• Tidak ada hasil yang ditemukan

FINAL 20131022 2014 BB3 TT

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "FINAL 20131022 2014 BB3 TT"

Copied!
123
0
0

Teks penuh

(1)

2014

(2)

Gabinete da Ministra

Livru 3 - Distritus

Prefásiu

Lei Orgánika husi Ministériu Finansas espesifika responsabilidade Diresaun Nasional Orsamentu atu

foti no jere informasaun finansial ne’ebé iha relasaun ho setor públiku no publika rezultadu estatístika.

Tuir provizaun ida ne’e no atu aumenta transparénsia kona-bá finansas publikas, Ministériu Finansas

publika versaun final kona-bá dokumentu sira ne’ebé iha relasaun ho Orsamentu Jerál Estadu 2014,

ne’ebé promulga husi Sua Eselensia Prezidente da Repúblika hafoin debate iha Sesaun Plenária

Parlamentu Nasional.

Dokumentasaun husi Orsamentu Jeral Estadu 2014 hamutuk ho Lei Orsamentu, ne’ebé públika iha

Gazette, no mos produs livru orsamentu apoiu oi-oin hanesan tuir mai:

Livru 1

: Rezumu Orsamentu

Livru 2

: Planu Asaun Anuál

Livru 3

: Distritus

Livru 4

: Items liña Orsamental

Livru 5

: Parseirus Dezenvolvimentu

Livru 6

: Fundu Espesial

Livru 3 Distritu analiza detailu programa Governu ba Distritu ida-idak, to’o Sub-Distritu no Suku sira.

Livru ida ne’e aumenta transparensia orsamentu hodi informa ba sidadaun sira kona-bá planu despeza no

servisu iha distritu husi apropriasaun orsamental.

Produsaun Livru ida nee mos atu haklaken informasaun ba publiku atu hetan koiñesimentu konaba total

orsamentu no projetu sira nebe aloka ba Suku-, Sub-Distritu no Distritu.

Dokumentasaun orsamental bele hetan iha website Ministériu Finansas, www.mof.gov.tl. Perguntas

kona-bá publikasaun bele dirije ba Diretor Nasional Orsamentu, Sr. Salomão Yaquim iha e-mail:

syaquim@mof.gov.tl ka telefone +670 333 9520.

Bainhira Timor-Leste hatete

“Sai Sidadaun ida ne’ebé diak, sai héroi foun ba ita nian Nasaun”

, ita hotu

fiar katak dokumentu sira ne’e sei aumenta koiñesimentu no kompriensaun kona-bá finansa Governu

nian no bainhira disemina ba povu Timor-Leste, sosiedade sivil no Parseirus Dezenvolvimentu sira

hanesan informasaun importante kona-bá Orsamentu Estadu 2014.

Emilìa Pires

Ministra Finansas

Ministério das Finanças

  

 

(3)

2

 

Índice

PREFÁSIU

...

1

 

ÍNDICE

...

2

 

INTRODUSAUN

...

4

 

PARTE

A:

SÚMARIU

DESPEZA

PDID

NO

PNDS

IHA

DISTRITU

...

6

 

Total

 

Orsamentu

 

PDID

 

no

 

PNDS

 

ba

 

Distritu

 

...

 

6

 

PARTE

B:

SÚMARIU

ESTATISTIKA

DISTRITAL

...

8

 

Mapa

 

1:

 

Liña

 

kiak

 

Distritu

 

...

 

8

 

Mapa

 

2:

 

Hasa’e

 

kualidade

 

Be’e

 

Mos

 

iha

 

Distritu

 

...

 

9

 

Mapa

 

3:

  

Hadi’a

 

Saneamentu

 

Báziku

 

iha

 

Distritu

 

...

 

10

 

Mapa

 

4:

 

Uma

 

Kain

 

ba

 

produsaun

 

agrikula

 

iha

 

Distritu

 

...

 

11

 

Mapa

 

5:

 

Inskrisaun

 

Neto

 

Ensinu

 

Primáriu

 

iha

 

Distritu

 

...

 

12

 

Mapa

 

6:

 

Proporsaun

 

Populasaun

 

ne’ebe

 

ekonomia

 

ladun

 

diak

 

...

 

13

 

PARTE

C

:

PERFIL

NO

ORSAMENTU

BA

DISTRITU

IHA

PDID

HO

PNDS

...

14

 

1.

 

District

 

Aileu

 

...

 

14

 

2.

 

Distritu

 

Ainaro

 

...

 

22

 

3.

 

Distritu

 

Baucau

 

...

 

29

 

4.

 

 

Distritu

 

Bobonaro

 

...

 

38

 

5.

 

 

Distritu

 

Cova

Lima

 

...

 

47

 

6.

 

Distritu

 

Dili

 

...

 

55

 

7.

 

 

Distritu

 

Ermera

 

...

 

64

 

8.

 

Distritu

 

Laútem

 

...

 

73

 

9.

 

Distritu

 

Liquiça

 

...

 

80

 

10.

 

Distritu

 

Manatuto...

 

88

 

(4)

3

 

12.

 

Distritu

 

Oecusse

 

...

 

102

 

13.

 

 

Distritu

 

Viqueque

 

...

 

109

 

Projetus

 

Liñas

 

Ministeriais

 

...

 

116

 

(5)

4

 

Introdusaun

Livru Nu. 3 Orsamentu Jeral Estadu 2014 ne’e hatudu Orsamentu Estadu tuir distritu ho orsamentu

multi-distritu (distritu rua ba leten), inklui mos informasaun badak konaba distritu hanesan :

populasaun, funsionáriu governu, fasilidades saúde no edukasaun, idosu no invalidu sira, Bolsa da Mãe,

Kombatente Libertasaun Nasional no benifisiariu ba Mártire sira, ho despesa Parseiruss

Dezenvolvimentu iha distritu sira tuir Ministeriu/Ajensia.

Iha tinan 2014, V Governu Konstitusional

haforsa liu tan ninia esforsu ba desenvolvimentu lokal nudar

dalan ida atu atinji metas ne’ebe hatúr ona iha Planu Estratejiku Desenvolvimentu Nasional ho nune’e

halao kontinuasaun ba programa desenvolvimentu foun rua nebe deklara tiha ona hosi IV Governu liu

Resolusaun no. 1/2012 nebe hanaran Programa Nasional Desenvolvimentu Suku (PNDS) hodi troka

Programa PDL no DL no. 4/2012 konaba Programa Desenvolvimentu Integradu Distrital (PDID) nebe

sei akumula PDD 1 no 2 .

Alokasaun Orsamentu ba PNDS mai hosi Despesa Transferensia Publika iha Fundu Konsolidadu

Timor-Leste (FKTL). Alokasaun orsamentu ba Suku ida-idak depende ba kriteria hanesan total

populasaun no klasifikasaun hanesan area remota, remota liu no remota teb-tebes hosi Suku ba Kapital

Sub Distritu, Distritu no Kapital Nasaun (Dili). Ba programa ida ne’e, Ministeriu Administrasaun

Estatal liu hosi Sekretario Estado Desenvolvimento Lokal mak sei responzabiliza diretamente ba

alokasaun orsamentu Distrital tuir kriteriu sira nebe mak determina husi lei no konsulta ho Konseilu

Suku sira.

PNDS sei hakbi’it komunidade sira, sira nia Xefe no Konsellus Sukus, atu planeia no hari’i

infra-estrutura basika ne’ebe sai hanesan prioridade suku, responsavel ba resultadu no fundus ne’ebe utiliza

no atu asegura manutensaun projetus no atu nune’e projetus kontinua funsiona no oferese benefisius ba

komunidade. Komunidade presiza assistensia barak atu bele implementa no realiza mehi refere.

