• Tidak ada hasil yang ditemukan

2012 Rec Bud 16 Jan 2013 Tetum

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "2012 Rec Bud 16 Jan 2013 Tetum"

Copied!
109
0
0

Teks penuh

(1)

2012

Orsamentu Retifikativu

(2)

1

Prefásiu

Lei organika Ministériu Finansas nian espesifika responsabilidades Diresaun Nasional Orsamentu atu halibur

no jere informasaun finanseiru relasionadu ho setór publiku, no atu publika ninia resultadu estatistiku.

Tuir provizaun ida-

e e

,

o atu hasa e tra spare s

ia iha finansas publikas , Ministériu Finansashalo

publikasaun ba dokumentu versaun final ida-

e e

, nebé relasiona ho Orsamentu Retifikativu Estadu ba tinan

2012, no hetan promulgasaun husi Sua Excelensia Sr. Taur Matan Ruak, hafoin liu tiha husi debate iha sesaun

plenaria Parlamentu Nasional.

Dokumentasaun ba Orsamentu Retifikativu Estadu tinan

e e ko siste husi Lei Orsa e tu e e ak

publika ona iha Jornal da Republika no livru apoiu orsamentu ida-

e e. Li ru orsa e tu ida

-

e e ko tei

informasaun no analize kona-ba ekonómia, despezas, rendimentu no finansiamentu. Livru ida

e e esplika os

kona-ba despezas adisionál Governu nian

e e

sei halao iha 2012 no justifikasaun ba orsamentu hirak-

e e.

Doku e tu orsa e tu e e dispo i el iha e site

Ministériu Finansas ( (www.mof.gov.tl). Perguntas ruma

relasioandu ho publikasaun bele

hato o a Diresau Nasio al Orsa e tu, “r.

Agostinho Castro iha nia email

acastro@mof.gov.tl ka telefone +670 333 9520.

Iha o e tu e e

Timor-Leste hateten dadaun Adeus Kon

flitu o Be i du Deze ol i e tu ,

hau

konsidera katak dokumentu ida-

e e sei hasa e ko si

nsia kona-ba finansas no politka Governu nian, hodi fo

ba sidasaun sira hotu, sosiedade sivil no parseirus dezenvolvimentu sira, informasaun

e e

detalladu

kona-ba orsamentu..

Emília Pires

(3)

2

Konteúdu

Part 1: Diskursu Primeiru Ministru Nian ... 3

Parte 2: Deskrisaun no Analize Orsamentu Estadu Retifikativu 2012 ... 11

2.1 Rezumu Ezekutivu no Justifikasaun ... 11

2.2 Vizaun Jerál kona-ba Ekonomia ... 16

2.3 Despezas ... 22

2.4 Rendimentu no Investimentu ... 30

2.5 Finansiamentu ... 34

2.6 Kontribuisaun Parseiru Dezenvolvimentu nian ... 35

Aneksu 1: Mudansa Relasiona ho Ratifikasaun tuir husiMinist

é

riu, Divizaun no Kategoria Apropriasaun

iha $

.... 36

Anexo 2 : Troka proposado husi parlamentu konaba orsamentu ratificasaun husi Ministro,divisaun,no kategoria nebe

apropriasau $

... 52

Aneksu 3: Mudansa Relasiona ho Ratifikasaun iha Fundu Infra-estrutura tuir husi Programa

iha $

... 77

Parte 3: Ratifikasaun Lei Orsamentu Jeral Estadu 2012 ... 79

3.1 2012 Ratifikasaun Texto Lei Orsamentu Jeral Estadu ... 79

3.2 Aneksu I: Estimativa

‘eseitas e e

é

sei Rekolla husi Estadu iha tinan 2012 ... 82

3.3 Aneksu II: Apropriasaun Orsamentu ba tinan 2012 ... 84

3.4 Aneksu III: Ajensias Aut

ó

nomas Parsialmente Finansiadu husi Reseita Pr

ó

pria ... 100

3.5. Aneksu IV: Apropriasaun Orsamentu tinan 2012 ba Fundu Infra-estrutura

iha $

... 102

3.6 Aneksu V: Apropriasaun Orsamentu 2012 Fundu Kapit

á

l Dezenvolvimentu Umanu

iha $

... 105

Parte 4: Dokumentasaun Apoiu Adision

á

l ... 106

(4)

3

Part 1: Diskursu Primeiru Ministru Nian

Sua Exelênsia

Señor Prezidente Parlamentu Nasional

Suas Exelênsias

Señores Deputadus

Karus kolegas, membrus Governu

Señoras no señores,

Ho lara haksolok te es, ak ha u ai hak esik Vo

sa Exelênsia, Señor Prezidente, ho distintus

deputadus U a Fuku ida e e ia , atu apreze ta Orsa e tu ‘etifikati u a ti a

,

e e sei per ite fu sio a e tu ka al V Go er u Ko stitusio al.

Iha ágostu

, Go er u a terior kaer ko pro isu atu hala o refor as iha jestau o

administrasaun ih

a país e e. Ta a razau ida e e, haree a esesidade atu uda siste a

a u fiskal , e e uluk hahú husi Julhu to o Juñu ti a seluk, Go er u ai apreze ta, a

Parla e tu Nasio al, orsa e tu tra zisau ida, la ós de it atu ko re esesidades Ezekuti u

f

ou ia , to o Deze

ru

, ai atu estipula, hahú keda husi e e , siste a a u

fi a seiru , e e atual e te ko re husi Ja eiru to o Deze

ru kada ti a .

Iha 2008, iha nesesidade ba Orsamentu Retifikativu ida, hodi hasoru krize mundial ba ai-hán no,

grasas ba vontade polítika Parlamentu Nasional nian, Timor-Leste konsege evita problemas

hotu-

hotu, e e ele osu ta de it falta produtus ali e tares iha rai lara , alei de ko trola

os i flasau , iha fa a foos.

Só iha 2010, mak Governu mai fali husu ba Parlamentu Nasional atu aprova Orsamentu

‘etifikati u ida, hodi hala o Projetus Deze ol i e tu Dese tralizadu ka PDD , ho ha oi atu

kapasita e prezas lokais, e e ita te ke rekoñese, i se ti a te es du i kriasau e pregu iha

distritus no sub-

distritus o oti a ti oroa sira a e pree doriz u e e oot liu.

(5)

4

Iha

o

, Orsa e tus ‘etifikati us sira e apreze ta despezas e e oot liu

montantes globais Orsamentu Jeral Estadu ba tinan idaidak nian, hodi ezije duni atu halo tan

levantamentu husi Fundu Petrolíferu. Revizaun ba OJE 2012 ida n

e e, la husu atu foti ta osa

husi Fu du Petrolíferu, ta a osa e e presiza, sei fi a sia husi poupa sas iha Fu du I fra

-Estruturas. Ne e sig ifika katak, Go er u ai husu los de it reajusta e tu a OJE

.

Lei kona-ba Jestaun Finanseira ezije disciplina iha ezekusaun orsamental, hodi impede liu-liu

transferênsia iha kategorias Salárius no Vensimentus ho Kapital Dezenvolvimentu ba fali

kategorias seluk, o per ite de it tra sfere sia to o % iha Be s o “er isus ho Kapital Me or.

Tanba kompetênsia exkluziva Parlamentu Nasional nian, liuhusi lei ida, atu fó autorizasaun ba

tra sfer sias hirak e e o uda sas relasio adas ho ru rikas e e e la ha esa , ak

Governu mai aprezenta no defende nesesidade kona-ba Orsamentu Retifikativu ida ba OJE

2012 nian.

Señor Prezidente

Señores Vise-Prezidentes

Distintus Deputadus

V Go er u Ko stitusio al e peñadu atu alka sa o jeti u oot, e e ita

-hotu kaer no

hakarak, kona-

a ko strusau Nasau ida e e forte o próspera liut a ti oroa to ak.

Tuir de ate e e foi hala o iha e e, Progra a Go er u ia defi e polítikas ho asoe s atu

ati je dezíg iu ka o je ti u ida , atu lori ita ia país a fortalesi e tu Estadu e e oot liu

no mós harii bazes nebé metin ba dezenvolvimentu nasional.

Atu konkretiza misaun né, mak ami propoen estrutura foun ida ba Governu ho Ministérius no

“ekretarias Estadu ho tarefas e e klaras o defi idas liu. Iha u du to ak, osu ei eik

kontrovérsia kona-ba governu nia tamañu. Iha 2007, ami mai ho ideal kona-

a go er u ida ke

ki ik , o iha

, ha u ai apreze ta a ita

-

oot sira go er u ida ke oot . Partikularidade,

iha ko tro rsia ida e e, aka ha u ai husi Go er u a terior, ta e e, ak ha u te ke

i for a, a “eñores Deputadus o a Po u to ak, katak pri sípiu e e

adopta ba formasaun

aktual Governu, maka tenke garante efisiênsia ho efikásia, iha ami-nia atuasoens.

