República Democrática de Timor-Leste
Livru 3-B
Aprovadu
Orsamentu Geral
Estadu 2016
Page 2 of 203
Í
ndise
Prefásiu ... 1
Introdusaun ... 3
PARTE A: Sumariu Estatistika Munisipiu ...5
Mapa 1: Liña kiak Munisipiu ... 5
Mapa 2: Hasa’e kualidade Be’e Mos iha Munisipiu ... 6
Mapa 3: Hadi’a Saneamentu Baziku iha Munisipiu ... 7
Mapa 4: Uma Kain ba produsaun agrikola iha Munisipiu ... 8
Mapa 5: Inskrisaun Net Ensinu Primáriu iha Munisipiu ... 9
Mapa 6: Proporsaun Populasaun ne’ebe ekonomia ladun diak ... 10
PARTE B: Sumariu Despeza PDID no PNDS iha Munisipiu ... 11
PARTE C: Perfil no Orsamentu Munisipiu husi programa PDID no PNDS ... 17
1.
Munisipiu Aileu ... 17
2. Munisipiu Ainaro ... 26
3. Munisipiu Baucau ... 35
4. Munisipiu Bobonaro ... 47
5. Munisipiu Cova-Lima ... 59
6. Munisipu Dili ... 69
7. Munisipiu Ermera ... 81
8. Munisipiu Laútem ... 96
9. Munisipiu Liquisa ... 105
10. Munisipiu Manatuto ... 116
11. Munisipiu Manufahi ... 125
12. Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno ... 132
13. Munisipiu Viqueque ... 142
Despezas sira seluk ba Dezenvolvimentu iha Munisipius. ... 149
1. Despezas Kapital Dezenvolvimentu LM/IE... 149
2. Despezas MÃO DE OBRAS no AUTO EMPREGO ... 157
Despezas husi Parseria ba Liñas Ministerius 2016 ... 157
INTRODUSAUN
Livru n
u. 3B Orsamentu Jeral Estadu 2016 hatudu Orsamentu Estadu tuir Munisipiu, inklui mos
informasaun badak konaba Munisipiu
hanesan: populasaun, funsionáriu governu, fasilidades saúde no
edukasaun, idozu no invalidu sira, Bolsa da Mãe, Kombatente Libertasaun Nasional no benifisiariu-ba
Mártire sira, ho despeza Parseiru Dezenvolvimentu iha munisipiu sira tuir Ministeriu/Ajensia.
Iha tinan 2016,
VI Governu Konstitusional haforsa liu tan ninia esforsu ba dezenvolvimentu lokal nudar
dalan ida atu atinji metas ne’ebé hatúr ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional ho nune’e
hala’o kontinuasaun ba programa dezenvolvimentu foun rua ne’ebé deklara tiha ona husi IV Governu liu
Resolusaun no. 1/2012 ne’ebé hanaran Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku (PNDS) hodi troka
Programa PDL no DL no. 4/2012 konaba Programa Dezenvolvimentu Integradu Munisipius (PDIM)
ne’ebé sei akumula PDM 1 no 2.
Alokasaun Orsamentu ba PNDS mai husi Despeza Transferensia Públika iha Fundu Konsolidadu
Timor-Leste (FKTL). Alokasaun orsamentu ba Suku ida-idak depende ba kriteriu hanesan total populasaun, no
klasifikasaun hanesan area remota, remota liu no remota teb-tebes husi Suku ba Kapital Postu
Administrativu, Munisipiu no Kapital Nasaun (Dili). Tanba iha remodelasaun ne’ebé akontese mak
programa ida ne’e, ne’ebéuluk iha Ministeriu Administrasaun Estatal nia responsabilidade no agora
transfere responsabilidade ba Ministeriu Planeamentu no Investimentu estratejiku mak sei responzabiliza
diretamente ba alokasaun orsamentu Munisipiu tuir kriteriu sira ne’ebé mak determina husi lei no
konsulta ho Konseilu Suku sira.
Baseia despaisu konjunta 2015 entre Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku no Ministeriu
Administrasaun Estatal hodi desidi katak total orsamentu programa tinan 2015 sei implementa nafatin iha
MAE no MPIE mak kontrola. Ho nune’e, iha orsamentu 2016 ba programa PNDS kontinua koloka fila fali
iha MAE atu nune’e hodi fasilita iha prosesu ezekusaun.
PNDS sei hakbi’it komunidade sira, sira nia Xefe no Konsellus Sukus, atu planeia no hari’i infra estrutura
bázika ne’ebe sai hanesan prioridade suku, responsavel ba resultadu no fundus ne’ebe utiliza no atu asegura
manutensaun projetus no atu nune’e projetus kontinua funsiona no oferese benefisius ba komunidade.
Komunidade presiza assistensia barak atu bele implementa no realiza mehi refere.
Iha tinan 2016, VI Governu Konstituisional aloka orsamentu ba programa PNDS
hamutuk tokon $10 ho
nian kompozisaun ba projetu fisiku hamutuk tokon $8.8 no tokon $1.1 ba kustus operasional. Projetu
fisiku ba tinan 2016 implementa deit iha Sukus 240, Munisipiu 13.
Page 4 of 203
Administrasaun Estatal . Maibe ba politika implementasaun no kontrolu projetu liu hosi Ministeriu
Planeamentu no Investimentu Estratejiku.
PDIM akumula dotasaun – ba PDM I no II hanesan kontinuasaun PDM 2010, 2011, 2012, no 2013 no
2014 ne’ebé sei implementa nafatin husi Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku ho
kordenasaun no MAE. Maibe orsamentu ida ne’e hanesan Kapital Dezenvolvimentu ne’ebé determina
ona valor osan husi $1,001 to’o $150,000 konsidera ba PDM I no PDM II ho valor osan husi $150,001
to’o $500,000.
Total orsamentu PDIM iha tinan 2016 hamutuk tokon $23 ba PDIM foun aloka ho total tokon $10.4 no
aloka ba projetu reapropriasaun no retensaun hamutuk tokon $12.6. Projetu foun aloka barak liu iha
Munisipiu Baucau hodi re-integra fali komunidade husi afetasaun seguransa rai laran, nune’e mos kustus
ne’ebé aloka ba projetus reapropriasaun no retensaun hodi finaliza projetu sira ne’e iha 2016.
Montante reapropriasaun ne’ebé temi iha leten ba projetu PDIM (PDM-1 & PDM-2) reapropria hikas ba
tinan 2016 tanba lakonsege finaliza iha tinan refere. Kalkulasaun ida ne’e hodi prevene projetu sira ne’ebé
labele inplementa ka hakotu iha 31 de Dezembro 2015 (informasaun kompletu bele hare iha tabela
orsamentu husi Munisipiu ida idak).
Bainhira implementa didi’ak, PDIM (PDM I ho II) no PNDS sei kontribui direta ba kreximentu
ekonómiku, loke servisu, ho lori oportunidade barak ba Munisipiu, Posto Administrativo, Suku no aldeia.
Nune’e dezenvolvimentu ekonómiku mos sei aumenta iha munisipiu sira ne’e tuir objetivu governu nia
politika.
Alem de PNDS no PDIM, iha Munisipiu sira mos sei iha Projetu Anual Ministeriu/Ajensia sira ho projetu
multi anual husi Fundu Infra-estrutura, maibe projetu sira ne’e sei implementa husi nivel nasional.
PARTE A: SUMARIU ESTATISTIKA MUNISIPAL
Mapa 1: Lina kiak Munisipiu
Liña kiak hatudu persentajen populasaun iha munisipiu ho númeru ne’ebé sei a’as ho nia rendimentu rihun
$32 kada fulan ne’ebé Governu konsidera tama iha kategoria populasaun sei kiak.
Tuir mapa estatistika iha okos hatudu katak:
1. Munisipiu Manufahi hatudu liña probreza ne’ebé a’as tebes.(kor mean);
2. Munisipiu Manatuto, Aileu, Ainaro no Rejiaun Administrativa Espesial Oecussi Ambeno iha liña
pobreza ladun diak;
3. Munisipiu Dili, Viqueque, Liquiçá, Ermera, Bobonaro no Cova-Lima iha liña pobreza diak uituan.
4. Munisipiu Baucau no Lautem iha liña pobreza tun/kiik;
Sources
National Statistic Directorate_World Bank‐ Timor‐Leste Poverty in a Young Nation_2008
Poverty headcount ratio Percent Total
Oecus se
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Di li
Aileu Manatuto
Manufahi Ainaro
Viqueque
Lautem Baucau
T ot al
Page 6 of 203
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010 Proportion of private households using an improved drinking water source
Oecusse
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Dili
Aileu Manatuto
Manufahi Ainaro
Viqueque
Lautem Baucau
Per cent (%) 0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00
Mapa 2: Hasa’e kualidade Be’e Mos iha Munisipiu
Estatistika ida ne’e hatudu persentajen populasaun ne’ebé simu bee husi bee matan ne’ebé di’ak.
