• Tidak ada hasil yang ditemukan

Final BB3B 28 10 2015

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "Final BB3B 28 10 2015"

Copied!
204
0
0

Teks penuh

(1)

República Democrática de Timor-Leste

Livru 3-B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aprovadu

Orsamentu Geral

Estadu 2016

(2)
(3)

Page 2 of 203

Í

ndise

Prefásiu ... 1

Introdusaun ... 3

PARTE A: Sumariu Estatistika Munisipiu ...5

Mapa 1: Liña kiak Munisipiu ... 5

Mapa 2: Hasa’e kualidade Be’e Mos iha Munisipiu ... 6

Mapa 3: Hadi’a Saneamentu Baziku iha Munisipiu ... 7

Mapa 4: Uma Kain ba produsaun agrikola iha Munisipiu ... 8

Mapa 5: Inskrisaun Net Ensinu Primáriu iha Munisipiu ... 9

Mapa 6: Proporsaun Populasaun ne’ebe ekonomia ladun diak ... 10

PARTE B: Sumariu Despeza PDID no PNDS iha Munisipiu ... 11

PARTE C: Perfil no Orsamentu Munisipiu husi programa PDID no PNDS ... 17

1.

Munisipiu Aileu ... 17

2. Munisipiu Ainaro ... 26

3. Munisipiu Baucau ... 35

4. Munisipiu Bobonaro ... 47

5. Munisipiu Cova-Lima ... 59

6. Munisipu Dili ... 69

7. Munisipiu Ermera ... 81

8. Munisipiu Laútem ... 96

9. Munisipiu Liquisa ... 105

10. Munisipiu Manatuto ... 116

11. Munisipiu Manufahi ... 125

12. Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno ... 132

13. Munisipiu Viqueque ... 142

Despezas sira seluk ba Dezenvolvimentu iha Munisipius. ... 149

1. Despezas Kapital Dezenvolvimentu LM/IE... 149

2. Despezas MÃO DE OBRAS no AUTO EMPREGO ... 157

Despezas husi Parseria ba Liñas Ministerius 2016 ... 157

 

(4)

INTRODUSAUN

Livru n

u

. 3B Orsamentu Jeral Estadu 2016 hatudu Orsamentu Estadu tuir Munisipiu, inklui mos

informasaun badak konaba Munisipiu

hanesan: populasaun, funsionáriu governu, fasilidades saúde no

edukasaun, idozu no invalidu sira, Bolsa da Mãe, Kombatente Libertasaun Nasional no benifisiariu-ba

Mártire sira, ho despeza Parseiru Dezenvolvimentu iha munisipiu sira tuir Ministeriu/Ajensia.

Iha tinan 2016,

VI Governu Konstitusional haforsa liu tan ninia esforsu ba dezenvolvimentu lokal nudar

dalan ida atu atinji metas ne’ebé hatúr ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional ho nune’e

hala’o kontinuasaun ba programa dezenvolvimentu foun rua ne’ebé deklara tiha ona husi IV Governu liu

Resolusaun no. 1/2012 ne’ebé hanaran Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku (PNDS) hodi troka

Programa PDL no DL no. 4/2012 konaba Programa Dezenvolvimentu Integradu Munisipius (PDIM)

ne’ebé sei akumula PDM 1 no 2.

Alokasaun Orsamentu ba PNDS mai husi Despeza Transferensia Públika iha Fundu Konsolidadu

Timor-Leste (FKTL). Alokasaun orsamentu ba Suku ida-idak depende ba kriteriu hanesan total populasaun, no

klasifikasaun hanesan area remota, remota liu no remota teb-tebes husi Suku ba Kapital Postu

Administrativu, Munisipiu no Kapital Nasaun (Dili). Tanba iha remodelasaun ne’ebé akontese mak

programa ida ne’e, ne’ebéuluk iha Ministeriu Administrasaun Estatal nia responsabilidade no agora

transfere responsabilidade ba Ministeriu Planeamentu no Investimentu estratejiku mak sei responzabiliza

diretamente ba alokasaun orsamentu Munisipiu tuir kriteriu sira ne’ebé mak determina husi lei no

konsulta ho Konseilu Suku sira.

Baseia despaisu konjunta 2015 entre Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku no Ministeriu

Administrasaun Estatal hodi desidi katak total orsamentu programa tinan 2015 sei implementa nafatin iha

MAE no MPIE mak kontrola. Ho nune’e, iha orsamentu 2016 ba programa PNDS kontinua koloka fila fali

iha MAE atu nune’e hodi fasilita iha prosesu ezekusaun.

PNDS sei hakbi’it komunidade sira, sira nia Xefe no Konsellus Sukus, atu planeia no hari’i infra estrutura

bázika ne’ebe sai hanesan prioridade suku, responsavel ba resultadu no fundus ne’ebe utiliza no atu asegura

manutensaun projetus no atu nune’e projetus kontinua funsiona no oferese benefisius ba komunidade.

Komunidade presiza assistensia barak atu bele implementa no realiza mehi refere.

Iha tinan 2016, VI Governu Konstituisional aloka orsamentu ba programa PNDS

hamutuk tokon $10 ho

nian kompozisaun ba projetu fisiku hamutuk tokon $8.8 no tokon $1.1 ba kustus operasional. Projetu

fisiku ba tinan 2016 implementa deit iha Sukus 240, Munisipiu 13.

(5)

Page 4 of 203

Administrasaun Estatal . Maibe ba politika implementasaun no kontrolu projetu liu hosi Ministeriu

Planeamentu no Investimentu Estratejiku.

PDIM akumula dotasaun – ba PDM I no II hanesan kontinuasaun PDM 2010, 2011, 2012, no 2013 no

2014 ne’ebé sei implementa nafatin husi Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku ho

kordenasaun no MAE. Maibe orsamentu ida ne’e hanesan Kapital Dezenvolvimentu ne’ebé determina

ona valor osan husi $1,001 to’o $150,000 konsidera ba PDM I no PDM II ho valor osan husi $150,001

to’o $500,000.

Total orsamentu PDIM iha tinan 2016 hamutuk tokon $23 ba PDIM foun aloka ho total tokon $10.4 no

aloka ba projetu reapropriasaun no retensaun hamutuk tokon $12.6. Projetu foun aloka barak liu iha

Munisipiu Baucau hodi re-integra fali komunidade husi afetasaun seguransa rai laran, nune’e mos kustus

ne’ebé aloka ba projetus reapropriasaun no retensaun hodi finaliza projetu sira ne’e iha 2016.

