2014
Gabinete da Ministra
Livru 3 - Distritus
Prefásiu
Lei Orgánika husi Ministériu Finansas espesifika responsabilidade Diresaun Nasional Orsamentu atu
foti no jere informasaun finansial ne’ebé iha relasaun ho setor públiku no publika rezultadu estatístika.
Tuir provizaun ida ne’e no atu aumenta transparénsia kona-bá finansas publikas, Ministériu Finansas
publika versaun final kona-bá dokumentu sira ne’ebé iha relasaun ho Orsamentu Jerál Estadu 2014,
ne’ebé promulga husi Sua Eselensia Prezidente da Repúblika hafoin debate iha Sesaun Plenária
Parlamentu Nasional.
Dokumentasaun husi Orsamentu Jeral Estadu 2014 hamutuk ho Lei Orsamentu, ne’ebé públika iha
Gazette, no mos produs livru orsamentu apoiu oi-oin hanesan tuir mai:
Livru 1
: Rezumu Orsamentu
Livru 2
: Planu Asaun Anuál
Livru 3
: Distritus
Livru 4
: Items liña Orsamental
Livru 5
: Parseirus Dezenvolvimentu
Livru 6
: Fundu Espesial
Livru 3 Distritu analiza detailu programa Governu ba Distritu ida-idak, to’o Sub-Distritu no Suku sira.
Livru ida ne’e aumenta transparensia orsamentu hodi informa ba sidadaun sira kona-bá planu despeza no
servisu iha distritu husi apropriasaun orsamental.
Produsaun Livru ida nee mos atu haklaken informasaun ba publiku atu hetan koiñesimentu konaba total
orsamentu no projetu sira nebe aloka ba Suku-, Sub-Distritu no Distritu.
Dokumentasaun orsamental bele hetan iha website Ministériu Finansas, www.mof.gov.tl. Perguntas
kona-bá publikasaun bele dirije ba Diretor Nasional Orsamentu, Sr. Salomão Yaquim iha e-mail:
syaquim@mof.gov.tl ka telefone +670 333 9520.
Bainhira Timor-Leste hatete
“Sai Sidadaun ida ne’ebé diak, sai héroi foun ba ita nian Nasaun”
, ita hotu
fiar katak dokumentu sira ne’e sei aumenta koiñesimentu no kompriensaun kona-bá finansa Governu
nian no bainhira disemina ba povu Timor-Leste, sosiedade sivil no Parseirus Dezenvolvimentu sira
hanesan informasaun importante kona-bá Orsamentu Estadu 2014.
Emilìa Pires
Ministra Finansas
Ministério das Finanças
2
Índice
PREFÁSIU
...
1
ÍNDICE
...
2
INTRODUSAUN
...
4
PARTE
A:
SÚMARIU
DESPEZA
PDID
NO
PNDS
IHA
DISTRITU
...
6
Total
Orsamentu
PDID
no
PNDS
ba
Distritu
...
6
PARTE
B:
SÚMARIU
ESTATISTIKA
DISTRITAL
...
8
Mapa
1:
Liña
kiak
Distritu
...
8
Mapa
2:
Hasa’e
kualidade
Be’e
Mos
iha
Distritu
...
9
Mapa
3:
Hadi’a
Saneamentu
Báziku
iha
Distritu
...
10
Mapa
4:
Uma
Kain
ba
produsaun
agrikula
iha
Distritu
...
11
Mapa
5:
Inskrisaun
Neto
Ensinu
Primáriu
iha
Distritu
...
12
Mapa
6:
Proporsaun
Populasaun
ne’ebe
ekonomia
ladun
diak
...
13
PARTE
C
:
PERFIL
NO
ORSAMENTU
BA
DISTRITU
IHA
PDID
HO
PNDS
...
14
1.
District
Aileu
...
14
2.
Distritu
Ainaro
...
22
3.
Distritu
Baucau
...
29
4.
Distritu
Bobonaro
...
38
5.
Distritu
Cova
‐
Lima
...
47
6.
Distritu
Dili
...
55
7.
Distritu
Ermera
...
64
8.
Distritu
Laútem
...
73
9.
Distritu
Liquiça
...
80
10.
Distritu
Manatuto...
88
3
12.
Distritu
Oecusse
...
102
13.
Distritu
Viqueque
...
109
Projetus
Liñas
Ministeriais
...
116
4
Introdusaun
Livru Nu. 3 Orsamentu Jeral Estadu 2014 ne’e hatudu Orsamentu Estadu tuir distritu ho orsamentu
multi-distritu (distritu rua ba leten), inklui mos informasaun badak konaba distritu hanesan :
populasaun, funsionáriu governu, fasilidades saúde no edukasaun, idosu no invalidu sira, Bolsa da Mãe,
Kombatente Libertasaun Nasional no benifisiariu ba Mártire sira, ho despesa Parseiruss
Dezenvolvimentu iha distritu sira tuir Ministeriu/Ajensia.
Iha tinan 2014, V Governu Konstitusional
haforsa liu tan ninia esforsu ba desenvolvimentu lokal nudar
dalan ida atu atinji metas ne’ebe hatúr ona iha Planu Estratejiku Desenvolvimentu Nasional ho nune’e
halao kontinuasaun ba programa desenvolvimentu foun rua nebe deklara tiha ona hosi IV Governu liu
Resolusaun no. 1/2012 nebe hanaran Programa Nasional Desenvolvimentu Suku (PNDS) hodi troka
Programa PDL no DL no. 4/2012 konaba Programa Desenvolvimentu Integradu Distrital (PDID) nebe
sei akumula PDD 1 no 2 .
Alokasaun Orsamentu ba PNDS mai hosi Despesa Transferensia Publika iha Fundu Konsolidadu
Timor-Leste (FKTL). Alokasaun orsamentu ba Suku ida-idak depende ba kriteria hanesan total
populasaun no klasifikasaun hanesan area remota, remota liu no remota teb-tebes hosi Suku ba Kapital
Sub Distritu, Distritu no Kapital Nasaun (Dili). Ba programa ida ne’e, Ministeriu Administrasaun
Estatal liu hosi Sekretario Estado Desenvolvimento Lokal mak sei responzabiliza diretamente ba
alokasaun orsamentu Distrital tuir kriteriu sira nebe mak determina husi lei no konsulta ho Konseilu
Suku sira.
PNDS sei hakbi’it komunidade sira, sira nia Xefe no Konsellus Sukus, atu planeia no hari’i
infra-estrutura basika ne’ebe sai hanesan prioridade suku, responsavel ba resultadu no fundus ne’ebe utiliza
no atu asegura manutensaun projetus no atu nune’e projetus kontinua funsiona no oferese benefisius ba
komunidade. Komunidade presiza assistensia barak atu bele implementa no realiza mehi refere.
Ba tinan 2014 PNDS hetan alokasaun orsamentu hamutuk tokon $13.6 ho nian komposisaun ba projetu
fisiku hamutuk tokon $11.1 no tokon $2.6 ba kustus operasionais. Projetu fisiku ba tinan 2014 sei
implementa deit ba sukus 250 iha Distritus 13 ho razaun katak funsionarius/as PNDS nebe atu fó
asistensia ba implementasaun programa ne’e hamutuk 388 nebe sei rekruta hotu iha fulan Setembro
2013 no sei tun ba ajuda komunidade sira iha suku hirak nebe atu hahu implementa projetu PNDS.