Hadi’a bee matan inklui baze ida ne’ebé uza ba konstrusaun hodi garante protesaun husi infeksaun,
liliu husi fezes. Be matan bai-bain ne’ebé maka hadi’a ona maka bee torneira, posu ne’ebe protejidu,
posus artezianus no halibur udan been. Fontes ne’ebé seidauk hetan protesaun mak inklui mota, lagus,
lagoas, belorin no fonte seluk ne’ebé nakloke ba infeksaun no bele fahe moras hanesan tifu, kolera no
dizenteria. Tuir mapa estatistika iha okos:
1.
Iha Munisipiu Baucau asesu ba be’e mo’os atinji 20% - 40%;
2.
Iha Munisipiu Viqueque, Aileu, Ermera, Ainaro no Manufahi, 40 – 60 % asesu ba be mo’os;
3.
Iha Munisipiu Lautem, Liquiçá, Bobonaro, Cova-Lima no Rejiaun Administrativa Espesial
Oecussi Ambeno, atinji 60 - 80% asesu ba Be Mo’os;
4.
Munisipiu Dili atinji 80 -100% ba asesu Be Mo’os.
Page 7 of 203
Mapa 3: Hadi’a Saneamentu Basiku iha Munisipiu
Hadi’a fasilidade saneamentu katak atu haketak foer no hasai husi ema husi kontaktu ba ema fali.
Ne’e inklui deskarga sintina, koneksaun sistema esgotu kanalizadu, deskarga/pour flush ba latrinas
posu, ventiladu latrina di’ak (VLD) no latrina ho laje.
Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak :
1.
Munisipiu Viqueque no Ainaro hetan kualifikasaun aat tanba atinji entre 0 – 20 %;
2.
Munisipiu Baucau, Lautem, Aileu, Manufahi, Liquiçá, Ermera, Bobonaro, Cova-Lima no Rejiaun
Administrativa Espesial Oecussi Ambeno hetan persentajen entre 20 – 40 % ho predikadu aat
uituan;
3.
Munisipiu Manatuto ho persentajen entre 40 – 60 % ho predikadu naton;
4.
Munisipiu Dili ho persentajen entre 80 – 100 % ho predikadu diak tebes.
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010
Proportion of private households using an improved sanitation facility
Oecusse
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Dili
Aileu Manatuto
Manufahi Ainaro
Viqueque
Lautem Baucau
Page 8 of 203
Mapa 4: Uma Kain ba produsaun agrikula iha Munisipiu
Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak:
1.
Iha mapa ne’ebé kor mean signifika katak populasaun ne’ebé presta servisu iha agrikultura
kiik/uituan liu ho total entre 4,547 – 5,826;
2.
Iha mapa ho kor matak naroman hatudu katak numeru populasaun entre 9,213 -14,073 mak
partisipa iha vida agrikultor;
3.
Iha mapa ho kor kinur hatudu katak numeru populasaun entre 7,729 -9,212 mak partisipa iha
vida agrikultor;
4.
Iha mapa ho kor pink hatudu katak numeru populasaun entre 5,827 -7,728 mak partisipa iha vida
agrikultor
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010
Private household in crop production
Number Total
Total
4,547 ‐ 5,826 5,827 ‐ 7,728 7,729 ‐ 9,212 9,213 ‐ 14,073 14,074 ‐ 15,526 Missing Value
Page 9 of 203
Mapa 5: Inskrisaun Neto Ensinu Primáriu iha Munisipiu
Kor kinur (Ermera no Rejiaun Administrativa Espesial Oecussi Ambeno) iha Mapa kraik hatudu
katak persentajen labarik ba eskola kiik entre 40 – 60% ne’ebé ba eskola primaria kompara ho
Munisipiu seluk ne’ebé atinji 60 – 80 % ne’ebé asesu ba eskola primaria.
Sources
National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010
Net enrolment ratio in primary education
Oecusse
Liquica
Covalima Bobonaro
Ermera Dili
Aileu Manatuto
Manufahi Ainaro
Viqueque
Lautem Baucau
Per cent (%)
Page 10 of 203
Proportion of population aged 15‐64 who are economically inactive
Percent Total
Total
0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00 Missing Value
Mapa 6: Proporsaun Populasaun ne’ebe ekonomia ladun diak
Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak:
1.
Mapa ho kor pink hatudu 20 – 40 % ba populasaun ne’ebé nia ekonomia ladun diak tanba la
servisu, katuas, moras, la eskola no seluk tan;
2.
Mapa ho kor kinur hatudu 40 – 60 % populasaun ne’ebé partisipa iha dezenvolvimentu ekonomia
maibe sidauk atinji kualidade ida ke sufisiente.
Page 11 of 203
PARTE B: SUMARIU DESPEZA PDIM NO PNDS IHA MUNISIPIU
TOTAL ORSAMENTU BA MUNISIPIU
Tuir Politika VI Governu Konstituisional ne’ebé hetan remodelasaun estrutura iha 2015 aloka ba
programa PDIM no PNDS hamutuk tokon $33. Husi total ne’e aloka ba PDIM tokon $23no PNDS
tokon $10 tuir tabela ne’e:
Husi tabela iha leten akomoda orsamentu hotu-hotu ne’ebé ninia target implementasaun iha
Munisipiu, tantu implementasaun direta iha nivel Munisipius no mos implementasaun husi nivel
nasional.
1.
Orsamentu ba projetu reapropriasaun/retensaun PDIM husi tinan 2015 ne’ebé aloka fali
orsamentu iha tinan 2016 hodi finaliza projetu 134 (PDM-I projetu 95 no PDM-II projetu 39).
Hodi nune’e iha tinan 2016 presiza prevé nafatin orsamentu tokon $12.6 hodi kontinua finaliza
iha 2016;
2.
Politika VI Governu tinan 2016 kontinua aloka nafatin orsamentu ba PDIM foun ho montante
tokon $10.3, maibe konsentra liu iha munisipiu Baucau hodi re-integra komunidade ne’ebé afeta
husi siguransa rai laran liu-liu Postu Administrativu Laga, Baguia no Quelicai. Husi total refere
hodi kobre projetu 138 (PDM-I projetus 8 ho montante orsamentu tokon $958.7 no tokon $9.3
aloka iha PDM-II ba projetu 38).
3.
Tinan 2016, VI Governu Konstitusional kontinua aloka orsamentu ba programa PNDS hamutuk
tokon $10, ne’ebé ki’ik liu hosi tinan 2015 ne’ebé aloka tokon $13.6. Total orsamentu ida ne’e
aloka ba projetu fisiku hamutuk tokon $8.8 ba suku 240 no kustus operasional hamutuk tokon
$1.2 ba suku 202 (inklui sukus balun husi Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno).
PDM-I PDM-II Total PDM-I PDM-II Total Fisiku O pe rasional Total
Aile u 320,695 71,975 392,670 - 300,000 300,000 692,670 623,571 81,250 704,821 1,397,491
Ainaro 336,277 596,245 932,522 - - - 932,522 478,725 55,500 534,225 1,466,746 Baucau 965,298 858,368 1,823,666 830,000 5,604,519 6,434,519 8,258,185 1,231,541 152,250 1,383,791 9,641,976
Bobonaro 443,743 - 443,743 - - - 443,743 1,024,614 107,000 1,131,614 1,575,357
C ovalima 166,401 94,651 261,052 - - - 261,052 608,572 67,750 676,322 937,373
Dili 2,554,8711,419,901 3,974,772 - 850,000 850,000 4,824,772 196,958 137,500 334,458 5,159,230 Erme ra 262,338 178,354 440,692 128,071 300,000 428,071 868,762 1,072,188 141,750 1,213,938 2,082,701
Laute m 434,262 872,360 1,306,622 - 254,073 254,073 1,560,695 507,233 114,000 621,233 2,181,928
Liquica 128,297 299,708 428,005 - 500,000 500,000 928,005 476,854 66,250 543,104 1,471,109
Manatuto 187,223 350,937 538,160 - 573,000 573,000 1,111,160 648,727 54,323 703,051 1,814,210 Manufahi 390,553 514,192 904,744 - 700,000 700,000 1,604,744 749,380 71,500 820,880 2,425,624
O e cusse 31,671 - 31,671 - - - 31,671 459,864 42,250 502,114 533,785
Vique que 601,559 636,845 1,238,404 - 243,615 243,615 1,482,019 751,200 79,250 830,450 2,312,469 Total 7,028,5045,688,218 12,716,723 958,071 9,325,207 23,000,00010,283,278 8,829,426 1,170,573 33,000,00010,000,000
De spe sas ba programa e strada rurais, te jolo no auto e mpre go 9,000,000
De spe sas husi proje tus Linha Ministe riu no Instituisaun Estadu sira 20,510,208
Grand Total De spe sas ba Munisipius 2015 62,510,207
Page 12 of 203
4.