Ba tinan 2014 PNDS hetan alokasaun orsamentu hamutuk tokon $13.6 ho nian komposisaun ba projetu

fisiku hamutuk tokon $11.1 no tokon $2.6 ba kustus operasionais. Projetu fisiku ba tinan 2014 sei

implementa deit ba sukus 250 iha Distritus 13 ho razaun katak funsionarius/as PNDS nebe atu fó

asistensia ba implementasaun programa ne’e hamutuk 388 nebe sei rekruta hotu iha fulan Setembro

2013 no sei tun ba ajuda komunidade sira iha suku hirak nebe atu hahu implementa projetu PNDS.

Objetivu prinsipal mak atu assegura kualidade programa; fó tempu barak ba Sekretariadu PNDS atu

prepara rekursus nebe diak liu ba implementasaun programa no fó tempu sufisiente ba funsionarius/as

foun ba programa ida ne’e atu aprende liu tan antes koloka ba Sub Distritus no Sukus hotu iha territoriu

tomak Timor Leste. Kustus operasionais hetan alokasaun ba suku hotu (442) iha distirtu 13 hodi halo

preparasaun planeamentu ba programa tinan oin mai.

(6)

5

 

distritu ida-idak tuir faktores-relevante, hanesan populasaun, numeru ema kiak no seluk-seluk tan.

Instituisaun hot-hotu sei apresenta proposta Planu Kapital Desenvolvimentu liu hosi – PDID ba

Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE).

PDID akumula dotasaun – ba PDD 1 no 2 hanesan kontinuasaun PDD 2010, 2011, 2012 nebe sei

implementa husi MAE, maibe hahu husi tinan 2013 no 2014 sei implementa husi Agensia

Dezenvolvimentu Nacional (ADN). Orsamentu ida ne’e hanesan Kapital Dezenvolvimentu nebe

determina ona valor osan hosi rihun $1 to rihun $150, konsidera ba PDD I no PDD II ho valor osan

hosi rihun $151 to rihun $500, maibe projetu sira nebe ho karakteristika espesifika sei responsabiliza no

implementa husi Ministeriu/Agensia sira.

Bainhira implementa didi’ak, PDID (PDD I ho II) sei kontribui diretu ba kresimentu ekonómiku, loke

servisu no lori oportunidade barak ba distritu, sub-distritu, suku no aldeia. Nune’e dezenvolvimentu

ekonómiku mos sei aumenta iha distritu sira ne’e tuir objetivu politika governu nia.

Alen de PDID, iha distritu sira mos sei iha Projetu Anual Ministeriu/Ajensia sira ho Fundu

Infra-estrutura, maibe projetu sira ne’e sei implementa hosi nivel nasional.

Livru no. 3 mos apresenta Orsamentu Parseirus Dezenvolvimentu nebe unidade ba jestaun parseirus

Dezenvolvimentu, Ministériu Finansas kompilatuir informasaun nebe fó sai husi hosi parseirus

Dezenvolvimentu.

(7)

6

 

PARTE

A:

Súmariu

Despeza

PDID

no

PNDS

iha

Distritu

Total

Orsamentu

PDID

no

PNDS

ba

Distritu

Ba tinan 2014, governu aloka orsamentu ba PDID hamutuk tokon $76.9 (tokon $40.2 ba projetu foun

no reapropriasaun tokon $36.7 hosi PDD I & II tinan 2013). Orsamentu ba PNDS hamutuk tokon $13.6

(tokon $11.1 ba Infra-estrutura no operasional tokon $2.6). Ho ida ne’e, total despesa ba PDID no

PNDS hamutuk tokon $90.5 hanesan aprezenta iha grafiku 1 no grafiku 2 hatudu mos benefisiariu kada

populasaun tuir Distritu ida-ida.

Grafiku 1: PDID no PNDS tuir Distritus

4,546

7,138

9,214

9,110

7,387

9,286 8,199

5,186 6,002 6,973

5,869 4,433

7,202

Aileu

Ainaro

Baucau

Bobonaro

Covalima

Dili

Ermera

Lautem

Liquica

Manatuto

Manufahi

Oecusse

Viqueque

(8)

7

 

Grafiku 2: PDID no PNDS perkápita

103

121

82

99

124

40 70 87 95

163 121

68

103

Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquica Manatuto Manufahi Oecusse Viqueque

 

Grafiku 2 hatudu katak iha distritu 7 mak hetan despesas per kápita a’as hamutuk 65% (entre rihun $99

– rihun $163) hosi total despesas. Distritus sira nee mak Manatuto, Manufahi, Ainaro, Aileu, Covalima,

Viqueque no Bobonaro. Total 36% sai hanesan despesas per-kapita ba distritu seluk nebe hetan

diferensia ladun signifikante hanesan hatudu iha Grafiku 2 iha leten. Detalhus bele haree liu husi

aprezentasaun tabela tuir ne’e :

Distritus

PDID FOUN PDID Reap/Ret PNDS

TOTAL

PDD-I PDD-II TOTAL PDD-I PDD-II TOTAL Kustus

Oper.

Kustus Fisiku

TOTAL

Aileu 451 2,042 2,492 708 406 1,114 170 770 940 4,546

Ainaro 547 2,192 2,739 1,866 1,903 3,769 123 508 631 7,138

Baucau 1,031 2,542 3,573 1,214 2,595 3,809 350 1,482 1,832 9,214

Bobonaro 761 3,148 3,909 1,029 2,545 3,574 289 1,338 1,627 9,110

Covalima 519 2,460 2,978 1,642 1,779 3,421 175 813 988 7,387

Dili 289 2,565 2,854 1,264 4,681 5,945 174 313 487 9,286

Ermera 1,083 2,619 3,702 1,450 1,361 2,811 307 1,379 1,686 8,199

Lautem 516 2,094 2,610 797 935 1,732 201 643 844 5,186

Liquica 493 2,892 3,385 776 1,092 1,869 131 617 748 6,002

Manatuto 655 2,243 2,897 725 2,291 3,016 174 886 1,060 6,973

Manufahi 383 2,557 2,939 1,218 701 1,919 181 831 1,012 5,869

Oecusse 940 1,766 2,706 573 547 1,120 107 501 607 4,433

Viqueque 479 2,973 3,452 789 1,782 2,571 208 972 1,179 7,202

(9)

8

 

Sources

 National Statistic Directorate_World Bank‐ Timor‐Leste Poverty in a Young Nation_2008 Poverty headcount ratio

Percent Total

Oecusse

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Dili

Aileu Manatuto

Manufahi Ai naro

Vi queque

Lautem Baucau

T ot al

0.0 - 19.9 20.0 - 39.9 40.0 - 59.9 60.0 - 79.9 80.0 - 100.0 Missin g Value

PARTE

B:

Súmariu

Estatistika

Distrital

Mapa

1:

Liña

kiak

Distritu

Liña kiak hatudu persentajen populasaun iha distritu ho númeru sei a’as ho nian rendimentu rihun $32

kada fulan, nebe Governu konsidera populasaun hirak ne’e sei kiak.

Tuir mapa estatistika iha okos hatudu katak:

1. Distritu Manufahi hatudu liña pobreza sei a’as tebes (kor mean);

2. Distritu Manatuto, Aileu, Ainaro no Oecussi iha liña pobreza ladun diak;

(10)

9

 

 

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010 Proportion of private households using an improved drinking water source

Oecusse

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Dili

Aileu Manatuto

Manufahi Ainaro

Viqueque

Lautem Baucau

Per cent (%) 

0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00

Mapa

2:

Hasa’e

kualidade

Be’e

Mos

iha

Distritu

Estatistika ida ne’e hatudu persentajen populasaun ne’ebé simu be’e mos husi be’e matan ne’ebé di’ak.

Hadi’a bee matan inklui fonte be’e ne’ebé uza ba konstrusaun hetan protesaun hosi infeksaun, liliu

husi fezes. Be matan ba-bain ne’ebé maka hadi’a ona maka bee torneira, posu ne’ebe protejidu, posus

artezianus no halibur udan been. Fontes la hetan protesaun inklui mota, lagus, lagoas, belorin no

fonte seluk ne’ebé nakloke ba infeksaun no fahe moras hanesan tifu, kolera no dizenteria. Tuir mapa

estatistika iha okos:

1.