Objetivu prinsipal mak atu assegura kualidade programa; fó tempu barak ba Sekretariadu PNDS atu
prepara rekursus nebe diak liu ba implementasaun programa no fó tempu sufisiente ba funsionarius/as
foun ba programa ida ne’e atu aprende liu tan antes koloka ba Sub Distritus no Sukus hotu iha territoriu
tomak Timor Leste. Kustus operasionais hetan alokasaun ba suku hotu (442) iha distirtu 13 hodi halo
preparasaun planeamentu ba programa tinan oin mai.
5
distritu ida-idak tuir faktores-relevante, hanesan populasaun, numeru ema kiak no seluk-seluk tan.
Instituisaun hot-hotu sei apresenta proposta Planu Kapital Desenvolvimentu liu hosi – PDID ba
Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE).
PDID akumula dotasaun – ba PDD 1 no 2 hanesan kontinuasaun PDD 2010, 2011, 2012 nebe sei
implementa husi MAE, maibe hahu husi tinan 2013 no 2014 sei implementa husi Agensia
Dezenvolvimentu Nacional (ADN). Orsamentu ida ne’e hanesan Kapital Dezenvolvimentu nebe
determina ona valor osan hosi rihun $1 to rihun $150, konsidera ba PDD I no PDD II ho valor osan
hosi rihun $151 to rihun $500, maibe projetu sira nebe ho karakteristika espesifika sei responsabiliza no
implementa husi Ministeriu/Agensia sira.
Bainhira implementa didi’ak, PDID (PDD I ho II) sei kontribui diretu ba kresimentu ekonómiku, loke
servisu no lori oportunidade barak ba distritu, sub-distritu, suku no aldeia. Nune’e dezenvolvimentu
ekonómiku mos sei aumenta iha distritu sira ne’e tuir objetivu politika governu nia.
Alen de PDID, iha distritu sira mos sei iha Projetu Anual Ministeriu/Ajensia sira ho Fundu
Infra-estrutura, maibe projetu sira ne’e sei implementa hosi nivel nasional.
Livru no. 3 mos apresenta Orsamentu Parseirus Dezenvolvimentu nebe unidade ba jestaun parseirus
Dezenvolvimentu, Ministériu Finansas kompilatuir informasaun nebe fó sai husi hosi parseirus
Dezenvolvimentu.
6
PARTE
A:
Súmariu
Despeza
PDID
no
PNDS
iha
Distritu
Total
Orsamentu
PDID
no
PNDS
ba
Distritu
Ba tinan 2014, governu aloka orsamentu ba PDID hamutuk tokon $76.9 (tokon $40.2 ba projetu foun
no reapropriasaun tokon $36.7 hosi PDD I & II tinan 2013). Orsamentu ba PNDS hamutuk tokon $13.6
(tokon $11.1 ba Infra-estrutura no operasional tokon $2.6). Ho ida ne’e, total despesa ba PDID no
PNDS hamutuk tokon $90.5 hanesan aprezenta iha grafiku 1 no grafiku 2 hatudu mos benefisiariu kada
populasaun tuir Distritu ida-ida.
Grafiku 1: PDID no PNDS tuir Distritus
4,546
7,138
9,214
9,110
7,387
9,286 8,199
5,186 6,002 6,973
5,869 4,433
7,202
Aileu
Ainaro
Baucau
Bobonaro
Covalima
Dili
Ermera
Lautem
Liquica
Manatuto
Manufahi
Oecusse
Viqueque
7
Grafiku 2: PDID no PNDS perkápita
103
121
82
99
124
40 70 87 95
163 121
68
103
Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquica Manatuto Manufahi Oecusse Viqueque
Grafiku 2 hatudu katak iha distritu 7 mak hetan despesas per kápita a’as hamutuk 65% (entre rihun $99
– rihun $163) hosi total despesas. Distritus sira nee mak Manatuto, Manufahi, Ainaro, Aileu, Covalima,
Viqueque no Bobonaro. Total 36% sai hanesan despesas per-kapita ba distritu seluk nebe hetan
diferensia ladun signifikante hanesan hatudu iha Grafiku 2 iha leten. Detalhus bele haree liu husi
aprezentasaun tabela tuir ne’e :
Distritus
PDID FOUN PDID Reap/Ret PNDS
TOTAL
PDD-I PDD-II TOTAL PDD-I PDD-II TOTAL Kustus
Oper.
Kustus Fisiku
TOTAL
Aileu 451 2,042 2,492 708 406 1,114 170 770 940 4,546
Ainaro 547 2,192 2,739 1,866 1,903 3,769 123 508 631 7,138
Baucau 1,031 2,542 3,573 1,214 2,595 3,809 350 1,482 1,832 9,214
Bobonaro 761 3,148 3,909 1,029 2,545 3,574 289 1,338 1,627 9,110
Covalima 519 2,460 2,978 1,642 1,779 3,421 175 813 988 7,387
Dili 289 2,565 2,854 1,264 4,681 5,945 174 313 487 9,286
Ermera 1,083 2,619 3,702 1,450 1,361 2,811 307 1,379 1,686 8,199
Lautem 516 2,094 2,610 797 935 1,732 201 643 844 5,186
Liquica 493 2,892 3,385 776 1,092 1,869 131 617 748 6,002
Manatuto 655 2,243 2,897 725 2,291 3,016 174 886 1,060 6,973
Manufahi 383 2,557 2,939 1,218 701 1,919 181 831 1,012 5,869
Oecusse 940 1,766 2,706 573 547 1,120 107 501 607 4,433
Viqueque 479 2,973 3,452 789 1,782 2,571 208 972 1,179 7,202
8
Sources
National Statistic Directorate_World Bank‐ Timor‐Leste Poverty in a Young Nation_2008 Poverty headcount ratio
Percent Total
Oecusse
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Dili
Aileu Manatuto
Manufahi Ai naro
Vi queque
Lautem Baucau
T ot al
0.0 - 19.9 20.0 - 39.9 40.0 - 59.9 60.0 - 79.9 80.0 - 100.0 Missin g Value
PARTE
B:
Súmariu
Estatistika
Distrital
Mapa
1:
Liña
kiak
Distritu
Liña kiak hatudu persentajen populasaun iha distritu ho númeru sei a’as ho nian rendimentu rihun $32
kada fulan, nebe Governu konsidera populasaun hirak ne’e sei kiak.
Tuir mapa estatistika iha okos hatudu katak:
1. Distritu Manufahi hatudu liña pobreza sei a’as tebes (kor mean);
2. Distritu Manatuto, Aileu, Ainaro no Oecussi iha liña pobreza ladun diak;
9
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010 Proportion of private households using an improved drinking water source
Oecusse
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Dili
Aileu Manatuto
Manufahi Ainaro
Viqueque
Lautem Baucau
Per cent (%)
0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00
Mapa
2:
Hasa’e
kualidade
Be’e
Mos
iha
Distritu
Estatistika ida ne’e hatudu persentajen populasaun ne’ebé simu be’e mos husi be’e matan ne’ebé di’ak.
Hadi’a bee matan inklui fonte be’e ne’ebé uza ba konstrusaun hetan protesaun hosi infeksaun, liliu
husi fezes. Be matan ba-bain ne’ebé maka hadi’a ona maka bee torneira, posu ne’ebe protejidu, posus
artezianus no halibur udan been. Fontes la hetan protesaun inklui mota, lagus, lagoas, belorin no
fonte seluk ne’ebé nakloke ba infeksaun no fahe moras hanesan tifu, kolera no dizenteria. Tuir mapa
estatistika iha okos:
1.
Iha Distritu Baucau asesu ba be’e mo’os atinji 20% - 40%;
2.
Iha Distritu Viqueque, Aileu, Ermera, Ainaro no Manufahi , 40% – 60 % asesu ba be mo’os;
3.