(6)

5

Estrutura fou ida e e, ak sei i ple e ta ati idades e e defi e o a, iha Progra a

Governu nian, hodi asegura pilares dezenvolvimentu nasional, hanesan kapital sosial,

infra-estruturas, ekonomia ho kriasaun empregu, hamutuk ho fortalesimentu kuadru institusional.

Iha vizaun kona-ba dezenvolvimentu, setor petrolíferu sei sai hanesan motor fundamental ida

iha kreximentu ekonómiku. Agora no ba fut

uru, Go er u e e deter i adu o a atu gara te

katak rikeza rekursus naturais bele harii ita-nia Nasaun no bele lori benefisius ba ita-nia Povu.

Ida né sei rekere kapasitasaun interna no presiza polítikas fortes, atu bele asegura katak asoens

husi kompañias petrolíferas internasionais bele benefisia ita-

ia Nasau , la ós de it liuhusi

impostus maibé mós liuhusi kriasaun empregu no kualifikasoens. Nuné, ita presiza garante

katak gás natural tenke prosesa iha Timor-Leste no la ós deit iha estranjeiru.

Import

sia ho ko pleksidade k aar oot ida e e ia , ak justifika atu harí

Ministériu

Petróleu no Rekursus Minerais. Orsamentu ba

Mi ist riu ida e e,

6,3 milloens dólares nebé

bele justifika tomak, bain-hira haré ba potensial kona-ba reseitas, kriasaun empregu no rikeza

nebé sei mai husi explorasaun petrolífera.

Timor-Leste mós, País ida ke riku ho beleza natural, ho nia istória no kultura. Potensial atu atrai

turistas boot tebetebes, nuné turizmu bele kontribui diretamente ba dezenvolvimentu

ekonómiku ho kriasaun empregu.

Ta e e, ak presiza iha esforsu husi parte Go er u,

atu promove ita-nia País iha estranjeiru

o atu gara te ko odidades ka produtos e e

turistas internasionais sira buka.

Ministériu Turizmu foun nia misaun mak atu alkansa obje

ti us hirak e e

. Nia estabelesimentu,

ho orsamentu 3,9 milhoens dólares, iha justifikasaun tanba importânsia turizmu ba ita-nia

dezenvolvimentu ekonómiku futuru.

IV Governu Konstitusional kria duni ona bazes ba investimentu integradu, planeadu no fazeadu

a projetus, atu hadi a

infra-estruturas bázikas, hanesan estradas, portus no aeroportus,

pontes, esgotus, distribuisaun bé-

ós, produsau eletrisidade o hadi a teleko u ikasoe s

.

Ita investe daudaun hela, iha Kapital Dezenvolvimentu no konstrusaun projetus nebé

kompleksus tebes duni, hanesan kazu kriasaun sistema fiável ba produsaun, transmisaun no

distribuisaun enerjia elétrika nian, projetus

e e uluk Mi ist riu

Infra-estruturas mak jere.

á lize kle a ida, ko a

-ba projetus infra-estruturas nian, hatudu katak jestaun ba projetus sira

(7)

6

Nu e e, ho ha oi atu hadi a relasau

entre kualidade ho kustu

projetus hirak e e ia

, ho

mós nesesidade kona-ba maun-de-obra kualifikada ho koñesimentus téknikus, maka Governu

estabelese Ministériu Transportes no Komunikasoens ho Ministériu Obras Públikas, ho

orsamentus 6,1 milhoens no 152,7 milhoens, respectivamente ka ba ida-ida.

Parseiru fundamental ida, atu impulsiona ka dudu-ba oin dezenvolvimentu ekonómiku, la iha

menor dúvida, mak setor privadu.

Ta a e e, Go er u hakarak kria

ambiente ida hodi permite

setor privadu bele kontribui ba kreximentu, kria empregu no hamenus pobreza.

Responsabilidade

e e ka e ka perte se, liu

-liu, ba Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente

ho Sekretaria Estadu (foun) atu Apoia Promosaun Setor Privadu.

Ba ida e e a i aloka,

20,9

milhoens ho 1,9 milhoens dólares, ba ida-ida.

Iha futuru, sei importante mos atu koord

e a di ak liut polítikas e e Go er u to ak

hakarak introduz. Ministériu Prezidensia Konsellus Ministrus,

e e fou , ho

orsamentu 2,1

milloens dólares,

sei ko tri ui a koorde asau e e di ak liu ko a

-ba formulasaun no

implementasaun polítikas Governu nian.

Kustus asosiadus ka e ai husi estrutura fou Go er u ia tetu o a ho didi ak, ta a

Mi ist rius ho “ekretarias Estadu e e fou , arak liu aka si u diresoe s hirak e e

tra fere husi Mi ist rius e e taka o a. Hó ida , ko sege ha

lo mos poupansa besik 0,8

milhoens dólares, tanba halakon tiha divizoens balun, liu-liu husi Ministériu Ekonomia no

Dezenvolvimentu, Sekretaria Estadu ba Política Enerjétika ho Ministériu Solidariedade Sosial.

Habadak lian, estrutura foun Governu nian ne

e sei hadi a prestasau ser isus o fó i paktu

e e li itadu te es a despezas iha

.

Exelênsia Señor Prezidente,

Exelênsias, Señores Vise-Prezidentes,

Exelênsias, Señores Deputadus,

Hanesan bele haree, iha ami-nia proposta kona-ba Revizaun OJE 2012 nian, montante total ba

ami-nia pedidu ba reajustamentu orsamental mak 50 milhoens dólares.

(8)

7

erifikasau o alidasau rejistus ia , aka sa e aka as du i.

Ko

ate tes sira e e foi

ak apro a e e, sei si u paga e tus retroati us

, no faktu id

a e e aka pro oka du i

i paktu orsa e tal ida e e oot te es, ai iha deit pri eiru a u, ai

-hira kombatentes

sira e e hahú heta e efísius

.

Ha u ha oi katak ha u lalika hato o justifikasau oi

-oin kona-ba obrigasaun ita-nia Estadu nian,

tamba se ita la halo agora, únika alternativa maka husu ba sira balun (nebé la oitoan) atu hein

to o ti a ai . Ha u fiar ita hotu ko korda katak orsa e tu retifikati u ida e e aka for a

ida ke justa no korrecta, atu tau matan ba sira hotu, nebé hein kleur duni ona.

Orsamentu retifikativu mós tau tan 7,1 milhoens dólares ba pensoens ba idozus sira. Despeza

e e esess ria hodi fó e efísius a ferik o katuas sira, ho idade liu ti a e ulu, o a aluk

sira e e la iha du i k iit atu kaer ser isu

.

Nu e e

mos fundu kontinjênsia hetan aumentu ho 6,1 milhoens dólares.

áu e tu ida e e,

ta a te ke pre esesidade atu selu despezas i pre istas o urje tes, e e ele osu, iha

parte fi al a u fi a seiru ida e e

.

Mez u ho au e tu ida e e, orsa e tu total

a fundu

ko ti j sia sei ko ti ua ki ik afati , la to o % husi Orsa e tu Estadu, tuir perse taje e

lei permite hela.

Ita sei investe mos 2,9 milhoens dólares, liuhusi Ministériu Defeza no Seguransa, atu selu

formasaun ba mariñeirus ho ba kustus operasionais selu-seluk, no serka-de 2,4 milhoens ba

Be s e “er isus a

PNTL,

atu ele ko ti ua apoia operasoe s e e hala o daudauk, hodi

asegura seguransa no fomenta polisiamentu ho baze iha komunidade.

Ha u hakarak os destaka

rekonstrusaun no reabiitasaun eskolas 23 ho instalasoens edukasaun

seluk,

e e heta so u husi dezastres aturais, ho i esti e tu , ilhoe s, u ós

investimentu ba servisus kuidadus saúde

ho alor , ilhoe s o i esti e tu e e sei halo,

liuhusi transferênsias públikas, ba konstrusaun no reabiitasaun igrejas iha Vikeke, Suai,

Fohoren, Ermera no Sare, hamutuk ho projetus seluk relasionadus ho bein-estar populasaun

nian, ho valor 1,4 milhoens.

Orsa e tu ida e e reflete os i esti e tus a fu sio a e tu Berli

-Nakroma, ba

abastesimentu bee iha territóriu tomak, ba auditorias externas ba kontas Governu nian hodi

garante boa governasaun no transparênsia, no ba pagamentu final ba konstrusaun portu

atrakajen ba komponente naval iha Hera.