Alen de orsamentu ho tipu kategoria PDIM no PNDS, iha mos despezas orsamentais balun
ne’ebé kontribui ba dezenvolvimentu Munisipais hamutuk tokon $29.5. Fontes orsamentu ne’e
mai husi projetus Liñas Ministeriu tokon $20.5 no tokon $9 ba Mão de Obra husi SEPFOPE.
Sumariu Orsamentu Munisipiu
Iha parte ida ne’e sei aprezenta fontes orsamentus ba Munisipius sira nebeé sei informa liu husi
grafiku 3 tuir mai. Grafiku 1 aprezenta kona ba fontes orsamentais, grafiku 2 aprezenta kona ba
orsamentu tuir Munisipius no grafiku 3 aprezenta kona ba despezas perkapita husi total orsamentu
PDIM no PNDS tuir Munisipiu ida-idak. Alen de ne’e aprezenta mos orsamentu ne’ebé implementa
husi nivel nasional.
Grafik 1 : Total Orsamentu Munisipais tuir Fontes (tokon $)
Grafika 1 : hatudu projetu nebeé implementa direta iha nivel Munisipal hamutuk tokon $42 - mak
hanesan PNDS, PDIM no Mão de Obras. Projetu sira nebeé’e mak nia implementasaun iha
Munisipius maibe implementador husi nivel nasional hamutuk tokon $20.5 mak hanesan projetu
Liñas Ministeriais, rehabilitasaun eskola no Posto Saúde.
PDID, 23,000
PNDS, 10,000 Projetus LM,
20,510
Page 13 of 203
Grafiku 2: PDIM no PNDS tuir Munisipius
Grafiku 2 : Indika katak iha Munisipiu 3 mak hetan alokasaun despeza boot hamutuk tokon $14.8
(entre tokon $5 – $9) husi total despeza PDIM ho PNDS. Munisipiu sira ne’ebé hetan despeza boot
mak Dili, Baucau no Manufahi. Munisipiu sira ne’ebé hetan despeza ki’ik ne’ebé menus husi tokon
$2 hamutuk tokon $18.2. Iha parte ida nee apresenta mos despezas boot nebeée kontribui ba
dezenvolvimentu Munisipius mak hanesan projetus mão de obras ho montante tokon $9 husi
programa politika SEPFOPE..
Grafiku 3 : Total orsamentu PDIM & PNDS perkápita
Aileu
3% Ainaro
4%
Baucau 23%
Bobonaro 4% Covalima 2%
Dili 12% Ermera
5% Lautem
5% Liquica
4% Manatuto
4% Manufahi
6% Oecusse
1% Viqueque
6%
Mão da Obras 21%
Aileu, $32
Ainaro, $25
Baucau, $86
Bobonaro, $17
Covalima, $16
Dili, $22 Ermera, $18
Lautem, $36 Liquica, $23 Manatuto, $42
Manufahi, $50 Oecusse, $8
Grafiku
rihun $
rihun $8
Program
$12.7 n
Grafik
husi tot
komuni
projetus
hetan al
u 3 : hatudu
29 - rihun
85), hanesan
ma PDIM 20
no $10.3 kol
4 iha leten
tal PDIM. K
idade husi a
s reapropria
lokasaun tam
u katak kua
$9) no iha
n Munisipi
016 koloka
loka ba proj
amostra ka
Koloka osan
afetasaun s
asaun no re
mba progra
aze Munisip
deit Munis
iu Lautem, B
hamutuk to
jetu PDIM f
Grafik-4
atak Munisi
n barak iha m
seguransa ra
etensaun 20
ama ne’e ras
Page 14 o
piu hotu het
sipiu 4 mak
Baucau, Ma
okon $23, b
foun. Bele a
4 : Orsame
piu Baucau
munisipiu B
ai laran. Mu
15 iha 2016
sik tama ona
of 203
tan despeza
k hetan desp
anufahi no V
ba projetu re
akompanha
entu PDIM
u mak domin
Baucau hod
unisipius sir
6. Iha parte
a planu RA
as per-kápita
pezas per-ka
Viqueque.
eapropriasau
grafiku tuir
2016
nante liu ho
di konsentra
ra seluk kon
seluk, PDIM
EOA-ZEES
a ki’ik liu r
apita bot (e
un PDIM 20
r ne’e:
o montante
aktividade
ntinua kolo
M ba Rejiau
SM nian iha
rihun $30 (e
entre rihun
015 aloka to
orsamentu
s re-integra
ka hodi fin
un Oe-Kuss
a tinan 2015
entre
$30-okon
Grafik
2016 re
Munisip
63% no
Program
tokon $
Grafik
bot liu
menus h
L M
5 iha leten
efere liu ba
piu sira selu
o restu refer
ma PNDS 2
$8.8 no toko
6 iha leten
munisipiu
husi 10% ba
Ermera 4% Lautem
10% Liquica 4% Manatuto
4% Manufahi
7% Oecusse
0% Viqu
10
Grafik
n mostra kat
a munisipiu
uk menus h
e ba Munisi
2016 kolok
on $1.2 alok
Grafi
mostra kat
sira seluk
a 3%.
Aileu 3%
D 3 eque
0%
5 : PDIM
tak Projetu
u Dili 31%,
husi 9%. M
ipiu kiik 8 h
ka orsament
ka ba kustus
k 6 : Ors
tak Munisip
entre 10%
Ainaro 7%
Bauc 14%
B
Co
Dili 1%
PDID
Page 15 o
Foun vs P
PDIM hus
, Baucau 1
Maibe ba PD
hanesan tem
tu hamutuk
s operasiona
amentu P
piu Baucau,
%-13% no m
cau %
Bobonaro 4% ovalima
2% D Reapro
of 203
PDIM Reap
i 2015 nebe
4%, Lautem
DIM foun, M
mi iha grafik
k tokon $10
al PNDS. Be
Programa
Dili, Erme
munisipiu s
Baucau 63%
PDID Foun
ro/Retens
eé’e halo re
m & Viqu
Munisipiu B
ku 5 iha lete
0, ba proje
ele akompa
a PNDS 20
ra, no Laut
ira seluk h
saun
eapropriasau
ueque repre
Baucau mak
en.
etu fiziku a
anha grafiku
016
tem hetan al
hetan alokas
Ainaro 0% Bobonaro
0% Coval
0%
un/retensau
ezenta 10%
k dominant
aloka orsam
u tuir ne’e:
lokasaun ku
saun orsam
Aileu 3% lima %
Dili 8%Ermera
4%
Lautem 2%
Liquica 5%
Manatuto 6%
Manufahi 7%
Oecusse 0% Viqueque
2%
un ba
%. Ba
te ho
mentu
ustus
mentu
Page 16 of 203
Grafik 7 : PNDS Fizik u vs Ope rasio nal
Grafiku 7: Kustus ba programa PNDS fiziku mostra Munisipiu Baucau, Bobonaro no Ermera hetan
alokasaun orsamentu bot liu munisipiu sira entre 12%-14%. Ba munisipiu sira seluk kuaze laiha
diferensa signifikante entre 9%-5%, maibe kiik liu mak munisipiu Dili ho 2%. Iha parte kustus
operasional mos mostra hela munisipiu 4 mak hetan alokasaun aas liu 9% no resta menus liu 10%.
Fisiku Aileu7% Operasional
Ainaro 5%
Baucau 14%
Bobonaro 12%
Covalima 7% Dili 2% Ermera
12% Lautem
6% Liquica
5% Manatuto
7% Manufahi
9% Oecusse
5%
Viqueque 9%
Aileu 7%
Ainaro 5%
Baucau 13%
Bobonaro 9%
Covalima 6%
Dili 12% Ermera
12% Lautem
10% Liquica
6% Manatuto
4% Manufahi
6% Oecusse
3% Viqueque
;;;; ;
AILEU VILA
REMEXIO
LIQUIDOE LAULARA
FA TU RILAU
SUCO LIU RAI
FA HIRIA
FA TU RASA ACUM AU TU LA TAQUEO TA LI TU
SELOI CRAIC
FA TU BOSA
BERELEU AISIR IMOU
SABORI A
BANDUD ATO
SUCO-LIURA I
LA HAE FA TI SI
FA HISOI
HOHOLA U
FA DABLOCO
HAUTOHO MADA BENO
NAMOLESO
LA USI
ACUBILITOHO
BETULAU SELOI
MALE RE COTOLAU
MANU CASA TOHU META
MAUM ETA
FA HISOI AILEU DISTRICT
0 5 10 15 20 Kilometers Spatial D istribution of Dwellings
CHC (Comm unity Health Center) Suco B oundary
Subdistrict B oundary
Two-lane sealed road
;
; Hos pital and Clinic
One-lane road 4 W vehicle track Occ upied Dwelling
PARTE C : PERFIL NO ORSAMENTU MUNISIPIU HUSI PROGRAMA PDIM NO PNDS
1. MUNISIPIU AILEU
Perfil
Munisipiu Aileu lokalizadu iha parte sul Dili, kapital paíz no mapa 1 hatudu pozisaun jeográfika
Munisipiu Aileu ne’ebé ho luan hamutuk 729 km² ho populasaun ema na’in 44,325 no densidade
demografika ema 50.6 ba km
2, tuir Sensus 2010. Topografia Munisipiu Aileu ne’ebé foho dominante
liu ho a’as entre 350 m to’o 1,500 m sukat husi tasi. Kapitál maka Aileu Vila iha foho Mota
Mantane ho altitude 913 m. Munisipiu Aileu iha Postos Administrativos 4, Sukus 31 no aldeias 139
hanesan hatudu iha tabela 1.1.
