REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE
Livru 1
Page 1 of 110
Livru 1
–
Panorama Orsamentu
Prefásiu
Lei Orgánika husi Ministériu Finansas espesifika responsabilidade Diresaun Nasional Orsamentu
atu foti no jere informasaun finansial ne’ebé iha relasaun ho setor públiku no publika rezultadu
estatístika.
Tuir provizaun ida ne’e no atu aumenta transparénsia kona-bá finansas publikas, Ministériu Finansas publika versaun final kona-bá dokumentu sira ne’ebé iha relasaun ho Orsamentu Jerál Estadu 2013, ne’ebé promulga husi Sua Eselensia Prezidente da Repúblika hafoin debate iha Sesaun Plenária Parlamentu Nasional.
Dokumentasaun husi Orsamentu Jeral Estadu 2013 hamutuk ho Lei Orsamentu, ne’ebé públika
iha Gazette, no mos produs livru orsamentu apoiu oi-oin hanesan tuir mai: Livru 1 : Panorama Orsamentu
informasaun konabá panorama económiku internasional no doméstiku, reseitas ne’ebé ita hakarak iha nível doméstiku no hosi base petróleu, inklui mos rendimentu sustentável ne’ebé ita hakarak, nune’e mos despesa jeral iha médiu prazu no mos inisitiva foun ne’ebé prinsipal ba
tinan tuir mai.
Dokumentasaun orsamental bele hetan iha website Ministériu Finansas, www.mof.gov.tl. Perguntas kona-bá publikasaun bele dirije ba Diretor Nasional Orsamentu, Sr Agostinho Castro iha e-mail: acastro@mof.gov.tl ka telefone +670 333 9520.
Bainhira Timor-Leste hatete “Sidadaun ida ne’ebé diak, sei sai héroi foun ba ita nian Nasaun”,
ita hotu fiar katak dokumentu sira ne’e sei aumenta koinesimentu no kompriensaun kona-bá finansa Governu nia no bainhira disemina ba povu Timor-Leste, sosiedade sivil no Parseiru Dezenvolvimentu sira hanesan informasaun importante kona-bá Orsamentu Estadu 2013.
Page 2 of 110
Índise
PART 1: DISKURSU PRIMEIRU-MINISTRU... 4
PARTE 2: DESKRISAUN NO ANÁLIZA KONA-BA ORSAMENTU ESTADU 2013 ... 25
2.1:SUMÁRIU EZEKUTIVU ... 25
2.2.1 Vizaun global Reforma Jestaun Finansa Públika ... 29
2.2.2 Auditoria Komprehensivuba Impostu Minarai ... 30
. . . For ese Doku e tu Orsa e tal e’eb hatudu tra spare te e te Polítika Gover u ia ... 30
2.3.3: Perspetiva Prazu Badak no Médiu (2012-2017) ... 43
2.4:DESPEZA HO KOMPROMISU PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU ... 45
2.5.1: Vizaun Global - Projesun Reseita ... 55
2.5.2: Reseita Doméstika ... 55
2.5.2.1: Vizaun Global ... 55
Page 3 of 110
2.5.2.3: Tasa no Enkargu ... 57
2.5.2.4: Hun Reseita- Seluk ... 59
2.5.2.5: Ajênsia Autónoma ... 59
2.5.3: Reseitas no Fundu Minarai ... 60
2.5.3.1 Reseita Minarai ... 60
2.5.3.2 Rikusoin Minarai no Kálkulu RSE ... 64
2.5.3.3 Jere Fundu Minarai ... 70
2.6:FINANSIAMENTU ... 75
2.6.1 Definisaun kona-ba Finansiamentu ... 75
2.6.2 RSE ho Exesu Levantamentus osan ... 76
2.6.3 Emprêstimus ... 76
2.6.4 Utilizasaun Saldu Osan ka Kaixa nian ... 78
2.6.5 Parserias Públikas no Privadas ... 79
PARTE 3: LEI ORSAMENTU JERAL ESTADU ... 80
PARTE 4: DOCUMENTUS SUPLEMENTARIOS ... 109
4.1:LEI FUNDU PETROLIU ARTIQU 8 ... 109
4.1.1: T a fe e sia Husi Fu du Mi a Rai e’e é Re ue e ... 109
Page 4 of 110
Part 1: Diskursu Primeiru-Ministru
DISKURSU
SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU
KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN
IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI KONA-BA ORSAMENTU BA
2013
Page 5 of 110 Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional Suas Exelênsias
Vises-Prezidentes Parlamentu Nasional Suas Exelênsias
Señores Deputadus Karus kolegas, membrus Governu Señoras no señores,
Ho lara ksolok te es aka ha u ai hak esik Vosa E el sia, “eñor Prezide te, ho disti tus deputadus sira hotu iha U a Fuku ida e e, hodi aprezenta Orsamentu Jeral do Estadu ba 2013.
Iha Setembru tinan kotuk, ha u heta i a atu ai apreze ta iha e e, iha U a Fuku
ida e e duni, Programa V Governu Konstitusional nian, hodi realsa katak, agora, ita iha ona vizaun ida ho planu ida atu implementa, hodi bele sai husi País kiak, ba País ho rendimentus
médius altus, iha 2030, ho populasau e e segura, saudável, instruída no produtiva.
Iha tinan sanulu laran, moris núdar Estadu independente no soberanu, ita hasoru problemas oioin, tuir ita-nia situasaun pós-konflitu, maibé tanba líderes timoroan sira hatene
hatudu, di ak liufali paízes sira-seluk, o tade polítika e e ko siste te, ho partisipasau husi komponentes hotu-hotu husi ita-nia sosiedade, mak konsege duni ho aten-barani no matenek ultrapasa situasaun pós-konflitu né.
Iha prosesu ti a sa ulu hala o ko strusau e hahú husi zero o ko solidasau a
ita- ia jo e Estadu, ita repara katak ita perte se a grupu LDCs Least De eloped Cou tries
ka Paízes menus Dezenvolvidus).
Iha ona estudus barak, husi peritus, kona- a oi s LDC ida bele dezenvolve, ho
perspetivas kona-ba sustentabilidade futura, no konsidera mós katak tenke alkansa Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu nian.
Teorias ho experiênsias hirak né, husi i stituisoe s e ebé envolvidas ho pobreza
Page 6 of 110
New Deal ka Akordu Foun, e e la sa iha Busa /Koreia do “ul o heta de ates iha
korredores ONU, reflete bazikamente nesesidade atu paízes sub-dezenvolvidus sira bele koñese sira-nia realidade rasik (sosial, polítika no ekonómika), sira-nia frakezas ho sira-nia
pote sialidades, hodi u e e sira ele ko duz prosesu o tuir dala e di ak liu a
dezenvolvimentu, gradual no seguru, atu bele asegura ninia sustentabilidade.
Prinsípiu orientador ida ba Grupu ne e maka atu konsidera, iha nia liñas jerais, prinsípius
makro ho doutrinas mikro nebé u i ersais, ai ha esa de it guia, ba nia polítikas anuais no
ba tempu naruk, no politikas sira né tenke reflete nesesidades atuais no reais país ida-idak nian, hodi bele evita katak governus sira sai deit teorétikus no subjetivistas demais iha sira-nia planus.
Teorias makroekonómikas né hotu la ko sege rezol e krize fi a seira u dial e e
boot no arrastadu ona. Mundu ohin-loro presiza doutri a ida e e u a a liu, katak e
tau valor no importância ba dignidade emar nian, atu bele liberta-an husi kálkulus matemátikus ba lukrus, kona ba sura deit osan, atu define PIB estatístiku ba nasoens, hanesan instrumentu hodi avalia no haketak tiha rikus ho kiak, enkuantu kiak sira hadau sira nia moris, hodi depende ba espekulasoens merkadu nian, iha mundu. Espekulasoens ho merkadu, nebé la hatudu katak, iha EUA, riku- a i sira tra sfere ti a -tinan 1.7 trilioens dólares ba liur, hodi evita selu impostu
no, iha Uniaun Europeia, tinan-ti a , halo os tra zasoe s e e ha esa , to o . trilioe s
dólares.
Mundu kompreende tiha ona katak sistema nebé agora kaer ekonomia iha mundu, la ós
de it oras ai dodok husi laran, no hatene mos ona katak 99% husi umanidade depende ba rikus ho poderozus sira, tamba sira-nia peritus, iha deit sira nia servisu fatin ho salárius mesak ás, produz nafatin doutrinas oi-oin atu kiak sira bele kumpre.
Iha ona 2004, mak Timor-Leste foin tuir Programa mundial ONU nian, kona-ba kombate ba pobreza, koñesidu hanesan Objetivus Dezenvolvimentu Mileniu. Apezar de ikus, ita konsege
susesus ki ik alu ha esa redusau ortalidade i fa til, ko ate a tu erkuloze, st , di ak
liufali paízes indepe de tes e e oris liu o a ti a li a ulu. Mai , ita realistas, ta a hate e katak uat e e ita ko sege daudau e e, relati u te ete es, a-sá ita, nasaun ida
ki ik, ho de it a ita tes ilhau ida . Ita la iha prete sau atu ko para ho asoe s ho ona bazes ekonómikas sólidas, iha nebé konseitus klásikus kona-ba makroekonomia (hanesan: empregu - dezempregu, importasaun- exportasaun, despezas - reseitas) bele aplika duni maibé sira la aplika.
Ne e ak dezafiu atual u du oder u o glo alizadu, e e e a kiak sira si u
Page 7 of 110
teorias hirak e e só fó a taje a oot sira iha u du, e kaer poder desizau o kaer
osan, hodi hanehan ho artimañas, katak ho bobar no matenek, ho tan ameasas, povu sira hotu nebé fraku no kiak liu.
