Ko ntinjensia
6.1
Sel-seluk tan ba Ministériu Defesa no Seguransa
2.9
PNTL
2.4
Ministeriu Edukasaun,Kapital Desenvolvimentu-Rehabilitasaun escola
1.7
Gabinete Primeiru Ministru Tranferénsia ba Organizasaun Reliziosa no
Organizasaun Sosiedade Sivil
1.4
Ministeriu Saude
1.2
Beins no Servisu ba Operasaun Ró- Berlin-Nakroma
1.2
Kapitál Minór ba Provizaun ba Bee
1.2
Bei ns no Servisus atividades Institutu Publiku Makina no Ekipamentu
1.2
Pagamentu ba Auditoria Esterna
1.1
Sekretáriu Estadu Defeza Pagamentu ba LIFESE Defesa
1.1
Despezas no Poupansas sira seluk hotu husi CFET (Net)
-5.4
Totál
50.0
Despezas adisionál hirak-
e e hotu
sei foti husi poupansas iha Fundu Infraestrutura.
Orsamentu adisionál ba pensaun veteranu funu libertasaun nian mak despeza ho montante
boot liu iha tabela 2.1.1. Despe-z
sa e e
esensiäl
atu selu pe sau e e
veteranu libertasaun
sira legál no moralmente iha direitu atu simu, tuir sira nia durasaun servisu
e e
sira halo ho
atembrani ba ita nia nasaun.
14
Iha tabela 2.1.2 Orsamentu estadu 2012 orijinal hamutuk hotu millaun $1,806.5.
Mo ta te e e
inklui millaun $124.9 husi despezas nebé
tuir lei e e rele a te,
ai husi Fu du
Infraestrutura 2011. Montante
e e
mai husi tinan 2011 ba tinan 2012, hanesan ho
orsamentu orijinal Fundu Infraestrutura iha 2011, nebé hamutuk hotu millaun $599.3, menus
despezas aktual ho total millaun $474.4 . Orsamentu 2012 mos aumentadu tamba deit
rolleover ba saldo nebe la gasto husi fundu capital do dezemvolvimentu humanu.
Tabela 2.1.3 hatudu tabela fiskal padraun ba orsamentu estadu retifikativu 2012. Orsamentu
retifikativu ida
e e la propoi
alterasaun hodi finansia orsamentu. Espesifiku liu tan,
estimativaba rendimentu domestiku, Rendimentu Sustentável Fundu Petróleu, no esesu husi
levantamentu ba Fundu Petroleu,husi, utilizasaun balansu likidu
(cash balance)
no mós
imprestimu, la hetan alterasaun iha orsamentu retifikativu ida
e e.
Tamba orsamentu retifikativu
e
e la altera totál despeza husi orsamentu estadu, ka oin-sá atu
selu despezas hirak
e e, go er u
hanoin katak orsamentu retifikativu
e e
, sei laiha impaktu
signifikante iha sustentabilidade fiskal, kresimentu ekonómiku ka inflasaun iha kurtuprazu nia
laran. Estabelesimentu ministériu no sekretária estadu foun, sei mellora liu tan prestasaun
servisu iha longu prazu.
Nu udar
konkluzaun, orsamentu retifikativu ida-
e e fi a sia estrutura
foun governu nian, no
diskrimina millaun $50 ba despezas adisionál iha fundu CFET. Despez
as e e selu
liu husi
1
Halo favour nota katak númeru hirak ne’ebé temi iha dokumentu ida ne’e kona
-ba Tinan 2011, mesak preliminar
15
ekivalente poupansas nebé hetan iha Fundu Infraestrutura.
Orsamentu retifikativu id
a ne e, la
aumenta total despezas Governu nian.
Tabela 2.1.3 Tabela Fiskal Padraun Orsamentu Estadu iha millaun $
2011
orsamentu
reál
2012
orsamentu
original
inkluindu roll
over no
hafoin halo
transferénsia
s
2012
mudansas
iha
retifikativu
2012
orsamentu
final
Despezas Totál
1,097.1
1,806.5
0.0
1,806.5
Rekorente
508.8
709.5
47.8
757.3
Salariu no Vensimentu
111.5
140.3
-1.2
139.0
Beins no Servisus (inkluindu HCDF)
254.4
370.9
13.6
384.5
Transferensia Publiku
142.9
198.3
35.4
233.7
Kapital
588.3
1,097.0
-47.8
1,049.1
Kapital Minor
27.3
47.8
1.4
49.2
Kapital no Dezenvolvimentu (Fundu
Infraestrutura )
561.0
1,049.1
-49.2
1,000.0
Rendimentu Domestiku
110.7
136.1
0.0
136.1
Balansu Fiskal Non-Oil
-986.4
-1,670.4
0.0
-1,670.4
Finansiamentu
986.4
1,670.4
0.0
1,670.4
Rendimentu Sustentavel Estimadu (ESI)
734.0
665.3
0.0
665.3
Le a ta e tu e e oot liu
ESI husi PF
321.0
829.6
0.0
829.6
Uzu Osan Restu (Cash Balance)
-68.6
132.4
0.0
132.4
16
2.2 Vizaun Jerál kona-ba Ekonomia
2.2.1 Ekonomia Internasionál
2.2.1.1 Tendensias iha Kresimentu Internasionál
Kresimentu ekonómiku globál reduz ba 3.9% iha 2011 husi 5.3% iha 2010 tamba kontinuasaun
rekuperasaun fraku iha krize finanseiru, liu-liu iha ekonómia avansadu sira
e e
kontinua
nafatin iha tinan 2012. Enjerál kresimentu globál projetadu atu reduz ba 3.5% iha 2012 molok
sa e
hikas fali to o 3.9% iha 2013 (Figura 2.2.1.1.1).