Montante reapropriasaun ne’ebé temi iha leten ba projetu PDIM (PDM-1 & PDM-2) reapropria hikas ba

tinan 2016 tanba lakonsege finaliza iha tinan refere. Kalkulasaun ida ne’e hodi prevene projetu sira ne’ebé

labele inplementa ka hakotu iha 31 de Dezembro 2015 (informasaun kompletu bele hare iha tabela

orsamentu husi Munisipiu ida idak).

Bainhira implementa didi’ak, PDIM (PDM I ho II) no PNDS sei kontribui direta ba kreximentu

ekonómiku, loke servisu, ho lori oportunidade barak ba Munisipiu, Posto Administrativo, Suku no aldeia.

Nune’e dezenvolvimentu ekonómiku mos sei aumenta iha munisipiu sira ne’e tuir objetivu governu nia

politika.

Alem de PNDS no PDIM, iha Munisipiu sira mos sei iha Projetu Anual Ministeriu/Ajensia sira ho projetu

multi anual husi Fundu Infra-estrutura, maibe projetu sira ne’e sei implementa husi nivel nasional.

(6)

PARTE A: SUMARIU ESTATISTIKA MUNISIPAL

 

Mapa 1: Lina kiak Munisipiu

Liña kiak hatudu persentajen populasaun iha munisipiu ho númeru ne’ebé sei a’as ho nia rendimentu rihun

$32 kada fulan ne’ebé Governu konsidera tama iha kategoria populasaun sei kiak.

Tuir mapa estatistika iha okos hatudu katak:

1. Munisipiu Manufahi hatudu liña probreza ne’ebé a’as tebes.(kor mean);

2. Munisipiu Manatuto, Aileu, Ainaro no Rejiaun Administrativa Espesial Oecussi Ambeno iha liña

pobreza ladun diak;

3. Munisipiu Dili, Viqueque, Liquiçá, Ermera, Bobonaro no Cova-Lima iha liña pobreza diak uituan.

4. Munisipiu Baucau no Lautem iha liña pobreza tun/kiik;

Sources

 National Statistic Directorate_World Bank‐ Timor‐Leste Poverty in a Young Nation_2008

Poverty headcount ratio Percent Total

Oecus se

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Di li

Aileu Manatuto

Manufahi Ainaro

Viqueque

Lautem Baucau

T ot al

(7)

Page 6 of 203

 

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010 Proportion of private households using an improved drinking water source

Oecusse

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Dili

Aileu Manatuto

Manufahi Ainaro

Viqueque

Lautem Baucau

Per cent (%)  0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00

Mapa 2: Hasa’e kualidade Be’e Mos iha Munisipiu

Estatistika ida ne’e hatudu persentajen populasaun ne’ebé simu bee husi bee matan ne’ebé di’ak.

Hadi’a bee matan inklui baze ida ne’ebé uza ba konstrusaun hodi garante protesaun husi infeksaun,

liliu husi fezes. Be matan bai-bain ne’ebé maka hadi’a ona maka bee torneira, posu ne’ebe protejidu,

posus artezianus no halibur udan been. Fontes ne’ebé seidauk hetan protesaun mak inklui mota, lagus,

lagoas, belorin no fonte seluk ne’ebé nakloke ba infeksaun no bele fahe moras hanesan tifu, kolera no

dizenteria. Tuir mapa estatistika iha okos:

1.

Iha Munisipiu Baucau asesu ba be’e mo’os atinji 20% - 40%;

2.

Iha Munisipiu Viqueque, Aileu, Ermera, Ainaro no Manufahi, 40 – 60 % asesu ba be mo’os;

3.

Iha Munisipiu Lautem, Liquiçá, Bobonaro, Cova-Lima no Rejiaun Administrativa Espesial

Oecussi Ambeno, atinji 60 - 80% asesu ba Be Mo’os;

4.

Munisipiu Dili atinji 80 -100% ba asesu Be Mo’os.

 

(8)

Page 7 of 203

 

Mapa 3: Hadi’a Saneamentu Basiku iha Munisipiu

Hadi’a fasilidade saneamentu katak atu haketak foer no hasai husi ema husi kontaktu ba ema fali.

Ne’e inklui deskarga sintina, koneksaun sistema esgotu kanalizadu, deskarga/pour flush ba latrinas

posu, ventiladu latrina di’ak (VLD) no latrina ho laje.

Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak :

1.

Munisipiu Viqueque no Ainaro hetan kualifikasaun aat tanba atinji entre 0 – 20 %;

2.

Munisipiu Baucau, Lautem, Aileu, Manufahi, Liquiçá, Ermera, Bobonaro, Cova-Lima no Rejiaun

Administrativa Espesial Oecussi Ambeno hetan persentajen entre 20 – 40 % ho predikadu aat

uituan;

3.

Munisipiu Manatuto ho persentajen entre 40 – 60 % ho predikadu naton;

4.

Munisipiu Dili ho persentajen entre 80 – 100 % ho predikadu diak tebes.

 

 

 

 

 

 

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010

Proportion of private households using an improved sanitation facility

Oecusse

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Dili

Aileu Manatuto

Manufahi Ainaro

Viqueque

Lautem Baucau

(9)

Page 8 of 203

 

Mapa 4: Uma Kain ba produsaun agrikula iha Munisipiu

Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak:

1.

Iha mapa ne’ebé kor mean signifika katak populasaun ne’ebé presta servisu iha agrikultura

kiik/uituan liu ho total entre 4,547 – 5,826;

2.

Iha mapa ho kor matak naroman hatudu katak numeru populasaun entre 9,213 -14,073 mak

partisipa iha vida agrikultor;

3.

Iha mapa ho kor kinur hatudu katak numeru populasaun entre 7,729 -9,212 mak partisipa iha

vida agrikultor;

4.

Iha mapa ho kor pink hatudu katak numeru populasaun entre 5,827 -7,728 mak partisipa iha vida

agrikultor

 

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010

Private household in crop production

Number Total

Total 

4,547 ‐ 5,826 5,827 ‐ 7,728 7,729 ‐ 9,212 9,213 ‐ 14,073 14,074 ‐ 15,526 Missing Value

(10)

Page 9 of 203

 

Mapa 5: Inskrisaun Neto Ensinu Primáriu iha Munisipiu

Kor kinur (Ermera no Rejiaun Administrativa Espesial Oecussi Ambeno) iha Mapa kraik hatudu

katak persentajen labarik ba eskola kiik entre 40 – 60% ne’ebé ba eskola primaria kompara ho

Munisipiu seluk ne’ebé atinji 60 – 80 % ne’ebé asesu ba eskola primaria.