Exelênsias,
Se Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu trasa metas ba tinan 20 nian, V Governu
Ko stitusio al apreze ta o a ia progra a polítiku a ti a , e e defi e etas atu alka sa to o a datu remata. Ohin, dala ida tan, ho laran ksolok ha u ai iha e e, hasoru disti tus
deputadus, hodi apreze ta OJE ia , orsa e tu e e fó resposta a progra as tinan
dahuluk mandatu nian.
Mai , ha u te ke fó ha oi iha e e, o a Po u to ak, katak programa tinan 5 nian
e e, pr tika e te, sai ha esa progra a ki k iu dahuluk, ka ti a li a dahuluk, a PED.
Tuir ninia obrigasaun, Governo ida né orientadu atu haré ba futuru nebé naruk, hodi labele monu-an ba hanoin atu tau-matan deit no rezolve problemas hotu-hotu loroloron nian. Governu konsiente katak, se la iha vizaun ida nebé luan no futurista, ou, se la adopta ‘oad
Map ka ‘oteiru ida, hodi hahú o ko ti ua prosesu deze ol i e tu, e e gradual o
konsistente, mak ita sei lakon tempu iha a lizes ho eskala alores e e ki ik o kria
konfuzaun iha ita-nia esforsus.
Sá-tán iha nia inísiu hanesan Timor-Leste nia kazu, prosesu sósiu-ekonómiku nebé deit,
sempre prosesu ida ke kompleksu. Atu ele fó resposta e e di ak, te ke iha uluk-liu análize
kle a ko a-ba prioridades, sira nebé sei fó impaktu, iha médiu prazu, ba prosesu tomak, no análize kona-ba interdependênsia iha atividades hotuhotu englobadas.
Ta a e e, mak projesoens makroekonómikas tenke tau iha konta metas nebé hakarak
alkansa, iha médiu no longu prazu. Nuné mós, polítikas e e atu implementa tenke merese
fazeamentu ida kona-ba sira-nia projesoens, relasiona ho impaktus no benefísius, nebé nunka bele imediatus, tanba buat nebé imediatu sempre tranzitóriu deit.
Ta a e e mos mak, purezemplu, projetus Rede Nasional ba Eletrisidade ho Projetu Tasi Mane tenke haree iha âmbitu integral, kona-ba nia ezekusaun, no integradu, kona-ba
impaktu no benefísius nebé beleestimula no produz, ba médiu ho longu prazu.
Governu adere ba paradigma foun ba dezenvolvimentu. Fu u hasoru kiak sai ha esa
sloga per a e te ida husi ko u idade i ter asio al o Nasoe s U idas, Ba ku Mu dial,
Page 8 of 110
rezultadus ita hotu bele haré, liu-liu iha kontinente afrikanu. Bilioens no bilioens de dólares, mak investe tinan-tinan, maibé ema barak liu husi populasaun mundial mak kontinua la hetan ai-hán, la iha uma, la iha tratamentu ba saúde, la iha edukasaun no la iha seguransa.
Iha ema kuriozu ida mak deskobre katak só iha Timor-Leste, e tre fi s to o ,
komunidade internasional investe duni, liu dólares bilioens 8, maibé ita timoroan mak sala, bain-hira númeru populasaun kiak aumenta 5% iha 2007.
Ita, timoroan, tenke evita tuir deit moda, nebé halo kálkulus estatístikus no matemátikus simples, kona-ba rezultadu husi ita-nia asoens, só para justifika investimentus
e e ita hakarak halo. Wainhira amerikanus tokon-ba-toko iha dezesperu lara , ta uk lako
sira-nia uman, tanba labele ona kontinua selu sira-nia tusan tanba empréstimu husi bankus, bainhira europeus sira, tokon-ba-tokon, la hetan kbit atu hán dala ida loron ida, ita bele dehan
o a katak sira e e kiak ka, deha de it katak sira la iha e pregu? Iha Ti or-Leste, ita adopta
padrau i ter asio al katak kiak ak e a e e loro ida oris ho e usde dolar ida .
Ha u koloka kestoe s hirak e e, atu ita hotu-hotu kontinua tuba metin ba ita-nia realidade no hatene foti ita-nia matan, hodi haré ba prosesu, iha médiu no longu prazu nian.
I Governo Constitucional lansa kedas ona o jeti u luta ko tra po reza, hanesan Kauza
Nasio al, no ita hotu kontinua desididus ho meta ida e e, atu halakon moris kiak iha ita-nia país.
Programa V Governu Konstitusional, hodi haktuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, estabelese no promove Zonas Ekonómikas Espesiais. Konstituisaun RDTL konfere, ba Oe-kuse no Ataúru, rejimes espesiais. Atu territórius rua né bele hetan sira-nia estatutu espesial, tenke
halo estudus e di ak o kle a .
Timor-Leste sai ona protagonista iha inisiativas barak, iha nível internasional, pelu menus kona-ba EITI (Iniciativa ba transparênsia iha indústrias extractivas, no sai 3o. iha mundu
no 1o. iha Ázia nebé haktuir padroens sira né, hodi fó ona tulu a paízes arak e e hakarak
koñese di ak liu ita-nia prátika, atu bele banati tuir) no kona- os a lidera sa iha g +.
Page 9 of 110
Hodi apro eita azes jurídikas o ko septuais e e ita iha, Go er u deside o a katak
Oe-kuse sei sai alvu ba projetu-pilotu ida kona-ba Zona Ekonómika Espesial, no paradigma foun
e e sei hanaran )o a Espesial ba Ekonomia Sosial de Merkadu.
Nudar membru CPLP, no halo parte mos iha Forum Ekonómiku, Macau nian, entre CPLP
ho Xi a o ta a daudauk iha prosesu adezau a á“EáN, iha e hala o hela de ates a te as, ha esa o o arket ho arket hai , )o a ekonómika Espesial Oe-kuse nian, tuir ita bele haré, bele sai hanesan entrepostu komersial no industrial ida, ho hanoin ba
erkadu ai ho a ra j sia sosial kle a liu, hodi fó i paktu oot a populasau ato i o,
konsekuentemente, ba Timor tomak.
Ho konkordânsia husi Prezidente da Repúblika, Governu deside hili Dr. Mari Alkatiri, hanesan Reprezentante Estadu iha inisiativa ida e e, a estudus, análizes no kontaktus, ho paízes CPLP no, tan-sá lae?, ho paízes ASEAN no Pasífiku, ba Programa ida ke iha nia relevansia estratéjika, nebé sei habelar mos ba Ataúro ho partes seluk, iha ita-nia país.
Exelênsias,
Filosofia e orie ta Go er o ida e e, aka ia ai husi IV Go er o, ou, ho liafua
seluk, ami simu knar atu kontinua implementa programas no refor as e la o ho susesu.
Kontinuidade husu korresaun permanente ba mekanismus aktuasaun nian, no ba sistemas trabalhu no mós aperfeisoamentu iha metodolojias no iha operasionalidade administrasaun ho jestaun nian.
Orsamentu nebé, ohin, ha u ai apreze ta ba Parlamentu Nasional, tetu didi ak o a
objetivus polítika makroekonómika nian no sai ha esa e presau fi a seira husi uat e e
ami propoen, atu halo iha kurtu prazu, hodi u e e, a diu o lo gu prazu, ele halakon
moris-kiak iha Timor-Leste.
Nee dezafiu toda ida, nebé rekere krescimentu ekonómiku forte, ligadu ho
infra-estruturas e di ak ho rekursus u a us kualifikadus. Ko kretizasau o jeti us hirak e e sei
husu ka ezije i esti e tu pú liku e e oot.
Milagres ekonómikus, nebé mosu iha 2a. metade sékulu pasadu, no balun mak la iha rekursus naturais relevantes, hatudu konsistênsia, nebé orientada ba investimentu públiku, ba kriasaun kondisoens bázikas kona-ba jerasaun fontes rikeza sira-seluk, hodi mantein krescimentu kontinuadu, ho díjitus rua, no dezafia inflasaun nebé mos ho díjitus rua. Pergunta
Page 10 of 110
Maibé, dilema loloos ba sira mak, se sira tenki pára ho programas dezenvolvimentu hodi fó liu atensaun ba inflasaun, ou, se sira tenki esforsa atu labele husik inflasaun haksoit aas liu, no sem kontrolu, enkuantu sira kontinua nafatin ho programas dezenvolvimentu, nebé husu hela investimentu públikus boot.
Orsamentu ba 2013 ninia partikularidade maka, investe iha polítikas foun, nebé bazeia
ba Programas V Governu no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, no reforsa investimentu iha
polítikas nebé hahú ona iha tinan sira uluk, e lori du i País e e a esta ilidade e eti , a jestau asu tus Estadu ia e e di ak liu o a arra ke eko ó iku.
Timor-Leste iha rikusoin nebé boot tebetebes kona-ba rekursus naturais, liuliu petróleu
ho gás. Ita hotu hatene katak rekursus hirak e e la renováveis, ai os ha esa ha u
hatete o a iha Parla e tu e e, ita presiza te ete es utiliza rekursus hirak e e hodi dezenvolve país, atu iha futuru nebé bele badak no bele naruk, ita konsegue ekonomia ida nebé la dependente ona ba setor petrolíferu.
Husi kedas I Governu, ita hotu assume kompromisu ba Povu Timor tomak, katak sei utiliza osan husi reseitas petrolíferas ho forma sustentável, ho objetivu atu proteje jerasoens
aban- ai rua ia . Ta a e e o a ida e e, ak Parlamentu Nasional autoriza halo
diversifikasaun ba investimentu husi Fundu Petrolíferu.