Figura 2.2.1.1.1: Kresimentu Ekonómiku Real Internasionál iha 2008 - 2017
Fonte: IMF World Economic Outlook Update, July 2012.
Kresimentu iha ekonomia avansadu sira hetan projesaun ba 1.4% iha 2012 no 1.9% iha 2013.
Krize Euro
e e
lao hela dadaun kontinua hametin inserteza no prolonga liu tan rekuperasaun
e e forti
iha merkadu Europeu no merkadu sira seluk. Hafoin liu tiha primeriu trimestre ida
e e forti,
dadus husi Estadus Unidus Amérika (EUA) dala ida tan fo sujestaun katak
kresimentu kontinua lao neneik, no dezempregu
e e
kontinua a
a
s nafatin.
Ekonomia hirak em dezenvolvimentu,
heta projesau atu sa e
a 5.6% iha 2012 no 5.9% iha
2013. Maske kresimentu
lais e e ita har iha
nasaun sira hanesan China, India no Brazil
hatudu redusau alu , kresi e tu ida e e
sei ás nafatin bainhira ita kompara ho páis
dezenvolvidu sira, no sei mellora liu husi politik
a o et ria o fiskal e e
introduz iha finál
2011, no mos
liu husi presu i a e e ki ik.
-6.0
-4.0
-2.0
0.0
2.0
4.0
6.0
8.0
10.0
12.0
2008
2009
2010
2011
2012 proj. 2013 proj.
World output
Advanced economies
Emerging and developing
economies
17
2.2.1.2 Tendensias iha Presu Internasionál
Iha klima kresimentu
e e
fraku no prokura
e e
menus, inflasaun globál projetadu
atu
tu’un husi
4.5% iha trimestre finál 2011 to o 3-3.5% iha 2012-2013.
Presu i a sa e iha pri eiru tri estre
12 tamba aumentu iha atividade ekonomia no
tensaun kona-ba potensiál instabilidade iha Médiu Oriente
e e
afeta fornesimentu mina.
Hahú fulan Marsu
te de sia rua e e
la aumenta, no reflete ona iha redusaun 25% mina nia
folin, ba $86 kada baril.
2.2.1.3 Impaktu husi Fator Ekonómiku Internasionál ba Fundu Petroliu
Rendimentu petroliu hetan influénsia husi presu mina, produsaun no kustus
–
ho presu mina
u udar
fator
e e
importante liu. Iha Orsamentu Estadu 2012 estimativa presu mina ba
tinan 2011 no 2012 respetivamente $88 no $74 kada baril. Maibé media husi presu mina iha
2011
sa e too
$95 kada baril.
M dia husi presu i a to o
ohin loron iha 2012 (iha fulan Juñu)
sa e too $ kada aril.
2I for asau fou e e sig ifika katak re di e tu petroliu iha
ha utuk
hotu biliaun $3.2,
kompara ho biliaun $2.5, tuir estimativa iha Orsamentu Estadu 2012. Husi rendimentu boot
e e
maka
ala su fu du petroliu sa e too iliau
$9.3 iha tinan 2011 nia rohan, kompara ho
totál biliaun $8.7
tuir presupostu e e tau
iha Orsamentu Estadu 2012. Tuir Banku Sentral
Timor Leste (BCTL), balansu Fundu Petroliferu hamutuk hotu biliaun $10.5 iha fulan Juñu 2012
nia rohan. Iha Orsamentu Estadu 2012 , projesaun balansu Fundu Petroliu hamutuk hotu biliaun
$9.3 iha tinan 2012 nia rohan. To o fulan Juñu 2012 halo ona levantamentu husi Fundu Petroliu
hamutuk hotu millaun $519, husi totál biliaun $1,5
e e
orsamentadu ba tinan 2012 tomak.
2.2.2 Ekonómia Doméstika :
Iha Maiu 2012, publika ona relatóriu Kontas Nasional tinan 2004-2010
3.
“eksau ida e e sei
hatoo i for asau husi pu likasau e e.
2.2.2.1 Produtu Doméstiku Brutu (PDB):
Timor-Leste ninia ekomonia depende
aka as liu
ba setór petroliu. Tabela 2.2.2.1.1 hatudu
katak besik 80% husi PDB mai husi setór petroliu.