Tabela 1.1 Posto Administrativo , Sukus no total Aldeias/Sukus Munisipiu Aileu
Aileu Vila Laulara Liquidoe Remexio
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Aissirimou 5 Fatisi 5 Acubilitoho 3 Acumau 3
Badudato 3 Cotolau 5 Bereleu 5 Fadabloco 7
Fahiria 6 Madabeno 5 Betulau 3 Fahisoi 3
Fatubossa 7 Talitu 4 Fahisoi 3 Faturasa 4
Hoholau 5 Tohumeta 3 Faturilau 2 Hautoho 3
Page 18 of 203
Aileu Vila Laulara Liquidoe Remexio
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Lausi 4 - - Namolesso 4 Maumeta 3
Suco Liurai 8 - - - - Tulataqueo 7
Seloi Malere 6 - - - -
Saboria 3 - - - -
Seloi Craic 10 - - -
Data husi :
MAE no Diresaun Estatistca
Funsionárius Governu iha Munisipiu Aileu inklui:
SES:
1.
107 Polísias,
2.
40 kompostu husi : 37 pessoal Seguransa Sivíl no 3 funsionarius administrativa
3.
21 Bombeirus
Edukasaun:
1.
Professores Ensino Infantil : Publiku (10); Fundasaun (21),
2.
Profesores Ensinu Basiku: Públiku (420, Privadu (40);
3.
Profesores Ensinu Sekundárius Geral : Públiku (52) , Fundasaun (18),
4.
Profesores Ensinu Sekundárius Tecnico vocacional. : Publiku (18) : Fundasaun (0)
Munisipiu Aileu iha eskolas Infantil Publiku (6) Fundasaun (14); Eskolas Ensinu Basiku
Publiku (71) no Privadu (5) , Eskolas Sekundárias Publiku (3) no Privadu/Fundasaun (3), ho
Eskolas Ensinu Tekniku Vocasional Publiku (1)no Privadu (-).
Saúde:
1.
Funsionáriu administrasaun no lojistika
: 14
2.
Médikus lokais: 45 (inklui espesialistas);
3.
Enfermeirus (31)
4.
Assistente enfermeiros: 8 ho
5.
Parteiras: 24;
Fasilidades saúde ne’ebé iha, maka Sentru Saude (4), Postus Saude (30), Klínika Privadas (1) ho
SISCa (33).
MSS :
1.
Numero idozus (tinan 60 ba leten ) no invalidus ne’ebé simu subsidio iha Munisipiu Aileu
hamutuk 3,162 pessoas ne’ebé kompostu husi idozus 3,024 pessoas no invalidus 138 pessoas.
2.
Numerus benefisiarius ba program Bolsa da Mãe hamutuk 2,935
3.
Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Martires iha Munisipiu
Aileu hamutuk 3,694 pessoas.
MAP
: 80 Extensionistas
CNE
: 7 funsionarius
Ministeriu Justisa : 10 funsionarius
MCIA : 6 funsionarius
MOPTC
: 42funsionarius
SEJD : 1 funsionariu
SEPFOPE
: 4 funsionarius
MAE : 65 funsionarius kompostu husi Diresaun Munisipal 34 ; STAE 7; PNDS 39.
PROGRAMA NASIONAL DEZENVOLVIMENTU SUKUS (PNDS)
VI Governo Konstitusional através Orsamentu Jeral Estadu 2016 prevé orsamentu ba programa
PNDS iha Munisipiu Aileu hamutuk rihun $704.8. Husi total ne’e koloka ba projetu fiziku rihun
$623.6 hodi implementa projetu iha suku 8 refere Postu Administrativu Aileu Vila no Remexio.
Nune’e mos ba kustus operasional PNDS hetan alokasaun orsamentu hamutuk rihun $81.3 hodi halo
planeamentu suku 15 iha Postu Administrativu Aileu Vila, Laulara no Liquidoe hanesan temi iha
tabela 1.2.
Tabela : 1.2. : Kapital Grants – PNDS
Munisipius Postu
Administrativu Sukus Kustus Operasional Kustus Fisiku Total
Aileu Aileu Vila Aisimou 36,500 36,500
Aileu Aileu Vila Bandudato 24,200 24,200
Aileu Aileu Vila Fahiria 5,000 - 5,000
Aileu Aileu Vila Fatubosa 36,500 36,500
Aileu Aileu Vila Hoholau 5,500 - 5,500
Aileu Aileu Vila Lahae 32,200 32,200
Aileu Aileu Vila Lausi 5,500 - 5,500
Aileu Aileu Vila Saboria 35,300 35,300
Aileu Aileu Vila Seloi Craic 44,527 44,527
Aileu Aileu Vila Seloi Malere 36,787 36,787
Aileu Aileu Vila Suco Liurai (Alieu Vila) 42,626 42,626
Aileu Laulara Cotolau 6,000 - 6,000
Aileu Laulara Fatisi 6,000 - 6,000
Aileu Laulara Madabeno 5,500 - 5,500
Aileu Laulara Talitu 5,750 - 5,750
Aileu Laulara Tohumeta 5,500 - 5,500
Aileu Liquidoe Acubilitoho 5,000 - 5,000
Aileu Liquidoe Bereleu 5,500 - 5,500
Aileu Liquidoe Betulau 5,500 - 5,500
Aileu Liquidoe Fahisoi 5,000 - 5,000
Aileu Liquidoe Fatulirau 5,500 - 5,500
Aileu Liquidoe Manucasa 5,000 - 5,000
Aileu Liquidoe Namoleso 5,000 - 5,000
Aileu Remexio Acumau 44,648 44,648
Aileu Remexio Fadabloco 39,833 39,833
Aileu Remexio Faisoi (Remixio) 39,767 39,767
Page 20 of 203
Munisipius Postu
Administrativu Sukus Kustus Operasional Kustus Fisiku Total
Aileu Remexio Hautoho 39,835 39,835
Aileu Remexio Maumeta 39,831 39,831
Aileu Remexio Suco Liurai (Remexio) 44,389 44,389
Aileu Remexio Tulataqueo 49,029 49,029
Total Aileu 81,250 623,571 704,821
KAPITAL DEZENVOLVIMENTU FOUN PDIM
Iha tinan 2016,VI Governo Konstitusional aloka orsamentu ba programa PDIM foun iha Munisipiu
Aileu hamutuk rihun $300 refere liu ba PDM II hodi finansia ba projetu rehabilitasaun edifisiu
veteranus no kombatentes ba libertasaun nasional iha Posto Administrativo Aileu Vila hanesan
mensiona iha tabela 1.3.
Tabela 1.3. Kapital Dezenvolvimentu PDIM
Naran Orgaun
Naran Programa
Status Projetu
Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu
Sukus Total Kustus
ADN PDM-2 Foun Rehabilitasaun edifisio veteranus e combatentes da libertasaun nacional region 3 Cruzeiro iha Aileu
Aileu Aileu Vila Saboria 300,000
Total PDM-2 Aileu 300,000
Total PDIM Aileu 300,000
REAPROPRIASAUN/RETENSAUN KAPITAL DEZENVOLVIMENTU PDIM
Iha tabela 1.4 aprezenta orsamentu projetu reapropriasaun/retensaun ba PDM I & II tinan 2015
ne’ebé sei reapropria ba tinan 2016 ho montante rihun $392.7 ne’ebé refere ba PDM I rihun $320.7
no rihun $71.9 ba projetu PDM II hodi kontinua hirak ne’e tamba ninia implementasaun la-konsege
remata iha tinan 2015 nune’e sei kontinua implementa fali iha tinan 2016 ba konstrusaun eskola,
Ponte, Monumento ba heroi no Sentru Saude.