(9)

8

milhoens dólares, iha Fundu Konsolidadu Timor-Leste, reprezenta menus-de 3% husi total

orsamentu orijinal ba 2012.

Exelênsias

Señoras no señores,

Ha esa ha u fó ha oi desde i ísiu, orsa e tu retifikati u la au e ta despeza jeral Estadu

nian, ba 2012. Despezas adisionais líkidas, ho montante 50 milhoens dólares, iha Fundu

Konsolidadu Timor-Leste, sei hetan finansiamentu tomak husi poupansas iha Fundu

Infra-estruturas, atu klaru liu, husi programa Tasi Mane

, e e sei la heta despezas oot iha ti a

e e

.

Hanesan ita-boot sira hatene, Fundu Infra-

estruturas hala o tuir du i elhores pr tikas

internasionais hodi jere projetus mesak boot no, tamba projetus né boot, mak sai nudar

plurianuais.

Hanesan né, atrazus iha konstrusaun projetus, karik tanba kondisoens klimatérikas, ou tanba

razau

seluk ru a e e Go er u la ele ko trola, ele per ite katak paga e tus e

previstus ba projetu ida ba tinan tomak ida, la bele selu hotu, iha tinan né, no tenke adia ba anu

finanseiru tuir mai.

Ho jestau kauteloza, ha esa e e, a fu dus o ko a

-ba transporte nebé justifikadu husi

Fundu ba projetus, bain-hira hetan verifikasaun kona-ba konkluzaun ona iha komponentes

balun, maka bele duni poupa 50 milhoens dólares, iha Fundu Infra-estruturas ka, atu klaru liu

tan, iha programa Tasi Mane.

Ne e la sig

ifika katak projetu Tasi Mane sei komprometidu ho atrazus iha konsepsaun,

aprovizionamentu no konstrusaun, tanba karik presiza, sei halo reajustamentu ba poupansas

to ak, e e ele heta husi projetus hotu

-hotu iha Fundu Infra-estruturas, tuir aprovasaun

husi CAFI (Conselho de Administração do Fundo das Infrastruturas), atu viabiliza, ho forma

efisiente, investimentu nebé importante duni ba ita-nia Nasaun.

Nu e e, ita sei la presiza hasai ta osa husi Fu du

Petrolíferu, bain-hira ita disposto duni atu

finansia despezas foun ho estrutura foun Governu nian, liu-

husi poupa sas e e iha

.

(10)

9

Orsamentu

retifikati u ida e e la au e ta despezas, e pr sti us ka

impostus.

Ta a e e,

orsa e tu retifikati u e e sei la afeta kres i e tu

ekonómiku, inflasaun ka sustentabilidade

fiskal, ba kurtu prazu. Ba longo prazu,

estrutura fou Go er u ia sei ele hadi a prestasau

servisus no bele sustenta krescimentu

eko ó iku e e forte

.

Go er u ida e e hate e katak sas arak ia foli sa e aka as iha Ti or

-Leste, iha tinan

hirak lara . á i os hate e katak situasau ida e e afeta du i fa ílias arak. á i hala o

hela esforsus hotu-hotu atu monitoriza

didi ak i flasau o atu i ple e ta polítikas, i klui ós

restrisaun (ka hamenus) ba krescimentu despezas rekorrentes, hodi garante katak sasán folin

la ele sa e lalais liu

.

To o loro fula Outu ru e e, ezekusau orsa e tal to o esik

ilhoe s, e e

reprezenta 49% husi total OJE, ho valor 1,674.1 mil milhoens dólares. Maski, ba períodu fulan

sia lara , ele har ha esa í el ezekusau ki ik, fa to ida aka olu e gastus se pre sa e iha

º tri estre ti a ida lara . Faktu ida e e ta a razoe s oi

-oin, maibé liu-liu tanba, iha

primeirus mezes tinan ida laran instituisoens sira okupadu liu ho traballus preliminares, tanto

ba Beins no Servisus no mos ba kategorias Kapital nian. Ba factu ida né, sei hatutan tan fator

importante ida seluk, katak pagamentu só bele halo depois de traballu/kontratu/servisu

realizadu tiha ona, no ida né sign

ifika katak paga e tu, kuaze se pre, hala o liu iha últi u

trimestre.

‘elasio a ho despezas tuir kategorias, ho ú erus e sei preli i ar, ha u ele i for a

ezekusau ho osa e sai o a , ha esa tuir ai e e:

Salárius no Vensimentus... 63%

Beins ho Servisus... 64%

Kapital Menor... 40.7%

Kapital Dezenvolvimentu... 31.5%

Transferênsias... 72.6%

Fundu Infra-Estruturas... 37%

Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu... 83%

Señor Prezidente Parlamentu Nasional

Distintus Deputadus

(11)

10

Governu propoen orsamentu retifikativu

ida e e, a

Parlamentu Nasional, tanba razoens

prinsipais tolu:

Dahuluk, bainhira finansia Ministérius foun, ba setores hanesan turizmu, petróleu ho obras

públikas,

ita hadi a daudau o

na efisiênsia ba gastus iha infra-estruturas no enkoraja

dezenvolvimentu setor privadu.

Daruak, orsamentu retifikativu finansia investimentus foun balu hanesan pagamentus ba

Kombatentes Luta ba Libertasaun Nasional, tanba ita lakohi atraza tan pagamentus ba

maluk-sira e e uluk luta ho o ra o ate

-barani ba ita-nia Nasaun, hodi la huluha mós, atu proteje

kamada nebé vulnerável iha ita nia sosiedade laran.

Datoluk, kustu jeral orsamentu retifikativu

e e

zero dólares no zero sêntimus, hodi la

kompromete ita-nia ezekusaun orsamental.

átu ra ata, orsa e tu retifikati u ida e e, ha esa otor

arran

ke a ezekuti u fou ida e e,

e e ho fir eza, dedikasau , opti iz u ho koraje sei hakat a oi hodi har a dezafius

tomak kona-ba dezenvolvimentu ita-nia Nasaun doben nian.

O rigadu a i a ita oot sira ia ate sau .

Kay Rala Xanana Gusmão

9 Outubru 2012

(12)

11

Parte 2: Deskrisaun no Analize Orsamentu Estadu

Retifikativu 2012

2.1 Rezumu Ezekutivu no Justifikasaun

Governu determinadu ona atu mantein kresimentu ekonómiku nebe forte, hodi mellora

prestaun servisu no reduz

ki ak

. Governu propoin ona estrutura foun ida atu alkansa objetivu

hirak-

e e.

Ministériu foun neen

e e

i klui o a iha estrutura e e ak ha esa

tuirmai-

e e

:

Ministériu ba Prezidensia Konsellu Ministrus

Ministériu Komersiu, Industria no Meiu-Ambiente

Ministériu Obras Publikas

Ministériu Transporte no Komunikasoens

Ministériu Petroliu no Minerais

Ministériu Turizmu

Ministériu Presidensia Konsellu Ministrus sei sai responsavel ba politikas bar-

arak e e ak

ulun sai

u udar

responsabilidade Sekretaria Estadu Konsellu Ministrus

e e diso e tiha o a

.

Ministériu ida-

e e

sei buka mellora liutan koordensaun iha formulasaun politika no

implementasaun

politika hirak e e, iha

Governu tomak.

Ministériu Ekonómia no Dezemvolvimentu dis

ol e tiha o a. Go er u foti desizau e e

tamba

revizaun ba dezempeñu Ministériu ida

e e

hatudu katak ninia orsamentu bele kontribui

aka as liuta a deze

volvimentu, bainhira realokadu ba ministériu seluk.

Mi isteriu ida e e

ninia funsaun lubun ida, hanesan halo promosaun ba investimentu no esportasaun, transfere

ona ba Ministériu foun hanesan Ministériu Komersiu , Industria no Meiu Ambiente.

Estrutura foun Governu nian n

e e os i klui sekret riu estadu o eskritóriu

foun balun,

inkluindu: a) Sekretáriu Estadu ba Asuntus Parlamentares; b) Sekretáriu Estadu Apoiu

Promosaun Setór Privadu c) Sekretáriu Estadu Fortalesimentu Institusionál; d) Sekretáriu Estadu

Komunikasaun Sosial.

(13)

12

setór hirak e e. Halo jestau a projetu arak ha esa e e iha

ministériu ida deit nia okos,

karik sei la optimal, no governu konsidera katak kriasaun Ministériu foun hanesan Ministériu

Transporte no Komunikasaun no mos Ministériu Obras Publikas, ho mandatu no

respo sa ilidade e e defi i didi ak,

sei mellora implementasaun projetu, sei fo valór

di ak

liu tan ba osan, no sei hametin responsabiliza

sau di ak liu

ba Parlamentu.