2
Fonte:
www.eia.gov
, West Texas Intermediate (WTI) Spot price
18
Tabela 2.2.2.1.1: Totál PDB Timor Leste nian iha 2010
PDB(Millaun, USD)
Totál
persentajen
Ekonómia tomak
4,130
100%
Setór Petroliu
3,255
79%
Setór Naun-petroliferu
875
21%
Fontes:Diresaun Nasional Estatistiku s (DNE)no Diresaun Nasional Makroekonomia (DNME)
Entre tinan 2004 no 2010, PDB aumenta substansialmente, no atinji liu millaun $4,000 iha tinan
2010 (Figura 2.2.2.1.1). Iha tinan2010
PDB o ot
liu dala 2,5 PDB tinan 2004 nian. Maske
u e e
husi tinan 2004
to o
tinan 2010 PDB
sa e asi u
(peaked)
iha 2008 ho totál hamutuk
(millaun $4,500 ).
Hahu u
husi nebá, PDB reál reduz ba bei-beik. Haree ba importansia setor
petroliu iha PDB
e e e sio a o a iha lete
, no
di
ika e e
governa rendimentu husi
setór ida
e e
(haree seksaun 2.4.2), evolusaun ida-
e e la os ai ha esa
surpreza, no justika
foku e e presiza ha osu a iha PDB au
-petrolifera, wainhira ita konsidera
dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian.
Figura 2.2.2.1.1: PDB Reál Timor- Leste nian ba 2004-2010 iha millaun $
Fonte : Diresaun Nasional Estatistiku (DNE) no Diresaun Nasional Makroekonomia (DNME)
2.2.2.2 PDB Naun-Petroliferu
Figura 2.2.2.2.1 ilustra evolusaun atuál husi PDB naun-petroliferu iha 2005 to o 2010, no alvu
preliminár iha Orsamentu 2011 no 2012. Hahú husi krize 2006, ita nia nasaun hetan benefisiu
husi kresimentu ekonómiku
e e forte,
ho média ás-liu 12% kada tinan, to o iha tinan 2010.
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
19
Dadus real atual ikus-liu
e e
disponivel hatudu katak PDB naun-petrolifer
u sa e too
millaun
$875, ka
sa e
9.5% em termus reáis husi kedas tinan 2009. Relasionadu ho dadus kona-ba tinan
2011 no 2012, dadus hirak-
e e korespo de
ona ho alvu Orsamentu Estadu 2012
4.
20
Figura 2.2.2.2.2: PDB naun-petroliferu iha 2010 tuir kategoria - persentajen
Fonte:Diresaun Nasional Estatistika (DNE) no DIresaun Nasional Makroekonomia (DNME)
2.2.2.3 Inflasaun Doméstiku
Iha Timor.Leste, inflasaun sukat ho Indise Presu Konsumidór (CPI),
e e
sai nudar sasukat ida
ba kustu beins no servisus
e e
komsumidor Timor oan ida sosa. Diresaun Nasional
Estatistika (DNE) foti presu husi beins hirak-
e e kada fula
iha Dili, no kada trimestre iha
Timor-Leste laran tomak.
Husi tinan ba tinan,
i flasau iha Dili sa e aka as
-liu (peaked) iha fulan Janeiru 2012 hodi atinji
17.7%, tuun tiha fali ba 10% iha fulan Marsu 2012, no
sai u udar taxa
inflasaun
e e
kiik liu
dezde Janeiru 2011, hafoin hahú gradualmente
sa e
hikas fali. Iha fulan Maiu 2012 presu sasán
ás-liu 11.2% kompara ho fulan Maiu 2011. .
Movimentu iha CPI
e e
responde ba movimentu iha presu aihan no bebidas, tamba kategoria
hirak
e e
mesak deit,
o ot liu tiha etade husi sas e e ta a iha luhu CPI
(Figura
2.2.2.3.1).
Tendensia
e e ha esa
, bele mos observa iha indise inflasaun trimestral Timor Leste nian.
Husi tinan ba tinan,
i flasau sa e aka as to o
15.4% iha Dezembru 2011, hafoin tuun to o
10.8% iha Marsu. Ho esesaun ba kategoria uma no rekreasaun/edukasaun, tendensia ida
e e
konsistente entre kategoria sira hotu.
Fatór prinsipal
e e ha osu
inflasaun maka depresiasaun USD relasionadu ho moedas husi
Timor-Leste ninia parseirus prinsipál iha komérsiu, aumentu iha folin produtus (partikularmente
21.4
20.3
15.9
11.6
7.3
5.1
4.3
3.9
3.1
7.1
Agriculture, forestry and fishing
Public administration
Retail & wholesale
Real estate activities
Construction
Information and communication
Transport
Accom & restaurants
Manufacturing
21
aihan no bebidas) no aumentu
iha prokura de a d u udar rezultadu husi Go er u ia
despezas.