 

Sources

National Statistic Directorate_CENSUS:TIMOR‐LESTE POPULATION AND HOUSING CENSUS_2010

Net enrolment ratio in primary education

Oecusse

Liquica

Covalima Bobonaro

Ermera Dili

Aileu Manatuto

Manufahi Ainaro

Viqueque

Lautem Baucau

Per cent (%) 

(11)

Page 10 of 203

Proportion of population aged 15‐64 who are economically inactive

Percent Total

Total 

0.00 ‐ 19.99 20.00 ‐ 39.99 40.00 ‐ 59.99 60.00 ‐ 79.99 80.00 ‐ 100.00 Missing Value

Mapa 6: Proporsaun Populasaun ne’ebe ekonomia ladun diak

Tuir dadus mapa estatistika iha okos hatudu katak:

1.

Mapa ho kor pink hatudu 20 – 40 % ba populasaun ne’ebé nia ekonomia ladun diak tanba la

servisu, katuas, moras, la eskola no seluk tan;

2.

Mapa ho kor kinur hatudu 40 – 60 % populasaun ne’ebé partisipa iha dezenvolvimentu ekonomia

maibe sidauk atinji kualidade ida ke sufisiente.

 

 

 

 

(12)

Page 11 of 203

 

PARTE B: SUMARIU DESPEZA PDIM NO PNDS IHA MUNISIPIU

TOTAL ORSAMENTU BA MUNISIPIU

Tuir Politika VI Governu Konstituisional ne’ebé hetan remodelasaun estrutura iha 2015 aloka ba

programa PDIM no PNDS hamutuk tokon $33. Husi total ne’e aloka ba PDIM tokon $23no PNDS

tokon $10 tuir tabela ne’e:

Husi tabela iha leten akomoda orsamentu hotu-hotu ne’ebé ninia target implementasaun iha

Munisipiu, tantu implementasaun direta iha nivel Munisipius no mos implementasaun husi nivel

nasional.

1.

Orsamentu ba projetu reapropriasaun/retensaun PDIM husi tinan 2015 ne’ebé aloka fali

orsamentu iha tinan 2016 hodi finaliza projetu 134 (PDM-I projetu 95 no PDM-II projetu 39).

Hodi nune’e iha tinan 2016 presiza prevé nafatin orsamentu tokon $12.6 hodi kontinua finaliza

iha 2016;

2.

Politika VI Governu tinan 2016 kontinua aloka nafatin orsamentu ba PDIM foun ho montante

tokon $10.3, maibe konsentra liu iha munisipiu Baucau hodi re-integra komunidade ne’ebé afeta

husi siguransa rai laran liu-liu Postu Administrativu Laga, Baguia no Quelicai. Husi total refere

hodi kobre projetu 138 (PDM-I projetus 8 ho montante orsamentu tokon $958.7 no tokon $9.3

aloka iha PDM-II ba projetu 38).

3.

Tinan 2016, VI Governu Konstitusional kontinua aloka orsamentu ba programa PNDS hamutuk

tokon $10, ne’ebé ki’ik liu hosi tinan 2015 ne’ebé aloka tokon $13.6. Total orsamentu ida ne’e

aloka ba projetu fisiku hamutuk tokon $8.8 ba suku 240 no kustus operasional hamutuk tokon

$1.2 ba suku 202 (inklui sukus balun husi Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno).

PDM-I PDM-II Total PDM-I PDM-II Total Fisiku O pe rasional Total

Aile u 320,695 71,975 392,670 - 300,000 300,000 692,670 623,571 81,250 704,821 1,397,491

Ainaro 336,277 596,245 932,522 - - - 932,522 478,725 55,500 534,225 1,466,746 Baucau 965,298 858,368 1,823,666 830,000 5,604,519 6,434,519 8,258,185 1,231,541 152,250 1,383,791 9,641,976

Bobonaro 443,743 - 443,743 - - - 443,743 1,024,614 107,000 1,131,614 1,575,357

C ovalima 166,401 94,651 261,052 - - - 261,052 608,572 67,750 676,322 937,373

Dili 2,554,8711,419,901 3,974,772 - 850,000 850,000 4,824,772 196,958 137,500 334,458 5,159,230 Erme ra 262,338 178,354 440,692 128,071 300,000 428,071 868,762 1,072,188 141,750 1,213,938 2,082,701

Laute m 434,262 872,360 1,306,622 - 254,073 254,073 1,560,695 507,233 114,000 621,233 2,181,928

Liquica 128,297 299,708 428,005 - 500,000 500,000 928,005 476,854 66,250 543,104 1,471,109

Manatuto 187,223 350,937 538,160 - 573,000 573,000 1,111,160 648,727 54,323 703,051 1,814,210 Manufahi 390,553 514,192 904,744 - 700,000 700,000 1,604,744 749,380 71,500 820,880 2,425,624

O e cusse 31,671 - 31,671 - - - 31,671 459,864 42,250 502,114 533,785

Vique que 601,559 636,845 1,238,404 - 243,615 243,615 1,482,019 751,200 79,250 830,450 2,312,469 Total 7,028,5045,688,218 12,716,723 958,071 9,325,207 23,000,00010,283,278 8,829,426 1,170,573 33,000,00010,000,000

De spe sas ba programa e strada rurais, te jolo no auto e mpre go 9,000,000

De spe sas husi proje tus Linha Ministe riu no Instituisaun Estadu sira 20,510,208

Grand Total De spe sas ba Munisipius 2015 62,510,207

(13)

Page 12 of 203

4.

Alen de orsamentu ho tipu kategoria PDIM no PNDS, iha mos despezas orsamentais balun

ne’ebé kontribui ba dezenvolvimentu Munisipais hamutuk tokon $29.5. Fontes orsamentu ne’e

mai husi projetus Liñas Ministeriu tokon $20.5 no tokon $9 ba Mão de Obra husi SEPFOPE.