Iha ter us fi a seirus, e e sig ifika katak ita har , iha orizo te, perspeti a ida a
futuru, kona-ba dekréscimu husi total despezas públikas, no signifika mos katak tenki hahú, daudauk ona, limita krescimentu abuzivu kona-ba despezas korrentes - dezafiu ida nebé koloka ba administrasaun públika tomak, hodi la haluha katak instituisoens Estadu iha hela sira nia
prosesu krescimentu rasik. Tan-né mak, Governu ida nee komprometidu atu hadi a prestasau
servisus ba povu no atu korriji irregularidades jestaun nian, hodi hetan estabilizasaun orsamental iha despezas korrentes.
Só orientadus iha pensamentu kona- a ko strusau o ko solidasau , ak ita ele
garante, husi parte ida no iha médiu prazu, atu jera ka kria reseitas doméstikas, hodi finansia persentajen nebé boot liu husi despezas Estadu nian no, husi parte seluk, atu atrai investimentus iha setores produtivus, nebé bele fó liután benefísius ba timoroan tomak.
O sa e tu Estadu a via iliza dezíg iu, ka ha oi o haka ak, ida e’e ho fo a
ida nebé prudente.
Page 11 of 110
O sa e tu Estadu ida e’e, o sa e tu ida e ekili adu.
Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional Suas Exelênsias
Señores Deputadus,
Iha debate kona- a OJE ia , e e ohi ita hahú, ha u te ki loke, a
konsiderasaun, susesus ho konkretizasoens nebé hetan ona, husi polítikas no orsamentus
e e i ple e ta iha tinan sira uluk.
Bainhira ita fila pájina kona-ba primeira dékada, núdar Nasaun independente, ita labele haluha atu rekoñese katak, maski ho obstákulus, ita bele harii duni arkitetura polítika no
i stitusio al ida ke eti te es, e e hatúr o a estabilidade sosial.
Ti a ida e e, Ti or-Leste ta a iha ko ju tura ida e e difere te, espesial. Iha ti a
kotuk, ita asiste momentus markantes rua, núdar experiênsia hanesan Nasaun soberana - husi
parte ida, ita liuhusi epizódiu eleitoral ida e e ai hametin liután ita-nia demokrasia; husi parte seluk, ita asiste desmobilizasaun ba Misaun Nasoens Unidas nian no ba Forsas Internasionais Estabilizasaun, hodi konfirma katak ita prontu atu assume, mesak ona, lideransa ba ita nia destinu.
Ita-nia kompromisu atu garante klima paz no seguransa, la monu ba rai, tanba
Timor-Leste ohin loron sai hanesan promesa ba dezenvolvimentu.
Progresu, tuir dalan dezenvolvimentu, bele sukat ho formas barak. Forma ida mak
kres i e tu eko ó iku, e e ta a dia kres imentu ekonómiku naun-petrolíferu ita-nia Nasaun nian, mak 11,9% hahú husi 2007!
Iha i pre sa i ter asio al, The Economist , re ista ho reputasau oot, klasifika ekonomia Timor-Leste nian hanesan sextu krescimentu nebé lais liu iha mundu. Rekoñesimentu
ida e e fó, a ita, espíritu ko fia sa o rezili sia, hodi hasoru futuru nebé hakbesik-an
daudauk. The E o o ist’ la dehan katak ita mak 6a. ekonomia mundu nian, dehan deit katak
ita deze ol e ho di ak, liu-liu iha konjuntura ekonómika mundu nian, nebé difísil.
Kres i e tu eko ó iku e e sig ifika katak iha du i ati idade eko ó ika e e oot,
iha ita-nia País. Reflete mós ezistênsia setor privadu maski sei emerjente, katak iha kriasaun
Page 12 of 110
í eis produsau e e oot liu, ha esa prudosau agríkola, o refle te perse taje e e
boot liu iha reseitas fiskais hodi suporta servisus Estadu nian. Ho liafuan badak, iha jerasaun de-rikeza.
Progresu iha nível dezenvolvimentu bele mos sukat liuhusi saúde ho edukasaun, áreas
e e Ti or-Leste rejista os progresus aka as. E tre ho , ú eru total la arik
e e atrikula au e ta % iha e si u ziku, % iha e si u seku d riu jeral o % iha
ensinu seku d riu t k iku. Ta as ortalidade i fa til tuu aka as, husi e e ate iha
kada e e oris, iha , a e e ate iha kada e e oris, e tre / , e kua tu espera sa oris sa e husi ti a . , iha , a ti a . , iha 2011.
Suas Exelênsias Señores Deputadus,
Ba jerasoe s futuras ia di ak, ka e a ita hotu agora, atu uza rekursus e e ita iha ho for a ekli rada o respo s el, ai os a isioza. Nu e e, ak V Go er u Ko stitusio al, ho prioridades a País e e é klaras tebes, sei kontinua aposta iha frentes fundamentais haat:
Dezenvolvimentu kapital sosial, hodi destaka investimentu iha kualifikasaun ba ita-nia rekursus umanus no iha edukasaun ho saúde timoroan tomak nian;
Dezenvolvimentu iha infra-estruturas bázikas;
Dezenvolvimentu ekonómiku, ho insidênsia iha agrikultura, turizmu ho indústria
petrolífera;
Konsolidasaun kuadru institusional, hodi kontinua promove boa governasaun no hahú
prosesu desentralizasaun.
Krescimentu ekonómiku só bele konsidera hanesan indikador favorável ida ba
dezenvolvimentu nacional, bainhira observa prinsípius fundamentais rua: inkluzaun no
ekuidade.
Ne e sig ifika katak ti oroa to ak te ke bele sente, direta ka indiretamente, benefísius nebé mosu no bele hetan oportunidades husi krescimentu ekonómiku né. Atu mane
ka feto, foi sa e ka katuas, hela iha Fatu ea to o Tutuala, Níti e to o Laklu ar, husi Alas ba Ataúru, atu sira agrikultores, peskadores, karpinteirus, komersiantes ka profesores.
Dezde I Governu, mak hahú halo esforsus hodi estabelese desentralizasaun
ad i istrati a o i ple e tasau a Poder Lokal. Ti a ida e e, ita sei estabelese kuadru
Page 13 of 110
bele deside hamutuk modelu ida nebé adekuadu liu ba nesesidades timororoan nian, hafoin mak hahú kria Komisoens Instaladoras Munisipais iha distritus 13.
Kriasaun Munisípius sei hakbesik administrasaun públika ba sidadauns no, la ós deit fó fatin ba partisipasaun demokrátika ida nee efeti a liu, sei pro o e prestasaun servisus públikus nebé bele impulsiona ka dudu liután krescimentu sosial no ekonómiku, estimula dezenvolvimentu setor privadu iha áreas rurais, hodi garante sustentabilidade ambiental ho
promosaun ba igualdade jéneru. No, i porta te os, ele o iliza di ak liut esforsu koleti u
kona-ba implementasaun ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu.
Programa Dezenvolvimentu Lokal, Planu Dezenvolvimentu Sukus ho Programa kona-ba
Deze ol i e tu Dese tralizadu, e e hahú iha 2010, ajuda ona administrasoens lokais no distritais atu familiariza, ka hatoman-an, ho prosedimentus, sistemas no asoens planeamentu
ia , jestau o ezekusau projetus, hodi prepara di ak liu ta ita ia País a prosesu oot
tebes kona-ba demokatizasaun nebé ho abut no kona-ba dezenvolvimentu. Sei iha tan aspetus
e e presiza korriji, ai ita ele la o o a ho ko fia sa o serteza ba iha melhoria implementasaun.
Pla ea e tu a Deze ol i e tu I tegradu Distrital, e e te i os ara PDID, ho
baze iha e peri sias e e heta , esta elese o a siste a ida ko a-ba planeamentu no
implementasaun orsamentu, iha nível distritu ho sub-distritu, e e prepara Distritus sira antesde sai ba Munisípius.
Governu sei fó ko ti uidade o hadi a jestau a fu dus boot rua – Fundu
Infra-estruturas no Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu – e e ti a e e, sei sai ha esa
objetu ba atensaun privilejiada, iha perspetiva kona-ba impaktu transversal iha sosiedade
to ak. Pilares rua e e ese siais a projetu dezenvolvimentu ekonómiku e e ekili radu o
sustentável, no mós hanesan fonte kriasaun oportunidades ba mane no feto, jovens, adultus, iha País tomak.
Tan-né, sei iha aumentu ba númeru bolsas husi Fundu ida e e. Iha 2012, ita finansia 3.256 bolsas estudu no, ti a ida e e, sei kontinua atribui bolsas de estudu, iha áreas
relevantes liu ba dezenvolvimentu País. Iha , Go er u hakarak halo estudu ida hodi hadi a
aplikasaun FDKU, ho planu ba formasaun nebé espesializada ba ona areas estratéjikas, ho
Page 14 of 110
Ita sei proporsiona nafatin formasaun profisional, ho média anual ba jovens 2.500, no sei garante katak asesu ba kapasitasaun jovens sira sei hanesan, husi kapital ho Distritus, hodi fó rekoñesimentu ba sentrus ba formasaun profisional komunitária, 20 kada tinan.
Provizaun servisus bázikus edukasaun ho saúde nian, hetan karákter prioritáriu, ba 2013.
Ami sei kontinua harii postus saúde, hodi garante katak Sukus hotu-hotu sei hetan asesu ba kuidadus esensiais, ho atensaun espesial ba hirak nebé iha áreas remotas. Ami mos sei hahú
hadi a di ak liu ta servisus iha Ospital Nasional, hodi aumenta kuidadus, nebé atu fó iha tinan hirak ai e e.