Iha Distritu Baucau asesu ba be’e mo’os atinji 20% - 40%;

2.

Iha Distritu Viqueque, Aileu, Ermera, Ainaro no Manufahi , 40% – 60 % asesu ba be mo’os;

3.

Iha Distritu Lautem, Liquiçá, Bobonaro, CovaLima no Oecussi, atinji 60% – 80% asesu ba Be’e

Mo’os;

4.

Distritu Dili atinji 80% -100% ba asesu Be Mo’os.

(11)

10

 

 

Mapa

3:

Hadi’a

Saneamentu

Báziku

iha

Distritu

Hadi’a fasilidade saneamentu katak atu haketak foer no hasai husi ema husi kontaktu ba ema fali.

Ne’e inklui deskarga sintina, koneksaun sistema esgotu kanalizadu, deskarga/pour flush ba latrinas

posu, ventiladu latrina di’ak (VLD) no latrina ho laje.

Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak :

1.

Distritu Viqueque no Ainaro hetan kualifikasaun aat tanba atinji deit entre 0% – 20 %;

2.

Distritu Baucau, Lautem, Aileu, Manufahi, Liquiçá, Ermera, Bobonaro, CovaLima no Oecussi

hetan persentajen entre 20% – 40 % ho predikadu aat uituan;

3.

Distritu Manatuto ho persentajen entre 40% – 60 % ho predikadu naton;

4.

Distrito Dili ho persentajen entre 80% – 100 % ho predikadu diak tebes.

 

 

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010 Proportion of private households using an improved sanitation facility

Oecusse

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Dili

Aileu Manatuto

Manufahi Ainaro

Viqueque

Lautem Baucau

Per cent (%) 

0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00

 

 

 

(12)

11

 

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010

Private household in crop production

Number Total

Total 

4,547 ‐ 5,826 5,827 ‐ 7,728 7,729 ‐ 9,212 9,213 ‐ 14,073 14,074 ‐ 15,526 Missing Value

Note: The boundaries and the names shown and the designations used on these maps do not imply official endorsement or acceptance by the United Nations.

Mapa

4:

Uma

Kain

ba

produsaun

agrikula

iha

Distritu

Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak :

1.

Iha mapa nebe kor mean signifika katak populasaun nebe presta servisu iha agrikultura

kiik/uituan liu ho total entre 4.547 – 5.826 ;

2.

Iha mapa ho kor matak naroman hatudu katak numeru populasaun entre 9.213 -14.073 mak

partisipa iha vida agrikultor ;

3.

Iha mapa ho kor kinur hatudu katak numeru populasaun entre 7.729 -9.212 mak partisipa iha

vida agrikultor;

4.

Iha mapa ho kor pink hatudu katak numeru populasaun entre 5.827 -7.728 mak partisipa iha vida

(13)

12

 

 

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010

Net enrolment ratio in primary education

Oecusse

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Dili

Aileu Manatuto

Manufahi Ainaro

Viqueque

Lautem Baucau

Per cent (%)  0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00

Mapa

5:

Inskrisaun

Neto

Ensinu

Primáriu

iha

Distritu

(14)

13

 

 

Proportion of population aged 15‐64 who are economically inactive

Percent Total

Total 

0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00 Missing Value

Mapa

6:

Proporsaun

Populasaun

ne’ebe

ekonomia

ladun

diak

Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak:

1.

Mapa ho kor pink hatudu 20% – 40 % ba populasaun nebe nia ekonomia ladun diak tanba

faktores : la servisu, katuas, moras, la-eskola no seluk tan;

2.

Mapa ho kor kinur hatudu 40% – 60 % populasaun nebe partisipa iha desenvolvimentu ekonomia

maibe sidauk atinji kualidade ida ke sufisiente.

 

 

 

(15)

;;;; ;

AILEU VILA

REMEXIO

LIQUIDOE LAULARA

FA TU RILAU

SUCO LIU RAI

FA HIRIA

FA TU RASA ACUM AU TU LA TAQUEO TA LI TU

SELOI CRAIC

FA TU BOSA

BERELEU AISIR IMOU

SABORI A

BANDUD ATO

SUCO-LIURA I

LA HAE FA TI SI

FA HISOI

HOHOLA U

FA DABLOCO

HAUTOHO MADA BENO

NAMOLESO

MANU CASA TOHU META

MAUM ETA

FA HISOI

AILEU DISTRICT

0 5 10 15 20 Kilometers Spatial D istribution of Dwellings

CHC (Comm unity Health Center) Suco B oundary Subdistrict B oundary Two-lane sealed road

;

; Hos pital and Clinic

One-lane road 4 W vehicle track Occ upied Dwelling

PARTE

C

:

Perfil

no

Orsamentu

Ba

Distritu

Iha

PDID

ho

PNDS

1.

District

Aileu

Perfil

Mapa 1 hatudu pozisaun jeográfika Distritu Aileu nebe ho luan hamutuk 729 km² ho populasaun ema

na’in 44.325 tuir Sensus 2010. Topografia Distritu Aileu maka foho ho a’as entre 350 m to’o 1.500

m sukat husi tasi. Kapitál maka Aileu Vila iha foho Mota Mantane ho altitude 913 m. Distritu Aileu

iha Sub-Distritus 4, Sukus 31 no aldeias 135 hanesan hatudu iha tabela 1.1.

Tabela 1.1 Sub-Distritu , Sukus no total Aldeias/Sukus Distritu Aileu

Aileu Vila

Laulara

Liquidoe

Remexio

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Aissirimou 5 Fatisi 5

Acubilitoho

3 Acumau

3

Badudato 3 Cotolau 5 Bereleu 5 Fadabloco 7

(16)

Aileu Vila

Laulara

Liquidoe

Remexio

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Seloi Craic

10

-

-

-

-

-

-

Data husi :

MAE no Diresaun Estatistica

Funsionárius Governu iha Distritu Aileu inklui:

SES:

1.

95 Polísias,

2.

24 Seguransa Sivíl,

3.

24 Bombeirus

Edukasaun:

1.

Profesores Ensinu Báziku : Públiku (418), Privadu (53);

2.

Profesores Ensinu Sekundáriu: Públiku (53) , Privadu (26)

3.

Profesores Ensino Tekniku Sekundáriu : Públiku (37), Privadu (23).

Distritu Aileu iha Eskolas Ensinu Báziku Publiku (72) no Privadu (6) , Eskolas Sekundárias

Publiku (2) no Privadu (2), ho Eskolas Ensinu Tekniku Sekundária Publiku (2)no Privadu (2).

Saúde:

1.

Médikus lokais (25) (inklui espesialistas);

2.

Enfermeirus (36) ho

3.

Parteiras (48);

Fasilidades saúde ne’ebé iha, maka CHC (4), Postus Sanitárius (11), Klínikas Privadas (1) ho

SISCa (33).

MSS :

1.

Numero idosos ( tinan 60 ba leten ) no invalidus nebe simu subsidio iha Distritu Aileu

hamutuk 3.052 pessoas nebe kompostu husi idosos 2.923 pessoas no invalidus 129

pessoas.

2.

Numerus benefisiarius ba program Bolsa Mãe hamutuk 1,616

3.

Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Mártires iha Distritu

Aileu hamutuk 2,738 pessoas.

(17)

MAP

: 54 Extensionistas

CNE

: 8 funsionarius

Ministeriu Justisa

: 11 funsionarius

MCIA

: 6 funsionarius

SEPI

: 1 funsionariu

MAE

: 45 funsionarius

SEJD

: 1 funsionariu

SEPFOPE

: 6 funsionarius

SES

: 51 funsionarius

CNE

: 6 funsionarius

MOP

: 21

funsionarius

Programa

Nacional

Dezenvolvimentu

Sukus

(PNDS)

Distritu Aileu ba tinan 2014, V Governu aloka orsamentu ba aktividades PNDS hamutuk rihun

$940. Koloka $770 ba projetu fisiku ba Suku 11 iha Sub-Distritu Aileu Vila no Suku 8 iha Sub

Distritu Remexio hodi implemneta programa PNDS inklui mos kustus operasionais. Iha parte seluk

Governu mos aloka kustus operasionais hamutuk rihun $170 ba Sub-Distritus sira seluk hodi halo

preparasaun planeamentu programa PNDS ba tinan 2014 hanesan temi iha tabela 1.2.