Sumariu Orsamentu Munisipiu

Iha parte ida ne’e sei aprezenta fontes orsamentus ba Munisipius sira nebeé sei informa liu husi

grafiku 3 tuir mai. Grafiku 1 aprezenta kona ba fontes orsamentais, grafiku 2 aprezenta kona ba

orsamentu tuir Munisipius no grafiku 3 aprezenta kona ba despezas perkapita husi total orsamentu

PDIM no PNDS tuir Munisipiu ida-idak. Alen de ne’e aprezenta mos orsamentu ne’ebé implementa

husi nivel nasional.

Grafik 1 : Total Orsamentu Munisipais tuir Fontes (tokon $)

Grafika 1 : hatudu projetu nebeé implementa direta iha nivel Munisipal hamutuk tokon $42 - mak

hanesan PNDS, PDIM no Mão de Obras. Projetu sira nebeé’e mak nia implementasaun iha

Munisipius maibe implementador husi nivel nasional hamutuk tokon $20.5 mak hanesan projetu

Liñas Ministeriais, rehabilitasaun eskola no Posto Saúde.

PDID, 23,000

PNDS, 10,000 Projetus LM,

20,510

(14)

Page 13 of 203

Grafiku 2: PDIM no PNDS tuir Munisipius

Grafiku 2 : Indika katak iha Munisipiu 3 mak hetan alokasaun despeza boot hamutuk tokon $14.8

(entre tokon $5 – $9) husi total despeza PDIM ho PNDS. Munisipiu sira ne’ebé hetan despeza boot

mak Dili, Baucau no Manufahi. Munisipiu sira ne’ebé hetan despeza ki’ik ne’ebé menus husi tokon

$2 hamutuk tokon $18.2. Iha parte ida nee apresenta mos despezas boot nebeée kontribui ba

dezenvolvimentu Munisipius mak hanesan projetus mão de obras ho montante tokon $9 husi

programa politika SEPFOPE..

Grafiku 3 : Total orsamentu PDIM & PNDS perkápita

Aileu

3% Ainaro

4%

Baucau 23%

Bobonaro 4% Covalima 2%

Dili 12% Ermera

5% Lautem

5% Liquica

4% Manatuto

4% Manufahi

6% Oecusse

1% Viqueque

6%

Mão da Obras 21%

Aileu, $32

Ainaro, $25

Baucau, $86

Bobonaro, $17

Covalima, $16

Dili, $22 Ermera, $18

Lautem, $36 Liquica, $23 Manatuto, $42

Manufahi, $50 Oecusse, $8

(15)

Grafiku

rihun $

rihun $8

Program

$12.7 n

Grafik

husi tot

komuni

projetus

hetan al

u 3 : hatudu

29 - rihun

85), hanesan

ma PDIM 20

no $10.3 kol

4 iha leten

tal PDIM. K

idade husi a

s reapropria

lokasaun tam

u katak kua

$9) no iha

n Munisipi

016 koloka

loka ba proj

amostra ka

Koloka osan

afetasaun s

asaun no re

mba progra

aze Munisip

deit Munis

iu Lautem, B

hamutuk to

jetu PDIM f

Grafik-4

atak Munisi

n barak iha m

seguransa ra

etensaun 20

ama ne’e ras

Page 14 o

piu hotu het

sipiu 4 mak

Baucau, Ma

okon $23, b

foun. Bele a

4 : Orsame

piu Baucau

munisipiu B

ai laran. Mu

15 iha 2016

sik tama ona

of 203

tan despeza

k hetan desp

anufahi no V

ba projetu re

akompanha

entu PDIM

u mak domin

Baucau hod

unisipius sir

6. Iha parte

a planu RA

as per-kápita

pezas per-ka

Viqueque.

eapropriasau

grafiku tuir

2016

nante liu ho

di konsentra

ra seluk kon

seluk, PDIM

EOA-ZEES

a ki’ik liu r

apita bot (e

un PDIM 20

r ne’e:

o montante

aktividade

ntinua kolo

M ba Rejiau

SM nian iha

rihun $30 (e

entre rihun

015 aloka to

orsamentu

s re-integra

ka hodi fin

un Oe-Kuss

a tinan 2015

entre

$30-okon

(16)

 

Grafik

2016 re

Munisip

63% no

Program

tokon $

Grafik

bot liu

menus h

L M

5 iha leten

efere liu ba

piu sira selu

o restu refer

ma PNDS 2

$8.8 no toko

6 iha leten

munisipiu

husi 10% ba

Ermera 4% Lautem

10% Liquica 4% Manatuto

4% Manufahi

7% Oecusse

0% Viqu

10

Grafik

n mostra kat

a munisipiu

uk menus h

e ba Munisi

2016 kolok

on $1.2 alok

Grafi

mostra kat

sira seluk

a 3%.

Aileu 3%

D 3 eque

0%

5 : PDIM

tak Projetu

u Dili 31%,

husi 9%. M

ipiu kiik 8 h

ka orsament

ka ba kustus

k 6 : Ors

tak Munisip

entre 10%

Ainaro 7%

Bauc 14%

B

Co

Dili 1%

PDID

Page 15 o

Foun vs P

PDIM hus

, Baucau 1

Maibe ba PD

hanesan tem

tu hamutuk

s operasiona

amentu P

piu Baucau,

%-13% no m

cau %

Bobonaro 4% ovalima

2% D Reapro

of 203

PDIM Reap

i 2015 nebe

4%, Lautem

DIM foun, M

mi iha grafik

k tokon $10

al PNDS. Be

Programa

Dili, Erme

munisipiu s

Baucau 63%

PDID Foun

ro/Retens

eé’e halo re

m & Viqu

Munisipiu B

ku 5 iha lete

0, ba proje

ele akompa

a PNDS 20

ra, no Laut

ira seluk h

saun

eapropriasau

ueque repre

Baucau mak

en.

etu fiziku a

anha grafiku

016

tem hetan al

hetan alokas

Ainaro 0% Bobonaro

0% Coval

0%

un/retensau

ezenta 10%

k dominant

aloka orsam

u tuir ne’e:

lokasaun ku

saun orsam

Aileu 3% lima %

Dili 8%Ermera

4%

Lautem 2%

Liquica 5%

Manatuto 6%

Manufahi 7%

Oecusse 0% Viqueque

2%

un ba

%. Ba

te ho

mentu

ustus

mentu

(17)

Page 16 of 203

Grafik 7 : PNDS Fizik u vs Ope rasio nal

Grafiku 7: Kustus ba programa PNDS fiziku mostra Munisipiu Baucau, Bobonaro no Ermera hetan

alokasaun orsamentu bot liu munisipiu sira entre 12%-14%. Ba munisipiu sira seluk kuaze laiha

diferensa signifikante entre 9%-5%, maibe kiik liu mak munisipiu Dili ho 2%. Iha parte kustus

operasional mos mostra hela munisipiu 4 mak hetan alokasaun aas liu 9% no resta menus liu 10%.