Governu konsidera katak kriasaun ministériu foun ba area Petroliu no area Turizmu hetan

justifikasaun tamba setor hirak-

e e i porta te a deze ol i e tu

ekonómiku. Ministériu

Petroliu no Minerais sei asume responsabilidade lubun ida

e e ai

husi Sekretária Estadu

Rekursu Naturais. Ministériu Turizmu sei sai responsavel ba maioria husi politika sira

e e

uluk implementa ona iha Diresaun Nasional Turizmu. Divizaun barak iha Ministériu Turismu,

Komérsiu no Indústria ida uluk,

oras e e dadau tra sfere hikas a Mi ist riu fou

hanesan

Ministériu Komersiu Industria no Meiu-Ambiente.

Orsamentu retifikativu ida n

e e

transfere orsamentu ba divizoens oin-oin husi ministériu no

sekretariadu estadu

e e

disolve ona, ba hirak

e e

foun. Iha tinan 2012 orsamentu ba

Ministériu no Sekretária Estadu foun sira, sei kompostu husi orsamentu ba divizoens

e e

inklui iha orsamentu Estadu orijinal 2012, iha ministériu hirak

e e

ak oras e e di

solve tiha

ona. Ida-

e e sei per ite

ministériu foun sira atu kontinua presta servisu ba publiku ho

interupsaun uit-oan deit, ka sei laiha interupsaun.

Ida e e hatudu katak

kustu netu/limpu

enjerál

husi estrutura fou go er u e e kiik.

(14)

13

Tabela 2.1.1 Despezas adisionál iha Orsamentu Estadu Retifikativu iha Fundu CFET, iha millaun $

Despezas Adisionál

bo ot

liu Millaun 1

Montante

Pensaun ba Veteranu Funu Libertasaun

26.9

Pensaun ba Terseira idade

7.1

Fundu Ko ntinjensia

6.1

Sel-seluk tan ba Ministériu Defesa no Seguransa

2.9

PNTL

2.4

Ministeriu Edukasaun,Kapital Desenvolvimentu-Rehabilitasaun escola

1.7

Gabinete Primeiru Ministru Tranferénsia ba Organizasaun Reliziosa no

Organizasaun Sosiedade Sivil

1.4

Ministeriu Saude

1.2

Beins no Servisu ba Operasaun Ró- Berlin-Nakroma

1.2

Kapitál Minór ba Provizaun ba Bee

1.2

Bei ns no Servisus atividades Institutu Publiku Makina no Ekipamentu

1.2

Pagamentu ba Auditoria Esterna

1.1

Sekretáriu Estadu Defeza Pagamentu ba LIFESE Defesa

1.1

Despezas no Poupansas sira seluk hotu husi CFET (Net)

-5.4

Totál

50.0

Despezas adisionál hirak-

e e hotu

sei foti husi poupansas iha Fundu Infraestrutura.

Orsamentu adisionál ba pensaun veteranu funu libertasaun nian mak despeza ho montante

boot liu iha tabela 2.1.1. Despe-z

sa e e

esensiäl

atu selu pe sau e e

veteranu libertasaun

sira legál no moralmente iha direitu atu simu, tuir sira nia durasaun servisu

e e

sira halo ho

atembrani ba ita nia nasaun.

(15)

14

Iha tabela 2.1.2 Orsamentu estadu 2012 orijinal hamutuk hotu millaun $1,806.5.

Mo ta te e e

inklui millaun $124.9 husi despezas nebé

tuir lei e e rele a te,

ai husi Fu du

Infraestrutura 2011. Montante

e e

mai husi tinan 2011 ba tinan 2012, hanesan ho

orsamentu orijinal Fundu Infraestrutura iha 2011, nebé hamutuk hotu millaun $599.3, menus

despezas aktual ho total millaun $474.4 . Orsamentu 2012 mos aumentadu tamba deit

rolleover ba saldo nebe la gasto husi fundu capital do dezemvolvimentu humanu.

Tabela 2.1.3 hatudu tabela fiskal padraun ba orsamentu estadu retifikativu 2012. Orsamentu

retifikativu ida

e e la propoi

alterasaun hodi finansia orsamentu. Espesifiku liu tan,

estimativaba rendimentu domestiku, Rendimentu Sustentável Fundu Petróleu, no esesu husi

levantamentu ba Fundu Petroleu,husi, utilizasaun balansu likidu

(cash balance)

no mós

imprestimu, la hetan alterasaun iha orsamentu retifikativu ida

e e.

Tamba orsamentu retifikativu

e

e la altera totál despeza husi orsamentu estadu, ka oin-sá atu

selu despezas hirak

e e, go er u

hanoin katak orsamentu retifikativu

e e

, sei laiha impaktu

signifikante iha sustentabilidade fiskal, kresimentu ekonómiku ka inflasaun iha kurtuprazu nia

laran. Estabelesimentu ministériu no sekretária estadu foun, sei mellora liu tan prestasaun

servisu iha longu prazu.

Nu udar

konkluzaun, orsamentu retifikativu ida-

e e fi a sia estrutura

foun governu nian, no

diskrimina millaun $50 ba despezas adisionál iha fundu CFET. Despez

as e e selu

liu husi

1

Halo favour nota katak númeru hirak ne’ebé temi iha dokumentu ida ne’e kona

-ba Tinan 2011, mesak preliminar

(16)

15

ekivalente poupansas nebé hetan iha Fundu Infraestrutura.

Orsamentu retifikativu id

a ne e, la

aumenta total despezas Governu nian.

Tabela 2.1.3 Tabela Fiskal Padraun Orsamentu Estadu iha millaun $

2011

orsamentu

reál

2012

orsamentu

original

inkluindu roll

over no

hafoin halo

transferénsia

s

2012

mudansas

iha

retifikativu

2012

orsamentu

final

Despezas Totál

1,097.1

1,806.5

0.0

1,806.5

Rekorente

508.8

709.5

47.8

757.3

Salariu no Vensimentu

111.5

140.3

-1.2

139.0

Beins no Servisus (inkluindu HCDF)

254.4

370.9

13.6

384.5

Transferensia Publiku

142.9

198.3

35.4

233.7

Kapital

588.3

1,097.0

-47.8

1,049.1

Kapital Minor

27.3

47.8

1.4

49.2

Kapital no Dezenvolvimentu (Fundu

Infraestrutura )

561.0

1,049.1

-49.2

1,000.0

Rendimentu Domestiku

110.7

136.1

0.0

136.1

Balansu Fiskal Non-Oil

-986.4

-1,670.4

0.0

-1,670.4

Finansiamentu

986.4

1,670.4

0.0

1,670.4

Rendimentu Sustentavel Estimadu (ESI)

734.0

665.3

0.0

665.3

Le a ta e tu e e oot liu

ESI husi PF

321.0

829.6

0.0

829.6

Uzu Osan Restu (Cash Balance)

-68.6

132.4

0.0

132.4

(17)

16

2.2 Vizaun Jerál kona-ba Ekonomia

2.2.1 Ekonomia Internasionál

2.2.1.1 Tendensias iha Kresimentu Internasionál

Kresimentu ekonómiku globál reduz ba 3.9% iha 2011 husi 5.3% iha 2010 tamba kontinuasaun

rekuperasaun fraku iha krize finanseiru, liu-liu iha ekonómia avansadu sira

e e

kontinua

nafatin iha tinan 2012. Enjerál kresimentu globál projetadu atu reduz ba 3.5% iha 2012 molok

sa e

hikas fali to o 3.9% iha 2013 (Figura 2.2.1.1.1).

Figura 2.2.1.1.1: Kresimentu Ekonómiku Real Internasionál iha 2008 - 2017

Fonte: IMF World Economic Outlook Update, July 2012.

Kresimentu iha ekonomia avansadu sira hetan projesaun ba 1.4% iha 2012 no 1.9% iha 2013.

Krize Euro

e e

lao hela dadaun kontinua hametin inserteza no prolonga liu tan rekuperasaun

e e forti

iha merkadu Europeu no merkadu sira seluk. Hafoin liu tiha primeriu trimestre ida

e e forti,

dadus husi Estadus Unidus Amérika (EUA) dala ida tan fo sujestaun katak

kresimentu kontinua lao neneik, no dezempregu

e e

kontinua a

a

s nafatin.

Ekonomia hirak em dezenvolvimentu,

heta projesau atu sa e

a 5.6% iha 2012 no 5.9% iha

2013. Maske kresimentu

lais e e ita har iha

nasaun sira hanesan China, India no Brazil

hatudu redusau alu , kresi e tu ida e e

sei ás nafatin bainhira ita kompara ho páis

dezenvolvidu sira, no sei mellora liu husi politik

a o et ria o fiskal e e

introduz iha finál

2011, no mos

liu husi presu i a e e ki ik.