Iha Distritu Lautem, Liquiçá, Bobonaro, CovaLima no Oecussi, atinji 60% – 80% asesu ba Be’e
Mo’os;
4.
Distritu Dili atinji 80% -100% ba asesu Be Mo’os.
10
Mapa
3:
Hadi’a
Saneamentu
Báziku
iha
Distritu
Hadi’a fasilidade saneamentu katak atu haketak foer no hasai husi ema husi kontaktu ba ema fali.
Ne’e inklui deskarga sintina, koneksaun sistema esgotu kanalizadu, deskarga/pour flush ba latrinas
posu, ventiladu latrina di’ak (VLD) no latrina ho laje.
Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak :
1.
Distritu Viqueque no Ainaro hetan kualifikasaun aat tanba atinji deit entre 0% – 20 %;
2.
Distritu Baucau, Lautem, Aileu, Manufahi, Liquiçá, Ermera, Bobonaro, CovaLima no Oecussi
hetan persentajen entre 20% – 40 % ho predikadu aat uituan;
3.
Distritu Manatuto ho persentajen entre 40% – 60 % ho predikadu naton;
4.
Distrito Dili ho persentajen entre 80% – 100 % ho predikadu diak tebes.
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010 Proportion of private households using an improved sanitation facility
Oecusse
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Dili
Aileu Manatuto
Manufahi Ainaro
Viqueque
Lautem Baucau
Per cent (%)
0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00
11
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010
Private household in crop production
Number Total
Total
4,547 ‐ 5,826 5,827 ‐ 7,728 7,729 ‐ 9,212 9,213 ‐ 14,073 14,074 ‐ 15,526 Missing Value
Note: The boundaries and the names shown and the designations used on these maps do not imply official endorsement or acceptance by the United Nations.
Mapa
4:
Uma
Kain
ba
produsaun
agrikula
iha
Distritu
Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak :
1.
Iha mapa nebe kor mean signifika katak populasaun nebe presta servisu iha agrikultura
kiik/uituan liu ho total entre 4.547 – 5.826 ;
2.
Iha mapa ho kor matak naroman hatudu katak numeru populasaun entre 9.213 -14.073 mak
partisipa iha vida agrikultor ;
3.
Iha mapa ho kor kinur hatudu katak numeru populasaun entre 7.729 -9.212 mak partisipa iha
vida agrikultor;
4.
Iha mapa ho kor pink hatudu katak numeru populasaun entre 5.827 -7.728 mak partisipa iha vida
12
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010
Net enrolment ratio in primary education
Oecusse
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Dili
Aileu Manatuto
Manufahi Ainaro
Viqueque
Lautem Baucau
Per cent (%) 0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00
Mapa
5:
Inskrisaun
Neto
Ensinu
Primáriu
iha
Distritu
13
Proportion of population aged 15‐64 who are economically inactive
Percent Total
Total
0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00 Missing Value
Mapa
6:
Proporsaun
Populasaun
ne’ebe
ekonomia
ladun
diak
Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak:
1.
Mapa ho kor pink hatudu 20% – 40 % ba populasaun nebe nia ekonomia ladun diak tanba
faktores : la servisu, katuas, moras, la-eskola no seluk tan;
2.
Mapa ho kor kinur hatudu 40% – 60 % populasaun nebe partisipa iha desenvolvimentu ekonomia
maibe sidauk atinji kualidade ida ke sufisiente.
;;;; ;
AILEU VILA
REMEXIO
LIQUIDOE LAULARA
FA TU RILAU
SUCO LIU RAI
FA HIRIA
FA TU RASA ACUM AU TU LA TAQUEO TA LI TU
SELOI CRAIC
FA TU BOSA
BERELEU AISIR IMOU
SABORI A
BANDUD ATO
SUCO-LIURA I
LA HAE FA TI SI
FA HISOI
HOHOLA U
FA DABLOCO
HAUTOHO MADA BENO
NAMOLESO
MANU CASA TOHU META
MAUM ETA
FA HISOI
AILEU DISTRICT
0 5 10 15 20 Kilometers Spatial D istribution of Dwellings
CHC (Comm unity Health Center) Suco B oundary Subdistrict B oundary Two-lane sealed road
;
; Hos pital and Clinic
One-lane road 4 W vehicle track Occ upied Dwelling
PARTE
C
:
Perfil
no
Orsamentu
Ba
Distritu
Iha
PDID
ho
PNDS
1.
District
Aileu
Perfil
Mapa 1 hatudu pozisaun jeográfika Distritu Aileu nebe ho luan hamutuk 729 km² ho populasaun ema
na’in 44.325 tuir Sensus 2010. Topografia Distritu Aileu maka foho ho a’as entre 350 m to’o 1.500
m sukat husi tasi. Kapitál maka Aileu Vila iha foho Mota Mantane ho altitude 913 m. Distritu Aileu
iha Sub-Distritus 4, Sukus 31 no aldeias 135 hanesan hatudu iha tabela 1.1.
Tabela 1.1 Sub-Distritu , Sukus no total Aldeias/Sukus Distritu Aileu
Aileu Vila
Laulara
Liquidoe
Remexio
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Aissirimou 5 Fatisi 5
Acubilitoho
3 Acumau
3
Badudato 3 Cotolau 5 Bereleu 5 Fadabloco 7
Aileu Vila
Laulara
Liquidoe
Remexio
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Seloi Craic
10
-
-
-
-
-
-
Data husi :
MAE no Diresaun Estatistica
Funsionárius Governu iha Distritu Aileu inklui:
SES:
1.
95 Polísias,
2.
24 Seguransa Sivíl,
3.
24 Bombeirus
Edukasaun:
1.
Profesores Ensinu Báziku : Públiku (418), Privadu (53);
2.
Profesores Ensinu Sekundáriu: Públiku (53) , Privadu (26)
3.
Profesores Ensino Tekniku Sekundáriu : Públiku (37), Privadu (23).
Distritu Aileu iha Eskolas Ensinu Báziku Publiku (72) no Privadu (6) , Eskolas Sekundárias
Publiku (2) no Privadu (2), ho Eskolas Ensinu Tekniku Sekundária Publiku (2)no Privadu (2).
Saúde:
1.
Médikus lokais (25) (inklui espesialistas);
2.
Enfermeirus (36) ho
3.
Parteiras (48);
Fasilidades saúde ne’ebé iha, maka CHC (4), Postus Sanitárius (11), Klínikas Privadas (1) ho
SISCa (33).
MSS :
1.
Numero idosos ( tinan 60 ba leten ) no invalidus nebe simu subsidio iha Distritu Aileu
hamutuk 3.052 pessoas nebe kompostu husi idosos 2.923 pessoas no invalidus 129
pessoas.
2.
Numerus benefisiarius ba program Bolsa Mãe hamutuk 1,616
3.
Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Mártires iha Distritu
Aileu hamutuk 2,738 pessoas.
MAP
: 54 Extensionistas
CNE
: 8 funsionarius
Ministeriu Justisa
: 11 funsionarius
MCIA
: 6 funsionarius
SEPI
: 1 funsionariu
MAE
: 45 funsionarius
SEJD
: 1 funsionariu
SEPFOPE
: 6 funsionarius
SES
: 51 funsionarius
CNE
: 6 funsionarius
MOP
: 21
funsionarius
Programa
Nacional
Dezenvolvimentu
Sukus
(PNDS)
Distritu Aileu ba tinan 2014, V Governu aloka orsamentu ba aktividades PNDS hamutuk rihun
$940. Koloka $770 ba projetu fisiku ba Suku 11 iha Sub-Distritu Aileu Vila no Suku 8 iha Sub
Distritu Remexio hodi implemneta programa PNDS inklui mos kustus operasionais. Iha parte seluk
Governu mos aloka kustus operasionais hamutuk rihun $170 ba Sub-Distritus sira seluk hodi halo
preparasaun planeamentu programa PNDS ba tinan 2014 hanesan temi iha tabela 1.2.