Fisiku Aileu7% Operasional

Ainaro 5%

Baucau 14%

Bobonaro 12%

Covalima 7% Dili 2% Ermera

12% Lautem

6% Liquica

5% Manatuto

7% Manufahi

9% Oecusse

5%

Viqueque 9%

Aileu 7%

Ainaro 5%

Baucau 13%

Bobonaro 9%

Covalima 6%

Dili 12% Ermera

12% Lautem

10% Liquica

6% Manatuto

4% Manufahi

6% Oecusse

3% Viqueque

(18)

;;;; ;

AILEU VILA

REMEXIO

LIQUIDOE LAULARA

FA TU RILAU

SUCO LIU RAI

FA HIRIA

FA TU RASA ACUM AU TU LA TAQUEO TA LI TU

SELOI CRAIC

FA TU BOSA

BERELEU AISIR IMOU

SABORI A

BANDUD ATO

SUCO-LIURA I

LA HAE FA TI SI

FA HISOI

HOHOLA U

FA DABLOCO

HAUTOHO MADA BENO

NAMOLESO

LA USI

ACUBILITOHO

BETULAU SELOI

MALE RE COTOLAU

MANU CASA TOHU META

MAUM ETA

FA HISOI AILEU DISTRICT

0 5 10 15 20 Kilometers Spatial D istribution of Dwellings

CHC (Comm unity Health Center) Suco B oundary

Subdistrict B oundary

Two-lane sealed road

;

; Hos pital and Clinic

One-lane road 4 W vehicle track Occ upied Dwelling

PARTE C : PERFIL NO ORSAMENTU MUNISIPIU HUSI PROGRAMA PDIM NO PNDS

 

1. MUNISIPIU AILEU

 

Perfil

Munisipiu Aileu lokalizadu iha parte sul Dili, kapital paíz no mapa 1 hatudu pozisaun jeográfika

Munisipiu Aileu ne’ebé ho luan hamutuk 729 km² ho populasaun ema na’in 44,325 no densidade

demografika ema 50.6 ba km

2

, tuir Sensus 2010. Topografia Munisipiu Aileu ne’ebé foho dominante

liu ho a’as entre 350 m to’o 1,500 m sukat husi tasi. Kapitál maka Aileu Vila iha foho Mota

Mantane ho altitude 913 m. Munisipiu Aileu iha Postos Administrativos 4, Sukus 31 no aldeias 139

hanesan hatudu iha tabela 1.1.

Tabela 1.1 Posto Administrativo , Sukus no total Aldeias/Sukus Munisipiu Aileu

Aileu Vila Laulara Liquidoe Remexio

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Aissirimou 5 Fatisi 5 Acubilitoho 3 Acumau 3

Badudato 3 Cotolau 5 Bereleu 5 Fadabloco 7

Fahiria 6 Madabeno 5 Betulau 3 Fahisoi 3

Fatubossa 7 Talitu 4 Fahisoi 3 Faturasa 4

Hoholau 5 Tohumeta 3 Faturilau 2 Hautoho 3

(19)

Page 18 of 203

Aileu Vila Laulara Liquidoe Remexio

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Lausi 4 - - Namolesso 4 Maumeta 3

Suco Liurai 8 - - - - Tulataqueo 7

Seloi Malere 6 - - - -

Saboria 3 - - - -

Seloi Craic 10 - - -

Data husi :

MAE no Diresaun Estatistca

Funsionárius Governu iha Munisipiu Aileu inklui:

SES:

1.

107 Polísias,

2.

40 kompostu husi : 37 pessoal Seguransa Sivíl no 3 funsionarius administrativa

3.

21 Bombeirus

Edukasaun:

1.

Professores Ensino Infantil : Publiku (10); Fundasaun (21),

2.

Profesores Ensinu Basiku: Públiku (420, Privadu (40);

3.

Profesores Ensinu Sekundárius Geral : Públiku (52) , Fundasaun (18),

4.

Profesores Ensinu Sekundárius Tecnico vocacional. : Publiku (18) : Fundasaun (0)

Munisipiu Aileu iha eskolas Infantil Publiku (6) Fundasaun (14); Eskolas Ensinu Basiku

Publiku (71) no Privadu (5) , Eskolas Sekundárias Publiku (3) no Privadu/Fundasaun (3), ho

Eskolas Ensinu Tekniku Vocasional Publiku (1)no Privadu (-).

Saúde:

1.

Funsionáriu administrasaun no lojistika

: 14

2.

Médikus lokais: 45 (inklui espesialistas);

3.

Enfermeirus (31)

4.

Assistente enfermeiros: 8 ho

5.

Parteiras: 24;

Fasilidades saúde ne’ebé iha, maka Sentru Saude (4), Postus Saude (30), Klínika Privadas (1) ho

SISCa (33).

MSS :

1.

Numero idozus (tinan 60 ba leten ) no invalidus ne’ebé simu subsidio iha Munisipiu Aileu

hamutuk 3,162 pessoas ne’ebé kompostu husi idozus 3,024 pessoas no invalidus 138 pessoas.

2.

Numerus benefisiarius ba program Bolsa da Mãe hamutuk 2,935

3.

Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Martires iha Munisipiu

Aileu hamutuk 3,694 pessoas.

(20)

MAP

: 80 Extensionistas

CNE

: 7 funsionarius

Ministeriu Justisa : 10 funsionarius

MCIA : 6 funsionarius

MOPTC

: 42funsionarius

SEJD : 1 funsionariu

SEPFOPE

: 4 funsionarius

MAE : 65 funsionarius kompostu husi Diresaun Munisipal 34 ; STAE 7; PNDS 39.

 

PROGRAMA NASIONAL DEZENVOLVIMENTU SUKUS (PNDS)

VI Governo Konstitusional através Orsamentu Jeral Estadu 2016 prevé orsamentu ba programa

PNDS iha Munisipiu Aileu hamutuk rihun $704.8. Husi total ne’e koloka ba projetu fiziku rihun

$623.6 hodi implementa projetu iha suku 8 refere Postu Administrativu Aileu Vila no Remexio.