Tabela 1.4. Reapropriasaun Kapital Dezenvolvimentu PDIM
Naran Orgaun
Naran Programa
Status Projetu
Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu
Sukus Total Kustus
ME PDM-1 Reapro.. Konst. Escola EB Primeiro No Segundo Siklu Fatukhun, Laulara
Aileu Laulara Talitu 80,611
ADN PDM-1 Retensaun Konstrusaun Monumento ba Heroi Nacional iha Distrito Aileu
Aileu Laulara Aisimou 115,566
ADN PDM-1 Reapro.. Konstrusaun Ponte Dalorin Aisirimou Aileu Laulara Aisimou 75,588
ADN PDM-1 Reapro.. Solar Water pump system for MDGs complex in Aileu Aileu Laulara Suco Liurai
(Alieu Vila)
48,930
320,695
MS PDM-2 Reapro.. Konst, Posto Saude Tulataqeu Aileu Remexio Tulataqueo 71,975
71,975 392,670 Total PDM-1 Aileu
DESPEZA PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU
Iha projetu 12 husi paerseiru dezenvolvimentu mak planeia atu implementa iha Munisipiu Aileu iha
2016. Hamutuk tokon $3.7.
Projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun sai hanesan
projetu foun ho nia orsamentu hanesan mensiona iha tabela 1.5.
Tabela 1.5 Despezas Parseiru Dezenvolvimentu 2016 munisipiu Aileu
Agensia Doadores
Project title Project Description Strategic
Development Plan Pillars
Planned Disbursements
Bangku Mundial
Projetu ba resilensia klimatika ba Estrada Timor Leste
Objetivu husi Projetu Resilensia Klimatika ba Estrada Timor Leste atu halo infrestrutura estrada ho klima rezilensia ba komunidade benefisiariu sira liu-liu estrada ne’ebé iha ligasaun ho sira no fasilita sira hodi bele responde situasaun emerjensia liu-liu responde ba dezastre naturais
Desenvolviment u infra estrutura
1,214,400.00
Kooperasaun International Japaun nian.
Projetu ba promosaun agribisnis ba feto rural
Atu desenvolve agribisnis hosi feto rural ne’ebé utelisa rekursu lokal no hodi hasae / estabelisa rendimentu.
Desenvolviment u ekonomiku
23,236.95
Avansa monitorisasaun no avaliasaun
Objektivu ba Avansa M & E hodi ajuda monitorisasaun ba projetu Avansa Agrikultura durante realisasaun ba avaliasaun ba projetu DAC no ba Avansa Agrikultura. Esforsus sira ne’e atu fo’o informasaun no hodi orienta atu jere ba projetu desenvolvimentu ba aktividades tuir mai ka iha futuru.
Desenvolviment u ekonomiku
44,383.00
Ajensia desenvolvime ntu
internasional EUA
Projetu avansa agrikultura USAID’s
Avansa agrikultura sei kontribui ba aselera no kontinuasaun ba
kresimentu ekonomia iha setor agrikula iha Timor leste. Projetu ne’e halo parte esforsu hosi USAID hodi fo’o asistensia ba Timor Leste hodi hetan moris no saude diak liu no demokratiku. Hari’i tuir Desenvolvimentu ba agrikultura ba Komunidade (DAK), ne’ebé sei hakotu iha segundu trimester ba tinan fiskal 2015, Avansa agrikultura sei fo’o apoia ba Ministériu Agrikultura Timor Leste iha konkretisasaun ba nia Planu Estratejiku (2014-2020) liu hosi hadia’a diak liu agrikultura ne’ebé relasionadu ho formasaun no estensaun, introdusaun ba sistemas irigasaun, haklaken ba kuda modo ne’ebé iha valor ne’ebé a’as hanesan aihan ne’ebé fo’o rendimentu.
Desenvolviment u ekonomiku
518,548.60
Hasae asesu ba area rural
Projetu ERA iha fundu EC nia okos ne’ebé atu selu ba Programa Desenvolvimentu ba Area Rural ba tinan 4 (RDP IV) ne’ebé programa implementasaun ba tinan 4 hahu hosi meadu ka segundu trimester tinan 2011. Projetu ne’e sei implementa iha parte oeste nasaun nian hanesan : Munisipiu Aileu, Ainaro, Bobonaro, Cova-Lima, Ermera no enclave Oecusse Ambenu. Aktividade projetu sei hahu hosi identifika prioridade ba Estrada rural hodi rehabilita iha tinan ba dahuluk. Iha kalkula ba 50 Km sei fo’o kontratu liu hosi tender ne’ebé kompetativu entre kontraktor lokal ne’ebé iha esperiensia ne’ebé hatudu naton iha parte servisu rural baseia ba servisu nain. Hanesan mos kontraktor seluk sei fo’o treinamentu hosi nain ba
Desenvolviment u Infra-Estrutura
Page 22 of 203
Agensia Doadores
Project title Project Description Strategic
Development Plan Pillars
Planned Disbursements
projetu, sira sei fo’o fiar hodi halo rehabilitasaun ba seksaun espesial ne’ebé klot ka kiik ba Estrada rural no ikus liu partisipa iha prosesu tender ne’ebé kompetativu. Tarjetu ba tinan dalaruak mai tan
50Km (minimal) hodi halorehabilitasaun no
aumenta ba manutensaun rutina ba projetu dahuluk. Ba tinan dalatolu mai tan 50 Km
(minimal) sei rehabilita ho aumentu ka adisional ba manutensaun rutina 100 Km ne’ebé hakotu tiha ona iha tinan 2 ba kotuk. No ikus liu, total 150 Km ne’ebé hetan rehabilitasaun iha tinan 3 ba dahuluk no sei halo manutensaun rutina ba tinan dalahaat no hakotu ba projetu ne’e.
Programa Ajuda Nova Zelandia nian
Bolsas estudu no estajius ba pos-graduasaun
Nova Zelandia oferese Bolsas estudus ba bolsista timor oan atu estuda iha level graduasaun no postgraduasaun iha NZ. Kandidatu sira ba estuda iha area barak inkluindu fatin limitadus iha medesina, aeronautika no odontolojia (estudu ba nehan)
Programa komplementa NZDS ba Estajiu graduasaun aponta ka hatudu atu akumula
kompetensias ba diplomas ne’ebé hetan iha estudu, fo’o aten boot atu tur iha kareira governu.
Ministerius identifika sira nia nesesidades no kandidatus sira atu koloka iha ministeriu laran ba period ka tempu ba fulan 12, no simu salariu basiku hosi governu no kustu ki’ik balun ne’ebé tau hamutuk inklui desenvolvimentu professional. Embora laiha garantia ba empregu ka servisu ne’ebé lao hela no hein katak ministerius bele oferese papel permanente ba estajiarius iha remata ba sira nia estajiu.
Kapital Sosial
117,561.85
Programa ajuda
Australia nian
Programa Australia Timor Leste ba Asistensia ba servisus
sekundariu fase 2 (ATLASS)
ATLASS II provides support for developing basic secondary services
provision delivered by Timorese staff, and reflects the Government of
Timor-Leste's own stated objectives for health. The program is managed by
the Royal Australasian College of Surgeons. In– country specialists Atlass II fornese suporta ba desenvolvimentu servisus basikus ba sekundariu ne’ebé fornese hosi funsionarius timor oan no refleta ba governasaun Timor Leste rasik ho objetivu ba saude nian. Programa ne’e jere hosi Royal Australasian College ba Surgeons. Iha sidade espesalistas fornese servisus medikus ba Hospital Nasional TL no ba fase hanesan apoia mos treinamentu rai laran no tutorial ba Timor Oan iha area cirurjikus, medikus no estajiarius ba
enfermajen. Programa ne’e mos mobilisa ekipas medikus Australia mai visita hodi fornese servisus cirurjikus inklui obstetrisia , oftalmolojia, ortopedia, sirurjia plastic no rekonstrutiva, pediatria, tilun, inus no garganta sirurjia. Garante mos servisus saude ho kualidade primarius no preventivus-espesialmente ba sira ne’ebé ho focus ba nesesidades feto sira nian, labarik sira no grupus vulneraveis (kbit laek) no iha
Agensia Doadores
Project title Project Description Strategic
Development Plan Pillars
Planned Disbursements
desenvolvimentu ba servisu ospitalar hodi responde ba nesesidade ba populasaun hodi fo’o kuidadu sekundariu basiku , hanesan prinsipais pilares ba servisu saude ba SDP.DFAT inisiativa INK220 Programa
ajuda
Australia nian
R4D –
Desenvolvimentu ba estradas
Objetivu imediatu ba R4D mak : Governu TL ho efikas liu iha planeamentu, orsamentasaun no jestaun ba estradas rurais ne’ebé usa metodus servisu nian ho base ne’ebé apropriadu. R4D designadu ba tinan 4. Ho nune’e , problema kapasidade ne’ebé ejiste signifikante lo’os ne’ebé iha entre partes interesadus no parseiru xaves ne’ebé nia realisasaun diak tebes tuir objetivu R4D bele husu ba tinan 8 tuir orizonte tempu nian. R4D hetan konsiderasaun hanesan programa prinsipal iha kontestu nasional iha sub-setor ba estradas rurais iha TL ne’ebé kobre munisipiu 13 iha nasaun ne’e.