Figura 2.2.2.3.1: Mudansa CPI iha Dili husi Tinan ba Tinan - persentajen
Fonte
: Diresaun Nasional Estatistika (DNE) no Diresaun Nasional Makroekonomia (DNME)
2.2.2.4 Empregu
Publikasaun ida foin
dadau e e
, fornese deskrisaun
di ak ida
kona-ba estrutura empregu iha
Timor-Leste ninia ekonómia. Inkéritu kona-ba Forsa Laboral (IFL)
e e hala o iha ti a
hatudu katak iha
o e tu e e hala o i k ritu, forsa la oral ha utuk hotu iha
262,000 ,
252,000 iha empregu, no 9,000 la iha empregu ka dezempregadu. Husi sira
e e
iha
empregu, 28% mak iha area urbana, no restu hamutuk 72% mak
u udar tra alhor rur
al, hafoin
besik 69%
husi hirak e e iha e pregu aka a e
.
Nu eru hirak e e sujere katak
dezempregu iha Timor-Leste
ki ik liu
4%.
Maske u e e
, tuir IFL porsaun siginifikante boot ida
husi populasaun maka la-ativu. Husi sira
e e
idade liu tinan 15 hamutuk hotu 366,000 maka
la-ativu.
Ne e s
ignfika sira la
os e a deze pregadu, o la os os e a e e iha e pregu.
Numeru hirak-
e e hatudu katak populasau Ti or
-Leste sei nafatin orienta maka as sira nia
a a a
serbisu iha agrikultura, no proporsaun feto iha
hirak e e iha e pregu
sei
ki i
-oan
tebes . Iha sorin seluk, taxa populasaun la-
ati u e e a as te
-tebes, liu-liu reflete persentajen
-2.00
0.00
2.00
4.00
6.00
8.00
10.00
12.00
14.00
16.00
18.00
20.00
Jan/11
Mar/11
May/11
Jul/11
Sep/11
Nov/11
Jan/12
Mar/12
May/12
(%
)
Food Alcohol & Tobacco Clothing and Footwear Housing
Household Furnishings, Supplies and Services Health
22
e e a as husi estuda te iha asau ida e e ia lara , o ida e e sujere katak forsa la o
ral
sei au e ta aka as iha ti a hirak oi ai. Ta e e, p
resiza atu hamosu númeru empregu
e e e o ot atu ele e ita au e tu iha taxa deze pregu.
2.3 Despezas
2.3.1 Vizaun Jerál no Impaktu Mudansa iha Estrutura Governu ba
Despezas
Tabela 2.3.1.1 hatudu totál despezas Governu haré husi ho fundu ida-
idak. Ne e
hatudu katak
orsamentu retifikativu
ida e e propoi $ illoe s u udar despeza adisio l iha fu du CFET,
e e sei selu husi poupa sa ho alór ha esa husi
Fundu Infraestrutura.
Tabela 2.3.1.1 Totál Despezas Governu haré husi Fundu ida-idak, iha $millaun
2011
Orsamentu
reál
2012
orsamentu
orijinal
hafoin roll
over
2012
mudansas
iha
retifikativu
2012
Orsametu
final
Totál Despezas Governu
1,097.1
1,806.5
0.0
1,806.5
Fundu CFET
605.9
843.9
50.0
893.9
HCDF
16.8
37.4
0.0
37.4
Fundu Infraestrutura
474.4
925.1
-50.0
875.1
2.3.2 Despezas CFET
Orsamentu retifikativu
iha e e hatudu
despezas adisionál iha fundu CFET . Orsamentu
retifikativu
ida e e
mos re-distribui divizoens (no sira nia orsamentu orijinal ba 2012) husi
ministériu tuan/disolvidu ona, ba ministériu ka sekretaria estadu foun sira.
2.3.2.1 Despezas Foun iha CFET
23
Tabela 2.3.2.1.1 Despezas Foun iha CFET liu millaun 1 (millaun $)
Despezas Adisionál liu Millaun 1
Montante
Pensaun ba Veteranu Funu Libertasaun
26.9
Pensaun ba Terseira idade
7.1
Fundu Kontinjensia
6.1
Sel-seluk tan ba Ministériu Defesa no Seguransa
2.9
PNTL
2.4
Ministeriu Edukasaun,Kapital Desenvolvimentu-Rehabilitasaun escola
1.7
Gabinete Primeiru Ministru Transferénsia ba Organizasaun Relijioza no
Organizasaun Sosiedade Sivil
1.4
Ministeriu Saude
1.2
Beins no Servisu ba Operasaun Ró- Berlin-Nakroma
1.2
Kapitál Minór ba Provizaun ba Bee
1.2
Bei ns no Servisus atividades Institutu Publiku Mákina no Ekipamentu
1.2
Pagamentu ba Auditoria Esterna
1.1
Sekretáriu Estadu Defeza, Pagamentu ba LIFESE
1.1
Despezas no Poupansas sira seluk hotu husi CFET (Net)
-5.4
Totál
50.0
Pensaun ba Veteranus Funu Libertasaun.
Montante despezas
e e presiza atu selu a
Pensaun veteranus boot liu duke estimasaun inísiál husi Ministériu Solidariedade Sosiál no
e e
hetan apropriasaun iha Orsamentu Estadu 2012 orijinál. Veteranus libertasaun iha
direitu atu simu benefisiu ida-
e e
, no esensiál tebes atu inklui
despeza ida e e
iha Orsamentu
Retifikativu tinan 2012 nian.