Ba edukasaun, iha planu atu konstroe pré-eskolas foun 250 no fó prioridade atu estabelese escolas tékniku-vokasional 5 iha Distritus no Institutus Politéknikus 4. Iha nesesidade premente ka urjente duni, atu kapasita jovens sira atu bele hetan empregu profisional, hodi evita katak hotu-hotu tenke mai iha Instituisoens Superiores, iha Dili, ta de it la iha alter ati a
seluk atu hetan koñesimentus, hanesan preparasaun ba sira-nia vida produtiva.
Kria rikeza, husi kriasaun empregu nebé barak, liuhusi investimentus iha setores ekonómikus, sai núdar meta atu alkansa iha 2013.
‘edusau po reza iha ós relasau aka as ho elhoria direta iha ko disoe s oris
timoroan nian, no OJE 2013 sei permite inísiu ba instalasaun sistemas bé-mós, ba 25.000 lares rurais, no fó kontinuidade ba projetu MDGs Sukus, hodi harii, iha tinan sira mai né, uma 55.000 iha agregados komunitárius iha País tomak.
Kompromisu e aka as o a, a setores ekonómikus tradisionais, hanesan
agrikultura ho peskas, sei hanesan mós atu fó impulsu ba áreas sira-seluk, nebé Timor-Leste bele sai kompetitivu tebetebes, liuliu Turizmu.
Tinan ida ne'e, iha planu atu harí Sentru Formasaun ida iha Turizmu no Otelaria, no atu estabelese Sentrus Informasaun Turístika foun rua, iha Batugade no iha Díli. Liuhusi unidade implementasaun, sei prepara atu estabelese Akademia de Artes, Kultura no Indústrias Kriativas ida, sei konklui, husi total nen, Sentru Kultural Rejional foun ida no hakat ba estabelesimentu Biblioteka, Muzeu ho Sentru Kultural iha Díli, e e hetan ona rai. Nu e e os, sei kontinua halo trabalhus de identifikasaun ba patrimóniu kultural timornian.
Page 15 of 110
prazu, setor e e bele asume protagonizmu boot liu iha dezenvolvimentu Timor-Leste.
Inkluzaun Sekretaria Estadu de Apoiu no Promosaun Setor Privadu nian, iha Orgânika V Governu Konstitusional, la ós deit nesesária maibé oportuna duni.
Maibé infra-estruturas mós tenke responde ba nesesidades husi komponentes
eko ó ikus país ia , o ida e e ak ezije atu hahú ho s riu ko strusau estradas asio ais.
Husi parte seluk, aposta boot iha Kosta Sul ho infra-estruturas lubun boot ida iha área refinaria no petrokí ika, o os ias ko u ikasau hodi ser e setor e e, la o daudau o a, hodi
asegura katak nia potensial ekonómiku sei la husik ka la aproveita.
Governu prevê, to o fi al a datu, esta elesi e tu Parserias Públiku-Privadas 7,
e e sei kontribui ba objetivus dezenvolvimentu nasional.
Ti a ida e e, projetus Parserias Públiku-Privadus rua mak sei hahú nia konstrusaun: expansaun Aeroportu Prezidente Nicolau Lobato ho Portu Tibar. Portu Dili la aguenta ona ho fluxu mercadoria nebé boot, hodi sai mós kauza ida ba subida de presus ba beins konsumu,
ta a de ora iha atrakaje , uat ke la ele du i e ita ho ko disoe s atuais. átu fó ha oi de it
katak, semanas balun antes de Natal, kargeirus 24 mak hein hela iha tasi Dili nian, no balun até seidauk consegue deskarrega sira nia merkadoria.
“ó hadi’a tiha jestau ad i ist ativa o fi a sei a país ia , ak ele ga a te oa
governasaun.
Nu e e, Go er u sei fó liu ate sau iha asist sia a i stituisoe s Estadu, atu sira ele haka as-an kona-ba rigor, transparênsia no responsabilidade. Sekretaria Estadu ba Fortalesimentu Institusional sei hala o auditoria ba dezempeñu no hala o fiskalizasaun susesiva, ba liñas ministeriais hotu, hodi promove kapasitasaun operasional iha administrasaun públika.
Hanesa e e mos, Ministériu Finansas sei kontinua fó formasaun iha áreas aprovizionamentu, jestaun kontratus, prosedimentus legais no administrativus no kontinua reporta publikamente desizoens polítikas Governu nian, inkluzivamente iha áreas Orsamentu, Ajuda, Aprovizionamentu no Rezultadus, liuhusi Portal Transparênsia.
Governu defende korresaun konstante ba sistemas no prosesu, no mós korresaun ba polítikas, bain-hira hatudu katak i efisie tes ka ho frajilidades. Ne e i plika fiskalizasau
e e ko sta te o, ta a razau ida e e, ak sei esta elese Ko isau ida hodi a aliza o
Page 16 of 110
Komisaun nia servisu sei inklui produsaun relatórius ho análizes kona-ba despeza, hanesan kona-ba Fundu Infra-estruturas nian, Programa Dezenvolvimentu Dexentralizadu I no II nian no kona-ba temas seluk tan, hodi haré ba sustentabilidade, iha tempu naruk, kona-ba polítikas sosiais ho mós estudus seluktán relasiona ho impaktu ekonómiku.
Governu kontinua komprometidu tebes ho Boa Governasaun. Dezempeñu iha área ida
e e, husi i situisoe s to ak Estadu ia , rekoñesidu o a iha í dise Persepsoe s ko a-ba
Korrupsau husi Tra spar sia I ter asio al, iha , e e sa e pozisoe s , iha
klasifikasaun organizasaun e e ia – elhoria e e oot te ete es, ai la ele halo ita
hamamar fali ita-nia esforsus.
Suas Exelênsias Señoras no Señores,
Governu konsciente katak ita ia kres i e tu eko ó iku e e aka as la ha utuk
ho i flasau e e aas, to o , % iha Dezembru 2011, no tuun hikas fali hodi estabiliza besik 11%.
Ita hotu hatene katak aumentu iha presus sasán, liu-liu alimentares, reduz timoroan
sira nia kbiit sosa ka poder de kompra. Ami rekoñese os katak i flasau e e aas au e ta
kustus material nian no provoka difikuldades ba emprezas iha Timor-Leste, hodi prejudika
kualidade servisu iha ia relasau ho gañus e e lejiti a e te sira iha direitu. á i rekoñese
os katak i flasau hasa e kustus a Bei s o “er isus ho a Kapital Me or ia , e ebé Estadu sosa.
Ta a razoe s hirak e e, ak Go er u ko pro etidu te ete es atu hatuu i flasau o, a ida e e, sei ko ti ua rejista, o itoriza o a aliza didi ak i flasau .
Mai , kauzas i flasau e e ko pleksas o kauzas sira ele uda ho tempu. Ho
resesau u dial o ia efeitus to o agora, dólar a erika u tuu aka as ko para ho oedas
husi ita-nia parseirus komersiais, hanesan Indonézia ho Austrália, hodi aumenta kustu ba importasoens. Aumentus iha presus internasionais hahán nian, tanba mudansas klimátikas, no mos iha matérias primas, ko tri ui os a i flasau iha te pu kotuk. Kauzas hirak e e, no
os petróleu foli e e sa e, ta a rezultadu husi fu u ka ha esa resposta a sa soe s
ekonómikas, Governu (nebé deit) sei la bele kontrola.
Kauza inflasaun ida seluk iha Timor-Leste, mak relasaun entre kuantidade osan ho
Page 17 of 110
persistente, sukat ho tempu, atu aumenta produsaun beins iha país, tanba la iha solusaun májika ba né.
Nuné, Timor-Leste presiza produz liután. Orsa e tu ida e e fó prioridade a
agrikultura. Investimentu ida nebé boot (husi setor públiku no sector privadu) iha setor agrikultura, pekuária no peska, mak bele kontribui ba aumentu produsaun iha kurtu no médiu prazu.
Governu hakarak fasilita estabelesimentu emprezas foun hodi kria
incubadoras-de-e princubadoras-de-ezas o kria alkau ú iku , incubadoras-de-e sincubadoras-de-ei si plifi a o ha incubadoras-de-e us tincubadoras-de-e pu a rincubadoras-de-ejistus. “incubadoras-de-ei fó
mos apoiu ba pekenas no mikro emprezas, kooperativas ho grupus industriais no komersiais hodi potensia kriasaun empregu no estimula setores produtivus diversifikadus.
Só aumentu produtividade, ezistênsia maun-de-obra kualifikada no kompetitividade
empresarial, mak bele suporta krescimentu ekonómiku e e sólidu, a tempu naruk, no bele
reduz no estabiliza inflasaun. Maibé, husi parte Governu, tanba estabelesimentu prioridades
e e tau iha Orsamentu Estadu ba 2013, mak ami sei halo buat hotu atu inflasaun bele tuun ba 8% nia ókos.
Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional Suas Exelênsias
Vises-Prezidentes Parlamentu Nasional Suas Exelênsias
Señores Deputadus Señoras no señores,
Iha 2013, ita sei investe total osan dolar $1.797,52 milhoens ba nesesidades País nian,
hodi fó prioridade ba Infra-estruturas, ba Agrikultura, ba Saúde no ba Edukasaun.
Kompara ho uluk, ami aumenta investimentu iha agrikultura ba 28%, iha edukasaun ba
12% no iha saúde ba 15%.