Tabela 1.2. Kapital Grants – PNDS

Naran Orgão

Naran Prgrama

Distritus Sub Distritus Sukus Kustu Operasional

$'000

Projetu Fiziku

$'000

Total Kustu $'000

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Aisirimou 5.25 39.75 45

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Bandudato 5.00 35.00 40

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Fahiria 5.00 35.00 40

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Fatubosa 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Hoholau 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Lahae 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Lausi 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Saboria 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Seloi Craic 5.75 44.25 50

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Seloi Malere 5.25 39.75 45

MAE PNDS Aileu Aileu Vila Suco Liurai (AA) 5.75 44.25 50

MAE PNDS Aileu Laulara Cotolau 6.00 - 6

MAE PNDS Aileu Laulara Fatisi 6.00 - 6

MAE PNDS Aileu Laulara Madabeno 5.50 - 6

MAE PNDS Aileu Laulara Talitu 5.75 - 6

MAE PNDS Aileu Laulara Tohumeta 5.50 - 6

MAE PNDS Aileu Liquedoe Acubilitoho 5.00 - 5

MAE PNDS Aileu Liquedoe Bereleu 5.50 - 6

MAE PNDS Aileu Liquedoe Betulau 5.50 - 6

MAE PNDS Aileu Liquedoe Fahisoi (AL) 5.00 - 5

(18)

Naran Orgão

Naran Prgrama

Distritus Sub Distritus Sukus Kustu Operasional

$'000

Projetu Fiziku

$'000

Total Kustu $'000

MAE PNDS Aileu Liquedoe Manucasa 5.00 - 5

MAE PNDS Aileu Liquedoe Namoleso 5.00 - 5

MAE PNDS Aileu Remexio Acumau 5.75 44.25 50

MAE PNDS Aileu Remexio Fadabloco 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Remexio Fahisoi (AR) 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Remexio Faturasa 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Remexio Hautoho 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Remexio Maumeta (AR) 5.50 39.50 45

MAE PNDS Aileu Remexio Suco-Liurai (AR) 6.00 44.00 50

MAE PNDS Aileu Remexio Tulataqueo 6.25 48.75 55

Total 170 770 940

Programa

Dezenvolvimentu

Integrado

Distrital

(PDID)

Iha tinan 2014, V Governu Konstitusional aloka orsamentu ba programa PDID iha Distritu Aileu

hamutuk tokon $2.5 nebe kompostu husi PDD I aprezenta ho total rihun $451 no tokon $2.0 ba PDD

II. Hosi total orsamentu ne’e hodi finansia ba projetu MCK, valetas, trotoar, be’e mos, irigasaun no

seluk tan hanesan mensiona iha tabela 1. 3.

Tabela 1.3. Kapital Dezenvolvimentu PDID

Naran Orgão Naran Prgrama Naran Projetu Distritus Sub Distritus Sukus Total Kustu $'000 SAS PDD I Const. MCK no Be'e Mos Aileu Villa + Moru Haleu Aileu Aileu Villa Aisirimou 67

MOP PDD I Const. Valeta Penahan no Plat Deker Suco Fahisoi Aileu Lequidoe Fahisoi 131

MAE PDD I Rehabilitasaun Gradiamento Tralix Janela no Konstrusaun Uma Guarda 2 tama no Sai Aileu Aileu Villa Aisirimou 27

MCIA PDD I Const. Edificio Meio Ambiente ho Moru Haleu Aileu Aileu Villa Aisirimou 120

MOP PDD I Hada Bronjong Satan Green House Aileu Remexio Ascumao 47

MOP PDD I Const. Ponte Ki'ik Seloi Kraik (Rehabilita Ponte 1 no Konstruksaun Ponte Foun 1) Aileu Aileu Villa Seloi Kraik 59

Total 451

SAS PDD II Const. Be'e Mos Lahae 3.5 Km Aileu Aileu Villa Lahae 198

MAE PDD II Const. Edificio Foun IADE Aileu Aileu Villa Aisirimou 162

ME PDD II Escola Basica Central Seloi craik, Aileu Aileu Aileu Vila Soloi Craic 229

ME PDD II Escola Basica Central Maumeta, Aileu Aileu Remexio Maumeta 384

MSS PDD II Const. Trotoar Ho Jardim Aissirimou Aileu Aileu Villa Aisirimou 182

SAS PDD II Const. Be'e Mos ba Aldeia iha Fatukhun Aileu Laulara Talito 242

MAP PDD II Const. Irigasaun Suco Fahiria Aldeia Sarin Aileu Aileu Villa Fahiria 197

MAE PDD II Ponte e Restorante Aileu Aileu Villa Seloi 448

Total 2,042

(19)

Reapropriasaun

Kapital

Desenvolvimentu

PDD

I

&

II

Iha tabela 1.4. no 1.5. aprezenta projetu reapropriasaun PDD 1 & 2 tinan 2013 nebe sei reapropria ba

tinan 2014 ho montante tokon $1.1 nebe kompostu husi PDD I hamutuk rihun $708 no rihun $406 ba

projetu PDD II. Razaun halo reapropriasaun projetu hirak ne’e tamba ninian implementasaun

la-konsege remata iha tinan 2013 no sei kontinua implementa fali iha tinan 2014.

Tabela 1.4. Reapropriasaun Kapital Desenvolvimentu PDD I

Naran Orgão

Naran Programa

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustus ($'000)

MAE PDD - I Konstrusaun Intake no mos kanalizasaun husi Bee matan Hularema ba bak Penampung

Aileu Aileu Vila Aissirimou 22

MAE PDD - I Konstrusaun Sentru Komunitaria Berleumeta Aileu Laulara Tohumeta 13

MAE PDD - I Konstrusaun Posto Saúde Fadabloko Aileu Remxio Fadabloco 13

MAE PDD - I Konstrusaun Postu Saúde Suco Liurai/Rairema Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 18

MAE PDD - I Konstrusaun Fatin Soe Lixu (FSI) + bronjong 75 m Aileu Aileu Vila Suku Liurai 5

MAE PDD - I Konstrusaun Centro Cooperativa Aileu Aileu Aileu Vila Suku Liurai 30

MAE PDD - I Konstrusaun ESP Lequidoe Aileu Liquidoe Namolesso 28

MAE PDD - I Konstrusaun Edifisio STAE Alieu + Moru haleu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 42

MAE PDD - I Konstrusaun Armazem Arquivo CRC Distrito Aileu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 4

MAE PDD - I Prefurasaun Bee Mos ba Edifisio CRC Distrito Aileu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 4

MAE PDD - I Konstrusaun Tembok Penahan Masa Cradus+ Malere Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 5

MAE PDD - I Konstrusaun Ponte Dat-Rema Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 9

MAE PDD - I Konstrusaun Salaun Encontro Sub. Distrito Remixio Aileu Remexio Acumau 9

MAE PDD - I Konstrusaun EP sala tolu Biloko Aileu Liquidoe Acubilitoho 53

MAE PDD - I Konstrusaun Ponte ba Area Be’e manas Faturilau Aileu Liquidoe Faturilau 2

MAE PDD - I Konstrusaun Salaun Encontro Sub. Distrito Laulara Aileu laulara Cotolau 14

MAE PDD - I Konstrusaun Tembok penahan Saboria Aileu Aileu Vila Saboria 49

MAE PDD - I Konstrusaun Centru Joventude Aileu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 9