Pensaun ba Terseira Idade.
Despeza ida
e e eses riu atu selu e efisiu a sira e e ho
idade liu tinan neen-nulu,
o e a sira e e
iha inabilidade atu serbisu.
Fundu Kontinjensia.
Presiza iha aumentu iha fundu kontinjénsia, atu selu despezas
sira e e
mak imprevistu ka urjente,
e e
bele mosu iha trimestre ikus-liu tinan finanseiru. Maske iha
aumentu ida
e e
, orsamentu totál ba fundu kontijénsia iha 2012 sei nafatin signifikativamente
ki ik
-liu husi 5% totál Orsamentu Estadu
e e lei per iti
.
Ministériu Defesa no Seguransa
Despezas
e e sei selu
treinu ba mariñeiru sira, manutensaun
no kombustivel ba veikulu sira, aluga karreta ba eleisoens, saláriu ba asesór sira, komunikasaun
radio , kustus ba limpeza edifisiu nian, no kustus operasionál sira seluk.
24
Ministeriu Edukasaun.
Orsamentu ida husi Ministeriu Edukasaun sei uza atu halo
rekonstrusaun no reabilitasaun ba 23 eskolas no fasilidade seluk edukasaun nian, ne
e
be mak
hetan estragus husi desastre naturais.
Transferensias husi Gabinete Primeiru Ministru ba Instituisoens Reliziosa no Sosiedade Sivil.
Orsamentu transferénsias husi Gabinete Primeiru Ministru aumenta tan atu finansia
konstrusaun no reabilitasaun Igreja iha Viqueque, Suai, Fohoren, Ermera no Sare. Enkontru
balun husi Amo Bispu sira mos hetan apoiu husi orsamentu
ida e e
. Proposta sira seluk husi
grupu sosiedade sivil sira
, e e iha kualidade di ak
, mos sei hetan finansiamentu husi
orsamentu ida
e e.
Transferencia Orsamentu Ministeriu Saude
. Aumentu iha kategoria tranferensia ida
e e
persiza hodi garante kontinuidade ba efisiensia operasaun servisu saude iha Timor Leste.
Operasaun ba Ferry Berlin-Nakroman.
Orsamentu ba operasaun Ferry Berlin-Nakroma hetan
aumentu
. Orsa e tu e e esesariu atu selu
kombustivel ba fulan Augustu to o Dezembru, no
atu aluga ferry adisionál ida atu kontinua
hala o
servisu bainhira ró-tuan para atu halo
manutensaun.
Diresaun Nasional Servisu Bee Mos.
Orsamentu retifikativu
e e au e ta orsa e tu
ba
kapital minor iha diresaun ida
e e
, hodi bele permite kontinuidade operasaun ba fornesimentu
bee mos iha teritoriu tomak.
Institutu ba Jestaun Ekipamentu.
Aumentu orsamentu iha Ajénsia Autonoma ida
e e pre
siza
atu sosa kombustivel no manutensaun ba ekipamentu.
Pagamentu ba Auditor Esternu.
Orsamentu adisionál
e e sei uza atu selu auditor
ia esterna
ba kontas Governu nian. Auditoria esterna kontribui atu kontrola korrupsaun no hametin
transparensia iha finansas públikas.
LIFESE
. Pagamentu adisionál ho valor $1.1 millaun ba kompania Enjiñaria LIFESE
e e
posivelmente sei presiza iha 2012. Laiha apropr
iasau a paga e tu e e iha Orsa e tu
Estadu Orijinal 2012.
Paga e tu e e
mai husi kontratu ba konstrusaun fasilidade atu atraka
ro o
-ahi mariña nian iha portu Hera.
25
mos poupansas balun iha orsamentu ba divizoens
e e
existe dadaun, boot liu mak redusaun
husi orsamentu kapital minór EDTL nian hamutuk $4 milloens, tamba pagamentu ba
implementasaun sistema prepagu ba EDTL la presiza ona iha tinan ida-
e e.
Tamba poupansa
e e oot liu orsa e tu di izoe s fou sira o
despezas adisionál
e e
menus husi millaun
$1, poupansa
e e hatudu a ite ida
-
e e
hamutuk hotu $5.4 milloens.
2.3.2.2 Estrutura Foun CFET ba Governu / Transferensias husi Divizoens
Governu nia estrutura foun inklui Ministériu foun neen no Sekretária Estadu ka gabinete foun
haat. Barak liu husi orsamentu ba Mnisteriu no Sekretária Estadu foun mak mai husi divizoens
e e
hetan transformasaun husi Ministériu tuan/disolvidu.
Ta
a e e, i
mpaktu real husi
Ministériu no Sekretária Estadu foun ba despezas CFET
la du o ot
. Parágrafu hirak
tuirmai-e tuirmai-e tuirmai-esplika orsa tuirmai-e tu a
Ministériu no Sekretária Estadu foun ida-idak.
