ELEKTROKARDIOGRAMA (EKG)
Elektro : Ilektriku, kardio : kurasaun/fuan.
Elektrokardiografia hanesan siensia nebe estuda kona ba aktividade ilektriku nebe iha kurasaun.
Elektrokardiograma hanesan grafiku ida nebe mak ilustra konaba gravasaun ilektriku ba kurasaun nian. Aktividade ilektriku ne’e bele grava liu husi elektrodas nebe tau/monta iha superfisial isin nian.
Elektrokardiograf mak hanesan equipamentus suporta diagnostico nebe uza barak liu iha hospital, uza hodi halo gravasaun ba aktividade ilektriku ba iha kurasaun. Prosedur nee seguru, lalais no la moras tamba realiza sem fluxo corente elektrika no la invasivo.
DEFINISAUN
EKG uza hodi detekta anormalidade iha kurasaun.
EKG uza ba gravasaun kurasaun :
◦ Fisiologia
◦ Patologia
EKG uza hodi avalia diagnostiku ba kondisaun kliniku:
◦ Hatene iha ka lae disritmia,
◦ Hatene iha ka lae problema ba formasaun impulsus,
◦ Hatene iha ka lae iskemia & infark ba miokardia ,
◦ Hatene iha ka lae hipertrofia atrium ou ventrikel,
◦ Hatene iha ka lae problema balansu ba elektrolitu prinsipalmente potasium,
◦ Infeksaun hanesan perikardite.
BENEFISIU
EKG sai hanesan sasukat ba avaliasaun tratamentu :
◦ Hatene kona ba efeitu husi aimoruk, hanesan digitalis no anti aritmia,
◦ Avalia ba funsaun pace maker (pacu jantung).
BENEFISIU
Sistema Kondusaun fuan normal
Lead EKG fahe ba tipu tuir mai :
1.
Bipolar : Lead I, II, III
2.
Unipolar Extremidade : aVR, aVL, aVF
Unipolar Perikardial : V1, V2, V3, V4, V5, V6
LEAD EKG
1. Lead Bipolar
◦
L I : grava diferensa ba potensial entre negativu RA/- & positivu LA/+
◦
L II : grava diferensa potensial entre negativu RA/- & positivu LF/ +
◦
L III : grava diferensa potensial
entre negativu LA/- & positivu LF/+
Lead I
Lead II
Lead III
2. Lead/sadapan Unipolar : Ekstremidade no Perikardial
• Lead Unipolar Ekstremidade
AVR : grava diferente ba potensial ilektriku iha RA & LA AVL : grava diferente potensial ilektriku iha LA & RA- LA AVF : grava diferente potensial ilektriku iha LF & RA- LA
Lead Unipolar Ekstremidade
• Lead Unipolar Perikardial
Grava potensial husi pontu ida (satu titik) iha superfisial thoraks/peitu :
V1 : ICS 4 lina sternal lo’os V2 : ICS 4 lina sternal karuk V3 : entre V2 & V4
V4 : ICS 5 lina midklavikula karuk
V5 : A’as hanesan V4 lina aksilaris anterior karuk
V6 : A’as hanesan V4 lina aksilaris anterio media karuk
Lead Unipolar Perikardial
Kompostu husi :
Kaixa ki’ik : 1mm X 1mm
Kaixa bo’ot : 5mm X 5mm
Velocidade gravasaun : 25mm/sec
Pontu forsa voltage : 1 milivolt= 10 mm
Lina horizontal ilustra ba tempu/horas
◦ 1mm = 1/25 sec = 0,04 sec
◦ 5mm= 5/25 sec = 0,20 sec
Lina vertikal ilustra ba voltase
• 1mm= 0,1 mv
10mm = 1 mv
Folla EKG
Cont….
Estandarte Ondas EKG
iha komponente kompleksu PQRSTU.
Gravasaun
Onda P
Ilustra ba depolarizasaun atrial
Onda P normal :
Luan < 0.12 sec
A’as < 0,3 mv
Positivu iha lead II
Negativu iha lead AVR
Ondas QRS
Ilustra ba depolarizasaun ventrikel
Ondas QRS normal :
0,06 – 0,12 sec
A’as depende ba lead
Onda Q
Defleksaun negativa primeiru akontese ba ondas QRS
Onda Q normal :
Luan < 0,04 sec
A’as < 1/3 a’as husi R
Onda Q abnormal temi Q patologis
Cont…
Ondas R
Defleksaun positivu primeiru iha ondas QRS
R geralmente positivu iha L1,L2, V5 & V6
Lead AVR, V1 & V2 ki’ik/la iha
Onda S
Defleksaun negativa depois onda R
Lead AVR & V1 onda S mais naruk (dalam)
V2 – V6 bainhira kleur liu ninia naruk (dalam)
mos redus
Onda T
Negativu iha lead AVR
Ilustra repolarizasaun ventrikel
Onda T positivu iha L1, L2, V3 & V6
Maneira Intrepeta EKG
Rhythm
Heart rate
Hipertrofi
Axis
Iskemik
Infark
Defini Ritmu
Ritmu EKG nebe normal origem impulsu mai husi nodus SA (sinus Atrial)
Normalmente definisaun ba ritmu ne’e reguler ou ireguler
Formula frekuensia HR
300/total kaixa bo’ot entre R – R
1500/total kaixa ki’ik entre R – R
EKG strip ho nia naruk 6 sec, sura total QRS depois veses 10
10 sec X 6 (R – R)
Normal 60 – 100 X/minutu
Ritmu EKG nebe normal fonte impulsu mai husi SA node ho nune’e bele hare’e iha gravasaun EKG mosu onda P nebe tuir ho kedas onda QRS .
◦ Distansia entre ondas P-QRS ida ho seluk hanesan no regular.
◦ Ritmu ne’e bolu ho naran ritmu sinus ou sinus
rhythm.
Ritmu Sinus
Ritmu : reguler
HR : 60 – 100 vezes/ minitu
Onda P : normal (< 0,12 sec), kada onda nebe tuir ho kedas ondas QRS.
Interval PR : normal (0,12 – 0,20 sec)
Onda QRS : normal (0,06 – 0,12 sec)
Kriteriu ritmu sinus
Sura no defini frekuensia HR hosi ritmu EKG (Regular no Iregular)
◦ Maneira I
Ritmu nebe regular, HR = 300/(total kaixa bo’ot R-R).
◦ Maneira II
Ritmu nebe regular, HR = 1500/(total kaixa ki’ik R-R)
◦ Maneira III
Ritmu nebe ireguler, HR = EKG 6 sec X 10
◦ Maneira IV
Ritmu nebe ireguler, HR = EKG 12 sec X
5