-6.0

-4.0

-2.0

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

2008

2009

2010

2011

2012 proj. 2013 proj.

World output

Advanced economies

Emerging and developing

economies

(18)

17

2.2.1.2 Tendensias iha Presu Internasionál

Iha klima kresimentu

e e

fraku no prokura

e e

menus, inflasaun globál projetadu

atu

tu’un husi

4.5% iha trimestre finál 2011 to o 3-3.5% iha 2012-2013.

Presu i a sa e iha pri eiru tri estre

12 tamba aumentu iha atividade ekonomia no

tensaun kona-ba potensiál instabilidade iha Médiu Oriente

e e

afeta fornesimentu mina.

Hahú fulan Marsu

te de sia rua e e

la aumenta, no reflete ona iha redusaun 25% mina nia

folin, ba $86 kada baril.

2.2.1.3 Impaktu husi Fator Ekonómiku Internasionál ba Fundu Petroliu

Rendimentu petroliu hetan influénsia husi presu mina, produsaun no kustus

ho presu mina

u udar

fator

e e

importante liu. Iha Orsamentu Estadu 2012 estimativa presu mina ba

tinan 2011 no 2012 respetivamente $88 no $74 kada baril. Maibé media husi presu mina iha

2011

sa e too

$95 kada baril.

M dia husi presu i a to o

ohin loron iha 2012 (iha fulan Juñu)

sa e too $ kada aril.

2

I for asau fou e e sig ifika katak re di e tu petroliu iha

ha utuk

hotu biliaun $3.2,

kompara ho biliaun $2.5, tuir estimativa iha Orsamentu Estadu 2012. Husi rendimentu boot

e e

maka

ala su fu du petroliu sa e too iliau

$9.3 iha tinan 2011 nia rohan, kompara ho

totál biliaun $8.7

tuir presupostu e e tau

iha Orsamentu Estadu 2012. Tuir Banku Sentral

Timor Leste (BCTL), balansu Fundu Petroliferu hamutuk hotu biliaun $10.5 iha fulan Juñu 2012

nia rohan. Iha Orsamentu Estadu 2012 , projesaun balansu Fundu Petroliu hamutuk hotu biliaun

$9.3 iha tinan 2012 nia rohan. To o fulan Juñu 2012 halo ona levantamentu husi Fundu Petroliu

hamutuk hotu millaun $519, husi totál biliaun $1,5

e e

orsamentadu ba tinan 2012 tomak.

2.2.2 Ekonómia Doméstika :

Iha Maiu 2012, publika ona relatóriu Kontas Nasional tinan 2004-2010

3

.

“eksau ida e e sei

hatoo i for asau husi pu likasau e e.

2.2.2.1 Produtu Doméstiku Brutu (PDB):

Timor-Leste ninia ekomonia depende

aka as liu

ba setór petroliu. Tabela 2.2.2.1.1 hatudu

katak besik 80% husi PDB mai husi setór petroliu.

2

Fonte:

www.eia.gov

, West Texas Intermediate (WTI) Spot price

(19)

18

Tabela 2.2.2.1.1: Totál PDB Timor Leste nian iha 2010

PDB(Millaun, USD)

Totál

persentajen

Ekonómia tomak

4,130

100%

Setór Petroliu

3,255

79%

Setór Naun-petroliferu

875

21%

Fontes:Diresaun Nasional Estatistiku s (DNE)no Diresaun Nasional Makroekonomia (DNME)

Entre tinan 2004 no 2010, PDB aumenta substansialmente, no atinji liu millaun $4,000 iha tinan

2010 (Figura 2.2.2.1.1). Iha tinan2010

PDB o ot

liu dala 2,5 PDB tinan 2004 nian. Maske

u e e

husi tinan 2004

to o

tinan 2010 PDB

sa e asi u

(peaked)

iha 2008 ho totál hamutuk

(millaun $4,500 ).

Hahu u

husi nebá, PDB reál reduz ba bei-beik. Haree ba importansia setor

petroliu iha PDB

e e e sio a o a iha lete

, no

di

ika e e

governa rendimentu husi

setór ida

e e

(haree seksaun 2.4.2), evolusaun ida-

e e la os ai ha esa

surpreza, no justika

foku e e presiza ha osu a iha PDB au

-petrolifera, wainhira ita konsidera

dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian.

Figura 2.2.2.1.1: PDB Reál Timor- Leste nian ba 2004-2010 iha millaun $

Fonte : Diresaun Nasional Estatistiku (DNE) no Diresaun Nasional Makroekonomia (DNME)

2.2.2.2 PDB Naun-Petroliferu

Figura 2.2.2.2.1 ilustra evolusaun atuál husi PDB naun-petroliferu iha 2005 to o 2010, no alvu

preliminár iha Orsamentu 2011 no 2012. Hahú husi krize 2006, ita nia nasaun hetan benefisiu

husi kresimentu ekonómiku

e e forte,

ho média ás-liu 12% kada tinan, to o iha tinan 2010.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

(20)

19

Dadus real atual ikus-liu

e e

disponivel hatudu katak PDB naun-petrolifer

u sa e too

millaun

$875, ka

sa e

9.5% em termus reáis husi kedas tinan 2009. Relasionadu ho dadus kona-ba tinan

2011 no 2012, dadus hirak-

e e korespo de

ona ho alvu Orsamentu Estadu 2012

4

.

(21)

20

Figura 2.2.2.2.2: PDB naun-petroliferu iha 2010 tuir kategoria - persentajen

Fonte:Diresaun Nasional Estatistika (DNE) no DIresaun Nasional Makroekonomia (DNME)

2.2.2.3 Inflasaun Doméstiku

Iha Timor.Leste, inflasaun sukat ho Indise Presu Konsumidór (CPI),

e e

sai nudar sasukat ida

ba kustu beins no servisus

e e

komsumidor Timor oan ida sosa. Diresaun Nasional

Estatistika (DNE) foti presu husi beins hirak-

e e kada fula

iha Dili, no kada trimestre iha

Timor-Leste laran tomak.

Husi tinan ba tinan,

i flasau iha Dili sa e aka as

-liu (peaked) iha fulan Janeiru 2012 hodi atinji

17.7%, tuun tiha fali ba 10% iha fulan Marsu 2012, no

sai u udar taxa

inflasaun

e e

kiik liu

dezde Janeiru 2011, hafoin hahú gradualmente

sa e

hikas fali. Iha fulan Maiu 2012 presu sasán

ás-liu 11.2% kompara ho fulan Maiu 2011. .

Movimentu iha CPI

e e

responde ba movimentu iha presu aihan no bebidas, tamba kategoria

hirak

e e

mesak deit,

o ot liu tiha etade husi sas e e ta a iha luhu CPI

(Figura

2.2.2.3.1).

Tendensia

e e ha esa

, bele mos observa iha indise inflasaun trimestral Timor Leste nian.

Husi tinan ba tinan,

i flasau sa e aka as to o

15.4% iha Dezembru 2011, hafoin tuun to o

10.8% iha Marsu. Ho esesaun ba kategoria uma no rekreasaun/edukasaun, tendensia ida

e e

konsistente entre kategoria sira hotu.

Fatór prinsipal

e e ha osu

inflasaun maka depresiasaun USD relasionadu ho moedas husi

Timor-Leste ninia parseirus prinsipál iha komérsiu, aumentu iha folin produtus (partikularmente

21.4

20.3

15.9

11.6

7.3

5.1

4.3

3.9

3.1

7.1

Agriculture, forestry and fishing

Public administration

Retail & wholesale

Real estate activities

Construction

Information and communication

Transport

Accom & restaurants

Manufacturing

(22)

21

aihan no bebidas) no aumentu

iha prokura de a d u udar rezultadu husi Go er u ia

despezas.

Figura 2.2.2.3.1: Mudansa CPI iha Dili husi Tinan ba Tinan - persentajen

Fonte

: Diresaun Nasional Estatistika (DNE) no Diresaun Nasional Makroekonomia (DNME)

2.2.2.4 Empregu

Publikasaun ida foin

dadau e e

, fornese deskrisaun

di ak ida

kona-ba estrutura empregu iha

Timor-Leste ninia ekonómia. Inkéritu kona-ba Forsa Laboral (IFL)

e e hala o iha ti a

hatudu katak iha

o e tu e e hala o i k ritu, forsa la oral ha utuk hotu iha

262,000 ,

252,000 iha empregu, no 9,000 la iha empregu ka dezempregadu. Husi sira

e e

iha

empregu, 28% mak iha area urbana, no restu hamutuk 72% mak

u udar tra alhor rur

al, hafoin

besik 69%

husi hirak e e iha e pregu aka a e

.