Nune’e mos ba kustus operasional PNDS hetan alokasaun orsamentu hamutuk rihun $81.3 hodi halo

planeamentu suku 15 iha Postu Administrativu Aileu Vila, Laulara no Liquidoe hanesan temi iha

tabela 1.2.

Tabela : 1.2. : Kapital Grants – PNDS

Munisipius Postu

Administrativu Sukus Kustus Operasional Kustus Fisiku Total

Aileu Aileu Vila Aisimou 36,500 36,500

Aileu Aileu Vila Bandudato 24,200 24,200

Aileu Aileu Vila Fahiria 5,000 - 5,000

Aileu Aileu Vila Fatubosa 36,500 36,500

Aileu Aileu Vila Hoholau 5,500 - 5,500

Aileu Aileu Vila Lahae 32,200 32,200

Aileu Aileu Vila Lausi 5,500 - 5,500

Aileu Aileu Vila Saboria 35,300 35,300

Aileu Aileu Vila Seloi Craic 44,527 44,527

Aileu Aileu Vila Seloi Malere 36,787 36,787

Aileu Aileu Vila Suco Liurai (Alieu Vila) 42,626 42,626

Aileu Laulara Cotolau 6,000 - 6,000

Aileu Laulara Fatisi 6,000 - 6,000

Aileu Laulara Madabeno 5,500 - 5,500

Aileu Laulara Talitu 5,750 - 5,750

Aileu Laulara Tohumeta 5,500 - 5,500

Aileu Liquidoe Acubilitoho 5,000 - 5,000

Aileu Liquidoe Bereleu 5,500 - 5,500

Aileu Liquidoe Betulau 5,500 - 5,500

Aileu Liquidoe Fahisoi 5,000 - 5,000

Aileu Liquidoe Fatulirau 5,500 - 5,500

Aileu Liquidoe Manucasa 5,000 - 5,000

Aileu Liquidoe Namoleso 5,000 - 5,000

Aileu Remexio Acumau 44,648 44,648

Aileu Remexio Fadabloco 39,833 39,833

Aileu Remexio Faisoi (Remixio) 39,767 39,767

(21)

Page 20 of 203

Munisipius Postu

Administrativu Sukus Kustus Operasional Kustus Fisiku Total

Aileu Remexio Hautoho 39,835 39,835

Aileu Remexio Maumeta 39,831 39,831

Aileu Remexio Suco Liurai (Remexio) 44,389 44,389

Aileu Remexio Tulataqueo 49,029 49,029

Total Aileu 81,250 623,571 704,821

 

 

KAPITAL DEZENVOLVIMENTU FOUN PDIM

Iha tinan 2016,VI Governo Konstitusional aloka orsamentu ba programa PDIM foun iha Munisipiu

Aileu hamutuk rihun $300 refere liu ba PDM II hodi finansia ba projetu rehabilitasaun edifisiu

veteranus no kombatentes ba libertasaun nasional iha Posto Administrativo Aileu Vila hanesan

mensiona iha tabela 1.3.

Tabela 1.3. Kapital Dezenvolvimentu PDIM

Naran Orgaun

Naran Programa

Status Projetu

Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu

Sukus Total Kustus

ADN PDM-2 Foun Rehabilitasaun edifisio veteranus e combatentes da libertasaun nacional region 3 Cruzeiro iha Aileu

Aileu Aileu Vila Saboria 300,000

Total PDM-2 Aileu 300,000

Total PDIM Aileu 300,000

REAPROPRIASAUN/RETENSAUN KAPITAL DEZENVOLVIMENTU PDIM

 

Iha tabela 1.4 aprezenta orsamentu projetu reapropriasaun/retensaun ba PDM I & II tinan 2015

ne’ebé sei reapropria ba tinan 2016 ho montante rihun $392.7 ne’ebé refere ba PDM I rihun $320.7

no rihun $71.9 ba projetu PDM II hodi kontinua hirak ne’e tamba ninia implementasaun la-konsege

remata iha tinan 2015 nune’e sei kontinua implementa fali iha tinan 2016 ba konstrusaun eskola,

Ponte, Monumento ba heroi no Sentru Saude.

Tabela 1.4. Reapropriasaun Kapital Dezenvolvimentu PDIM

Naran Orgaun

Naran Programa

Status Projetu

Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu

Sukus Total Kustus

ME PDM-1 Reapro.. Konst. Escola EB Primeiro No Segundo Siklu Fatukhun, Laulara

Aileu Laulara Talitu 80,611

ADN PDM-1 Retensaun Konstrusaun Monumento ba Heroi Nacional iha Distrito Aileu

Aileu Laulara Aisimou 115,566

ADN PDM-1 Reapro.. Konstrusaun Ponte Dalorin Aisirimou Aileu Laulara Aisimou 75,588

ADN PDM-1 Reapro.. Solar Water pump system for MDGs complex in Aileu Aileu Laulara Suco Liurai

(Alieu Vila)

48,930

320,695

MS PDM-2 Reapro.. Konst, Posto Saude Tulataqeu Aileu Remexio Tulataqueo 71,975

71,975 392,670 Total PDM-1 Aileu

(22)

DESPEZA PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU

Iha projetu 12 husi paerseiru dezenvolvimentu mak planeia atu implementa iha Munisipiu Aileu iha

2016. Hamutuk tokon $3.7.

Projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun sai hanesan

projetu foun ho nia orsamentu hanesan mensiona iha tabela 1.5.

Tabela 1.5 Despezas Parseiru Dezenvolvimentu 2016 munisipiu Aileu

Agensia Doadores

Project title Project Description Strategic

Development Plan Pillars

Planned Disbursements

Bangku Mundial

Projetu ba resilensia klimatika ba Estrada Timor Leste

Objetivu husi Projetu Resilensia Klimatika ba Estrada Timor Leste atu halo infrestrutura estrada ho klima rezilensia ba komunidade benefisiariu sira liu-liu estrada ne’ebé iha ligasaun ho sira no fasilita sira hodi bele responde situasaun emerjensia liu-liu responde ba dezastre naturais

Desenvolviment u infra estrutura

1,214,400.00

Kooperasaun International Japaun nian.