Tabela 1.2. Kapital Grants – PNDS
Naran Orgão
Naran Prgrama
Distritus Sub Distritus Sukus Kustu Operasional
$'000
Projetu Fiziku
$'000
Total Kustu $'000
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Aisirimou 5.25 39.75 45
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Bandudato 5.00 35.00 40
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Fahiria 5.00 35.00 40
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Fatubosa 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Hoholau 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Lahae 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Lausi 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Saboria 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Seloi Craic 5.75 44.25 50
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Seloi Malere 5.25 39.75 45
MAE PNDS Aileu Aileu Vila Suco Liurai (AA) 5.75 44.25 50
MAE PNDS Aileu Laulara Cotolau 6.00 - 6
MAE PNDS Aileu Laulara Fatisi 6.00 - 6
MAE PNDS Aileu Laulara Madabeno 5.50 - 6
MAE PNDS Aileu Laulara Talitu 5.75 - 6
MAE PNDS Aileu Laulara Tohumeta 5.50 - 6
MAE PNDS Aileu Liquedoe Acubilitoho 5.00 - 5
MAE PNDS Aileu Liquedoe Bereleu 5.50 - 6
MAE PNDS Aileu Liquedoe Betulau 5.50 - 6
MAE PNDS Aileu Liquedoe Fahisoi (AL) 5.00 - 5
Naran Orgão
Naran Prgrama
Distritus Sub Distritus Sukus Kustu Operasional
$'000
Projetu Fiziku
$'000
Total Kustu $'000
MAE PNDS Aileu Liquedoe Manucasa 5.00 - 5
MAE PNDS Aileu Liquedoe Namoleso 5.00 - 5
MAE PNDS Aileu Remexio Acumau 5.75 44.25 50
MAE PNDS Aileu Remexio Fadabloco 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Remexio Fahisoi (AR) 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Remexio Faturasa 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Remexio Hautoho 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Remexio Maumeta (AR) 5.50 39.50 45
MAE PNDS Aileu Remexio Suco-Liurai (AR) 6.00 44.00 50
MAE PNDS Aileu Remexio Tulataqueo 6.25 48.75 55
Total 170 770 940
Programa
Dezenvolvimentu
Integrado
Distrital
(PDID)
Iha tinan 2014, V Governu Konstitusional aloka orsamentu ba programa PDID iha Distritu Aileu
hamutuk tokon $2.5 nebe kompostu husi PDD I aprezenta ho total rihun $451 no tokon $2.0 ba PDD
II. Hosi total orsamentu ne’e hodi finansia ba projetu MCK, valetas, trotoar, be’e mos, irigasaun no
seluk tan hanesan mensiona iha tabela 1. 3.
Tabela 1.3. Kapital Dezenvolvimentu PDID
Naran Orgão Naran Prgrama Naran Projetu Distritus Sub Distritus Sukus Total Kustu $'000 SAS PDD I Const. MCK no Be'e Mos Aileu Villa + Moru Haleu Aileu Aileu Villa Aisirimou 67MOP PDD I Const. Valeta Penahan no Plat Deker Suco Fahisoi Aileu Lequidoe Fahisoi 131
MAE PDD I Rehabilitasaun Gradiamento Tralix Janela no Konstrusaun Uma Guarda 2 tama no Sai Aileu Aileu Villa Aisirimou 27
MCIA PDD I Const. Edificio Meio Ambiente ho Moru Haleu Aileu Aileu Villa Aisirimou 120
MOP PDD I Hada Bronjong Satan Green House Aileu Remexio Ascumao 47
MOP PDD I Const. Ponte Ki'ik Seloi Kraik (Rehabilita Ponte 1 no Konstruksaun Ponte Foun 1) Aileu Aileu Villa Seloi Kraik 59
Total 451
SAS PDD II Const. Be'e Mos Lahae 3.5 Km Aileu Aileu Villa Lahae 198
MAE PDD II Const. Edificio Foun IADE Aileu Aileu Villa Aisirimou 162
ME PDD II Escola Basica Central Seloi craik, Aileu Aileu Aileu Vila Soloi Craic 229
ME PDD II Escola Basica Central Maumeta, Aileu Aileu Remexio Maumeta 384
MSS PDD II Const. Trotoar Ho Jardim Aissirimou Aileu Aileu Villa Aisirimou 182
SAS PDD II Const. Be'e Mos ba Aldeia iha Fatukhun Aileu Laulara Talito 242
MAP PDD II Const. Irigasaun Suco Fahiria Aldeia Sarin Aileu Aileu Villa Fahiria 197
MAE PDD II Ponte e Restorante Aileu Aileu Villa Seloi 448
Total 2,042
Reapropriasaun
Kapital
Desenvolvimentu
PDD
I
&
II
Iha tabela 1.4. no 1.5. aprezenta projetu reapropriasaun PDD 1 & 2 tinan 2013 nebe sei reapropria ba
tinan 2014 ho montante tokon $1.1 nebe kompostu husi PDD I hamutuk rihun $708 no rihun $406 ba
projetu PDD II. Razaun halo reapropriasaun projetu hirak ne’e tamba ninian implementasaun
la-konsege remata iha tinan 2013 no sei kontinua implementa fali iha tinan 2014.