MAE PDD - I Konstrusaun Be’e dalan iha Fahisoi 3 km + plat Deker. Aileu Liquidoe Fahisoi 122

MAE PDD - I Konstrusaun Bronjong Fadabloko Aileu Remexio Fadabloco 16

MAE PDD - I Konstrusaun Saluran Manufoni Aileu Aileu Vila Aissirimou 116

MAE PDD - I Konstruksaun Kanal irigasaun Daisoli-Lahae Aileu Aileu Vila Lahae 67

MAE PDD - I Konstrusaun Semiteriu Publiku Aileu Aileu Vila Malere 25

MdF PDD - I Konstrusaun edificio Estatistica - Ministerio Financas iha Distrito aileu Aileu Aileu Vila Liurai 34

(20)

Tabela 1.5. Reapropriasaun Kapital Desenvolvimentu PDD II

Naran Orgão

Naran Programa

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustus ($'000)

MAE PDD - II Edificio Siguranca Sivil + Moru Haleu/ DNSEP

Aileu Aileu Vila Aissirimou 17

MAE PDD - II Loke dalan ba Aldeia Fatumanaru 5 Km + ponte + plat deker

Aileu Remexio Acumau 20

MAE PDD - II Konstrusaun be’e mos sistema gravitasaun ba Ald. Aitoin 2 km Namolesu

Aileu Liquidoe Namolesso 48

MAE PDD - II Konstrusaun Ponte ba Aldeia Kasmauntutu

Aileu Laulara Talitu 63

MAE PDD - II Konstruksaun Kanal Irigasaun Datarema

Aileu Aileu Vila Liurai 104

MAE PDD - II Konstruksaun Kanal irigasaun Halmeta Aileu Aileu Vila Seloi Craic 64 ME PDD - II ES 1007 ES C Sao Jose Operario,

Nova Construção das Instalações de Salas de aulas e latrinas 400 m2

Aileu Remexio Acumau 91

Total 406

Despesa

Parseirus

Dezenvolvimentu

Iha projetu hamutuk 25 ho montante tokon $8.1 mak planea atu implementa iha Distritu Aileu iha

2014 projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun sai hanesan projetu foun ho nia

orsamentu hanesan mensiona iha tabela 1.5.

Tabela 1.5. Despesas Parseirus Desenvolvimentu

Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia

Ezekutador

Fundu 2014 ($'000)

Planu Pagamentu

($'000)

Aileu Tratamentu ho kuidadu ba labarik iha

baze-komunidade no programa dezenvolvimentu (ECCD)

Finlandia Plan Finlandia 224 224

Aileu ERA - Hadi'ak Asesu ba area Rural Uniaun Europea Organizasaun

Trabalhador Internasional

709 709

Aileu Moris Rasik: Formasaun Literasia

Finanseira Faze III

Programa Apoiu Nova Zelandia, Ministeriu Estranjeiru no Kooperasaun

- Moris Rasik - Programa Apoiu Nova Zelandia, Ministeriu Estranjeiru no Kooperasaun

285 285

Aileu Programa Asistensia Australia

Timor-Leste ba Servisu Sekondariu Faze 2 (ATLASS II)

Ajensia Australia ba

Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional

719 719

Aileu P125784 - Projetu Administrasaun

Protesaun Sosial

- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Ministeriu Negosiu Estrajeiru Norwegia

- Governu Russo

Banku Mundial 46 46

Aileu P125032 - Projetu Reziliente

Klimatiku Estrada Timor Leste

Banku Mundial Banku Mundial 1,785 1,785

Aileu P116520: Projetu Edukasaun Segundu

Oportunidade TL

Banku Mundial Banku Mundial 114 114

Aileu Promove Reprezentasaun

Signifikativu no Responsivu

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

40 40

Aileu Radio Foinsae ba Konstrusaun Paz iha

Timor-Leste

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba

(21)

Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia Ezekutador

Fundu 2014 ($'000)

Planu Pagamentu

($'000)

Dezenvolvimentu Internasional

Aileu Mitigasaun Konflitu liu-hosi

Orientasaun Polisiamentu

Komunidade iha Timor-Leste Faze II: Promove Seguransa liu-hosi Parseira Polisia-Komunidade (CMCOP Faze II: PSCPP)

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

320 320

Aileu Dezenvolvimentu Komunidade

liu-hosi Insentiva Agrikultura (DOCIA)

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

1,200 1,200

Aileu Konsolida Kooperativa Rekoperasaun

Agronegosiu (COCAR)

- Programa Apoiu Nova Zelandia, Ministeriu Estranjeiru no Kooperasaun

- Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

110 110

Aileu Monitoriamentu no Avaliasaun

Projetu MCC TPA

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

22 22

Aileu Projetu ba Jestaun Rekursu Naturais

Sustentavel baze Komunidade

Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun

Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun

385 385

Aileu P104794/IDA-H343, TF091653:

Projetu Apoiu Planu Stratejiku Setor Saúde

- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea

- Banku Mundial

Banku Mundial 684 684

Aileu Ahimatan ba futuru – Redusaun

Pobreza iha Timor-Leste liu-hosi Turizmu baze komunitaria

Uniaun Europea Uniaun Europea 35 35

Aileu Inkluzaun ema difisiente sira iha Vida

Sosial no Ekonomia Timor-Leste

Uniaun Europea Uniaun Europea 3 3

Aileu Ba Hakbiit Seguransa no Reziliente

Komunidade iha Timor-Leste liu-hosi haluan no konsolidasaun Sistema Atuasaun Avizu Sedu

Uniaun Europea Uniaun Europea 5 5

Aileu Programa Bee, Sanitasaun no Hijeine

(WASH)

- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea

- Governu Olanda - Norwegia

- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus

- Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

126 126

Aileu Programa Dezenvolvimentu

Adolesente no Foinsae

- Governu Olanda - Governu Swedia - Norwegia

- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

84 84

Aileu Programa Protesaun Labarik - Governu Espanha

- Norwegia

- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

85 85

Aileu Programa Media & Komunikasaun - Governu Olanda

- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

34 34

Aileu Programa Planeamentu,

Monitoriamentu & Evaluasaun

- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

(22)

Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia Ezekutador

Fundu 2014 ($'000)

Planu Pagamentu

($'000)

Aileu Programa Edukasaun Baziku - Ajensia Australia ba

Dezenvolvimentu Internasional - Governu Olanda

- Governu Swedia - UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

140 140

Aileu Seeds of Life (Fini ba Moris) Ajensia Australia ba

Dezenvolvimentu Internasional

- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Sentru Australianu ba Peskiza Agrikultura Internasional

331 331

Aileu R4D - Dezenvolvimentu Estrada Ajensia Australia ba

Dezenvolvimentu Internasional

Organizasaun Trabalhador Internasional

451 451

(23)

; ;;

2.

Distritu

Ainaro

 

Perfil

Mapa 2. hatudu pozisaun jeográfiku Distritu Ainaro nebe ho luan 797 km² ho populasaun nain

59,175 tuir Sensus 2010. Distritu Ainaro iha Sub-Distritus ha’at, Sukus 31 no Aldeias 131 hanesan

hatudu iha Tabela 2.1.

Tabela 2.1. Sub-Distritus , Sukus no total Aldeias /Sukus

Ainaro Hatu

Builico

Hatu

Udo

Maubisse

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Sukus Total

Aldeias

Ainaro 7

Mauchiga

7 Foho-Ai-Lico

(Beikala)

6 Aituto 9

(24)

Funsionáriu Governu iha Distritru Ainaro kompostu :

SES:

1.

104 Polísias

2.

23 Seguransa Sivil

Edukasaun:

1.

570 Profesores Ensinu Báziku Públiku ho 41 Privadu

2.

40 Profesores Ensinu Sekundáriu Publiku ho 27 Privadu

3.