Projetu ba promosaun agribisnis ba feto rural

Atu desenvolve agribisnis hosi feto rural ne’ebé utelisa rekursu lokal no hodi hasae / estabelisa rendimentu.

Desenvolviment u ekonomiku

23,236.95

Avansa monitorisasaun no avaliasaun

Objektivu ba Avansa M & E hodi ajuda monitorisasaun ba projetu Avansa Agrikultura durante realisasaun ba avaliasaun ba projetu DAC no ba Avansa Agrikultura. Esforsus sira ne’e atu fo’o informasaun no hodi orienta atu jere ba projetu desenvolvimentu ba aktividades tuir mai ka iha futuru.

Desenvolviment u ekonomiku

44,383.00

Ajensia desenvolvime ntu

internasional EUA

Projetu avansa agrikultura USAID’s

Avansa agrikultura sei kontribui ba aselera no kontinuasaun ba

kresimentu ekonomia iha setor agrikula iha Timor leste. Projetu ne’e halo parte esforsu hosi USAID hodi fo’o asistensia ba Timor Leste hodi hetan moris no saude diak liu no demokratiku. Hari’i tuir Desenvolvimentu ba agrikultura ba Komunidade (DAK), ne’ebé sei hakotu iha segundu trimester ba tinan fiskal 2015, Avansa agrikultura sei fo’o apoia ba Ministériu Agrikultura Timor Leste iha konkretisasaun ba nia Planu Estratejiku (2014-2020) liu hosi hadia’a diak liu agrikultura ne’ebé relasionadu ho formasaun no estensaun, introdusaun ba sistemas irigasaun, haklaken ba kuda modo ne’ebé iha valor ne’ebé a’as hanesan aihan ne’ebé fo’o rendimentu.

Desenvolviment u ekonomiku

518,548.60

Hasae asesu ba area rural

Projetu ERA iha fundu EC nia okos ne’ebé atu selu ba Programa Desenvolvimentu ba Area Rural ba tinan 4 (RDP IV) ne’ebé programa implementasaun ba tinan 4 hahu hosi meadu ka segundu trimester tinan 2011. Projetu ne’e sei implementa iha parte oeste nasaun nian hanesan : Munisipiu Aileu, Ainaro, Bobonaro, Cova-Lima, Ermera no enclave Oecusse Ambenu. Aktividade projetu sei hahu hosi identifika prioridade ba Estrada rural hodi rehabilita iha tinan ba dahuluk. Iha kalkula ba 50 Km sei fo’o kontratu liu hosi tender ne’ebé kompetativu entre kontraktor lokal ne’ebé iha esperiensia ne’ebé hatudu naton iha parte servisu rural baseia ba servisu nain. Hanesan mos kontraktor seluk sei fo’o treinamentu hosi nain ba

Desenvolviment u Infra-Estrutura

(23)

Page 22 of 203

Agensia Doadores

Project title Project Description Strategic

Development Plan Pillars

Planned Disbursements

projetu, sira sei fo’o fiar hodi halo rehabilitasaun ba seksaun espesial ne’ebé klot ka kiik ba Estrada rural no ikus liu partisipa iha prosesu tender ne’ebé kompetativu. Tarjetu ba tinan dalaruak mai tan

50Km (minimal) hodi halorehabilitasaun no

aumenta ba manutensaun rutina ba projetu dahuluk. Ba tinan dalatolu mai tan 50 Km

(minimal) sei rehabilita ho aumentu ka adisional ba manutensaun rutina 100 Km ne’ebé hakotu tiha ona iha tinan 2 ba kotuk. No ikus liu, total 150 Km ne’ebé hetan rehabilitasaun iha tinan 3 ba dahuluk no sei halo manutensaun rutina ba tinan dalahaat no hakotu ba projetu ne’e.

Programa Ajuda Nova Zelandia nian

Bolsas estudu no estajius ba pos-graduasaun

Nova Zelandia oferese Bolsas estudus ba bolsista timor oan atu estuda iha level graduasaun no postgraduasaun iha NZ. Kandidatu sira ba estuda iha area barak inkluindu fatin limitadus iha medesina, aeronautika no odontolojia (estudu ba nehan)

Programa komplementa NZDS ba Estajiu graduasaun aponta ka hatudu atu akumula

kompetensias ba diplomas ne’ebé hetan iha estudu, fo’o aten boot atu tur iha kareira governu.

Ministerius identifika sira nia nesesidades no kandidatus sira atu koloka iha ministeriu laran ba period ka tempu ba fulan 12, no simu salariu basiku hosi governu no kustu ki’ik balun ne’ebé tau hamutuk inklui desenvolvimentu professional. Embora laiha garantia ba empregu ka servisu ne’ebé lao hela no hein katak ministerius bele oferese papel permanente ba estajiarius iha remata ba sira nia estajiu.

Kapital Sosial

117,561.85

Programa ajuda

Australia nian

Programa Australia Timor Leste ba Asistensia ba servisus

sekundariu fase 2 (ATLASS)

ATLASS II provides support for developing basic secondary services

provision delivered by Timorese staff, and reflects the Government of

Timor-Leste's own stated objectives for health. The program is managed by

the Royal Australasian College of Surgeons. In– country specialists Atlass II fornese suporta ba desenvolvimentu servisus basikus ba sekundariu ne’ebé fornese hosi funsionarius timor oan no refleta ba governasaun Timor Leste rasik ho objetivu ba saude nian. Programa ne’e jere hosi Royal Australasian College ba Surgeons. Iha sidade espesalistas fornese servisus medikus ba Hospital Nasional TL no ba fase hanesan apoia mos treinamentu rai laran no tutorial ba Timor Oan iha area cirurjikus, medikus no estajiarius ba

enfermajen. Programa ne’e mos mobilisa ekipas medikus Australia mai visita hodi fornese servisus cirurjikus inklui obstetrisia , oftalmolojia, ortopedia, sirurjia plastic no rekonstrutiva, pediatria, tilun, inus no garganta sirurjia. Garante mos servisus saude ho kualidade primarius no preventivus-espesialmente ba sira ne’ebé ho focus ba nesesidades feto sira nian, labarik sira no grupus vulneraveis (kbit laek) no iha

(24)

Agensia Doadores

Project title Project Description Strategic

Development Plan Pillars

Planned Disbursements

desenvolvimentu ba servisu ospitalar hodi responde ba nesesidade ba populasaun hodi fo’o kuidadu sekundariu basiku , hanesan prinsipais pilares ba servisu saude ba SDP.DFAT inisiativa INK220 Programa

ajuda

Australia nian

R4D –

Desenvolvimentu ba estradas

Objetivu imediatu ba R4D mak : Governu TL ho efikas liu iha planeamentu, orsamentasaun no jestaun ba estradas rurais ne’ebé usa metodus servisu nian ho base ne’ebé apropriadu. R4D designadu ba tinan 4. Ho nune’e , problema kapasidade ne’ebé ejiste signifikante lo’os ne’ebé iha entre partes interesadus no parseiru xaves ne’ebé nia realisasaun diak tebes tuir objetivu R4D bele husu ba tinan 8 tuir orizonte tempu nian. R4D hetan konsiderasaun hanesan programa prinsipal iha kontestu nasional iha sub-setor ba estradas rurais iha TL ne’ebé kobre munisipiu 13 iha nasaun ne’e.