Orsamentu Estadu ba 2013 prevê atu investe $892 milhoens iha kapital
dezen ol i e tu, husi e e $753 milloens a projetus pluria uais e e oot iha Fu du I fra
Page 18 of 110
Progra as tolu e e oot liu iha Fu du I fra-estruturas mak hanesan: 1. Eletrisidade ($173,9 milloens)
Iha 2013, ita sei konklui trabalhus iha Betanu o re ata, u e e, ko strusau ‘ede
Nasional Transmisaun no Distribuisaun. Melhoria iha jerasaun no fornesimentu eletrisidade mak sei suporta krescimentu ekonómiku nebé forte, atu mikro no pekenas emprezas, iha
interior, ka dias o gra des i dústrias eebé sei mosu.
Erru boot ida hotu iha tinan sanulu ba konstrusaun Estadu, mak ita la iha kultura
a ute sau o, atu ele korriji ida e e, a i aloka $10 milloens iha kategoria Beins no Servisus ba Ministériu kompetente, atu bele garante funsionamentu no manutensaun ba Sentral Elétrika Hera no ba sub-estasoens lubuk ida. Aumentu iha produsaun eletrisidade, husi sentrais-elétrikas Hera ho Betanu, nudar faktor ida atu impulsiona, ka dudu indústria, implika
ko su u ko ustí el e e oot liu o, a ida e e, ami prevê ona $117,8 milhoens.
2. Estradas ($116 milloens)
Go er u deter i adu atu halo estradas ho kualidade di ak iha País to ak, atu fasilita tra sporte a e a ho erkadorias, hodi reduz os kustus a ei s e e produz.
Além de konstrusaun estradas e e pre o a iha Fu du I fra-estruturas, prepara
daudaun konstrusaun estrada Díli – Manatutu – Baukau no estrada Díli – Likisá – Tibar – Er era. O ras hirak e e sei fi a sia liuhusi progra a e pr sti us, husi JICá o Ba ku
Aziátiku Dezenvolvimentu.
Governu sei investe besik $44 milhoens iha programa empréstimu, nebé finansia
projetus ho ta as retor u eko ó iku e s. Ta a juru ka fu a husi e pr sti us rua e e, ki ik liudook re di e tu e pre o a husi i esti e tus Fu du Petrolíferu ian. Ami sei kontinua estuda, ho instituisoens finanseiras no ho paízes balun, kona-ba viabilidade
empréstimus sira-seluk ba konstrusaun projetus boot, inklui estradas, hanesan Aileu – Ainaru –
Maubise no Manatutu – Natarbora.
3. Tasi Mane ($139 milloens)
Ho kriasaun Kompañia Nasional, TIMOR GAP, konsegue duni fó impulso ba preparasaun
Page 19 of 110
Base. Iha 1 Fevereiru foin liu ba, asina ona, iha Dili, Memorandu Entendimentu entre TIMOR GAP ho PPT estatal, husi Tailândia.
$139 milhoensseluk, e e i klui iha kategoria kapital deze ol i e tu, husi Fu du
Konsolidadu Timor-Leste, sei finansia dezenvolvimentu infra-estruturas ho eskala ki ik, hanesan konstrusaun instalasoens ensinu no saúde nian, sistemas abastesimentu bee,
sa ea e tu ho irrigasau , tuir esesidades lokais. Projetus hirak e e sei adjudika a e prezas
konstrusaun sivil timoroan sira nian, hodi nuné bele fomenta dezenvolvimentu lokal no rai hela lukrus iha ita nia Rai laran.
Investimentu $68,2 milhoens, liuhusi PDID, sei kontinua promove konstrusaun infra-estruturas iha País tomak, hodi fó resposta ba nesesidades bázikas populasoens sira-nian, ho forma justa no inkluziva, liu husi partisipasaun ativa husi sidadauns no líderes lokais.
Ha u hakarak i for a a disti tus deputadus, katak a Orsa e tu Jeral Estadu , a i só ko sidera elejí eis projetus kapital deze ol i e tu e satisfaz krit rius tuir ai e e:
Sertifikasaun husi Diresaun Terras no Propriedades kona- ba uzu rai;
ápro asau a dezeñu o BoQ s husi áDN; o
Aprovasaun husi Komisaun Polítika ba Revizaun Orsamentu.
Nu e e, a i ko ta katak ele gara te elhoria a ta as ezekusau iha projetus i fra -estruturas nian.
Exelênsias,
Señoras no Señores,
Governu determinadu atu fomenta produsaun agríkola. Melhoria iha produsaun
agrí ola, ese sial te es, hodi ha e us i portasau o hadi a segura sa ali e tar, e kua tu ita halo daudau estudu kle a ko a-ba mal-nutrisaun, hodi haré ba kalorias husi ita nia produtus, atu bele insentiva dieta alimentar foun ida iha ita-nia sosiedade.
Orsamentu Estadu ba 2013 prevê, iha kategoria Bens no Servisus, $3 milhoens hodi
sosa fi i, e sei ko tri ui atu hasa e olu e o alor produsau agríkola. Fu du I
fra-estruturas inklui serkade $10 milhoens ba projetus agríkolas, liuliu ba konstrusaun no
super izau eske as irrigasau ia , e e sei ko tri ui os hodi hadi a produtividade agríkola.
Page 20 of 110
Ba dahuluk, mak implementasaun rejime karreira foun ba profisionais saúde, ho
aumentu iha despeza ba Salárius no Vensimentus ho valor $21 milhoens. ‘eji e ida e e sei
aumenta remunerasoens profisionais saúde nian, ho ona kualifikasoens apropriadas.
Entretantu, Go er u sei ko ti ua ezije aka as liut , atu profisio ais saúde respo de didi ak
a i se ti us hirak e e hotu o hatudu zelu, dedikasau , u a iz u iha kumprimentu sira-nia
deveres. Go er u sei e prega o ko pe sa didi ak os profisio ais for adus foun, nebé fila
husi Ku a. Ho profisio ais saúde e e oti adus o kualifikadus, ak ele o a hadi a
kualidade kuidadus saúde iha Timor-Leste, ba tempu badak.
Ba daruak, ami aumenta orsamentu hodi sosa ai-moruk ba $7 milhoens, nebé sei
kontribui atu hadi a kuidadus o hadi a rezultadus iha rea saúde.
Ba datoluk, aloka mós $5 milhoens dolares hodi sosa ekipamentu médiku, inklui
iluminasaun no mezas ba sala operasoens, máquinas ba anestezia, máquina ba monitorizasaun kardíaka, desfibrilador ida ho ekipamentus médikus seluktán.
Edukasaun hanesan fator fundamental seluk ida tan, iha dezenvolvimentu Nasaun
nian. Governu sei fó ate sau e di ak a Progra a Edukasaun ba E a Hotu , ha esa
asaun konkreta ba inisiativa Sekretáriu-Jeral Nasoens Unidas, ha ara Edukasau , Uluk. Ha u
fiar ita hotu konkorda katak labarik hotu-hotu te ke si u edukasau ida e e di ak o katak
maun-de-obra nebé matenek sei sai maun-de-obra nebé produtiva. Progresus balun iha tiha
ona no ami empenhados atu progride nafati , hodi hadi a edukasau iha Ti or-Leste.
Kualidade iha e si u sai ha esa fator deter i a te a rezultadus e di ak iha setor edukati u. Nu e e, Governu sei kontinua halo buat hotu, atu bele asegura kualidade
ensinu, hahú husi ensinu báziku ba to o nível instituisoens ensinu superior. Governu konsciente
katak la iha ema ida mak bele sente satisfeitu ho deit kuantidade formadus, nebé hotu tinan-tinan, bainhira kualidade ensinu sei dook husi expetativas no bain-hira ezije inan-aman sira hasai osan barak, ho sacrifisius oi-oin atu ele gara te futuru di ak a sira nia oan.
Orsamentu Estadu ba 2013 inklui medidas atu aumenta salárius grupus fundamentais
edukadores sira- ia . Nu e e, orsa e tu a sal rius o e si e tus a UNTL, au e ta a
$7,6 milhoens, tanba estatutu karreira foun ba profisionais ensinu superior. Ita mós sei selu
sal rios para professores sira e , to o agora, ha ori hela ho regi e olu tariado.
Husi parte seluk, osan $42 milhoens alokadus iha Fundu Dezenvolvimentu Kapital
Page 21 of 110
Téknika ho tipus formasaun sira-seluk iha setores fundamentais, sei forma no kapasita ita-nia rekursus umanus atu bele sai protagonistas dezenvolvimentu nasional nian.
Tina ida e e, ita sei ko ti ua investe iha polítikas sosiais hodi hadi a afati
kondisoens moris timoroan nian. Investe iha ema, liu-liu a sira e e k iit laek liu, e e ha esa o rigasau oral Estadu ia . Ba ida e e ak, a i aloka $236,5 milhoens iha
kategoria Tra sfer sias Pú likas, e e ko pree de:
$84,8 milhoens, hodi halo pagamentu hanesan benefísius pessoais ba Kombatentes Libertasaun Nasional.
$38,2 milhoens, hodi halo pagamentu fula-fulann ba ita- ia idozus ho sira e e la iha
duni kbiit atu halo servisu.
$18 milhoens, hodi fo tulun ba ONGs ho Organizasoens Relijiozas, nebé promove atividades kulturais no relijiozas, hodi kontribui ba bein-estar sosial, kultural no espiritual timoroan sira nian.
$10,5 milhoens, hodi finansia programa osa a ser isu “EPFOPE ia , hodi ko tri ui
ba redusaun dezempregu.
$8 milhoens, hodi finansia Programa Nasional Dezenvolvimentu Sukus, nebé envolve diretamente komunidades iha sira-nia dezenvolvimentu rasik.
$3,7 milhoens, hodi halo pagamentu pensoens ba funsionárius públikus sira, tuir Lei nebé aprova ona.