Tabela 1.4. Reapropriasaun Kapital Desenvolvimentu PDD I
Naran Orgão
Naran Programa
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustus ($'000)
MAE PDD - I Konstrusaun Intake no mos kanalizasaun husi Bee matan Hularema ba bak Penampung
Aileu Aileu Vila Aissirimou 22
MAE PDD - I Konstrusaun Sentru Komunitaria Berleumeta Aileu Laulara Tohumeta 13
MAE PDD - I Konstrusaun Posto Saúde Fadabloko Aileu Remxio Fadabloco 13
MAE PDD - I Konstrusaun Postu Saúde Suco Liurai/Rairema Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 18
MAE PDD - I Konstrusaun Fatin Soe Lixu (FSI) + bronjong 75 m Aileu Aileu Vila Suku Liurai 5
MAE PDD - I Konstrusaun Centro Cooperativa Aileu Aileu Aileu Vila Suku Liurai 30
MAE PDD - I Konstrusaun ESP Lequidoe Aileu Liquidoe Namolesso 28
MAE PDD - I Konstrusaun Edifisio STAE Alieu + Moru haleu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 42
MAE PDD - I Konstrusaun Armazem Arquivo CRC Distrito Aileu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 4
MAE PDD - I Prefurasaun Bee Mos ba Edifisio CRC Distrito Aileu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 4
MAE PDD - I Konstrusaun Tembok Penahan Masa Cradus+ Malere Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 5
MAE PDD - I Konstrusaun Ponte Dat-Rema Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 9
MAE PDD - I Konstrusaun Salaun Encontro Sub. Distrito Remixio Aileu Remexio Acumau 9
MAE PDD - I Konstrusaun EP sala tolu Biloko Aileu Liquidoe Acubilitoho 53
MAE PDD - I Konstrusaun Ponte ba Area Be’e manas Faturilau Aileu Liquidoe Faturilau 2
MAE PDD - I Konstrusaun Salaun Encontro Sub. Distrito Laulara Aileu laulara Cotolau 14
MAE PDD - I Konstrusaun Tembok penahan Saboria Aileu Aileu Vila Saboria 49
MAE PDD - I Konstrusaun Centru Joventude Aileu Aileu Aileu Vila Sukus Liurai 9
MAE PDD - I Konstrusaun Be’e dalan iha Fahisoi 3 km + plat Deker. Aileu Liquidoe Fahisoi 122
MAE PDD - I Konstrusaun Bronjong Fadabloko Aileu Remexio Fadabloco 16
MAE PDD - I Konstrusaun Saluran Manufoni Aileu Aileu Vila Aissirimou 116
MAE PDD - I Konstruksaun Kanal irigasaun Daisoli-Lahae Aileu Aileu Vila Lahae 67
MAE PDD - I Konstrusaun Semiteriu Publiku Aileu Aileu Vila Malere 25
MdF PDD - I Konstrusaun edificio Estatistica - Ministerio Financas iha Distrito aileu Aileu Aileu Vila Liurai 34
Tabela 1.5. Reapropriasaun Kapital Desenvolvimentu PDD II
Naran Orgão
Naran Programa
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustus ($'000)
MAE PDD - II Edificio Siguranca Sivil + Moru Haleu/ DNSEP
Aileu Aileu Vila Aissirimou 17
MAE PDD - II Loke dalan ba Aldeia Fatumanaru 5 Km + ponte + plat deker
Aileu Remexio Acumau 20
MAE PDD - II Konstrusaun be’e mos sistema gravitasaun ba Ald. Aitoin 2 km Namolesu
Aileu Liquidoe Namolesso 48
MAE PDD - II Konstrusaun Ponte ba Aldeia Kasmauntutu
Aileu Laulara Talitu 63
MAE PDD - II Konstruksaun Kanal Irigasaun Datarema
Aileu Aileu Vila Liurai 104
MAE PDD - II Konstruksaun Kanal irigasaun Halmeta Aileu Aileu Vila Seloi Craic 64 ME PDD - II ES 1007 ES C Sao Jose Operario,
Nova Construção das Instalações de Salas de aulas e latrinas 400 m2
Aileu Remexio Acumau 91
Total 406
Despesa
Parseirus
Dezenvolvimentu
Iha projetu hamutuk 25 ho montante tokon $8.1 mak planea atu implementa iha Distritu Aileu iha
2014 projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun sai hanesan projetu foun ho nia
orsamentu hanesan mensiona iha tabela 1.5.
Tabela 1.5. Despesas Parseirus Desenvolvimentu
Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia
Ezekutador
Fundu 2014 ($'000)
Planu Pagamentu
($'000)
Aileu Tratamentu ho kuidadu ba labarik iha
baze-komunidade no programa dezenvolvimentu (ECCD)
Finlandia Plan Finlandia 224 224
Aileu ERA - Hadi'ak Asesu ba area Rural Uniaun Europea Organizasaun
Trabalhador Internasional
709 709
Aileu Moris Rasik: Formasaun Literasia
Finanseira Faze III
Programa Apoiu Nova Zelandia, Ministeriu Estranjeiru no Kooperasaun
- Moris Rasik - Programa Apoiu Nova Zelandia, Ministeriu Estranjeiru no Kooperasaun
285 285
Aileu Programa Asistensia Australia
Timor-Leste ba Servisu Sekondariu Faze 2 (ATLASS II)
Ajensia Australia ba
Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional
719 719
Aileu P125784 - Projetu Administrasaun
Protesaun Sosial
- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Ministeriu Negosiu Estrajeiru Norwegia
- Governu Russo
Banku Mundial 46 46
Aileu P125032 - Projetu Reziliente
Klimatiku Estrada Timor Leste
Banku Mundial Banku Mundial 1,785 1,785
Aileu P116520: Projetu Edukasaun Segundu
Oportunidade TL
Banku Mundial Banku Mundial 114 114
Aileu Promove Reprezentasaun
Signifikativu no Responsivu
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
40 40
Aileu Radio Foinsae ba Konstrusaun Paz iha
Timor-Leste
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba
Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia Ezekutador
Fundu 2014 ($'000)
Planu Pagamentu
($'000)
Dezenvolvimentu Internasional
Aileu Mitigasaun Konflitu liu-hosi
Orientasaun Polisiamentu
Komunidade iha Timor-Leste Faze II: Promove Seguransa liu-hosi Parseira Polisia-Komunidade (CMCOP Faze II: PSCPP)
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
320 320
Aileu Dezenvolvimentu Komunidade
liu-hosi Insentiva Agrikultura (DOCIA)
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
1,200 1,200
Aileu Konsolida Kooperativa Rekoperasaun
Agronegosiu (COCAR)
- Programa Apoiu Nova Zelandia, Ministeriu Estranjeiru no Kooperasaun
- Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
110 110
Aileu Monitoriamentu no Avaliasaun
Projetu MCC TPA
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
22 22
Aileu Projetu ba Jestaun Rekursu Naturais
Sustentavel baze Komunidade
Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun
Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun
385 385
Aileu P104794/IDA-H343, TF091653:
Projetu Apoiu Planu Stratejiku Setor Saúde
- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea
- Banku Mundial
Banku Mundial 684 684
Aileu Ahimatan ba futuru – Redusaun
Pobreza iha Timor-Leste liu-hosi Turizmu baze komunitaria
Uniaun Europea Uniaun Europea 35 35
Aileu Inkluzaun ema difisiente sira iha Vida
Sosial no Ekonomia Timor-Leste
Uniaun Europea Uniaun Europea 3 3
Aileu Ba Hakbiit Seguransa no Reziliente
Komunidade iha Timor-Leste liu-hosi haluan no konsolidasaun Sistema Atuasaun Avizu Sedu
Uniaun Europea Uniaun Europea 5 5
Aileu Programa Bee, Sanitasaun no Hijeine
(WASH)
- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea
- Governu Olanda - Norwegia
- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus
- Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
126 126
Aileu Programa Dezenvolvimentu
Adolesente no Foinsae
- Governu Olanda - Governu Swedia - Norwegia
- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
84 84
Aileu Programa Protesaun Labarik - Governu Espanha
- Norwegia
- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
85 85
Aileu Programa Media & Komunikasaun - Governu Olanda
- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
34 34
Aileu Programa Planeamentu,
Monitoriamentu & Evaluasaun
- UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia Ezekutador
Fundu 2014 ($'000)
Planu Pagamentu
($'000)
Aileu Programa Edukasaun Baziku - Ajensia Australia ba
Dezenvolvimentu Internasional - Governu Olanda
- Governu Swedia - UNICEF Fontes Prinsipal - Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
140 140
Aileu Seeds of Life (Fini ba Moris) Ajensia Australia ba
Dezenvolvimentu Internasional
- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Sentru Australianu ba Peskiza Agrikultura Internasional
331 331
Aileu R4D - Dezenvolvimentu Estrada Ajensia Australia ba
Dezenvolvimentu Internasional
Organizasaun Trabalhador Internasional
451 451
; ;;
2.
Distritu
Ainaro
Perfil
Mapa 2. hatudu pozisaun jeográfiku Distritu Ainaro nebe ho luan 797 km² ho populasaun nain
59,175 tuir Sensus 2010. Distritu Ainaro iha Sub-Distritus ha’at, Sukus 31 no Aldeias 131 hanesan
hatudu iha Tabela 2.1.
Tabela 2.1. Sub-Distritus , Sukus no total Aldeias /Sukus
Ainaro Hatu
Builico
Hatu
Udo
Maubisse
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Sukus Total
Aldeias
Ainaro 7
Mauchiga
7 Foho-Ai-Lico
(Beikala)
6 Aituto 9
Funsionáriu Governu iha Distritru Ainaro kompostu :
SES:
1.