Nu eru hirak e e sujere katak

dezempregu iha Timor-Leste

ki ik liu

4%.

Maske u e e

, tuir IFL porsaun siginifikante boot ida

husi populasaun maka la-ativu. Husi sira

e e

idade liu tinan 15 hamutuk hotu 366,000 maka

la-ativu.

Ne e s

ignfika sira la

os e a deze pregadu, o la os os e a e e iha e pregu.

Numeru hirak-

e e hatudu katak populasau Ti or

-Leste sei nafatin orienta maka as sira nia

a a a

serbisu iha agrikultura, no proporsaun feto iha

hirak e e iha e pregu

sei

ki i

-oan

tebes . Iha sorin seluk, taxa populasaun la-

ati u e e a as te

-tebes, liu-liu reflete persentajen

-2.00

0.00

2.00

4.00

6.00

8.00

10.00

12.00

14.00

16.00

18.00

20.00

Jan/11

Mar/11

May/11

Jul/11

Sep/11

Nov/11

Jan/12

Mar/12

May/12

(%

)

Food Alcohol & Tobacco Clothing and Footwear Housing

Household Furnishings, Supplies and Services Health

(23)

22

e e a as husi estuda te iha asau ida e e ia lara , o ida e e sujere katak forsa la o

ral

sei au e ta aka as iha ti a hirak oi ai. Ta e e, p

resiza atu hamosu númeru empregu

e e e o ot atu ele e ita au e tu iha taxa deze pregu.

2.3 Despezas

2.3.1 Vizaun Jerál no Impaktu Mudansa iha Estrutura Governu ba

Despezas

Tabela 2.3.1.1 hatudu totál despezas Governu haré husi ho fundu ida-

idak. Ne e

hatudu katak

orsamentu retifikativu

ida e e propoi $ illoe s u udar despeza adisio l iha fu du CFET,

e e sei selu husi poupa sa ho alór ha esa husi

Fundu Infraestrutura.

Tabela 2.3.1.1 Totál Despezas Governu haré husi Fundu ida-idak, iha $millaun

2011

Orsamentu

reál

2012

orsamentu

orijinal

hafoin roll

over

2012

mudansas

iha

retifikativu

2012

Orsametu

final

Totál Despezas Governu

1,097.1

1,806.5

0.0

1,806.5

Fundu CFET

605.9

843.9

50.0

893.9

HCDF

16.8

37.4

0.0

37.4

Fundu Infraestrutura

474.4

925.1

-50.0

875.1

2.3.2 Despezas CFET

Orsamentu retifikativu

iha e e hatudu

despezas adisionál iha fundu CFET . Orsamentu

retifikativu

ida e e

mos re-distribui divizoens (no sira nia orsamentu orijinal ba 2012) husi

ministériu tuan/disolvidu ona, ba ministériu ka sekretaria estadu foun sira.

2.3.2.1 Despezas Foun iha CFET

(24)

23

Tabela 2.3.2.1.1 Despezas Foun iha CFET liu millaun 1 (millaun $)

Despezas Adisionál liu Millaun 1

Montante

Pensaun ba Veteranu Funu Libertasaun

26.9

Pensaun ba Terseira idade

7.1

Fundu Kontinjensia

6.1

Sel-seluk tan ba Ministériu Defesa no Seguransa

2.9

PNTL

2.4

Ministeriu Edukasaun,Kapital Desenvolvimentu-Rehabilitasaun escola

1.7

Gabinete Primeiru Ministru Transferénsia ba Organizasaun Relijioza no

Organizasaun Sosiedade Sivil

1.4

Ministeriu Saude

1.2

Beins no Servisu ba Operasaun Ró- Berlin-Nakroma

1.2

Kapitál Minór ba Provizaun ba Bee

1.2

Bei ns no Servisus atividades Institutu Publiku Mákina no Ekipamentu

1.2

Pagamentu ba Auditoria Esterna

1.1

Sekretáriu Estadu Defeza, Pagamentu ba LIFESE

1.1

Despezas no Poupansas sira seluk hotu husi CFET (Net)

-5.4

Totál

50.0

Pensaun ba Veteranus Funu Libertasaun.

Montante despezas

e e presiza atu selu a

Pensaun veteranus boot liu duke estimasaun inísiál husi Ministériu Solidariedade Sosiál no

e e

hetan apropriasaun iha Orsamentu Estadu 2012 orijinál. Veteranus libertasaun iha

direitu atu simu benefisiu ida-

e e

, no esensiál tebes atu inklui

despeza ida e e

iha Orsamentu

Retifikativu tinan 2012 nian.

Pensaun ba Terseira Idade.

Despeza ida

e e eses riu atu selu e efisiu a sira e e ho

idade liu tinan neen-nulu,

o e a sira e e

iha inabilidade atu serbisu.

Fundu Kontinjensia.

Presiza iha aumentu iha fundu kontinjénsia, atu selu despezas

sira e e

mak imprevistu ka urjente,

e e

bele mosu iha trimestre ikus-liu tinan finanseiru. Maske iha

aumentu ida

e e

, orsamentu totál ba fundu kontijénsia iha 2012 sei nafatin signifikativamente

ki ik

-liu husi 5% totál Orsamentu Estadu

e e lei per iti

.

Ministériu Defesa no Seguransa

Despezas

e e sei selu

treinu ba mariñeiru sira, manutensaun

no kombustivel ba veikulu sira, aluga karreta ba eleisoens, saláriu ba asesór sira, komunikasaun

radio , kustus ba limpeza edifisiu nian, no kustus operasionál sira seluk.

(25)

24

Ministeriu Edukasaun.

Orsamentu ida husi Ministeriu Edukasaun sei uza atu halo

rekonstrusaun no reabilitasaun ba 23 eskolas no fasilidade seluk edukasaun nian, ne

e

be mak

hetan estragus husi desastre naturais.

Transferensias husi Gabinete Primeiru Ministru ba Instituisoens Reliziosa no Sosiedade Sivil.

Orsamentu transferénsias husi Gabinete Primeiru Ministru aumenta tan atu finansia

konstrusaun no reabilitasaun Igreja iha Viqueque, Suai, Fohoren, Ermera no Sare. Enkontru

balun husi Amo Bispu sira mos hetan apoiu husi orsamentu

ida e e

. Proposta sira seluk husi

grupu sosiedade sivil sira

, e e iha kualidade di ak

, mos sei hetan finansiamentu husi

orsamentu ida

e e.

Transferencia Orsamentu Ministeriu Saude

. Aumentu iha kategoria tranferensia ida

e e

persiza hodi garante kontinuidade ba efisiensia operasaun servisu saude iha Timor Leste.

Operasaun ba Ferry Berlin-Nakroman.

Orsamentu ba operasaun Ferry Berlin-Nakroma hetan

aumentu

. Orsa e tu e e esesariu atu selu

kombustivel ba fulan Augustu to o Dezembru, no

atu aluga ferry adisionál ida atu kontinua

hala o

servisu bainhira ró-tuan para atu halo

manutensaun.

Diresaun Nasional Servisu Bee Mos.

Orsamentu retifikativu

e e au e ta orsa e tu

ba

kapital minor iha diresaun ida

e e

, hodi bele permite kontinuidade operasaun ba fornesimentu

bee mos iha teritoriu tomak.

Institutu ba Jestaun Ekipamentu.

Aumentu orsamentu iha Ajénsia Autonoma ida

e e pre

siza

atu sosa kombustivel no manutensaun ba ekipamentu.

Pagamentu ba Auditor Esternu.

Orsamentu adisionál

e e sei uza atu selu auditor

ia esterna

ba kontas Governu nian. Auditoria esterna kontribui atu kontrola korrupsaun no hametin

transparensia iha finansas públikas.

LIFESE

. Pagamentu adisionál ho valor $1.1 millaun ba kompania Enjiñaria LIFESE

e e

posivelmente sei presiza iha 2012. Laiha apropr

iasau a paga e tu e e iha Orsa e tu

Estadu Orijinal 2012.

Paga e tu e e

mai husi kontratu ba konstrusaun fasilidade atu atraka

ro o

-ahi mariña nian iha portu Hera.

(26)

25

mos poupansas balun iha orsamentu ba divizoens

e e

existe dadaun, boot liu mak redusaun

husi orsamentu kapital minór EDTL nian hamutuk $4 milloens, tamba pagamentu ba

implementasaun sistema prepagu ba EDTL la presiza ona iha tinan ida-

e e.

Tamba poupansa

e e oot liu orsa e tu di izoe s fou sira o

despezas adisionál

e e

menus husi millaun

$1, poupansa

e e hatudu a ite ida

-

e e

hamutuk hotu $5.4 milloens.