$3 milhoens, ba kompensasoens kona-ba rai.
$5 milhoens, hodi fi a sia Progra a Ita Nia ‘ai .
Ikus liu, Go er u sei ko ti ua i este iha setores fu da e tais, e e ko tri ui a
konsolidasaun ita-nia Estadu de-direitu demokrátiku.
Pre o a, ti a e e, atu au e ta orsa e tu a “al rius o Ve si e tus PNTL ia
ba $13.6 milloens, hodi u ele e prega ta polísias e e sei gara te segura sa País ia .
Ami sei halo mos aumentu ba orsamentu Salárius no Vensimentus F-FDTL nian ba 7,9 milloens,
Page 22 of 110
Ligadu ho i esti e tu ida e e, iha o a er a $1,3 milhoens atu sosa mobiliáriu ba
abitasoens soldadus ho polísias sira-nian iha País tomak no $1,2 milhoens atu sosa veíkulus ho
ekipa e tus hodi hadi a segura sa, ha esa liuliu aeroportu.
Ita mós labele haluha ita nia polítika externa, liu-liu iha faze ida e e Ázia ko ti ua
sai hanesan rejiaun ho krescimentu lais liuhotu iha mundu tomak, hodi dudu krescimentu
eko o ias e e e erje tes o iha deze ol i e tu lara . Ti or-Leste lokalizadu, lolós kedas, iha rejiaun ida nebé estratejikamente privilejiada.
Ti a ida e e, alei de harii E ai adas fou rua, ida iha ‘ei u U idu o ida iha No a )el dia, ho ko suladus iha Dar i ho áta ua, e e hodi au e ta osa $9,1 milhoens iha salárius no vensimentus, iha Ministérius dos Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, ita sei investe mos iha aspetus fundamentais sira-seluk hanesan:
Estabelesimentu Unidade ida nebé sei dezenvolve trabalhus preparatórius, hodi asume
prezidênsia CPLP nian iha 2014-2016, nebé sei relevante liután tanba atu koko ita-nia kapasidades organizasaun ba ita nia integrasaun plena iha ASEAN.
Prepara estabelesimentu Sentru Estudus Diplomátikus, hodi forma no kapasita
diplomatas timoroan sira.
Intensifika prosesu delimitasaun fronteiras marítimas no terrestres.
Ko ti ua prezide g + o pro o e Estadus fr geis iha sira-nia dezígniu koletivu kona-ba dezenvolvimentu.
Partisipasaun iha Painel Altu Nível kona-ba Ajenda Dezenvolvimentu pós- , e e
Ministra Finansas mak reprezenta.
Esforsu a diplo asia ho i tegrasau rejio al o i ter asio al ida e e, iha diu o
Page 23 of 110 Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional Suas Exelênsias
Vises-Prezidentes Parlamentu Nasional Suas Exelênsias
Señores Deputadus Señoras no señores,
Iha Orsamentu Estadu ba 2013, Governu explika klaramente oinsá sei selu
investimentus hotu-hotu. Reseitas domésticas, ami estima ba $146 milhoens a . Ne e
implica iha aumentu 9%, kompara ho 2012.
Objetivu ita hotu nian mak oinsá consegue katak esforsu orsamental bele hamenus
o a husi Fu du Petrolíferu o, a ida e e, a i sei prepara refor a a ra je te ida hodi u e e
bele alarga baze fiskal no aumenta reseitas ba Estadu. Iha períodu mandatu ida né nian, prevê
katak refor a e e sei per ite au e ta reseitas do stikas Estadu ia husi $134 milhoens,
iha 2012, ba $218,4 milhoens, iha 2017.
Diferensa entre reseitas doméstikas ho despezas besik $1.651 milhoens. Diferensa ida
e e heta suporta liuhusi le a ta e tus husi Fu du Petrolíferu, husi uza osa e e iha hela
iha kontas Governu nian no husi empréstimus.
Orsamentu Estadu ba 2013 inklui $1.198 milhoens iha levantamentus husi Fundu
Petrolíferu. Ne e sig ifi a katak tuu aka as, ko para ho le a ta e tu $1.495 milhoens iha
. Di i uisau iha o ta te osa e e foti husi Fu du Petrolíferu hatudu katak Go er u
empeñadu duni, kona-ba aspetus prudênsia fiskal no sustentabilidade.
Nu e e os ta as ezekusau orsa e tal au e ta du i dezde . Iha , aski
ami seidauk iha kondisoens atu fó valores finais, hodi konsidera katak kontas seidauk audita,
a i pre ezekusu orça e tal, ho osa e sai , serkade % husi Fu du Ko solidadu Timor-Leste nian.
Karik ita kontabiliza ezekusaun Fundus Espesiais, taxa ezekusaun global, mos ho osan
e sai, pre o a katak sei to o %.
Ami rekoñese katak taxa ezekusaun husi Fundus Espesiais, liu-liu Fundu
Infra-estruturas, la korresponde ho ida e e pre iha i ísiu, hodi ko sidera frajilidade e e sei
Page 24 of 110
selukt e e Go er u la ele ko trola. Mai , ho korresau a siste a e a i
implementa daudaun no introdusaun polítikas foun, ami fiar metin katak, iha 2013, ami sei
hakat liu sasadik ida e e.
Hanesan konkluzaun, Suas Exelênsias,
Señoras no Señores, Povu Timor-Leste,
Ohin loron no liu uluk, Ita hotu mak sai Responsáveis ba Dala e’e ita haka ak a ita-nia País!
Ita- ia a isau a deze ol i e tu, ou di ak liu, ita-nia dever moral atu reduz no halakon pobreza iha ita-nia Povu, ezije polítikas sustentáveis konsertadas, ezije planu no ezije responsabilidade.
Governu e e ha u iha de er atu efia, oferese ia ko pro isu atu ko kretiza
lala ok ka perkursu a deze ol i e tu, ho susesu.
Deze ol i e tu sei ezije te pu! Ita te ke la o hakat ida-ida iha jor ada aruk ida e e, hodi haree hikas fali ka re dala e e ita liu o a, hodi korrije , ai hira presiza, rit u hakat ia o rea alia ei eik ka ko sta te e te dala e e ita seidauk perkorre.
Iha esforsu koleti u ida e e, la ele iha e a ida aka husik hela iha kotuk o, uitu
-menus, provoka fali sidi- o u a ko pa heirus seluk iha iaje ida e e.
Orsamentu Jeral Estadu ba 2013, hanesan hakat importante ida tan iha jornada ida
e e. Ha u hei , porta tu, de ate e e ko struti u ko a-ba orsamentu nebé sei determina dezenvolvimentu ita-nia Povu no ita-nia Nasaun nian, iha kurtu, médiu no longu prazu.
Obrigadu barak.
Page 25 of 110
Parte 2: Deskrisaun no Análiza kona-ba Orsamentu
Estadu 2013
2.1: Sumáriu Ezekutivu
2.1.1: Introdusaun
Governu hakarak atu transforma Timor-Leste sai nasaun ho rendimentu médiu-altu ho
populasau ida e e oris seguru, saud el o ate ek iha ti a . Progra a Ki tu
Governu Konstitusional Timor-Leste nian formula polítika siraho detailú atu atinji objetivu hirak
e e. Orsa e tu Estadu ia e e atu fi a sia polítika sira e e to ak.
Tabela 2.1.1.11 hatudu Orsamentu Hun Kombinada Timor-Leste nia. Total despeza iha 2013
maka tokon $1,850.9. Orsa e tu e e ko re despeza Go er u ia toko $1,647.5 no tokon
$203.4 husi Parseiru Dezenvolvimentu sira. Kompromisu husi Pareiru Dezenvolvimentu sira la
liu % husi total orsa e tu. Ne e hatudu katak Ti or-Leste oras e e la depe de aka as a
asistênsia eksterna hodi finansia ninia programa dezenvolvimentu sira.
1
Kona- a dadus o figuras: Iha li ru orsa e tu ida e e jeralmente fo desimal ida deit ba figura sira iha tabela no
grafika, e e dala arak apreze ta iha tokon o purse tus. Dalaru a hatudu ho u erous e e la hanesan ba konta desimal wainhira ita ko ta ha utuk a total. Ida e e rezultadu husi Erro a aredo da e tu ou aku ulasau u erous a toko . Buat hirak e e ako tese ai hira ita halo esplikasau a doku e tu orsa e tu sira hodi si plifika para ita ele ko prie de ai hira hare e o le. Ida e e laos erro o ot ida ai e ida e e ha esa dala atu si plifika u erous orsa e tos e e ot. Eze plu: Projesau a e pr sti u a
2013 toó 2017 maka $ , , , $ , , , $ , , , $ , , o $ , , . Nu e e total
Page 26 of 110
Tabela 2.1.1.1: Orsamentu Hun Kombinada 2011-2017, $ tokon
* Orsamentu final 2012 depois de retifikativu no rollover ** depoisde rollover
Hun: Diresaun Nasional Orsamentu no Unidade Jestaun Parseirus Dezenvolvimentu, Ministériu Finansas, 2012
Tabela 2.1.1.2 hatudu kona-ba tabela fiskal konsolidada ba Timor-Leste. Ta ela ida e e hatudu
kona-ba despezas, reseitas, finansiamentu, indikadores ekonómikus. Governu hamenus
aka as (ba tokon $159.0) orsamentu global entre 2012 ho 2013 atu bele mantein sustentabilidade fiskal no asegura katak prokura agregada iha ekonomia konsistente ho níveis
i flasu e e ele aseita/si u. Ta a deklí iu iha total despezas, u e e au e tu iha reseitas E“I/‘“E e e oot, o redusau iha o ta te saldu kai a go er u ia sei halo
projesaun a e esu iha le a ta e tus osa husi fu du petrolíferu $ . iha . Ne e tuir du i
suste ta ilidade fiskal lo gu prazu ia . Kresi e tu eko ó iku e e aka as pre o a
Page 27 of 110
Tabela 2.1.1.2: Tabela Fiskal ho Iten s Memorandu, $ milloens
2009
* Orsamentu Final 2012 depois de retifikativu no rollover ** Depois de rollover
*** Dadus reseitas domestika ida nee uza wainhira governu halo estimasaun ba reseitas domestika ba aban bairua nian. Dadus hirak e e difere te oitua ho dadus auditoria ia .