45 Profesores Ensinu Tekniku Sekundáriu Públiku ho 15 Privadu

Iha Distritu Ainaro iha Eskolas Ensinu Báziku Publiku (81) no Privadu (6), Ensinu Sekundárias

Publiku (2) no Privadu ( 2 ), ho Eskolas Ensinu Teknico Sekundária Publiku (2) no Privadu (2).

Saúde:

1.

25 Médikus lokais (inklui espesialistas);

2.

27 Enfermeirus no

3.

16 parteiras/os;

Fasilidade saúde maka Ospital (1), CHC (4), Postus Saúde (11), Klinikas privada (1), SISCa (50).

MSS :

1.

Numero idosos (tinan 60 ba leten) no invalidus nebe simu subsidio iha Distritu Ainaro

hamutuk 5.960 pessoas nebe kompostu husi idosos 5.669 pessoas no invalidus 291 pessoas.

2.

Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Mártires iha Distritu

Ainaro hamutuk 753 pessoas.

3.

Numerus benefisiarius ba Bolsa da Mãe hamutuk 1.773

4.

Total funsionariu hamutuk 6 mak destaka ba Distritu ; 2 iha Distritu no 4 ba Sub-distrito,

kada Sub-distritu funsionariu ida (1).

MAP

: 60 extensionistas no naun-extensionista

CNE

: 8 funsionarius

Ministeriu Justisa

:12 funsionarius

MCIA : 9, SEPI : 1, SEJD : 2, SEPFOPE

: 3, SES : 31, CNE : 6, MOP :24

Programa

Nacional

Dezenvolvimentu

Sukus

(PNDS)

(25)

Tabela 2.2. Kapital Grants – PNDS

Naran Orgão

Naran Prgrama

Distritus Sub Distritus Sukus Kustu Operasional

$'000

Projetu Fiziku $'000

Total Kustu $'000

MAE PNDS Ainaro Ainaro Ainaro 5.50 44.50 50 MAE PNDS Ainaro Ainaro Cassa 5.75 44.25 50 MAE PNDS Ainaro Ainaro Manutasi 5.50 39.50 45 MAE PNDS Ainaro Ainaro Mau-Nuno 5.00 35.00 40 MAE PNDS Ainaro Ainaro Mau-Ulo 5.00 35.00 40 MAE PNDS Ainaro Ainaro Soro 5.00 35.00 40 MAE PNDS Ainaro Ainaro Suro-Craik 5.50 39.50 45 MAE PNDS Ainaro Hatu-Builico Mau-Chiga 5.75 44.25 50 MAE PNDS Ainaro Hatu-Builico Mulo 6.00 49.00 55 MAE PNDS Ainaro Hatu-Builico Nuno-Mogue 5.25 39.75 45 MAE PNDS Ainaro Hatu-Udo Foho-Ai-Lico 6.25 48.75 55 MAE PNDS Ainaro Hatu-Udo Leolima (AH) 6.50 53.50 60 MAE PNDS Ainaro Maubisse Aitutu 6.00 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Edi 6.00 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Fatu-Besi 6.00 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Horai-Quic 5.50 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Manelobas 6.50 - 7 MAE PNDS Ainaro Maubisse Manetu 6.75 - 7 MAE PNDS Ainaro Maubisse Maubisse 6.50 - 7 MAE PNDS Ainaro Maubisse Maulau 6.25 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Suco Liurai (AM) 6.00 - 6

Total 123 508 631

Programa

Dezenvolvimentu

Integrado

Distrital

(PDID)

Iha tinan 2014, V Governu Konstitusional aloka orsamentu ba programa PDID iha Distritu Ainaro

hamutuk tokon $2.7 nebe kompostu husi PDD I aprezenta ho total rihun $547 no tokon $2.2 ba PDD

II. Hosi total orsamentu ne’e hodi finansia ba projetu konstrusaun Postu Polisia, ponte, be’e mos,

eskola, sentru saúde, klinikas no seluk tan hanesan mensiona iha tabela 2.3.

Tabela 2.3. Kapital Dezenvolvimentu PDID

Naran Orgão

Naran Prgrama

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustu $'000

ME PDID I Const. EP Luru-Hatu Udo Ainaro Hatu-Udo Leolima 133

SES PDID I Const. Posto Policia iha Suco Foho Ailico, Beicala, Hatu Udo Ainaro Hatu-Udo Fohoailico 68

MOP PDID I Const. Ponte Ki'ik 2 Aldeia Mauxiga Ainaro Hatubilico Mauxiga 107 SAS PDID I Const. Be'e Mos ba Hospital Referal Maubisse Ainaro Maubisse Maubisse 117 ME PDID I Aumenta Sala 3 Ba Escola Lesu Ainaro Hatu-Udo Fohoailico 122

Total 547

SAS PDID II Monta Kontagem Be'e Mos Iha Ainaro Villa Ainaro Ainaro Ainaro 224 SED PDD II Konstrusaun Posto F-FDTL iha Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 300

ME PDD II Escola Basica Central Leolima, Hatu-Udo, Ainaro

Ainaro Hatu'udo Leolima

389 ME PDD II Escola Basica Central Maulau, Ainaro Ainaro Maubisse Maulau 391 MSS PDD II Konstrusaun monumento campas Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 303

MS PDID II Const. Sentro Saúde Aituto Gorotu ho Fasilidade Ainaro Maubisse Aituto 193

MS PDID II Const. Posto Klinika iha Suco Manutasi ho

(26)

Naran Orgão

Naran Prgrama

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustu $'000

ME PDID II Const. Escola EBC Mauxiga Ainaro Hatubilico Mauxiga 200

Total 2,192

Grand Total

2,739

Reapropriasaun

Kapital

Desenvolvimentu

PDD

I

&

II

Iha tabela 2.4. no 2.5. aprezenta projetu reapropriasaun PDD I & II tinan 2013 nebe sei reapropria ba

tinan 2014 ho montante tokon $3.8 nebe kompostu husi PDD I hamutuk tokon $1.9 no tokon $1.9 ba

projetu PDD II. Razaun halo reapropriasaun projetu hirak ne’e tamba ninian implementasaun

la-konsege remata iha tinan 2013 no sei kontinua implementa fali iha tinan 2014.

Tabela 2.4. Reapropriasaun Kapital Dezenvolvimentu PDD I

Naran Orgão

Naran Programa

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustus ($'000)

MAE PDD - I Konstrusaun Eskola Infantil Aututu Rina+Fasilidade 21x9

Ainaro Hato-Builico

Mulo 80

MAE PDD - I Konstrusaun Escola Pre- Secundario Nunomogue Karaik + Fasilidade

Ainaro Hato-Builico

Nuno-Mugoe 93

MAE PDD - I Konstrusaun Ponte Erabuti Fatudekor + Konstrusaun Plat deker + Saluran + Tembok Penahan Nuntete – sede suco – Lessata, Suco Mau – ulo.