104 Polísias
2.
23 Seguransa Sivil
Edukasaun:
1.
570 Profesores Ensinu Báziku Públiku ho 41 Privadu
2.
40 Profesores Ensinu Sekundáriu Publiku ho 27 Privadu
3.
45 Profesores Ensinu Tekniku Sekundáriu Públiku ho 15 Privadu
Iha Distritu Ainaro iha Eskolas Ensinu Báziku Publiku (81) no Privadu (6), Ensinu Sekundárias
Publiku (2) no Privadu ( 2 ), ho Eskolas Ensinu Teknico Sekundária Publiku (2) no Privadu (2).
Saúde:
1.
25 Médikus lokais (inklui espesialistas);
2.
27 Enfermeirus no
3.
16 parteiras/os;
Fasilidade saúde maka Ospital (1), CHC (4), Postus Saúde (11), Klinikas privada (1), SISCa (50).
MSS :
1.
Numero idosos (tinan 60 ba leten) no invalidus nebe simu subsidio iha Distritu Ainaro
hamutuk 5.960 pessoas nebe kompostu husi idosos 5.669 pessoas no invalidus 291 pessoas.
2.
Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Mártires iha Distritu
Ainaro hamutuk 753 pessoas.
3.
Numerus benefisiarius ba Bolsa da Mãe hamutuk 1.773
4.
Total funsionariu hamutuk 6 mak destaka ba Distritu ; 2 iha Distritu no 4 ba Sub-distrito,
kada Sub-distritu funsionariu ida (1).
MAP
: 60 extensionistas no naun-extensionista
CNE
: 8 funsionarius
Ministeriu Justisa
:12 funsionarius
MCIA : 9, SEPI : 1, SEJD : 2, SEPFOPE
: 3, SES : 31, CNE : 6, MOP :24
Programa
Nacional
Dezenvolvimentu
Sukus
(PNDS)
Tabela 2.2. Kapital Grants – PNDS
Naran Orgão
Naran Prgrama
Distritus Sub Distritus Sukus Kustu Operasional
$'000
Projetu Fiziku $'000
Total Kustu $'000
MAE PNDS Ainaro Ainaro Ainaro 5.50 44.50 50 MAE PNDS Ainaro Ainaro Cassa 5.75 44.25 50 MAE PNDS Ainaro Ainaro Manutasi 5.50 39.50 45 MAE PNDS Ainaro Ainaro Mau-Nuno 5.00 35.00 40 MAE PNDS Ainaro Ainaro Mau-Ulo 5.00 35.00 40 MAE PNDS Ainaro Ainaro Soro 5.00 35.00 40 MAE PNDS Ainaro Ainaro Suro-Craik 5.50 39.50 45 MAE PNDS Ainaro Hatu-Builico Mau-Chiga 5.75 44.25 50 MAE PNDS Ainaro Hatu-Builico Mulo 6.00 49.00 55 MAE PNDS Ainaro Hatu-Builico Nuno-Mogue 5.25 39.75 45 MAE PNDS Ainaro Hatu-Udo Foho-Ai-Lico 6.25 48.75 55 MAE PNDS Ainaro Hatu-Udo Leolima (AH) 6.50 53.50 60 MAE PNDS Ainaro Maubisse Aitutu 6.00 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Edi 6.00 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Fatu-Besi 6.00 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Horai-Quic 5.50 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Manelobas 6.50 - 7 MAE PNDS Ainaro Maubisse Manetu 6.75 - 7 MAE PNDS Ainaro Maubisse Maubisse 6.50 - 7 MAE PNDS Ainaro Maubisse Maulau 6.25 - 6 MAE PNDS Ainaro Maubisse Suco Liurai (AM) 6.00 - 6
Total 123 508 631
Programa
Dezenvolvimentu
Integrado
Distrital
(PDID)
Iha tinan 2014, V Governu Konstitusional aloka orsamentu ba programa PDID iha Distritu Ainaro
hamutuk tokon $2.7 nebe kompostu husi PDD I aprezenta ho total rihun $547 no tokon $2.2 ba PDD
II. Hosi total orsamentu ne’e hodi finansia ba projetu konstrusaun Postu Polisia, ponte, be’e mos,
eskola, sentru saúde, klinikas no seluk tan hanesan mensiona iha tabela 2.3.
Tabela 2.3. Kapital Dezenvolvimentu PDID
Naran Orgão
Naran Prgrama
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustu $'000
ME PDID I Const. EP Luru-Hatu Udo Ainaro Hatu-Udo Leolima 133
SES PDID I Const. Posto Policia iha Suco Foho Ailico, Beicala, Hatu Udo Ainaro Hatu-Udo Fohoailico 68
MOP PDID I Const. Ponte Ki'ik 2 Aldeia Mauxiga Ainaro Hatubilico Mauxiga 107 SAS PDID I Const. Be'e Mos ba Hospital Referal Maubisse Ainaro Maubisse Maubisse 117 ME PDID I Aumenta Sala 3 Ba Escola Lesu Ainaro Hatu-Udo Fohoailico 122
Total 547
SAS PDID II Monta Kontagem Be'e Mos Iha Ainaro Villa Ainaro Ainaro Ainaro 224 SED PDD II Konstrusaun Posto F-FDTL iha Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 300
ME PDD II Escola Basica Central Leolima, Hatu-Udo, Ainaro
Ainaro Hatu'udo Leolima
389 ME PDD II Escola Basica Central Maulau, Ainaro Ainaro Maubisse Maulau 391 MSS PDD II Konstrusaun monumento campas Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 303
MS PDID II Const. Sentro Saúde Aituto Gorotu ho Fasilidade Ainaro Maubisse Aituto 193
MS PDID II Const. Posto Klinika iha Suco Manutasi ho
Naran Orgão
Naran Prgrama
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustu $'000
ME PDID II Const. Escola EBC Mauxiga Ainaro Hatubilico Mauxiga 200
Total 2,192
Grand Total
2,739
Reapropriasaun
Kapital
Desenvolvimentu
PDD
I
&
II
Iha tabela 2.4. no 2.5. aprezenta projetu reapropriasaun PDD I & II tinan 2013 nebe sei reapropria ba
tinan 2014 ho montante tokon $3.8 nebe kompostu husi PDD I hamutuk tokon $1.9 no tokon $1.9 ba
projetu PDD II. Razaun halo reapropriasaun projetu hirak ne’e tamba ninian implementasaun
la-konsege remata iha tinan 2013 no sei kontinua implementa fali iha tinan 2014.
Tabela 2.4. Reapropriasaun Kapital Dezenvolvimentu PDD I
Naran Orgão
Naran Programa
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustus ($'000)
MAE PDD - I Konstrusaun Eskola Infantil Aututu Rina+Fasilidade 21x9
Ainaro Hato-Builico
Mulo 80
MAE PDD - I Konstrusaun Escola Pre- Secundario Nunomogue Karaik + Fasilidade
Ainaro Hato-Builico
Nuno-Mugoe 93
MAE PDD - I Konstrusaun Ponte Erabuti Fatudekor + Konstrusaun Plat deker + Saluran + Tembok Penahan Nuntete – sede suco – Lessata, Suco Mau – ulo.