Page 28 of 110
Despeza total iha 2013 hamutuk tokon $1647.5; e e tu 8.8% kompara ho orsamentu 2012.
Governu hamenus ona despeza total hodi kontribui ba sustentabilidade fiskal no kontrola inflasaun. Despezas Kapital no Dezenvolvimentu nian iha 2013 tun 24.3% kompara ho tinan
Diresaun Nasional Estatistika (2012). (N.B. Realiza husi Estimasaun Numerus Primeiru Preliminariu 2011 ba
Produtu Do estiku Brutu parte Despezas ia. ho ida e e Figura Produtu Do estiku Brutu a ti a -2010 iha ona Revisaun no troka hosu numerous Aktuais. Inklui mos informasaun husi parseiru dezenvolviemtu sira, Gastus Uma kain.
3
Taxa inflasaun 15.4% refere ba mudansa iha CPI ba Timor-Leste; CPI ba Timor-Leste sukat kada fulan tolu, nunee
Page 29 of 110
ba kombustível jerador sira no operasaun ho manutensaun iha mos aumenta iha 2013.
áu e tu despeza ida e e presiza du i hodi a tei o hala o afati fasilidade e erjia el trika e e foi hariiho kualidade e e diak.
2.1.4: Reseitas
Kobransa Reseita Do stika ele to o toko $ . iha . Ne e repreze ta 9.2% aumentu
ko para ho pre izau ti a ho toko $ . . áu e tu ida e e ai hosi au e tu hosi
impostu balun – rendimentus kompañias, retensaun impostu produtu industria (excise) – no
balu tun ta a ko pe sasau ho redusau iha reseitas husi progra a fa a foos.
Reseitas Doméstika Laos Minarai iha 2013 bele finansia 8.9% Despeza Total Orsamentu Estadu.
Tasa kresi e tu e e projeta, o os kresi e tu iha efisie sia ta a sig ifika katak to o 7,
total ‘eseita Do stika sei sa e to o toko $218.7.
Reseita Minarai husi Bayu-U da o Kita sa e aka as iha 2011 maibe sei tun ba tokon
$ , . iha , olok atu esta iliza te poraria e te to o . “aldu Fu du Mi arai tuir
estimasaun sei aumenta husi tokon $9,310.3 iha final 2011 ba tokon $10,776.7 iha final 2012, no ba tokon $12,787.6 iha final 2013.
2.1.5: Finansiamentu
D fise fiskal Laos Mi arai aka ‘eseita Do stika e us Despeza Total. Ne e i dikador
finanseiru/ekonómiku importante ida tanba fó indikasaun ida kona- a osa adisio al e e
presiza tuir ezijênsia despeza Governu nian atu kontribui ba ekonomia nasional. Défise Laos
Mi arai iha sei to o toko $1,501.2 D fise ida e e fi a sia oot liu hosi osa e e foti
husi Fundu Minarai, e e e ha esa ho Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) iha 2013.
E pr sti us ho alor toko $ . o osa e e la uza iha ko ta a karia Go er u ia toko
$670.6 ko tri ui os a fi a sia e tu d fise ida e e.
2.2: Revizaun Reformas Atual Jestaun Finansa Públika
2.2.1 Vizaun global Reforma Jestaun Finansa Públika
Sistema Jestaun Finansa Públika (JFP) mai husi instituisaun, lei, no infra-estrutura teknolojia
i for asau . Liu hosi siste a JFP e e ak Go er u gasta, ko ra o jere osa . “iste a ida ee foun no efetivu tebes hodi mantein kresimentu ekonómiku forte, kontrola korupsaun no presta
servisu Governu ho efisiênsia. Iha Timor-Leste siste a JFP e e efeti u i porta te hodi
Page 30 of 110
Governu implementa o a progra a refor a JFP e e lua o suste t el. Mai e progra a
refor a e e ko pleksu o ko re aspetu arak JFP ia . Ta a e e ak iha ee deskre e deit aspetu i porta te JFP ia . Doku e tu pú liku seluk t e e ele fo sai ak Pla u
Estratéjiku Mi ist riu Fi a sas ia e e hatudu detailadu liu progra a refor a to ak.
O jeti u pri sipal ho ko po e tes progra a refor a Go er u ia e e fo sai iha e e ak: a áuditoria a i postus i arai, for esi e tu doku e tasau orsa e tal e e hatudu
tra spare sia Orsa e tu Estadu, hadi a jestau despeza, d tra spar sia ho e hadi a
análiza polítika no despeza.
2.2.2 Auditoria Komprehensivu
ba Impostu Minarai
Go er u hakarak atu ko pañia i arai sira te ke selu i postu tuir lei e e defi e ona. Hosi
Deze ru , Diresau Nasio al I postus Petrolíferus DNIP hala o o a auditoria a
kompañia kona- a i postu ko pañia i arai e e hasae ko ra sa i postu toko $
milloens, inklui funan (jurus) no multa. Auditoria impostu kompañia e e la o afati ho foku i porta te atu eza i a kuaze toko $ , despeza kapitalizada e e iha relasau ho
projetu Bayu-Undan (inklui kadoras LNG/GNL nia no Darwin DLNG), Folin Transferênsia, Manan Kapital, no kuaze tokon $44,000 reseita husi kontribuinte impostu no parte relevante sira
dura te ti a fiskal to o .
Despeza kapitalizada e e asosiadu ho Projetu Kita os heta hotu auditoria fiskal. DNIP hetan tulun hosi jurista internasional no emprezas kontabilidade atu halo auditoria
komprehensivu ba projetus Bayu –Udan no Kitan.
DNIP dezenvolve no usa ona Matadalan Auditoria Foun atu halo auditoria taxa ba kompañia minarai sira. Funsionairus lokal DNIP nian kontribui ba auditoria iha tinan 2011 no membrus husi Ekipa Auditoria kontinua hasae koñesimentu funsionariu sira nian liu husi partisipasaun iha prosesu auditoria, formasoens, no seminar hodi prepara sira atu halao servisu auditoria.
átu klarifika leis ta a e e iha, go er u hasae o a desizau arak o ha osu o a
regulamentus foun ba ta a dura te periodu o . ‘egula e tus hirak ee sei tulun
Timor-Leste atu halo poupansa kuaze tokon US$ 50-100 iha tinan lima oin mai.
. . . Fo ese Doku e tu O sa e tal e’e hatudu t a spa e te e te
Polítika Governu nia
Governu halo esforsu afati hodi hadi a kualidade, os klareza o ko pree sau ko a-ba
Page 31 of 110
kedas bainhira Prezidente da Republika Promulga Lei Orsamentu Estadu). Dokumentu hirak
e e os i porta te atu to o a o jeti u hirak tuir ai e e:
Hatudu Politika Fiskal Jeral Governu nia: Livru Orsamentu 1 hatudu mos tebes kona-ba despeza, reseita no finansiamentu ba médiu prazu. Impaktu husi foti osan liu RSE hosi Fundu Minarai no sustentabilidade fiskal.
Esplika p og a a i po ta te e’e fi a sia ho despeza: Livru 2 Orsamentu hatudu
ser isu i porta te e e i ist rius sira halao ho sira-nia orsamentu.
Hatudu despezas e’e ele ko t i ui a deze volvi e tu dist itu si a: Livru
Orsa e tu hatudu distri uisau despeza distritu sira o projetu espesífiku sira e e
kontribui ba dezenvolvimentu distritu nian.
Separasaun klean (detailadu) orsamentu nia: Orsamentu Estadu hatudu tuir kapítulu, sanak (titulu), divizaun no iten sira aprezenta iha Livru 4 Orsamentu Estadu.
Esplika no analiza kona-ba kompromisu husi Parseiru Dezenvolvimentu sira: Objetivu
ida e e ele heta iha Li ru Orsa e tu Estadu.
Hatudu informasaun kona-ba Orsamentu ba programas no projetus oi-oin iha Fundu
Infra-estrutura ho Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu: Ne e ele heta iha Li ru
6 Orsamentu Estadu.
Hatudu vizau glo al ida e’e si ples, laos-téknika kona-ba orsamentu: liu husi
Ma ual “idadau a Orsa e tu Estadu .
Doku e tu hirak e e hotu ha utuk, hatudu izau glo al ko a-ba orsamentu no nia impaktu.
Relatóriu importante ida husi FMI klasifika Timor-Leste a A – klasifikasaun masimu– tamba
imformasaun komprehensivu e e i klui iha doku e tasau orsa e tal. Ne e sig ifika
katak i for asau e e Go er u tau iha doku e tu orsa e tal diak ko para ho asau arak. á a sa ta a oi , Go er u ko pro etidu o a atu liga despeza ho ati idade o hadi a
previzaun sira médiu prazu nia iha dokumentu orsamental.