Sekretaria Estadu ba Asuntus Parlamentares.
Sekretária Estadu ida
e e
sei serbisuatu mellora
elaborasaun no implementasaun polítika entre Ezekutivu no Parlamentu. Ninia orsamentu
tomak mai husi divizoens foun sira.
Sekretaria Estadu atu Apoia Promosaun Setór Privadu.
Estabelesimentu Sekretaria Estadu
ida-e ida-e
hetan justifikasaun tamba haré ba nesesidade Governu nian atu bele fó-apoiu liutan ba
dezenvolvimentu setór privadu iha Timor Leste. Orsamentu ba Sekretaria Estadu ida
e e
konsiste husi divizoens sira
e e
transfere husi Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu no
mos divizaun foun ida.
Sekretaria Estadu ba Fortalesimentu Institusionál.
Sekretaria Estadu ida-
e e heta k a ar atu
tulun ministériu sira iha melloramentu ba sira nia prosesu administrasaun no evetualmente
ser isu e e i ist riu hirak e e
presta ba sidadaun sira.
“ekretaria Estadu ida e e iha
divizaun foun ida.
Sekretaria Estadu ba Komunikasaun Sosial.
Sekretaria
Estadu ida e e sei hadi ak liu ta
komunikasaun husi Governu ninia politika no programa ba publiku.
Ministeriu Presidensia ba Konsellu Ministrus.
Estabele
si e tu Mi ist riu ida e e
sei mellora
elaborasaun polítia iha governu nia
lara to ak . Mi ist riu e e i klui “ekretariadu T k iku a
Administrasaun Eleitoral no Divizaun foun ida.
26
Ministériu Obras Publikas.
Ministériu ida
e e pri spal e te ko siste husi di izoe s sira
e e d
isolve ona iha Ministériu Infraestrutura no Sekretaria Estadu Polítika Enerjetika.
Governu garante katak estabelasimentu Ministériu foun ida-
e e justifikadu ta
a ú eru
e e o ot husi projetu
kapital no dezenvolvimentu
e e oras e e dadau hala o hela
iha
area ida-
e e. ále
inde-
e e
estabelesmentu Ministériu ida-
e e
sei mellora koordenasaun no
implementasaun polítika enerjétika, tamba elaborasaun polítika no konstrusaun jerador
eletrika, distribuisaun no transmisaun, sei tama iha ninia mandatu.
Ministériu Transportes no Komunikasaun.
Governu konsidera katak estabelesimentu
Ministériu ketak ida atu responsabiliza ba transporte no komunikasoens hetan justifikasaun
tamba konstrusaun barak ba estradas, pontes, no airoportu,
e e pla eia o a a ti a hirak
-tuirmai. Estabele
si e tu Mi ist riu e e
sei mellora diak liutan jestaun ba projetu hirak-
e e o
kontribui ba despezas
e e efikas
-liu iha longu prazu. Ministériu Transportes no Komunikasan
konsiste prinspalmente husi divizoens hirak-
e e
bé anteriormente iha Ministériu Infraestrutura
nia okos.
Ministériu Petroliu no Minerais.
Ministériu
e e esklusi a e te for a husi di izoe s e e
anteriormente iha Sekretaria Estadu Rekursu Naturais nia okos Governu konsidera katak
kriasaun Ministériu ida ba Petroliu no Minerais
e e justifikadu ta
a
importánsia setór ida
e e,
ba ekonómia nasional no dezenvolvimentu futuru iha Timor Leste.
Ministériu Turismu.
Governu konsidera katak kriasaun Ministériu ida hanesan Ministériu
Turizmu
e e ju
stifikadu tamba importánsia setór ida
e e
ba dezenvolvimentu ekonómia iha
futuru. Orsamentu Ministériu
e e ia pri spal e te ko siste husi orsa e tu a di izoe s
e e a terior e te iha
Ministériu Turismu, Komersiu no Industria, no mos Ministériu
Edukasaun nia okos.
2.3.2.3 Orsamentu CFET tuir Kategoria Apropriasaun
27
Tabela 2.3.2.3.1 Despezas CFET tuir Kategoria Apropriasaun iha millaun $
2011
Orsamentu
reál
2012
Orsamentu
orijinal
hafoin
vairomentus
2012
mudansas
iha
retifikativu
2012
orsamentu
final
Totál Despezas CFET
605.9
843.9
50.0
893.9
Rekorente
492.0
672.0
47.8
719.9
Salariu no Vensimentu
111.5
140.3
-1.2
139.0
Beins no Servisus
237.6
333.4
13.6
347.1
Transferensias Públikas
142.9
198.3
35.4
233.7
Kapital
113.9
171.8
2.2
174.0
Kapital Minor
27.3
47.8
1.4
49.2
Kapital no
28
2.3.3 Fundu Infraestrutura
Tabela 2.3.3.1 hatudu orsamentu Fundu Infraestrutura tuir Programa. Iha 2011 orsamentu
Fundu Infraestrutura hamutu k millaun $599.3 no despezas reál hamutuk millaun $474.4.