2.3.2.2 Estrutura Foun CFET ba Governu / Transferensias husi Divizoens

Governu nia estrutura foun inklui Ministériu foun neen no Sekretária Estadu ka gabinete foun

haat. Barak liu husi orsamentu ba Mnisteriu no Sekretária Estadu foun mak mai husi divizoens

e e

hetan transformasaun husi Ministériu tuan/disolvidu.

Ta

a e e, i

mpaktu real husi

Ministériu no Sekretária Estadu foun ba despezas CFET

la du o ot

. Parágrafu hirak

tuirmai-e tuirmai-e tuirmai-esplika orsa tuirmai-e tu a

Ministériu no Sekretária Estadu foun ida-idak.

Sekretaria Estadu ba Asuntus Parlamentares.

Sekretária Estadu ida

e e

sei serbisuatu mellora

elaborasaun no implementasaun polítika entre Ezekutivu no Parlamentu. Ninia orsamentu

tomak mai husi divizoens foun sira.

Sekretaria Estadu atu Apoia Promosaun Setór Privadu.

Estabelesimentu Sekretaria Estadu

ida-e ida-e

hetan justifikasaun tamba haré ba nesesidade Governu nian atu bele fó-apoiu liutan ba

dezenvolvimentu setór privadu iha Timor Leste. Orsamentu ba Sekretaria Estadu ida

e e

konsiste husi divizoens sira

e e

transfere husi Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu no

mos divizaun foun ida.

Sekretaria Estadu ba Fortalesimentu Institusionál.

Sekretaria Estadu ida-

e e heta k a ar atu

tulun ministériu sira iha melloramentu ba sira nia prosesu administrasaun no evetualmente

ser isu e e i ist riu hirak e e

presta ba sidadaun sira.

“ekretaria Estadu ida e e iha

divizaun foun ida.

Sekretaria Estadu ba Komunikasaun Sosial.

Sekretaria

Estadu ida e e sei hadi ak liu ta

komunikasaun husi Governu ninia politika no programa ba publiku.

Ministeriu Presidensia ba Konsellu Ministrus.

Estabele

si e tu Mi ist riu ida e e

sei mellora

elaborasaun polítia iha governu nia

lara to ak . Mi ist riu e e i klui “ekretariadu T k iku a

Administrasaun Eleitoral no Divizaun foun ida.

(27)

26

Ministériu Obras Publikas.

Ministériu ida

e e pri spal e te ko siste husi di izoe s sira

e e d

isolve ona iha Ministériu Infraestrutura no Sekretaria Estadu Polítika Enerjetika.

Governu garante katak estabelasimentu Ministériu foun ida-

e e justifikadu ta

a ú eru

e e o ot husi projetu

kapital no dezenvolvimentu

e e oras e e dadau hala o hela

iha

area ida-

e e. ále

inde-

e e

estabelesmentu Ministériu ida-

e e

sei mellora koordenasaun no

implementasaun polítika enerjétika, tamba elaborasaun polítika no konstrusaun jerador

eletrika, distribuisaun no transmisaun, sei tama iha ninia mandatu.

Ministériu Transportes no Komunikasaun.

Governu konsidera katak estabelesimentu

Ministériu ketak ida atu responsabiliza ba transporte no komunikasoens hetan justifikasaun

tamba konstrusaun barak ba estradas, pontes, no airoportu,

e e pla eia o a a ti a hirak

-tuirmai. Estabele

si e tu Mi ist riu e e

sei mellora diak liutan jestaun ba projetu hirak-

e e o

kontribui ba despezas

e e efikas

-liu iha longu prazu. Ministériu Transportes no Komunikasan

konsiste prinspalmente husi divizoens hirak-

e e

bé anteriormente iha Ministériu Infraestrutura

nia okos.

Ministériu Petroliu no Minerais.

Ministériu

e e esklusi a e te for a husi di izoe s e e

anteriormente iha Sekretaria Estadu Rekursu Naturais nia okos Governu konsidera katak

kriasaun Ministériu ida ba Petroliu no Minerais

e e justifikadu ta

a

importánsia setór ida

e e,

ba ekonómia nasional no dezenvolvimentu futuru iha Timor Leste.

Ministériu Turismu.

Governu konsidera katak kriasaun Ministériu ida hanesan Ministériu

Turizmu

e e ju

stifikadu tamba importánsia setór ida

e e

ba dezenvolvimentu ekonómia iha

futuru. Orsamentu Ministériu

e e ia pri spal e te ko siste husi orsa e tu a di izoe s

e e a terior e te iha

Ministériu Turismu, Komersiu no Industria, no mos Ministériu

Edukasaun nia okos.

2.3.2.3 Orsamentu CFET tuir Kategoria Apropriasaun

(28)

27

Tabela 2.3.2.3.1 Despezas CFET tuir Kategoria Apropriasaun iha millaun $

2011

Orsamentu

reál

2012

Orsamentu

orijinal

hafoin

vairomentus

2012

mudansas

iha

retifikativu

2012

orsamentu

final

Totál Despezas CFET

605.9

843.9

50.0

893.9

Rekorente

492.0

672.0

47.8

719.9

Salariu no Vensimentu

111.5

140.3

-1.2

139.0

Beins no Servisus

237.6

333.4

13.6

347.1

Transferensias Públikas

142.9

198.3

35.4

233.7

Kapital

113.9

171.8

2.2

174.0

Kapital Minor

27.3

47.8

1.4

49.2

Kapital no

(29)

28

2.3.3 Fundu Infraestrutura

Tabela 2.3.3.1 hatudu orsamentu Fundu Infraestrutura tuir Programa. Iha 2011 orsamentu

Fundu Infraestrutura hamutu k millaun $599.3 no despezas reál hamutuk millaun $474.4.

Tan-e Tan-e iha

iha ala su orsa e tu e e

la-ezekuta hamutuk millaun $124.9 husi

programas oin-oin. Tuir Artigu 13 Dekretu Lei 8/2011, 16 Governu deside ona atu lori (roll over)

ala su husi orsa e tu e e la

-gasta ba kada projetu, hodi aumenta ba orsamentu orijinal

tinan 2012 nian. Totál orsamentu 2012 hafoin

roll over

e e ha utuk

millaun $925.1 . Ida n

e e

hatudu montante totál despeza likidu

e e

governu bele halo iha 2012 husi Fundu

Infraestrutura.

Rolling over

husi balansu orsamentu

e e

la-gasta iha

Fu du I fraestrutura e

e mos

relasionadu ho politika jerál Governu nian, no prátika Internasionál

e e di ak

. Iha projetu

o ot arak

Fundu Infraestrutura nian, Governu asina kontratu ba tinan barak

(multy-year

contacts)

ho kontrator setór privadu sira. Kontratu hirak-

e e dala arak espesifika paga e tus

barak, ho kada pagamentu depende ba komponente projetu/konstrusaun

e e

mak

kompleta ona. Konstrusaun

e e te ki adia

tamba kondisoens klima ka eventu seluk

e e

mak ses husi kontrolu Governu nian, bele signiika katak pagamentu tenki mos adia. Ida n

e e

bele mos signifika orsamentu orijinal iha tinan ida nia laran, sei la utiliza hotu, tamba loloos

tenki utiliza atu

ko re paga e tu e e adia

tiha ona ba tinan fiskal tuir mai. Liu husi

prosesu

rolling over

ba orsamentu Fundu Infraestrutura nian ba projetu ida-idak, Governu

asegura katak osan atu selu kontratór sira iha projetu tinan barak nian, efetivamente

ring

fenced ka seguru.

Ida n

e e

simplifika prosesu orsamentasaun tamba orsamentu ba projetu hirak

e e, la presiza

kalkula foun fali kada tinan . Ida n

e e os ele au e ta ezekusau

tamba

orsamentu hafoin

roll over

tenke sufisiente atu kobre pagamentu

e e

sei presiza atu halo.

Liu husi sistema asegura orsamentu iha tinan barak nia laran

, siste a e e os for ese

seguransa ba kontratór sira, no reduz sira nia persepsaun kona-ba risku atu karik la hetan

pagamentu

(non-payment)

. Kompañia sira dala barak liu preparadu atu aseita marjen lukru

e e ki ik

, (

lower profit margins) kona-

ba projetu

hirak e e

sira konsidera katak risku atu

la hetan pagamentu ba sira nia serb

isu e e ki

ik. Iha prazu naruk nia laran

rolling over

ba

orsamentu Fundu Infraestrutura bele kontribui ba redusaun iha kustus aprovizionamentu no

mos kontribui ba despezas

e e

efikas-liu.