. . Hadi’a Jestau Despeza
Go er u hadi a dadau jestau despeza li-liu kona-ba hametin Sistema Informasaun Jestaun
Fi a seiru “IJF ia. Li a i isteriu sira agora iha o a asesu a siste a e e o ele au e ta ko pro isus to o li ite e e orsa e tu i poe . “ira os ele heta os asesu a relatóriu sira e e hatudu i isteriu sira e e ia despeza ho osa , o rigasau , ho ko pro isu to o
agora. Aprovasaun final ba pagamentu fatura no virement (permiti tuir lei) iha orsamentu
Page 32 of 110
ala su diak e tre dese tralizasau jestau despeza a liña i isteriu sira e e halao ser isu
públiku no kontrolu ho rejistu kona-ba despeza sentralizadu iha Ministeriu Finansa.
I ple e tasau siste a ida e e fo i a a au e ta uat rua dala ida, sori ida ta as
ezekusaun sae ho hamenus risku fidusiáriu iha sorin seluk. Nunee mos sistema nee loke dalan ba oinsa halo relatóriu nakloke ba públiku liu husi portal transparênsia.
Ba médiu prazu, Governu halo ona planu atu reforsa liu tán jestaun despeza nia.
Implementasaun kompletu kona- a ódulu jestau ko tratu ida ia , e e liña i isteriu
sira simu dau-daun treinamentu, sei permite Go er u atu hate e di ak liut ai hira los ak
te ke halo paga e tus. Nu ee ele i i iza risku a d itus kurtu prazu e e ele osu ta a atraza iha paga e tu a fatura o ele per ite Go er u jere di ak liut osa go er u
iha tinan fiskal ida. Jestaun ida nee, sei permite mos Governu halo revizaun ba kontratu hodi asegura hamosu folin diak osan nia (value for money) no labele jenerozu liu ba kontrator sira.
2.2.5 Transparênsia
Governu komprometidu ona kona-ba transparênsia. Kriasaun portal transparênsia online
ha esa i stru e tu a e ida atu to o a o jeti u tra spare sia e e. Portal e e ko siste husi
Orsamentu Estadu, Ajuda Parseiru Dezenvolvimentu, Aprovizionamentu-E no resultadu
sub-portal. Sub-portal hirak e e foti dadu husi “IJF o apreze ta ho for a ida e e i terati u o
klaru hodi u e e sidadau sira hotu ele heta i for asau e e di ak liu ko a-ba polítika, aprovizionamentu no despeza estadu no ezije governu atu presta konta (akuntabilidade).
Sub-portal orsamentu nia ohin loron lao los ona. Sub-portal e e oferese asesu diretu, o
atualizadu dadu sira kona- a despeza o reseita. Ida e e fo dala a pú liku atu haree keda
oi s hala o ezekusau orsa e tu o ko ra sa reseita iha te pu e e deit iha ti a ida ia
laran. Publikasau dadu sira ha esa e e hala o tuir pr tika i ter asio al o halo Ti or-Leste
sai líder i ter asio al ida husi asau ki ak o deze ol idu ko a-ba i publikasaun dadu finanseiru sira.
Sub-portal Jestaun Ajuda nian fo sai dadu detailú kona-ba kompromisu osan no hatun osan
atual dis urse e t husi doadore sira. Ne e per ite sidadau hotu atu hate e oi sa gasta osa husi parseiru deze ol i e tu sira o oi s osa sira e e ele ko tri ui a
dezenvolvimentu iha Timor-Leste.
kona-Page 33 of 110
a ko tratu hirak e e repreze ta ka lae foli osa ia. Go er u ko pre itidu atu hadi a ú eru ko tratu sira e e rejista i o detailú sira ko a-ba kontratu ida-idak iha portal ida e e iha diu prazu .
Sub-portal Rezultadu hatudu informasaun kona- a saída los ak ko sege to o o a ho projetu
o progra a a e sira Go er u ia . Ne e loke dala a pú liku atu hate e diak liu i paktu
husi polítika Governu nia.
. . Hadi’a A áliza, Revizau o Efisi sia Despeza
Governu rekoinese katak kresi e tu eko ó iku e e forte o ha e us kiak sei depe de a
despeza e e tuir esesidades o efisie sia iha ezekusau . Ta a e e, Go er u sei halo re izau afati , kritika o hadi a polítika sira hodi asegura osa po u ia gasta didi ak. Prosesu
ha esa e e, ezije super izau í el aas. Nu e e iha ti a oi ai sei harii ko isau ida e e sei halo re izau o fo ha oi atu hadia polítika Go er u ia o despeza sira ho o jeti u atu gara te politika ho despeza sira e e ko tri ui a i ple e tasau PED. Ko isau ida e e
mak sei haree no halo revizaun ba relatóriu despeza, análiza, no fo hanoin katak Governu sei la
gasta osan arbiru deit. Iha ti a dahuluk, Ko isau e e sei: a haree fali o fo ha oi ko a-ba
relatóriu despeza Fundu Infra-estrutura; b) Haree relatóriu kona-ba despeza ba programa PDD1 no PDD2 (konsolida tiha ho programa PDID iha tinan 2013 ba oin); c) atu haree mos relatóriu
kona- a po tu sira e e ele i klui: suste ta ilidade fiskal a lo gu prazu o despeza a
sétor sosial sira; o d re izau regular a relatóriu e e Mi ist riu Fi a sas prepara ko a-ba
despeza Governu nian.
“er isu Ko isau ia e e atu ko ple e ta deit, la ós atu troka fali, ser isu sira e e hala'o
Page 34 of 110
Figura 2.3.1.1.1: Kresimentu Ekonómiku Real 2009 – 2013(%)
Hun: Diresaun Nasional Polítika Ekonomia, Ministériu Finansas, 2012 no FMI WEO, Outubru 2012
Iha projesau katak kresi e tu iha eko o ia a a sadu sira sei to o . % iha o . % iha
. Krize euro e e osu daudau sei ha osu afati i serteza o atraza rekuperasau iha Europa o erkadu sira seluk. ‘e ata tri estre dahuluk e e forte, dadu husi EU o
Reinu Unidu hatudu katak kresimentu sei neineik nafatin, no dezempregu sei aka as.
Ih aprojesau katak kresi e tu eko o iku iha asau deze ol idu sirasei sa e a . % iha o . % iha . Maski kresi e tu r pidu e e ita haree iha asau sira ha esa Xi a,
4I for asau iha sesau Eko o ia I ter asio al ai husi
Page 35 of 110
I dia ho Brazil la o ei eik, kresi e tu e e sei aas liu afatin ho kresimentu iha mundu
deze ol idu to ak, o lolos ele tulu os ho polítika e e ha osu iha ti a ia
rohan.
Tabela 2.3.1.1.1: Tasa Kresimentu Real PIB Rejional (%)
País Atual Projesaun Hun: Diresaun Nasional Polítika Ekonomia, Ministériu Finansas, 2012 no FMI WEO Outubru 2012 *Refere ba PIB Timor-Leste laos minarai
**Estimasaun preliminariu ***Tarjet
2.3.1.2: Tendênsia Folin Internasional
Iha situasau ida e e ho kresi e tu fraku o prokura uka os e us, iha projesau
katak inflasaun global sei tun husi 4.5% iha trimestre ikus tinan 2011 ba 3-3.5% iha 2012-13.
I flasau glo al tu ida e e hatudu hosi tun iha Folin Konsumidor nian tuir projesaun ba
5 Deskrisaun kona-ba oinsa presu minara iha merkadu internasional afeta ba reseitas Fundu Minarai, bele hare iha
sesaun 2.5.3 Reseitas Minarai.
6
Page 36 of 110
Oriente kait ho aumentu iha prokura (demand), tuir tempu (estasoens)7. Ein-jeral, ita hein folin
minarai sei hetan média $106 iha tinan 2012 no sei tun uitoan ba $105 iha tinan 2013. Merkadu
futuru future arkets hatudu katak foli i arai sei tu iha diu prazu. Pre izau ida e e
reflete hanoin (espetativa) kona- a ko ti uisau prokura i arai glo al e e fraku no
produsau e e au e ta husi asau sira iha OPEC o Laos-OPEC.
Folin Produtu Agrikultura
Koleitas e e tu iha EU., Europa Orie tal o Ázia “e tral kria preokupasoe s ko a-ba posibilidade hetan krize kona-ba presu aihan. Iha Julú, folin produtu agríkula internasional
tun-sa e, li-liu batar, fore-keli no trigu, ho aumenta folin fula-fula produtu alu e e sae to o %. Maski u e e, dadu ikus husi erkadu i ter asio al hatudu katak krize e e osu iha
2007-08 sei la mosu fali iha fulan hira tuir ai. ‘azau pri sipal a krize e e e e ak ta a
atar sira la produti u. Mai ti a ida e e, produsau iha Xi a, I do zia, Tail dia, Filipi as o E.U. sae o ele ko pe sa koileitas aat e e osu iha asau sira iha Ázia sira-seluk
hanesan India, Kamboja no Nepal8. Nu ee os, ko seku sia husi ailoro e e aruk te es
iha U.S./E.U. kleur liu sékulu balu (metade) iha produsaun batar, liu tiha ona9.
Ba Timor-Leste, monitorizasaun ba dinâmika folin ai-h i ter asio al e e i porta te tebes
(haree Box: Folin produtu agríkula internasional –aas o olatil ta a e olusau foli sira e e
iha impaktu boot ba inflasaun doméstika. Liu-liu todan ai-hán no hemu iha Timor-Leste ba Indise Folin Konsumidor (IFK) besik 60% husi despeza uma-kain sira, no produtus ai-hán ho hemu barak liu importa hosi liur.
7 US Energy Information Administration Short-Term Energy Outlook, September 2012. 8
FAO Cereal Supply and Demand Brief, September 2012; FAO Food Outlook, May 2012.
9