Desenvolviment u ba infra-estrutura
18,050.40
programa Australia nian
Fornesimentu no sanitasaun Be’e Rural
Australia fo’o apoiu ba Governu TL atu fornese Be’e Mo’os no hadiak liu tan saneamentu ba komunidades rurais liu hosi programa Rural ba abastesimentu Be’e no Saneamentu (RWSSP) ne’ebé koñesidu ho naran BESIK (Be’e,
Saneamentu naun Ijiene iha Komunidade) ne’ebé signifika katak abastesimentu Be’e ba
komunidade, saneamentu no ijiene. Objetivu ba programa ne’e atu fo’o ajuda ba Governu TL atu prepara hodi fornese komunidade ne’ebé laiha asesu nafatin ba Be’e Mo’os hemu nian no ba saneamentu basiku no ijiene. Programa ne’e fo’o asistensia ba konstrusaun no rehabilitasaun ba sistema fornesimentu ba Be’e Mo’os, promove saneamentu ne’ebé diak no pratika ba ijiene no reforsa kapasidades lokais (governu, organisasoens naun – govermentais no ba setor privadu) no hakbesik ba komunidade no apoia ba halo jestaun atu sustenta ba sistema Be’e . Australia mos prepara tokon US$40 liu ba fase segundu ba programa BESIK ne’ebé sei realisa ba tinan 4 mai. BESIK badahuluk hakotu tiha ona iha 16 Setembru 2012 no BESIK badalarua komesa tiha kedas karik laiha failla ruma iha servisu, Inisiativa hosi DFAT ING002 (BESIK 1) no INK217 (BESIK 2).
Desenvolviment u
infra-estrutura, Kapital Sosial
595,775.35
Saude Inan-
Nutrisaun labarik nian (MCHN) CP 200185 (2012)
Saude Inan (materno)- nutrisaun labarik (MCHN). Fokus MCHN nian mak prevensaun ba nutrisaun ladiak ba labarik ki’ik oan ba tinan rua mai kraik no hadi’a diak liu estatutu ba nutrisaun ladiak ba labarik entre tinan 2 no 5, hanesan ba feto sira isin rua (gravida) no ba feto ne’ebé fo’o susu. WFP fornese alimentasaun ne’ebé kobre ba labarik hotu ho idade entre bulan 6-23 no orienta ba
alimentasaun ba labarik ho nutrisaun a’at ne’ebé moderadu ho tinan entre fulan 24-59 no ba inan sira ne’ebé nutrisaun a’at. Programa ne’e
implementa hela iha munisipiu 13 iha TL no atinji ona meta ba 87.000 benefisiarius. Alista tiha ona katak ema ida simu no lori hahan (ração) ba uma ba Timor-Vita ( produtu local ba hahan ne’ebé diak)
Page 24 of 203
Agensia Doadores
Project title Project Description Strategic
Development Plan Pillars
Planned Disbursements
ka batar no soja misturadu CSB), oleo no masin iodadu (yudium). Ne’e aktividade AusAID hod kode 11A433.
Uniaun Europeia
Hakiak /haburas ambiente ne’ebé saudavel ba labarik sira iha komunidades rurais
Objetivu ba projetu ida ne’e atu hadi’a diak liu tan sobrevivensia labarik no hatun liu tan mate ba inan hahoris.
Desenvolviment u ekonomia, Kapital Sosial
104,777.02
Programa Ajuda Nova Zelandia nian
Programa Polisia komunidade Timor-Leste
Atu fo’o apoia ba desenvolvimentu professional ba polisia Nasional TL (PNTL) ba praju naruk, no governu TL fo’o tiha ona sinal ho interese hodi simu apoiu atu desenvolve kapasidade ho parseirus bilateriais. Sekretariru Estadu Seguransa no PNTL solisita asistensia hosi Nova Zelandia iha area ba polisia komunitariu. Polisia komunitariu
karakterisa orgaun sentral no principal ne’ebé hatur tuir lei organika PNTL, 2009, no rua-rua hosi lideransa politika no polisia iha prioridade atu hakbesik liu ba polisia komunitariu hodi hamenus konflitu ba krime iha TL, liu hosi apoiu ba desenvolvimentu ekonomiku no social. Objetivu jeral ba TLCPP atu hari’i komunidade ne’ebé metin no hetan mahon. Liu hosi hari’i polisia komunitariu ne’ebé efikas no efesiente iha TL.
Programa ne’e kompostu hosi komponente 3 :1)Komponente estratejiku ida mak ho hateke liu ba level nasional, fornese suporta ba PNTL atu kontinua hakbit politika instituisaun polisia komunitariu, estratejia, planu asaun, sistemas no prosedimentus no mekanismus atu tau
envolvimentu ho partes interesadus komunidade nian no desenvolve programas espesiais konaba kestaun –xave ba polisia komunitariu, ho konsulta ho munisipius. Ne’e sei implika ba Asesor polisia NZ ne’ebé iha prestasaun ba tempu naruk atu apoia ba PNTL, liu-liu iha asistensia teknika ba kurtu praju ba unidade polisia komunitariu n Polisia NZ iha areas partrikular ne’ebé presisa, hanesan Servisus Polisia intelijensia no programa
desenvolvimentu konaba kestaun xaves, hanesan polisia komunitariu ba prevensaun ba violensia domestika.
2) Komponente ba treinamentu ne’ebé fo’o suporta ba rekrutamentu efetivu no iha servisu treinamentu ba polisia komunitariu ( entre staf PNTL hotu) ne’ebé sei laos deit desenvolve kakutak no badaen iha komunidade polisia, no mos fo’o motivasaun, konfiansa no komitmentu atu implementa sai mos hanesan dalan ba hakbesik nian. Ida ne’e sei involve Advaisor Polisia treinamentu hosi NZ atu prepara apoiu ba Unidade Sentru Trainamentu Polisia no polisia komunitariu ba desenvolvimentu ba materias treinamentu ne’ebé apropriadu no desenvolvimentu no implementasaun ba programa trainanmentu ne’ebé efetivu. Iha ba dahuluk programa ne’’e sei
Kuadru Institusional
Agensia Doadores
Project title Project Description Strategic
Development Plan Pillars
Planned Disbursements
fo’o oportunidade uluk ba jestores PNTL hosi nasional no munisipius ne’ebé involve iha programa ne’e hodi ba visita ba NZ ho objetivu atu halo estudu komparativu no hahu halo programa planeamentu ho sira nia kolegas servisu hosi polisia NZ.
3) Komponente operasional ida iha munisippius ne’ebé foka liu ba fornesimentu apoiu ba Komandante PNTL Munisipiu no ajente/staf sira atu institusionalisa sistemas no prosedimentus ne’ebé efikas ba polisia komunitariu no entrega polisia komunitariu ne’ebé efetivu ba munisipiu, Posto Administrativu no Sukus. Ne’e sei involve matenek nain hosi polisia NZ ne’ebé servisu iha munisipiu 3-4. Matenek nain sira sei visita dala 3-4 ba tinan ida no masimu liu semana 12 no iha disponibilidade atu kontatu atu estende ba visitas se ida ne’e bele pratika . Ba tempu hanesan advaisores ba polisia komunitariu no treinamentu sei mos iha servisu iha apoiu Jestor munisipiu sira iha entre visita hosi matenek nain sira.
Page 26 of 203
2. MUNISIPIU AINARO
Perfil
Munisipiu Ainaro lokalizadu iha sudoeste paíz no mapa 2. hatudu pozisaun jeográfiku Munisipiu
Ainaro ne’ebé ho luan 797 km² ho populasaun nain 59,175 tuir Sensus 2010. Munisipiu Ainaro iha
Postu Administraativo ha’at, Sukus 21 no Aldeias 131 hanesan hatudu iha Tabela 2.1.
Tabela 2.1. Ponto Administrativo , Sukus no total Aldeias /Sukus
Ainaro Hatu Builico Hatu Udo Maubisse
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Ainaro 7 Mauchiga 7 Foho-Ai-Lico (Beikala) 6 Aituto 9
Data husi : MAE no Diresaun Nasional Estatistca
Funsionáriu Governu iha Munisipiu Ainaro kompostu :
SES:
1.
104 Polísias
2.
68 kompostu husi: 64 pessoal Seguransa Sivil no 4 funsionarius administrativa
Edukasaun:
1.
Professores Ensino Infantil: Publiku (16); Privadu/Fundasaun (11)
2.
Profesores Ensinu Basiku: Públiku (437) : Privadu ( 46 )
4.