Ainaro Ainaru Mau Ulo 137
MAE PDD - I Konstrusaun no Kanalizasaun Bee Mos Sistema Grafitasaun Bui-Fu
Ainaro Ainaru Suro - Craic 58
MAE PDD - I Konstrusaun no Kanalizasaun Bee Mos Sistema Grafitasaun Suco Manutasi ba Aldeia 3
Ainaro Ainaru Manutaci 84
MAE PDD - I Kanalizasaun Bee Mos Aso ba Mini Mercado Foho Ailico
Ainaro Hato-udo Foho-Ai-lico 60
MAE PDD - I Kanalijacao bee moos sistema solar cell Soru kraik Suco leo lima
Ainaro Hato-udo Leolima 35
MAE PDD - I Konstrusaun no Kanalizasaun Bee Mos Kotomatan suco Manelobas
Ainaro Maubesi Manelobas 57
MAE PDD - I Kanalizasaun Bee Mos ba Aldeia Aitutu Rina ho Aldeia Hautio (4 km)
Ainaro Hatu-bilico Mulo 33
MAE PDD - I Konstrusaun Posto Saúde Suro – Craik + Fasilidade
Ainaro Ainaru Suro - Craic 12
MAE PDD - I Halo Uma Klinika Goulau Lama Suco Leolima + Fasilidade
Ainaro Hato-udo Leolima 40
MAE PDD - I Konstrusaun Postu Saúde Suco Aituto/ Flecha
Ainaro Maubesi Aituto 40
MAE PDD - I Rehabilitasaun ADM Ainaro no Konstrusaun Moru Haleu ADM Distrito Ainaro
Ainaro Ainaru Ainaro 74
MAE PDD - I Konstrusaun Residencia EDTL + Moru Haleu EDTL Dist. Ainaro
Ainaro Ainaru Ainaro 64
MAE PDD - I Konstrusaun Irigasaun Aldeia Lugatu Suco Ainaro
Ainaro Ainaru Ainaro 201
MAE PDD - I Konstrusaun Edificio Meio Ambiente Distrito Ainaro + fasilidade (MCIA)
Naran Orgão
Naran Programa
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustus ($'000)
MAE PDD - I Konstrusaun Moru haleu Mercado Bascem Ainaro vila Suco Ainaro
Ainaro Ainaru Ainaro 131
MAE PDD - I Konstrusaun Moru Haleu ba Edificio CNE Distrito Ainaro
Ainaro Ainaru Ainaro 14
MAE PDD - I Konstrusaun Uma Ba Seguranca + Paving + Uma Gerador ba MJ Distrito Ainaro
Ainaro Ainaru Ainaro 9
MAE PDD - I Konstrusaun Postu Policia Cassa PNTL Distrito Ainaro
Ainaro Ainaru Cassa 15
MAE PDD - I Rehabilitasaun ba irigasaun buirudu Ainaro Ainaru Ainaro 117 MAE PDD - I New construction for fence of Animal
Health Clinic
Ainaro Ainaru Ainaro 52
MAE PDD - I Konstrusaun foun ba armajen iha Mulo Ainaro Hato-Builico
Mulo 84
MAE PDD - I New construction of equipment parking Ainaro Ainaru Ainaro 6 MAE PDD - I New construction of fence at green house Ainaro Ainaru Ainaro 120 MAE PDD - I New construction of new fence for MAP
office in Maloure
Ainaro Ainaru Ainaro 100
MdF PDD - I New Cosntruction of Office Statistic at Ainaro District Ministry of Finance
Ainaro Ainaru Ainaro 96
Total 1,866
Tabela 2.5. Kapital Dezenvolvimentu - Reapropriasaun PDD II
Naran Orgão
Naran Programa
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustus ($'000)
MAE PDD - II Konstrusaun Moru hodi Proteje Mota iha Foho Ailiku
Ainaro Hatu-udo Foho-Ailico 250
MAE PDD - II Konstrusaun Edificio STAE + Moru haleu Edificio
Ainaro Ainaru Ainaro 126
MAE PDD - II Konstrusaun Escola Basico Central (EBC Agapito da Costa) Ailora + Fasilidade
Ainaro Hatu-udo Foho-Ailico 135
MAE PDD - II Konstrusaun Edificio
Dezenvolvimento Local Distrito Ainaro
Ainaro Ainaru Ainaro 154
MAE PDD - II Rehabilitasaun Estrada + Plat Deker + Be Dalan Husi Aldeia Hatuquero ba Aldeia Leotelo I (12 Km)
Ainaro Hatu-Builico Mauchiga 300
MAE PDD - II Construcao Eskola Basico Nunumogue Kraik+ Facilidade/ Konst. EBC 7 Desembru Bermoli 28.8x9m Fatin 2 + Fasilidade
Ainaro Hato-Builico/ Maubisse
Nuno-Mugoe/ Mau lau
151
ME PDD - II ES 972 ES C St Inacio de Loiola, Nova Construção das Instalações de Salas de aulas e latrinas 335 m2
Ainaro Maubesi Maubise 130
MAE PDD - II Construsaun Caserna PNTL Maubisse Ainaro Maubesi Maubise 132 MAE PDD - II Konstrusaun moru satan estrada
crusamentu ba pouzada 372m
Ainaro Maubesi Maubise 179
MAE PDD - II Kontinuasaun Konst. Edificio Administrasaun Distritu Ainaro/Rehabilitasaun Edificio Administ. Dist. Ainaro (Ex Pemda)
Ainaro Ainaru Ainaro 218
MAE PDD - II Konstrusaun armagen iha suco Leolima
Ainaro Hatudo Leolima 66
SAS PDD - II Rehabilitasaun be dalan ou kanal ba suporta be ba WTP Nugufu
Naran Orgão
Naran Programa
Naran Projetu Distritus Sub
Distritus
Sukus Total Kustus ($'000)
Total 1,903
Despesa
Parseirus
Dezenvolvimentu
Iha projetu hamutuk 20 ho montante tokon $4.9 mak planeia atu implementa iha Distritu Ainaro iha
2014 no projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun projetu foun. Projetu sira ne’e
mak hanesan mensiona iha tabela 2.8
Tabela 2.6. Despesas Parseirus Desenvolvimentu
Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia
Ezekutador
Fundu 2014 ($'000)
Planu Pagamentu
($'000)
Ainaro SECURE Produsaun aihan sustentavel, utilizasaun, no jestaun rekursu liu-hosi hadiak kapasidade iha Distritu rua iha Timor-Leste
Uniaun Europea Uniaun Europea 69 69
Ainaro ERA - Hadi'ak Asesu ba area Rural Uniaun Europea Organizasaun Trabalhador Internasional
709 709
Ainaro P125784 - Projetu Administrasaun Protesaun Sosial
- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Ministeriu Negosiu Estrajeiru Norwegia - Governu Russo
Banku Mundial 46 46
Ainaro P125032 - Projetu Reziliente Klimatiku Estrada Timor Leste
Banku Mundial Banku Mundial 1,785 1,785
Ainaro P116520: Projetu Edukasaun Segundu Oportunidade TL
Banku Mundial Banku Mundial 114 114
Ainaro Promove Reprezentasaun Signifikativu no Responsivu
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional
40 40
Ainaro Radio Foinsae ba Konstrusaun Paz iha Timor-Leste
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional
40 40
Ainaro Mitigasaun Konflitu liu-hosi Orientasaun Polisiamentu Komunidade iha Timor-Leste Faze II: Promove Seguransa liu-hosi Parseira Polisia-Komunidade (CMCOP Faze II: PSCPP)
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional
320 320
Ainaro Monitoriamentu no Avaliasaun Projetu MCC TPA
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolviment u Internasional
25 25
Ainaro P104794/IDA-H343, TF091653: Projetu Apoiu Planu Stratejiku Setor Saúde
- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea - Banku Mundial
Banku Mundial 684 684
Ainaro Ahimatan ba futuru – Redusaun Pobreza iha Timor-Leste liu-hosi Turizmu baze komunitaria
Uniaun Europea Uniaun Europea 35 35
Ainaro Inkluzaun ema difisiente sira iha Vida Sosial no Ekonomia Timor-Leste
Distritu Titulu Projetu Ajensia Doador Ajensia Ezekutador
Fundu 2014 ($'000)
Planu Pagamentu
($'000)
Ainaro Ba Hakbiit Seguransa no Reziliente Komunidade iha Timor-Leste liu-hosi haluan no konsolidasaun Sistema Atuasaun Avizu Sedu
