• Tidak ada hasil yang ditemukan

ministeroffinance welcomestatement Tt

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "ministeroffinance welcomestatement Tt"

Copied!
1
0
0

Teks penuh

(1)

Kara Leitor,    

Ho  satisfasaun  bo’ot  mak  ha’u  fo  boas  vindas  ba  site  ofisial  kona‐ba  Reuniaun  Praseiru  Dezenvolvimentu Timor‐Leste 2009 (TLDPM).  Tema ba tinan ida ne’e mak “Adeus Konflitu, Bemvindu  Dezenvolvimentu”, fraze ida ke ami,  IV Governu Konstituisional Timor‐Leste, fiar katak aprezenta barak  ba komunidade nasaun no sidadaun Timor‐Leste hotu, ami nia empeñu atu asegura ita nia sidadaun,  nasaun dame no prospera ida.    

 

TLDPM  hanesan  konferénsia  anual  ida  ho  prezensa  Governu  Timor‐Leste  no  Parseiru  Dezenvolvimentu mak hala’o iha Timor‐Leste ne’ebé konvoka atu refleta kona‐ba susesu no dezafiu  dezenvolvimentu uluk nian no,  aumesmu tempu konsidera hametin stratejia no aliñamentu  kona‐ba  inisiativa dezenvolvimentu nian maka sei implementa iha Timor‐Leste. TLDPM bolu metin kona‐ba  krensa konsagradu iha Deklarasaun Paris kona‐ba efikásia ba apoiu ne’ebé nia konstrusaun efikaz‐liu no  abranjente parseria entre Governu no parseiru dezenvolvimentu maka sei kontribui ba impaktu bo’ot  ida ba hamenus ki’iak no, konsekuentamente, garante futuru ida ne’ebé pozitivu‐liu ba povu Timor‐ Leste.      

 

Desde Dezembru 2002, TLDPM buka ba sertu fim tau importánsia ba dezenvolvimentu hodi hametin  parserias entre doador bilaterias no multilaterais no fundamentais seluk ba dezenvolvimentu husi parte  interesadu, inklui sosiedade sivil, mak opera iha nasaun ne’e.  Iha 2009 sosiedade sivil dala ida tan hetan  enkorajamentu  atu  partisipa  no  transmite  sira  nia  esperiénsia  unika  kona‐ba  dezenvolvimentu.   Partisipante sira rona lian maka reprezenta objetivu juventude sira nian, universidade sira nian no ba  dahuluk, husi setór privadu, lian ida maka laiha duvidas hodi hametin tan halo nu’usá ekonomia Timor‐ Leste kontinua metin no haburas.   

 

Hanesan  ne’e,  ho  espiritu  ba  transparénsia,  Governu  Timor‐Leste  pretende  disponilizar  dokumentasaun barak kona‐ba reuniaun ida ne’e bainhira bele.   Iha site ida ne’e, ita bele hetan  diskursu, aprezentasaun, press release no dokumentu ofisial seluk no publikasaun emitida husi Governu  no partisipante seluk iha lead‐up no durante reuniaun ida ne’e.  

 

Ha’u hakarak hato’o ha’u nia sinseru agradesimentu ba ema hotu ne’ebé asiste reuniaun Parseiru  Dezenvolvimentu foin dadauk ne’e, la’os deit ba sira nia partisipasaun , maibé ba sira nia perseveransa –  partilla husi sira nia empeñu no determinasaun hodi garante mehi no esperansa sidadaun nian ba  nasaun ida ne’e, bele realiza.  

     

Obrigadu.   

Referensi

Dokumen terkait

Negosiante sira- ne‟ebé mak iha totál faturasaun (rendimentu brutu) liu dollar tokon ida (>$1,000,000) iha tinan impostu kotuk presiza selu prestasaun Im- postu Rendimentu

Formulariu Aplikasaun TIN – Negosiu Proprietariu Laos-Residente Timor-Leste (Nota: Ema individual hanesan laos-residente se karik sira laos sidadaun Timor-Leste nian.

Orsamentu Anual Estadu nian hatudu polítika Governu Timor-Leste nian ba tinan oin mai hodi responde ba prioridade sira: hanesan sidadaun hotu moris diak liu

Iha tinan 2017 Governu foti verba husi FP liu RSE no justifika katak despeza ne’e ba interese longu- prazu Timor-Leste nian no tenki hetan aprovasaun husi Parlamentu

Taxas mais baixas iha inflasaun tinan 2013 no 2014 bele sai hanesan rezultadu husi dezaselerasaun iha despezas Governu nian iha 2013 hodi dezaselera demanda doméstika.. Husi

Refere ba karta datadu 30 Jullu 2009, Ministra husu tiha ona Konsellu Konsultivu Investimentu atu fó netik opiniaun ruma kona-ba impaktu hosi krize finanseira

Iha loron 4 fulan Fevereru 2009, Ministra Finansas husu ona ba KKI atu fó pareser kona-ba proposta hosi ABP atu kontrata Banku Pagamentu Internasional (BPI) hodi sai nudar jerente

Tuir mai, kualidade importante balun hosi diretriz ida ne’e mak hanesan tuir mai: so bele mobiliza deit empréstimus ne’ebe baseia ba projetu; ii Empréstimu tenke ekskusivamente uza atu