Profesores du Ensinu Tekniku Vocasional : Públiku (-) no Privadu (-)
Iha Munisipiu Ainaro iha Eskolas Ensino Infantil : Publiku ( 9 ) no Privadu/Fundasaun (7)
Ensino Basiku : Publiku (74) no Privadu (6), Ensinu Sekundárias Publika/Jeral (2) no
Privadu/Fundasaun ( 2 ), ho Eskolas Ensinu Teknico Sekundária Publiko (-) no Privadu (-).
Saude:
1.
Funsionáriu administrasaun no lojistika : 10
2.
36 Médikus lokais (inklui espesialistas);
3.
35 Enfermeirus
4.
6 Assistente enfermeiros
5.
20 parteiras/os;
Fasilidade saúde maka Ospital (1), CHC (4), Postus Saude (23), Klinikas privada (4), SISCa
(50).
MSS :
1.
Numeru idozus (tinan 60 ba leten) no invalidus ne’ebé simu subsidiu iha Munisipiu Ainaro
hamutuk 5,910 pessoas ne’ebé kompostu husi idozus 5,605 pessoas no invalidus 305
pessoas.
2.
Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Martires iha Munisipiu
Ainaro hamutuk 3,582 pessoas.
3.
Bolsa de Mãe : 3,709
4.
Total funsionariu hamutuk 7 mak destaka ba Munisipiu; 3 iha Munisipiu no 4 ba Posto
Administrativo, kada Posto Administrativo funsionariu ida (1).
MAP : 77 extensionistas no naun-extensionista
CNE : 6 funsionarius
Ministeriu Justisa :12 funsionarius
SEPFOPE : 2 funsionarius
MAE : 61 kompostu husi : Diresaun Distrital : 38; STAE : 6 no PNDS : 21
MCIA : 9, MTAC : 2, MOP : 31, SEJD: 2, MOP: 31, SEPFOPE: 2, MdF: 1 (ofisial finansas)
PROGRAMA NACIONAL DEZENVOLVIMENTU SUKUS (PNDS)
Page 28 of 203
Tabela : 2.2. Kapital Grants - PNDS
Munisipius Postu
Administrativu Sukus
Kustus
Operasional Kustus Fisiku Total
Ainaro Ainaro Ainaro 41,615 41,615 Ainaro Ainaro Cassa 38,488 38,488 Ainaro Ainaro Manutaci 35,074 35,074 Ainaro Ainaro Maununu 34,811 34,811 Ainaro Ainaro Mau Ulo 26,234 26,234
Ainaro Ainaro Sor 35,303 35,303
Ainaro Ainaro Suro Craic 39,803 39,803 Ainaro Hatu Builico Mau Chiga 38,718 38,718 Ainaro Hatu Builico Mulo 47,863 47,863 Ainaro Hatu Builico Nunu-Mogue 37,885 37,885 Ainaro Hatu Udo Foho-Ailico 49,169 49,169 Ainaro Hatu Udo Leolima 53,762 53,762 Ainaro Maubisse Aitutu 6,000 - 6,000 Ainaro Maubisse Edi 6,000 - 6,000 Ainaro Maubisse Fatubessi 6,000 - 6,000 Ainaro Maubisse Horai-Quic 5,500 - 5,500 Ainaro Maubisse Manelobas 6,500 - 6,500 Ainaro Maubisse Manetu 6,750 - 6,750 Ainaro Maubisse Maubisse 6,500 - 6,500 Ainaro Maubisse Mau-Lau 6,250 - 6,250 Ainaro Maubisse Suco Liurai (Maubisse) 6,000 - 6,000 Total Ainaro 55,500 478,725 534,225
REAPROPRIASAUN/RETENSAUN KAPITAL DEZENVOLVIMENTU PDIM
Programa Desenvolvimentu Integradu Munisipal ba Munisipiu Ainaru iha tinan 2016 la-hetan
alokasaun orsamentu ba projetu foun, maibe prepara deit orsamentu naton hodi finaliza projetus sira
ne’ebé seidauk remata iha tinan 2015. Montante ne’ebé Governu prepara hodi finaliza projetus
reapropriasaun no retensaun sira ne’e hamutuk rihun $932.5. Husi total ne’e, aloka ba PDM I rihun
$336.3 no rihun $596.3 ba projetu PDM II. Husi total orsamentu ne’e hodi finansia ba projetu
konstrusaun salaun, salaun foun radio stafaori, rehabilitasaun latrinas, konstrusaun centro veterrario,
Igreja, eskola, no sst hanesan mensiona iha tabela 2.3.
Tabela 2.3 Reapropriasaun PDM-I&II
Naran Orgaun
Naran Programa
Status Projetu
Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu
Sukus Total Kustus
ADN PDM-1 Retensaun Konstrusaun Salaun Multy Fungsi Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 11,070
ADN PDM-1 Reapro.. New construction of Radio Station's building in Ainaro
Ainaro Ainaro Ainaro 128,173
ADN PDM-1 Reapro.. Rehabilitasaun haris fatin colegio Canossiana Ainaro
Ainaro Ainaro Ainaro 3,217
MAE PDM-1 Reapro.. Konstrusaun centro komunitario Horaikiik (aldeia 4)
Ainaro Maubesse
Horai-Quic
64,150
MAP PDM-1 Reapro.. Konstrusaun centro veternario iha Maubisse Vila
Ainaro Maubesse Maubisse 60,242
ME PDM-1 Reapro.. Reconstrucao Escola Sala Tolu Iha Suco Manutaci ( Hatumetaudu)
Ainaro Ainaro Manutaci 69,425
Naran Orgaun
Naran Programa
Status Projetu
Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu
Sukus Total Kustus
ADN PDM-2 Reapro.. Konstrusaun Igreza Cassa Ainaro Ainaro Cassa 140,059
ME PDM-2 Reapro.. Konst. Escola EBC Mauxiga Ainaro Hatu Builico Mau Chiga 128,505
ME PDM-2 Reapro.. Konst. Escola Secundario Publico Hatubilico Ainaro Hatu Builico
Nunu-Mogue
157,305
MS PDM-2 Reapro.. Postu Klinika Iha Suco Manutaci+Facilidade No Moru Haleu
Ainaro Ainaro Manutaci 170,377
Total PDM-2 Ainaro 596,245
Total PDIM Ainaro 932,522
DESPEZA PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU
Iha projetu hamutuk 13 mak planeia atu implementa iha Munisipiu Ainaro iha 2016, hamutuk tokon
$3.5 no projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun projetu foun. Projetu sira ne’e
mak hanesan mensiona iha tabela 2.4.
Tabela 2.4 Despezas Parseiru Dezenvolvimentu 2016 ba Munisipiu Ainaro
AjensiaDoadores
Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars
Estrategiku planu Desenvolvi
mentu
Planned Disbursement
Programa ajuda Nova Zelandia
Apoiu ka desenvolvimentu agronegosiu ne’ebé susesu iha Timor Leste (FAST)
Desenvolvim entu ekonomiku
936,619.15
Bangku Mundial
Projetu Resilensia Klimatika Estrada TL
Objetivu husi Projetu Resilensia Klimatika ba Estrada Timor Leste atu halo infrestrutura estrada ho klima rezilensia ba komunidade benefisiariu sira liu-liu estrada ne’ebé iha ligasaun ho sira no fasilita sira hodi bele responde situasaun emerjensia liu-liu responde ba dezastre naturais.
Desenvolvim entu Infra-Estrutura
1,214,400.00
Programa ajuda Nova Zelandia
Hadia’a diak liu merkadu no produsaun liu hosi koporativas agrikultura iha TL (IMPACT
Projetu ne’e sei fo’o rendimentu adisional ba 2.594 agrikultores mane no feto iha munisipiu 8.
Agrikultores sei hetan treinamentu konaba teknika ba sistema intensifikasaun fo’os (SRI) atu hasae produsaun fo’os (hare). Projetu sei hadia’a diak liu asesu ba merkadu no promove kresimentu merkadu ba kulturas-xave ho base iha analisa domestika (fo’os/hare) no ba merkadu internasionais (fo’os no aihoris ho fini ne’ebé diak liu ho forekeli (soja) ). Kooperativas sei kaer servisu fundamental, no agrikultuores sei hetan treinamentu diak hosi organisasaun korporativus no jestaun ba negosius ki’ik.
Desenvolvim entu Infra-Estrutura
Page 30 of 203
Ajensia Doadores
Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars
Estrategiku planu Desenvolvi
mentu
Planned Disbursement
Ajensia Koopersaun Internasional
Projetu ba promosaun
Agribisnis ba Feto rural
Atu desenvolve agribisnis ba feto rural hosi
utilisasaun rekursu lokal no hasae/ estabelisa sira nia rendimentu.