Tan-e Tan-e iha
iha ala su orsa e tu e e
la-ezekuta hamutuk millaun $124.9 husi
programas oin-oin. Tuir Artigu 13 Dekretu Lei 8/2011, 16 Governu deside ona atu lori (roll over)
ala su husi orsa e tu e e la
-gasta ba kada projetu, hodi aumenta ba orsamentu orijinal
tinan 2012 nian. Totál orsamentu 2012 hafoin
roll over
e e ha utuk
millaun $925.1 . Ida n
e e
hatudu montante totál despeza likidu
e e
governu bele halo iha 2012 husi Fundu
Infraestrutura.
Rolling over
husi balansu orsamentu
e e
la-gasta iha
Fu du I fraestrutura e
e mos
relasionadu ho politika jerál Governu nian, no prátika Internasionál
e e di ak
. Iha projetu
o ot arak
Fundu Infraestrutura nian, Governu asina kontratu ba tinan barak
(multy-year
contacts)
ho kontrator setór privadu sira. Kontratu hirak-
e e dala arak espesifika paga e tus
barak, ho kada pagamentu depende ba komponente projetu/konstrusaun
e e
mak
kompleta ona. Konstrusaun
e e te ki adia
tamba kondisoens klima ka eventu seluk
e e
mak ses husi kontrolu Governu nian, bele signiika katak pagamentu tenki mos adia. Ida n
e e
bele mos signifika orsamentu orijinal iha tinan ida nia laran, sei la utiliza hotu, tamba loloos
tenki utiliza atu
ko re paga e tu e e adia
tiha ona ba tinan fiskal tuir mai. Liu husi
prosesu
rolling over
ba orsamentu Fundu Infraestrutura nian ba projetu ida-idak, Governu
asegura katak osan atu selu kontratór sira iha projetu tinan barak nian, efetivamente
ring
fenced ka seguru.
Ida n
e e
simplifika prosesu orsamentasaun tamba orsamentu ba projetu hirak
e e, la presiza
kalkula foun fali kada tinan . Ida n
e e os ele au e ta ezekusau
tamba
orsamentu hafoin
roll over
tenke sufisiente atu kobre pagamentu
e e
sei presiza atu halo.
Liu husi sistema asegura orsamentu iha tinan barak nia laran
, siste a e e os for ese
seguransa ba kontratór sira, no reduz sira nia persepsaun kona-ba risku atu karik la hetan
pagamentu
(non-payment)
. Kompañia sira dala barak liu preparadu atu aseita marjen lukru
e e ki ik
, (
lower profit margins) kona-
ba projetu
hirak e e
sira konsidera katak risku atu
la hetan pagamentu ba sira nia serb
isu e e ki
ik. Iha prazu naruk nia laran
rolling over
ba
orsamentu Fundu Infraestrutura bele kontribui ba redusaun iha kustus aprovizionamentu no
mos kontribui ba despezas
e e
efikas-liu.
29
iha tinan nia rohan, ba tinan 2012). Aleinde-
e e iha posi ilidade
orsamentu
e e
la-gasta ba
projetu infraestrutura sira seluk, sei bele iha tan
to o
millaun $212.8
, e e sei
bele transfere
ba projetu
e e e
identifikadu ho aprovasaun husi CAFI. Implementasaun poupansa husi kustu
e e
identifika iha Programa Tasi Mane, sei la limita ezekusaun ka progresu iha projetu sira
seluk. Previzaun kona-ba despezas husi Fundu Infraestrutura, bele
iha serteza o ot ta
a
bazeia ba kontratu no estatutu aprovizionamentu projetu ida-idak.
Tabela 2.3.3.1 Orsamentu Fundu Infraestrutura tuir Programa
Programa
2011
Orsamentu
la-gasta
2012
Orsamentu
Orijinal
2012
Orsamentu
hafoin roll
over
2012
Mudansas
Retifikativu
2012
Totál
Final
Agrikultura
0.5
9.4
9.8
0.0
9.8
Bee no Saneamentu
0.0
33.5
33.5
0.0
33.5
Dezenvolvimentu Urbanu no
Rural
0.2
6.9
7.1
0.0
7.1
Edifisiu Publikus
9.2
37.1
46.3
0.0
46.3
Edukasaun
0.1
11.2
11.3
0.0
11.3
Enerjia Eletrika
19.8
282.0
301.8
0.0
301.8
Ekipamentu Informatiku
4.9
7.1
12.0
0.0
12.0
MDG
42.5
75.0
117.5
0.0
117.5
Saúde
2.5
3.4
5.8
0.0
5.8
Seguransan no Defesa
5.0
11.2
16.2
0.0
16.2
Solidariedade no Sosial
0.7
1.3
1.9
0.0
1.9
Tasi Mane
10.2
162.8
173.0
-50.0
123.0
Transporte
29.3
159.5
188.8
0.0
188.8
Totál
124.9
800.3
925.1
-50.0
875.1
2.3.4 Fundu Kapital Dezenvolvimentu Umanu
30
2.4 Rendimentu no Investimentu
2.4.1 Rendimentu Doméstiku
Tabela 2.4.1 hatudu katak impostu, taxa utilizasaun servisus no kobransa, no mos ajénsias
autonomas projetadu atu kontinua aumenta to o tinan 2016.