Ainaro Ainaru Mau Ulo 137

MAE PDD - I Konstrusaun no Kanalizasaun Bee Mos Sistema Grafitasaun Bui-Fu

Ainaro Ainaru Suro - Craic 58

MAE PDD - I Konstrusaun no Kanalizasaun Bee Mos Sistema Grafitasaun Suco Manutasi ba Aldeia 3

Ainaro Ainaru Manutaci 84

MAE PDD - I Kanalizasaun Bee Mos Aso ba Mini Mercado Foho Ailico

Ainaro Hato-udo Foho-Ai-lico 60

MAE PDD - I Kanalijacao bee moos sistema solar cell Soru kraik Suco leo lima

Ainaro Hato-udo Leolima 35

MAE PDD - I Konstrusaun no Kanalizasaun Bee Mos Kotomatan suco Manelobas

Ainaro Maubesi Manelobas 57

MAE PDD - I Kanalizasaun Bee Mos ba Aldeia Aitutu Rina ho Aldeia Hautio (4 km)

Ainaro Hatu-bilico Mulo 33

MAE PDD - I Konstrusaun Posto Saúde Suro – Craik + Fasilidade

Ainaro Ainaru Suro - Craic 12

MAE PDD - I Halo Uma Klinika Goulau Lama Suco Leolima + Fasilidade

Ainaro Hato-udo Leolima 40

MAE PDD - I Konstrusaun Postu Saúde Suco Aituto/ Flecha

Ainaro Maubesi Aituto 40

MAE PDD - I Rehabilitasaun ADM Ainaro no Konstrusaun Moru Haleu ADM Distrito Ainaro

Ainaro Ainaru Ainaro 74

MAE PDD - I Konstrusaun Residencia EDTL + Moru Haleu EDTL Dist. Ainaro

Ainaro Ainaru Ainaro 64

MAE PDD - I Konstrusaun Irigasaun Aldeia Lugatu Suco Ainaro

Ainaro Ainaru Ainaro 201

MAE PDD - I Konstrusaun Edificio Meio Ambiente Distrito Ainaro + fasilidade (MCIA)

(27)

Naran Orgão

Naran Programa

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustus ($'000)

MAE PDD - I Konstrusaun Moru haleu Mercado Bascem Ainaro vila Suco Ainaro

Ainaro Ainaru Ainaro 131

MAE PDD - I Konstrusaun Moru Haleu ba Edificio CNE Distrito Ainaro

Ainaro Ainaru Ainaro 14

MAE PDD - I Konstrusaun Uma Ba Seguranca + Paving + Uma Gerador ba MJ Distrito Ainaro

Ainaro Ainaru Ainaro 9

MAE PDD - I Konstrusaun Postu Policia Cassa PNTL Distrito Ainaro

Ainaro Ainaru Cassa 15

MAE PDD - I Rehabilitasaun ba irigasaun buirudu Ainaro Ainaru Ainaro 117 MAE PDD - I New construction for fence of Animal

Health Clinic

Ainaro Ainaru Ainaro 52

MAE PDD - I Konstrusaun foun ba armajen iha Mulo Ainaro Hato-Builico

Mulo 84

MAE PDD - I New construction of equipment parking Ainaro Ainaru Ainaro 6 MAE PDD - I New construction of fence at green house Ainaro Ainaru Ainaro 120 MAE PDD - I New construction of new fence for MAP

office in Maloure

Ainaro Ainaru Ainaro 100

MdF PDD - I New Cosntruction of Office Statistic at Ainaro District Ministry of Finance

Ainaro Ainaru Ainaro 96

Total 1,866

Tabela 2.5. Kapital Dezenvolvimentu - Reapropriasaun PDD II

Naran Orgão

Naran Programa

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustus ($'000)

MAE PDD - II Konstrusaun Moru hodi Proteje Mota iha Foho Ailiku

Ainaro Hatu-udo Foho-Ailico 250

MAE PDD - II Konstrusaun Edificio STAE + Moru haleu Edificio

Ainaro Ainaru Ainaro 126

MAE PDD - II Konstrusaun Escola Basico Central (EBC Agapito da Costa) Ailora + Fasilidade

Ainaro Hatu-udo Foho-Ailico 135

MAE PDD - II Konstrusaun Edificio

Dezenvolvimento Local Distrito Ainaro

Ainaro Ainaru Ainaro 154

MAE PDD - II Rehabilitasaun Estrada + Plat Deker + Be Dalan Husi Aldeia Hatuquero ba Aldeia Leotelo I (12 Km)

Ainaro Hatu-Builico Mauchiga 300

MAE PDD - II Construcao Eskola Basico Nunumogue Kraik+ Facilidade/ Konst. EBC 7 Desembru Bermoli 28.8x9m Fatin 2 + Fasilidade

Ainaro Hato-Builico/ Maubisse

Nuno-Mugoe/ Mau lau

151

ME PDD - II ES 972 ES C St Inacio de Loiola, Nova Construção das Instalações de Salas de aulas e latrinas 335 m2

Ainaro Maubesi Maubise 130

MAE PDD - II Construsaun Caserna PNTL Maubisse Ainaro Maubesi Maubise 132 MAE PDD - II Konstrusaun moru satan estrada

crusamentu ba pouzada 372m

Ainaro Maubesi Maubise 179

MAE PDD - II Kontinuasaun Konst. Edificio Administrasaun Distritu Ainaro/Rehabilitasaun Edificio Administ. Dist. Ainaro (Ex Pemda)

Ainaro Ainaru Ainaro 218

MAE PDD - II Konstrusaun armagen iha suco Leolima

Ainaro Hatudo Leolima 66

SAS PDD - II Rehabilitasaun be dalan ou kanal ba suporta be ba WTP Nugufu

(28)

Naran Orgão

Naran Programa

Naran Projetu Distritus Sub

Distritus

Sukus Total Kustus ($'000)

Total 1,903

Despesa

Parseirus

Dezenvolvimentu

Iha projetu hamutuk 20 ho montante tokon $4.9 mak planeia atu implementa iha Distritu Ainaro iha

2014 no projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun projetu foun. Projetu sira ne’e

mak hanesan mensiona iha tabela 2.8

Tabela 2.6. Despesas Parseirus Desenvolvimentu

Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia

Ezekutador

Fundu 2014 ($'000)

Planu Pagamentu

($'000)

Ainaro SECURE Produsaun aihan sustentavel, utilizasaun, no jestaun rekursu liu-hosi hadiak kapasidade iha Distritu rua iha Timor-Leste

Uniaun Europea Uniaun Europea 69 69

Ainaro ERA - Hadi'ak Asesu ba area Rural Uniaun Europea Organizasaun Trabalhador Internasional

709 709

Ainaro P125784 - Projetu Administrasaun Protesaun Sosial

- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Ministeriu Negosiu Estrajeiru Norwegia - Governu Russo

Banku Mundial 46 46

Ainaro P125032 - Projetu Reziliente Klimatiku Estrada Timor Leste

Banku Mundial Banku Mundial 1,785 1,785

Ainaro P116520: Projetu Edukasaun Segundu Oportunidade TL

Banku Mundial Banku Mundial 114 114

Ainaro Promove Reprezentasaun Signifikativu no Responsivu

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional

40 40

Ainaro Radio Foinsae ba Konstrusaun Paz iha Timor-Leste

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional

40 40

Ainaro Mitigasaun Konflitu liu-hosi Orientasaun Polisiamentu Komunidade iha Timor-Leste Faze II: Promove Seguransa liu-hosi Parseira Polisia-Komunidade (CMCOP Faze II: PSCPP)

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional

320 320

Ainaro Monitoriamentu no Avaliasaun Projetu MCC TPA

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional

25 25

Ainaro P104794/IDA-H343, TF091653: Projetu Apoiu Planu Stratejiku Setor Saúde

- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea - Banku Mundial

Banku Mundial 684 684

Ainaro Ahimatan ba futuru – Redusaun Pobreza iha Timor-Leste liu-hosi Turizmu baze komunitaria

Uniaun Europea Uniaun Europea 35 35

Ainaro Inkluzaun ema difisiente sira iha Vida Sosial no Ekonomia Timor-Leste

(29)

Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia Ezekutador

Fundu 2014 ($'000)

Planu Pagamentu

($'000)

Ainaro Ba Hakbiit Seguransa no Reziliente Komunidade iha Timor-Leste liu-hosi haluan no konsolidasaun Sistema Atuasaun Avizu Sedu

Uniaun Europea Uniaun Europea 5 5

Ainaro Programa Bee, Sanitasaun no Hijeine (WASH)

- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea - Governu Olanda - Norwegia - UNICEF Fontes Prinsipal

- Fundu Kriansa Nasaun Unidus

- Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

144 144

Ainaro Programa Dezenvolvimentu Adolesente no Foinsae

- Governu Olanda - Governu Swedia - Norwegia - UNICEF Fontes Prinsipal

- Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

84 84

Ainaro Programa Protesaun Labarik - Governu Espanha - Norwegia - UNICEF Fontes Prinsipal

- Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

85 85

Ainaro Programa Media & Komunikasaun - Governu Olanda - UNICEF Fontes Prinsipal

- Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

9 9

Ainaro Programa Planeamentu, Monitoriamentu & Evaluasaun

- UNICEF Fontes Prinsipal

- Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

27 27

Ainaro Programa Edukasaun Baziku - Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Governu Olanda - Governu Swedia - UNICEF Fontes Prinsipal

- Fundu Kriansa Nasaun Unidus

Fundu Kriansa Nasaun Unidus

140 140

Ainaro R4D - Dezenvolvimentu Estrada Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional

Organizasaun Trabalhador Internasional

515 515

(30)

;;

Lari Sula Guruca

Buibau

Nunira

Tequino Mata

Caicua

Bada Ho'o

Uailaha Baha Mori

Namanei

Laisorolai de Sima

Afaloicai

Libagua

Locoliu Baguia

Letemuno Uma Ana Ulo

Abo

Ossu-Huna Alaua Craic

Alaua Leten Uma Ana

Ico

Abafala

Laisorolai de Baixo

Maluro Uataco

Vemase Samalari

VEMASE

BAUCAU LAGA

BAGUIA QUELICAI

VENILALE

BAUCAU DISTRICT

Spatial Distribution of Dwellings

0 5 10 15 20 Kilometers

Suco Boundary

Sub-district Boundary

Two-lane sealed road

; Occupied Dwelling

;

Ø Ñ

Clinic Hospital

CHC (Community Health Centre)

One-lane road 4 W vehicle track

N E W

S

3.

Distritu

Baucau

Perfil

Mapa 3 hatudu pozisaun jeográfika Distritu Baucau nebe ho luan área hamutuk 1.494 km² ho

populasaun 111.694 tuir Sensus 2010. Distritu Baucau iha Sub-Distritu nen (6) ho Sukus no total

Aldeias hanesan hatudu iha Tabela 3.1.

Tabula 3.1 Sub-Distritus ho Sukus no total Aldeias/Sukus

Baguia Baucau Laga Quelicai Vemasse Venilale

S

Haeconi 6 Caibada (Uaimua)

(31)

Funsionárius Governu iha Baucau kompostu :

SES:

1.

169 Polísias;

2.

37 Seguransa Sivil permanentes no temporárius

3.

21 Bombeiros permanentes

Edukasaun:

1.

Profesores Ensinu Báziku: 691 públiku ho 384 Privadu

2.

Profesores Ensinu Sekundárius: 183 Públiku ho 47 Privadu

3.

Profesores Ensinu Tekniku Sekundáriu: 187 Públiku ho 17 Privadu

Distritu Baucau iha Eskolas Ensinu Báziku Publiku (99) no Privadu (74), Eskolas Ensinu

Sekundária Publiku (8) no Privadu (1), Eskolas Ensinu Tekniku Sekundárias (8), Privadu 1, no

Universidade (1).

Saúde:

1.

51 Médikus lokais (inklui espesialistas);

2.

95 Enfermeiras/os

3.

38 parteiras/os;

Fasilidade saúde mak : Ospital (1), CHC (7), Postus Saúde (28), Klínika Privada (3), no SISCa

(60).

MSS :

1.

Numero idosos (tinan 60 ba leten) no invalidus nebe simu subsidio iha Distritu Baucau

hamutuk 14.407 pessoas nebe kompostu husi idosos 12.195 pessoas no invalidus 2.407

pessoas.

2.

Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Mártires iha Distritu

Baucau hamutuk 3,518 pessoas.

3.

Bolsa da Mãe : 2,927

4.

Total funsionarius : 28

MAP :

95 Extensionistas temporárius no naun Extensionistas

CNE :

6 funsionarius

Ministeriu Justisa:

17 funsionarius (Defensor Publiku : 6)

(32)

Programa

Nacional

Dezenvolvimento

Sukus

(PNDS)

Distritu Baucau ba tinan 2014 V Governu aloka deit orsamentu ba programa PNDS hamutuk tokon

$1.8. Koloka ba projetu fisiku hamutuk tokon $1.5 ba Suco 11 iha Sub Distritu Baucau Vila, Suco 8

iha Sub Distrito Laga no Suco 15 iha Sub Distritu Quelicai hodi implementa programa PNDS inklui

mos kustus operasionais. Iha parte seluk Governu mos aloka kustus operasionais hamutuk rihun $350

ba Sukus sira hodi halo preparasaun planeamentu programa PNDS ba tinan tuir mai hanesan temi iha

tabela 3.2.

Tabela 3.2. Kapital Grants – PDNS

Naran Orgão

Naran Prgrama

Distritus Sub Distritus

Sukus Kustu

Operasional $'000

Projetu Fiziku $'000

Total Kustu $'000

MAE PNDS Baucau Baguia Afaloicai (BB) 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Alaua Craic 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Alaua Leten 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Defa Uassi 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Haeconi 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Lari Sula 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Lavateri 6.00 - 6 MAE PNDS Baucau Baguia Ossu-Huna 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Samalari (BBg) 6.00 - 6 MAE PNDS Baucau Baguia Uacala 6.00 - 6 MAE PNDS Baucau Baucau Bahu 5.50 44.50 50 MAE PNDS Baucau Baucau Bucoli 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Baucau Buibau 5.25 39.75 45 MAE PNDS Baucau Baucau Buruma 5.75 49.25 55 MAE PNDS Baucau Baucau Caibada 5.25 39.75 45 MAE PNDS Baucau Baucau Gariuai 6.00 49.00 55 MAE PNDS Baucau Baucau Samalari (BBu) 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Baucau Seical 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Baucau Triloca 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Baucau Trilolo 5.25 39.75 45 MAE PNDS Baucau Baucau Wailili 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Laga Atelari 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Libagua 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Nunira 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Saelari 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Sagadati 6.25 48.75 55 MAE PNDS Baucau Laga Samalari (BL) 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Soba 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Laga Tequino Mata 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Abafala 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Quelicai Abo 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Afaca 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Baguia 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Bualale 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Guruca 5.50 39.50 45

MAE PNDS Baucau Quelicai Laisorolai De

Baixo

6.00 44.00 50

MAE PNDS Baucau Quelicai Laisorolai De

Cima

6.00 44.00 50

Referensi

Dokumen terkait

Sultra Tahun Anggaran 2016, dengan ini kami mengundang saudara untuk menghadiri Pembuktian Kualifikasi dengan membawa dokumen kualifikasi perusahaan asli; Surat pernyataan

Sebagai kelanjutan dari proses pengumuman ini, akan diterbitkan Surat Penunjukan Penyedia Barang/ Jasa dan Surat Perintah Kerja. Demikian untuk

Sebagai kelanjutan dari proses pengumuman ini, akan diterbitkan Surat Penunjukan Penyedia Barang/Jasa dan Surat Perintah Kerja. Demikian untuk diketahui dan atas

Sultra Tahun Anggaran 2016, dengan ini kami mengundang saudara untuk menghadiri Pembuktian Kualifikasi dengan membawa dokumen kualifikasi perusahaan asli; Surat pernyataan

Sebagai kelanjutan dari proses pengumuman ini, akan diterbitkan Surat Penunjukan Penyedia Barang/Jasa dan Surat Perintah Kerja. Demikian untuk

Sehubungan dengan Pelelangan Paket Pekerjaan Peningkatan D.I Pangur (80 Ha) pada Dinas Perumahan Rakyat, Kawasan Permukiman dan Pertanahan Kabupaten Aceh Tenggara Sumber Dana APBK

Penelitian ini bertujuan untuk mengetahui signifikansi penurunan perilaku agresif melalui konseling kelompok Gestalt pada siswa Kelas VIII E SMP Negeri 02 Susukan.. Subjek

dalam penelitiannya yang berjudul “Pengaruh Perilaku Bermain Game Online Terhadap Disiplin Belajar. pada Siswa Kelas X SMA Kristen 1 Salatiga Tahun