Desenvolvim entu Infra-Estrutura
24,689.26
Ajensia desenvolvim entu
internasional EUA
Avansa ba monitorisasaun no avalisaun
Objetivu ba Avansa M & E hodi ajuda monitorisasaun ba projetu Avansa Agrikultura durante realisasaun ba avaliasaun ba projetu DAC no ba Avansa ba Agrikultura. Esforsus sira ne’e atu fo’o informasaun no hodi orienta atu jere ba projetu desenvolvimentu ba aktividades tuir mai ka iha futuru
Desenvolviment
u Infra-Estrutura 44,383.00
44,383.00
ERA- Hadiak liu ba asesu rural
Projetu ERA iha fundu EC nia okos ne’ebé atu selu ba Programa Desenvolvimentu ba Area Rural ba tinan 4 (RDP IV) ne’ebé programa implementasaun ba tinan 4 hahu hosi meadu ka segundu trimester tinan 2011. Projetu ne’e sei implementa iha parte oeste nasaun nian hanesan : Munisipiu Aileu, Ainaro, Bobonaro, Cova-Lima, Ermera no enclave Oecusse Ambenu. Aktividade projetu sei hahu hosi identifika prioridade ba Estrada rural hodi rehabilita iha tinan ba dahuluk. Iha kalkula ba 50 Km sei fo’o kontratu liu hosi tender ne’ebé kompetativu entre kontraktor lokal ne’ebé iha esperiensia ne’ebé hatudu naton iha parte servisu rural baseia ba servisu nain. Hanesan mos kontraktor seluk sei fo’o
treinamentu hosi nain ba projetu, sira sei fo’o fiar hodi halo rehabilitasaun ba seksaun espesial ne’ebé klot ka kiik ba Estrada rural no ikus liu partisipa iha prosesu tender ne’ebé kompetativu. Tarjetu ba tinan dalaruak mai tan 50Km (minimal) hodi halo rehabilitasaun no aumenta ba manutensaun rutina ba projetu dahuluk. Ba tinan dalatolu mai tan 50 Km (minimal) sei rehabilita ho aumentu ka adisional ba manutensaun rutina 100 Km ne’ebé hakotu tiha ona iha tinan 2 ba kotuk. No ikus liu, total 150 Km ne’ebé hetan rehabilitasaun iha tinan 3 ba dahuluk no sei
halo manutensaun rutina ba tinan dalahaat no hakotu ba projetu ne’e.
Desenvolvim entu Infra-Estrutura
6,945.48
Programa Ajuda Nova Zelandia
Bolsa estudus no estajiu graduadu
Nova Zelandia oferese Bolsas estudus ba bolsista timor oan atu estuda iha level graduasaun no pos-graduasaun iha NZ. Kandidatu sira ba estuda iha area barak inkluindu fatin limitadus iha medesina,
Kapital Sosial
Ajensia Doadores
Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars
Estrategiku planu Desenvolvi
mentu
Planned Disbursement
aeronautika no odontolojia (estudu ba nehan)
Programa komplementa NZDS ba Estajiu graduasaun aponta ka hatudu atu akumula kompetensias ba diplomas ne’ebé hetan iha estudu, fo’o aten boot atu tur iha kareira governu. Ministerius identifika sira nia nesesidades no kandidatus sira atu koloka iha ministeriu laran ba period ka tempu ba fulan 12, no simu salariu basiku hosi governu no kustu ki’ik balun ne’ebé tau hamutuk inklui desenvolvimentu professional. Embora laiha garantia ba empregu ka servisu ne’ebé lao hela no hein katak ministerius bele oferese papel permanente ba estajiarius iha remata ba sira nia estajiu.
-Ajuda Irlandia
-Nova Zelandia.
BOSS-Projetu ba oportunidade negosius no apoiu servisus
Setor privadu Timor Leste nia desenvolvimentu lao ladun diak tebes no en jeral hetan desafius barak no hetan susar ne’ebé impede kresimentu sustentavel ba desenvolvimentu. Iha kontestu ne’e, nesesidade real/estratejia ne’ebé orienta ba merkadu no instrumentu ne’ebé iha tende tau iha fatin /pratika los no involve parseirus prinsipais iha prosesu
desenvolvimentu no setor privadu tende opera ho forma integradu no kordenadu. Projetu BOSS hanesan projetu desenvolvimentu setor privadu hodi hasforsa instituisaun hanesan maluk ba servisu nian. Iha asaun hanesan fasilitador, no sentralisa ba apoiu tekniku, kordinasi, networking no informasaun. Durante tinan 5 ba implementasaun , projetu BOSS apoia Governu TL iha realisasaun ba objetivus – xaves ne’ebé estabelese Projetu BOSS tama hotu ba igualdade jeneru iha nivel hotu. Tanba projetu ninia metodolojia ba implementasaun ne’e inkorpora ba goja grau ida ne’ebe a’as ba propriedade lokal. Projetu ne’e sentra ba sustentabilidade no eskala ne’ebé signifika katak sei esforsa maka’as ba mudansa sistemika no desenvolve visaun klara ba futuru no mos ba tempu projetu ne’e lao hela. Pojetu BOSS iha fasilitador ida inves hanesan knar intervensionista. Asaun hanesan “katalisator ba mudansa “ dudu barak liu ba jogadores atu partisipa iha sistema merkadu nian ( halibur hamutuk iha) no kondus ba apropriasaun lokal ne’ebé a’as tebes no relevante liu no mudansa ne’ebé sustentavel no impaktu. Intervensoens ne’ebé fasilita hosi projetu ho objetivu atu desvia antes identifika kausa ba desempeñu ne’ebé ladiak ba merkadu.Projetu ne’e iha komponente principal 3: Objetivu 1 : Hasae
Desenvolvim entu ekonomia, Kapital Sosial
Page 32 of 203
Ajensia Doadores
Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars
Estrategiku planu Desenvolvi
mentu
Planned Disbursement
oportunidade ba negosiu ba MSEs iha tarjetu setores no munispius.Objetivu 2 : Asesu país hotu ba inovador merkadu/nesesidade ne’ebé orienta ba desenvolvimentu servisu negosiu.
Objetivu 3 : Hasae kompromisu no kapasidade SEAPRI atu integra jeneru iha politika hotu, programas no aktividades.
Objetivu ba desenvolvimentu ba projetu atu kontribui diretamente ba jerasaun ki’iak liu ba desenvolvimentu ekonomiku no kualidade emprego ba mane no feto, no indiretamente ba konsolidasaun ba paz no prevensaun konflitu.
DFAT Programa ajuda Australia
Programa Australia-Timor Leste ba Asistensia ba servisus sekundariu Fase 2 (ATLASS)
Atlas II fornese suporta ba desenvolvimentu servisus basikus ba sekundariu ne’ebé fornese hosi
funsionarius timor oan no refleta ba governasaun Timor Leste rasik ho objetivu ba saude nian. Programa ne’e jere hosi Royal Australasian College ba Surgeons. Iha sidade espesalistas fornese servisus medikus ba Hospital Nasional TL no ba fase hanesan apoia mos treinamentu rai laran no tutorial ba Timor Oan iha area cirurjikus, medikus no estajiarius ba enfermajen. Programa ne’e mos mobilisa ekipas medikus Australia mai visita hodi fornese servisus cirurjikus inklui obstetrisia , oftalmolojia, ortopedia, sirurjia plastic no rekonstrutiva pediatria, tilun, inus no garganta sirurjia. Garante mos servisus saude ho kualidade primarius no preventivus-espesialmente ba sira ne’ebé ho focus ba nesesidades feto sira nian, labarik sira no grupus vulneraveis (kbit laek) no iha desenvolvimentu ba servisu ospitalar hodi responde ba nesesidade ba populasaun hodi fo’o kuidadu sekundariu basiku , hanesan prinsipais pilares ba servisu saude ba SDP.DFAT inisiativa INK220.
Kapital Sosial
78,728.88
DFAT Programa ajuda Australia
R4D -
Desenvolvimentu ba Estradas
Objetivu imediatu ba R4D mak : Governu TL ho efikas liu iha planeamentu, orsamentasaun no jestaun ba estradas rurais ne’ebé usa metodus servisu nian ho base ne’ebé apropriadu. R4D designadu ba tinan 4. Ho nune’e , problema kapasidade ne’ebé ejiste signifikante lo’os ne’ebé iha entre partes interesadus no parseiru xaves ne’ebé nia realisasaun diak tebes tuir objetivu R4D bele husu ba tinan 8 tuir orizonte tempu nian. R4D hetan konsiderasaun hanesan programa prinsipal iha kontestu nasional iha sub-setor ba estradas rurais iha TL ne’ebé kobre munisipiu 13 iha nasaun ne’e. Prinsipiu R4D mak ho fiar atu dudu hodi desenvolve no hametin
Desenvolvi mentu Infra-estrutura