Tuir estimativa, Impostu Diretu sei hetan millaun $40.6 iha 2012, hafoin kresimentu
e e sei
mantein nafatin, tamba aumentu investimentu Governu nian iha ekonomia liu husi despezas
kapital.
Projesau husi I postu I diretu iha
ha utuk illau $ . , sei sa e to
o millaun
$95.8 iha tinan 2016.
Projesau sira e e aioria e te azeadu
, iha sorin ida, ba
kontinuasaun nesesidades husi importasaun atu fasilita kresimentu domestiku no despezas, no
iha parte seluk, bazeadu ba abilidade infraestrutura domestiku atu akomoda aumentu hirak
e e, o os au e tu sira seluk
.
Taxa ba utilizasaun servisus no kobransa projetadu atu
hasa e husi
millaun $16.2 iha 2011,
hodi atinji millaun $19.0 iha 2012. R
edusau e e osu iha
2011 mai husi reseitas ás liu
e e e si u
husi rendimentu seluk
la os
Impostu iha tinan 2010, no tendensia kresimentu iha
kategoria ida e e, sei afati la o a oi ,
no sei permiti reseita husi taxa utilizasaun no
kobransa atinji millaun $55.3 iha tinan 2016.
Rendimentu husi Ajensia Autonomas (Jestaun Ekipamentu, Aviasaun, Portu, EDTL) sei kontinua
ho kresimentu konstante to o millaun $20.9 iha tinan 2012. Kresimentu ida-
e e
sei fasilita husi
konstrusaun sentru enerjia foun iha Hera no
os ellora e tu e e pla eia o a
ba
aeroportu no portu, atu bele responde ba prokura
e e e au e ta a ser isu hirak
-
e e
Tabela 2.4.1.1 Projesaun Rendimentu Doméstiku (millaun $ )
2010 2012 2013 2014 2015 2016
Direct Taxes 18.2 27.9 40.6 43.2 46.4 50.4 53.7
Indirect Tax 31.9 50.7 54.5 64.4 74.6 85.0 95.8
Fees and Charges 19.7 11.6 19.0 24.0 30.9 40.8 55.3
Rice Sales 12.6 1.0 0.8 0.9 1.1 1.2 1.3
Interest 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1
Auto Agencies 13.7 16.7 20.9 25.9 32.2 40.0 49.9
Social Game Receipt 0.0 0.5 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2
Total 96.4 110.7 136.1 158.7 185.5 217.8 256.3 Source: Macroeconomic Directorate, Ministry of Finance, 2012
Projection 2011
31
2.4.2 Rendimentu Petroliu
2.4.2.1 Vizaun Jerál Rendimentu Petroliu
Presu i a ak sai u udar fatór deter i a te a re di e tu petrol
iu. Orsamentu Estadu
2012 hatudu katak rendimentu totál husi Bayu-Undan no Kitan hetan projesaun atu iha
rendimentu masimu iha 2011, hamutuk biliaun $2.5, molok tuun ba biliaun $1.8 iha 2012, no
kontinua tuun to o biliaun $1.6 iha 2015. Tamba presu mina ás-liu husi estimativa total,
rendimentu petroliu sai tiha biliaun $3.2 iha 2011. Tuir BCTL,
to o iha fula Juñu
,
rendimentu petroliu totál hamutuk biliaun $1.8.
ESI hetan atualizasaun tinan ida dala ida deit, relasiona ho prosesu orsamentu. Informasaun
foun sei tau ba konsiderasaun bainhira halo kalkulu ESI iha Orsamentu Estadu 2013. Lei Fundu
Petroliu eziji katak
presupostu hotu iha kalkulu a E“I te ki prude ti, o ida e e sig ifika katak
reszultadu re di e tu sei ele a as liu esti ati a.
Tabela 2.4.2.1.1 Estimativa Rendimentu Petroliu ba 2011
–
2016 (millaun $)
2011
Actual* Projesaun Orsamentu Estadu 2012 ***
2012 2013 2014 2015 2016
Totál Rendimentu
Petroliu
3,240.1 1,765.9 1,564.6 1,410.3 1,556.6 1,596.6
BU**
FTP/Royalties 202.6 119 114 108 117 115 BU Lukru mina
nian 1,692.6 931 780 677 767 843 BU Impostu
Annual 612.0 252 264 280 323 277 BU Impost
Lukru Adisionál 569.4 301 292 237 293 320 BU Impostu
Aumentu ba
Valor 16.2 13 14 13 10 10 BU Impostu
Salariu 14.9 10 8 9 9 9 BU Pagamentu
Pipeline 8.0 9 9 9 9 9 BU Pagamentu
sel-seluk 100.2 25 20 0 0 0 BU Impostu
Retensaun 18.8 17 17 16 12 13 Kitan 5.6 89 46 62 16 0 *) Actual Cash
flow for 2011