• Tidak ada hasil yang ditemukan

ministeroffinance welcomestatement Tt

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "ministeroffinance welcomestatement Tt"

Copied!
1
0
0

Teks penuh

(1)

Kara Leitor,    

Ho  satisfasaun  bo’ot  mak  ha’u  fo  boas  vindas  ba  site  ofisial  kona‐ba  Reuniaun  Praseiru  Dezenvolvimentu Timor‐Leste 2009 (TLDPM).  Tema ba tinan ida ne’e mak “Adeus Konflitu, Bemvindu  Dezenvolvimentu”, fraze ida ke ami,  IV Governu Konstituisional Timor‐Leste, fiar katak aprezenta barak  ba komunidade nasaun no sidadaun Timor‐Leste hotu, ami nia empeñu atu asegura ita nia sidadaun,  nasaun dame no prospera ida.    

 

TLDPM  hanesan  konferénsia  anual  ida  ho  prezensa  Governu  Timor‐Leste  no  Parseiru  Dezenvolvimentu mak hala’o iha Timor‐Leste ne’ebé konvoka atu refleta kona‐ba susesu no dezafiu  dezenvolvimentu uluk nian no,  aumesmu tempu konsidera hametin stratejia no aliñamentu  kona‐ba  inisiativa dezenvolvimentu nian maka sei implementa iha Timor‐Leste. TLDPM bolu metin kona‐ba  krensa konsagradu iha Deklarasaun Paris kona‐ba efikásia ba apoiu ne’ebé nia konstrusaun efikaz‐liu no  abranjente parseria entre Governu no parseiru dezenvolvimentu maka sei kontribui ba impaktu bo’ot  ida ba hamenus ki’iak no, konsekuentamente, garante futuru ida ne’ebé pozitivu‐liu ba povu Timor‐ Leste.      

 

Desde Dezembru 2002, TLDPM buka ba sertu fim tau importánsia ba dezenvolvimentu hodi hametin  parserias entre doador bilaterias no multilaterais no fundamentais seluk ba dezenvolvimentu husi parte  interesadu, inklui sosiedade sivil, mak opera iha nasaun ne’e.  Iha 2009 sosiedade sivil dala ida tan hetan  enkorajamentu  atu  partisipa  no  transmite  sira  nia  esperiénsia  unika  kona‐ba  dezenvolvimentu.   Partisipante sira rona lian maka reprezenta objetivu juventude sira nian, universidade sira nian no ba  dahuluk, husi setór privadu, lian ida maka laiha duvidas hodi hametin tan halo nu’usá ekonomia Timor‐ Leste kontinua metin no haburas.   

 

Hanesan  ne’e,  ho  espiritu  ba  transparénsia,  Governu  Timor‐Leste  pretende  disponilizar  dokumentasaun barak kona‐ba reuniaun ida ne’e bainhira bele.   Iha site ida ne’e, ita bele hetan  diskursu, aprezentasaun, press release no dokumentu ofisial seluk no publikasaun emitida husi Governu  no partisipante seluk iha lead‐up no durante reuniaun ida ne’e.  

 

Ha’u hakarak hato’o ha’u nia sinseru agradesimentu ba ema hotu ne’ebé asiste reuniaun Parseiru  Dezenvolvimentu foin dadauk ne’e, la’os deit ba sira nia partisipasaun , maibé ba sira nia perseveransa –  partilla husi sira nia empeñu no determinasaun hodi garante mehi no esperansa sidadaun nian ba  nasaun ida ne’e, bele realiza.  

     

Obrigadu.   

Referensi

Dokumen terkait

Funsinariu unidade rejistu SITL sei husu preguntas balu kona ba orijinal ita boot nia negosiu atu nune sira bele disidi tipu impostu ida nebe mak ita boot sei selu. Konta impostu

Karik pagamentu rendimentu hetan hosi ka mai hosi premeiu no rifa (inklui manan jogu) halo ba rezidente ida eh la’ós -rezidente ho estabelesimentu permanente iha Timor-Leste karik,

Favor kontakta Diresaun Nasional Reseita Domestiku se karik iha duvidas ruma kona ba formulariu aplikasaun, hanesan asuntu impostu ka obrigasaun impostu. Ita boot responsavel atu

Orsamentu Anual Estadu nian hatudu polítika Governu Timor-Leste nian ba tinan oin mai hodi responde ba prioridade sira: hanesan sidadaun hotu moris diak liu

D : Hanesan ita koalia kona ba situasaun depois de referendum, ita hare katak UNTAET tuir los nia responsabilidade para atu bele fo akseso ou transporte publico ba Timor atu bele

Tamba negosiu Fundu Mina-Rai nian investe iha ativus finanseiru tuir mandatu definidu ida ho vizaun atu hetan funan hosi sira nia total retornu ka aumentu valor justu, lista

Iha loron 4 fulan Fevereru 2009, Ministra Finansas husu ona ba KKI atu fó pareser kona-ba proposta hosi ABP atu kontrata Banku Pagamentu Internasional (BPI) hodi sai nudar jerente

Tuir mai, kualidade importante balun hosi diretriz ida ne’e mak hanesan tuir mai: so bele mobiliza deit empréstimus ne’ebe baseia ba projetu; ii Empréstimu tenke ekskusivamente uza atu