(30)

29

iha tinan nia rohan, ba tinan 2012). Aleinde-

e e iha posi ilidade

orsamentu

e e

la-gasta ba

projetu infraestrutura sira seluk, sei bele iha tan

to o

millaun $212.8

, e e sei

bele transfere

ba projetu

e e e

identifikadu ho aprovasaun husi CAFI. Implementasaun poupansa husi kustu

e e

identifika iha Programa Tasi Mane, sei la limita ezekusaun ka progresu iha projetu sira

seluk. Previzaun kona-ba despezas husi Fundu Infraestrutura, bele

iha serteza o ot ta

a

bazeia ba kontratu no estatutu aprovizionamentu projetu ida-idak.

Tabela 2.3.3.1 Orsamentu Fundu Infraestrutura tuir Programa

Programa

2011

Orsamentu

la-gasta

2012

Orsamentu

Orijinal

2012

Orsamentu

hafoin roll

over

2012

Mudansas

Retifikativu

2012

Totál

Final

Agrikultura

0.5

9.4

9.8

0.0

9.8

Bee no Saneamentu

0.0

33.5

33.5

0.0

33.5

Dezenvolvimentu Urbanu no

Rural

0.2

6.9

7.1

0.0

7.1

Edifisiu Publikus

9.2

37.1

46.3

0.0

46.3

Edukasaun

0.1

11.2

11.3

0.0

11.3

Enerjia Eletrika

19.8

282.0

301.8

0.0

301.8

Ekipamentu Informatiku

4.9

7.1

12.0

0.0

12.0

MDG

42.5

75.0

117.5

0.0

117.5

Saúde

2.5

3.4

5.8

0.0

5.8

Seguransan no Defesa

5.0

11.2

16.2

0.0

16.2

Solidariedade no Sosial

0.7

1.3

1.9

0.0

1.9

Tasi Mane

10.2

162.8

173.0

-50.0

123.0

Transporte

29.3

159.5

188.8

0.0

188.8

Totál

124.9

800.3

925.1

-50.0

875.1

2.3.4 Fundu Kapital Dezenvolvimentu Umanu

(31)

30

2.4 Rendimentu no Investimentu

2.4.1 Rendimentu Doméstiku

Tabela 2.4.1 hatudu katak impostu, taxa utilizasaun servisus no kobransa, no mos ajénsias

autonomas projetadu atu kontinua aumenta to o tinan 2016.

Tuir estimativa, Impostu Diretu sei hetan millaun $40.6 iha 2012, hafoin kresimentu

e e sei

mantein nafatin, tamba aumentu investimentu Governu nian iha ekonomia liu husi despezas

kapital.

Projesau husi I postu I diretu iha

ha utuk illau $ . , sei sa e to

o millaun

$95.8 iha tinan 2016.

Projesau sira e e aioria e te azeadu

, iha sorin ida, ba

kontinuasaun nesesidades husi importasaun atu fasilita kresimentu domestiku no despezas, no

iha parte seluk, bazeadu ba abilidade infraestrutura domestiku atu akomoda aumentu hirak

e e, o os au e tu sira seluk

.

Taxa ba utilizasaun servisus no kobransa projetadu atu

hasa e husi

millaun $16.2 iha 2011,

hodi atinji millaun $19.0 iha 2012. R

edusau e e osu iha

2011 mai husi reseitas ás liu

e e e si u

husi rendimentu seluk

la os

Impostu iha tinan 2010, no tendensia kresimentu iha

kategoria ida e e, sei afati la o a oi ,

no sei permiti reseita husi taxa utilizasaun no

kobransa atinji millaun $55.3 iha tinan 2016.

Rendimentu husi Ajensia Autonomas (Jestaun Ekipamentu, Aviasaun, Portu, EDTL) sei kontinua

ho kresimentu konstante to o millaun $20.9 iha tinan 2012. Kresimentu ida-

e e

sei fasilita husi

konstrusaun sentru enerjia foun iha Hera no

os ellora e tu e e pla eia o a

ba

aeroportu no portu, atu bele responde ba prokura

e e e au e ta a ser isu hirak

-

e e

Tabela 2.4.1.1 Projesaun Rendimentu Doméstiku (millaun $ )

2010 2012 2013 2014 2015 2016

Direct Taxes 18.2 27.9 40.6 43.2 46.4 50.4 53.7

Indirect Tax 31.9 50.7 54.5 64.4 74.6 85.0 95.8

Fees and Charges 19.7 11.6 19.0 24.0 30.9 40.8 55.3

Rice Sales 12.6 1.0 0.8 0.9 1.1 1.2 1.3

Interest 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1

Auto Agencies 13.7 16.7 20.9 25.9 32.2 40.0 49.9

Social Game Receipt 0.0 0.5 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2

Total 96.4 110.7 136.1 158.7 185.5 217.8 256.3 Source: Macroeconomic Directorate, Ministry of Finance, 2012

Projection 2011

(32)

31

2.4.2 Rendimentu Petroliu

2.4.2.1 Vizaun Jerál Rendimentu Petroliu

Presu i a ak sai u udar fatór deter i a te a re di e tu petrol

iu. Orsamentu Estadu

2012 hatudu katak rendimentu totál husi Bayu-Undan no Kitan hetan projesaun atu iha

rendimentu masimu iha 2011, hamutuk biliaun $2.5, molok tuun ba biliaun $1.8 iha 2012, no

kontinua tuun to o biliaun $1.6 iha 2015. Tamba presu mina ás-liu husi estimativa total,

rendimentu petroliu sai tiha biliaun $3.2 iha 2011. Tuir BCTL,

to o iha fula Juñu

,

rendimentu petroliu totál hamutuk biliaun $1.8.

ESI hetan atualizasaun tinan ida dala ida deit, relasiona ho prosesu orsamentu. Informasaun

foun sei tau ba konsiderasaun bainhira halo kalkulu ESI iha Orsamentu Estadu 2013. Lei Fundu

Petroliu eziji katak

presupostu hotu iha kalkulu a E“I te ki prude ti, o ida e e sig ifika katak

reszultadu re di e tu sei ele a as liu esti ati a.

Tabela 2.4.2.1.1 Estimativa Rendimentu Petroliu ba 2011

2016 (millaun $)

2011

Actual* Projesaun Orsamentu Estadu 2012 ***

2012 2013 2014 2015 2016

Totál Rendimentu

Petroliu

3,240.1 1,765.9 1,564.6 1,410.3 1,556.6 1,596.6

BU**

FTP/Royalties 202.6 119 114 108 117 115 BU Lukru mina

nian 1,692.6 931 780 677 767 843 BU Impostu

Annual 612.0 252 264 280 323 277 BU Impost

Lukru Adisionál 569.4 301 292 237 293 320 BU Impostu

Aumentu ba

Valor 16.2 13 14 13 10 10 BU Impostu

Salariu 14.9 10 8 9 9 9 BU Pagamentu

Pipeline 8.0 9 9 9 9 9 BU Pagamentu

sel-seluk 100.2 25 20 0 0 0 BU Impostu

Retensaun 18.8 17 17 16 12 13 Kitan 5.6 89 46 62 16 0 *) Actual Cash

flow for 2011

Gambar

Tabel 1: Estimated Revenues and Loans
Table 2: Estimated changes in cash balances due to the rollover by fund
Table B: Infrastructure Fund Loans

Referensi

Dokumen terkait

Sultra Tahun Anggaran 2016, dengan ini kami mengundang saudara untuk menghadiri Pembuktian Kualifikasi dengan membawa dokumen kualifikasi perusahaan asli; Surat pernyataan

manfaat bagi setiap tingkatan pengurus maupun perorangan yang mengelola Katam, di mana dana yang diberikan disebut Alokasi Dana Jamiah (Katam), maka bersamaan dengan acara

f) Sertifikat keahlian (SKA) dan Ijazah tenaga ahli tetap yang dipersyaratkan, dan.. g) Surat pengangkatan tenaga ahli tetap bersangkutan oleh pimpinan perusahaan dan

Adapun Dokumen-Dokumen yang akan diadakan pembuktian dan harus dibawa, diserahkan serta diperlihatkan Aslinya kepada Panitia, yaitu :.. SITU/HO yang

Mengingat baru ditemukan kesalahan ini pada dokumen dan pada penjelasan pekerjaan tidak ada pertanyaan, maka Jika calon penyedia tetap memasukkan Jaminan Kematian 3,7 % dari UMP

Sarana Prasarana Kantor 36.100.000 Kota Madiun APBD Januari Desember Januari Desember. Pemeliharaan

Kedua, dakwah kultural berarti bahwa dakwah yang diaktualisasikan dalam kegiatan tabligh memang dimaksudkan untuk menghasilkan kultur baru yang bernuansa Islami.. Arah

Berdasarkan uraian latar belakang diatas dapat dirumuskan masalah dalam penelitian ini: “Adakah penurunan yang signifikan perilaku agresif siswa melalui layanan