Uniaun Europea Uniaun Europea 5 5
Ainaro Programa Bee, Sanitasaun no Hijeine (WASH)
- Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Uniaun Europea - Governu Olanda - Norwegia - UNICEF Fontes Prinsipal
- Fundu Kriansa Nasaun Unidus
- Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
144 144
Ainaro Programa Dezenvolvimentu Adolesente no Foinsae
- Governu Olanda - Governu Swedia - Norwegia - UNICEF Fontes Prinsipal
- Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
84 84
Ainaro Programa Protesaun Labarik - Governu Espanha - Norwegia - UNICEF Fontes Prinsipal
- Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
85 85
Ainaro Programa Media & Komunikasaun - Governu Olanda - UNICEF Fontes Prinsipal
- Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
9 9
Ainaro Programa Planeamentu, Monitoriamentu & Evaluasaun
- UNICEF Fontes Prinsipal
- Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
27 27
Ainaro Programa Edukasaun Baziku - Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional - Governu Olanda - Governu Swedia - UNICEF Fontes Prinsipal
- Fundu Kriansa Nasaun Unidus
Fundu Kriansa Nasaun Unidus
140 140
Ainaro R4D - Dezenvolvimentu Estrada Ajensia Australia ba Dezenvolvimentu Internasional
Organizasaun Trabalhador Internasional
515 515
;;
Lari Sula Guruca
Buibau
Nunira
Tequino Mata
Caicua
Bada Ho'o
Uailaha Baha Mori
Namanei
Laisorolai de Sima
Afaloicai
Libagua
Locoliu Baguia
Letemuno Uma Ana Ulo
Abo
Ossu-Huna Alaua Craic
Alaua Leten Uma Ana
Ico
Abafala
Laisorolai de Baixo
Maluro Uataco
Vemase Samalari
VEMASE
BAUCAU LAGA
BAGUIA QUELICAI
VENILALE
BAUCAU DISTRICT
Spatial Distribution of Dwellings
0 5 10 15 20 Kilometers
Suco Boundary
Sub-district Boundary
Two-lane sealed road
; Occupied Dwelling
;
Ø Ñ
Clinic Hospital
CHC (Community Health Centre)
One-lane road 4 W vehicle track
N E W
S
3.
Distritu
Baucau
Perfil
Mapa 3 hatudu pozisaun jeográfika Distritu Baucau nebe ho luan área hamutuk 1.494 km² ho
populasaun 111.694 tuir Sensus 2010. Distritu Baucau iha Sub-Distritu nen (6) ho Sukus no total
Aldeias hanesan hatudu iha Tabela 3.1.
Tabula 3.1 Sub-Distritus ho Sukus no total Aldeias/Sukus
Baguia Baucau Laga Quelicai Vemasse Venilale
S
Haeconi 6 Caibada (Uaimua)
Funsionárius Governu iha Baucau kompostu :
SES:
1.
169 Polísias;
2.
37 Seguransa Sivil permanentes no temporárius
3.
21 Bombeiros permanentes
Edukasaun:
1.
Profesores Ensinu Báziku: 691 públiku ho 384 Privadu
2.
Profesores Ensinu Sekundárius: 183 Públiku ho 47 Privadu
3.
Profesores Ensinu Tekniku Sekundáriu: 187 Públiku ho 17 Privadu
Distritu Baucau iha Eskolas Ensinu Báziku Publiku (99) no Privadu (74), Eskolas Ensinu
Sekundária Publiku (8) no Privadu (1), Eskolas Ensinu Tekniku Sekundárias (8), Privadu 1, no
Universidade (1).
Saúde:
1.
51 Médikus lokais (inklui espesialistas);
2.
95 Enfermeiras/os
3.
38 parteiras/os;
Fasilidade saúde mak : Ospital (1), CHC (7), Postus Saúde (28), Klínika Privada (3), no SISCa
(60).
MSS :
1.
Numero idosos (tinan 60 ba leten) no invalidus nebe simu subsidio iha Distritu Baucau
hamutuk 14.407 pessoas nebe kompostu husi idosos 12.195 pessoas no invalidus 2.407
pessoas.
2.
Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Mártires iha Distritu
Baucau hamutuk 3,518 pessoas.
3.
Bolsa da Mãe : 2,927
4.
Total funsionarius : 28
MAP :
95 Extensionistas temporárius no naun Extensionistas
CNE :
6 funsionarius
Ministeriu Justisa:
17 funsionarius (Defensor Publiku : 6)
Programa
Nacional
Dezenvolvimento
Sukus
(PNDS)
Distritu Baucau ba tinan 2014 V Governu aloka deit orsamentu ba programa PNDS hamutuk tokon
$1.8. Koloka ba projetu fisiku hamutuk tokon $1.5 ba Suco 11 iha Sub Distritu Baucau Vila, Suco 8
iha Sub Distrito Laga no Suco 15 iha Sub Distritu Quelicai hodi implementa programa PNDS inklui
mos kustus operasionais. Iha parte seluk Governu mos aloka kustus operasionais hamutuk rihun $350
ba Sukus sira hodi halo preparasaun planeamentu programa PNDS ba tinan tuir mai hanesan temi iha
tabela 3.2.
Tabela 3.2. Kapital Grants – PDNS
Naran Orgão
Naran Prgrama
Distritus Sub Distritus
Sukus Kustu
Operasional $'000
Projetu Fiziku $'000
Total Kustu $'000
MAE PNDS Baucau Baguia Afaloicai (BB) 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Alaua Craic 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Alaua Leten 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Defa Uassi 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Haeconi 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Lari Sula 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Lavateri 6.00 - 6 MAE PNDS Baucau Baguia Ossu-Huna 6.50 - 7 MAE PNDS Baucau Baguia Samalari (BBg) 6.00 - 6 MAE PNDS Baucau Baguia Uacala 6.00 - 6 MAE PNDS Baucau Baucau Bahu 5.50 44.50 50 MAE PNDS Baucau Baucau Bucoli 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Baucau Buibau 5.25 39.75 45 MAE PNDS Baucau Baucau Buruma 5.75 49.25 55 MAE PNDS Baucau Baucau Caibada 5.25 39.75 45 MAE PNDS Baucau Baucau Gariuai 6.00 49.00 55 MAE PNDS Baucau Baucau Samalari (BBu) 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Baucau Seical 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Baucau Triloca 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Baucau Trilolo 5.25 39.75 45 MAE PNDS Baucau Baucau Wailili 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Laga Atelari 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Libagua 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Nunira 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Saelari 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Sagadati 6.25 48.75 55 MAE PNDS Baucau Laga Samalari (BL) 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Laga Soba 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Laga Tequino Mata 5.75 44.25 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Abafala 5.50 39.50 45 MAE PNDS Baucau Quelicai Abo 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Afaca 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Baguia 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Bualale 6.00 44.00 50 MAE PNDS Baucau Quelicai Guruca 5.50 39.50 45
MAE PNDS Baucau Quelicai Laisorolai De
Baixo
6.00 44.00 50
MAE PNDS Baucau Quelicai Laisorolai De
Cima
6.00 44.00 50