Desenvolviment u ba infra-estrutura

18,050.40

programa Australia nian

Fornesimentu no sanitasaun Be’e Rural

Australia fo’o apoiu ba Governu TL atu fornese Be’e Mo’os no hadiak liu tan saneamentu ba komunidades rurais liu hosi programa Rural ba abastesimentu Be’e no Saneamentu (RWSSP) ne’ebé koñesidu ho naran BESIK (Be’e,

Saneamentu naun Ijiene iha Komunidade) ne’ebé signifika katak abastesimentu Be’e ba

komunidade, saneamentu no ijiene. Objetivu ba programa ne’e atu fo’o ajuda ba Governu TL atu prepara hodi fornese komunidade ne’ebé laiha asesu nafatin ba Be’e Mo’os hemu nian no ba saneamentu basiku no ijiene. Programa ne’e fo’o asistensia ba konstrusaun no rehabilitasaun ba sistema fornesimentu ba Be’e Mo’os, promove saneamentu ne’ebé diak no pratika ba ijiene no reforsa kapasidades lokais (governu, organisasoens naun – govermentais no ba setor privadu) no hakbesik ba komunidade no apoia ba halo jestaun atu sustenta ba sistema Be’e . Australia mos prepara tokon US$40 liu ba fase segundu ba programa BESIK ne’ebé sei realisa ba tinan 4 mai. BESIK badahuluk hakotu tiha ona iha 16 Setembru 2012 no BESIK badalarua komesa tiha kedas karik laiha failla ruma iha servisu, Inisiativa hosi DFAT ING002 (BESIK 1) no INK217 (BESIK 2).

Desenvolviment u

infra-estrutura, Kapital Sosial

595,775.35

Saude Inan-

Nutrisaun labarik nian (MCHN) CP 200185 (2012)

Saude Inan (materno)- nutrisaun labarik (MCHN). Fokus MCHN nian mak prevensaun ba nutrisaun ladiak ba labarik ki’ik oan ba tinan rua mai kraik no hadi’a diak liu estatutu ba nutrisaun ladiak ba labarik entre tinan 2 no 5, hanesan ba feto sira isin rua (gravida) no ba feto ne’ebé fo’o susu. WFP fornese alimentasaun ne’ebé kobre ba labarik hotu ho idade entre bulan 6-23 no orienta ba

alimentasaun ba labarik ho nutrisaun a’at ne’ebé moderadu ho tinan entre fulan 24-59 no ba inan sira ne’ebé nutrisaun a’at. Programa ne’e

implementa hela iha munisipiu 13 iha TL no atinji ona meta ba 87.000 benefisiarius. Alista tiha ona katak ema ida simu no lori hahan (ração) ba uma ba Timor-Vita ( produtu local ba hahan ne’ebé diak)

(25)

Page 24 of 203

Agensia Doadores

Project title Project Description Strategic

Development Plan Pillars

Planned Disbursements

ka batar no soja misturadu CSB), oleo no masin iodadu (yudium). Ne’e aktividade AusAID hod kode 11A433.

Uniaun Europeia

Hakiak /haburas ambiente ne’ebé saudavel ba labarik sira iha komunidades rurais

Objetivu ba projetu ida ne’e atu hadi’a diak liu tan sobrevivensia labarik no hatun liu tan mate ba inan hahoris.

Desenvolviment u ekonomia, Kapital Sosial

104,777.02

Programa Ajuda Nova Zelandia nian

Programa Polisia komunidade Timor-Leste

Atu fo’o apoia ba desenvolvimentu professional ba polisia Nasional TL (PNTL) ba praju naruk, no governu TL fo’o tiha ona sinal ho interese hodi simu apoiu atu desenvolve kapasidade ho parseirus bilateriais. Sekretariru Estadu Seguransa no PNTL solisita asistensia hosi Nova Zelandia iha area ba polisia komunitariu. Polisia komunitariu

karakterisa orgaun sentral no principal ne’ebé hatur tuir lei organika PNTL, 2009, no rua-rua hosi lideransa politika no polisia iha prioridade atu hakbesik liu ba polisia komunitariu hodi hamenus konflitu ba krime iha TL, liu hosi apoiu ba desenvolvimentu ekonomiku no social. Objetivu jeral ba TLCPP atu hari’i komunidade ne’ebé metin no hetan mahon. Liu hosi hari’i polisia komunitariu ne’ebé efikas no efesiente iha TL.

Programa ne’e kompostu hosi komponente 3 :1)Komponente estratejiku ida mak ho hateke liu ba level nasional, fornese suporta ba PNTL atu kontinua hakbit politika instituisaun polisia komunitariu, estratejia, planu asaun, sistemas no prosedimentus no mekanismus atu tau

envolvimentu ho partes interesadus komunidade nian no desenvolve programas espesiais konaba kestaun –xave ba polisia komunitariu, ho konsulta ho munisipius. Ne’e sei implika ba Asesor polisia NZ ne’ebé iha prestasaun ba tempu naruk atu apoia ba PNTL, liu-liu iha asistensia teknika ba kurtu praju ba unidade polisia komunitariu n Polisia NZ iha areas partrikular ne’ebé presisa, hanesan Servisus Polisia intelijensia no programa

desenvolvimentu konaba kestaun xaves, hanesan polisia komunitariu ba prevensaun ba violensia domestika.

2) Komponente ba treinamentu ne’ebé fo’o suporta ba rekrutamentu efetivu no iha servisu treinamentu ba polisia komunitariu ( entre staf PNTL hotu) ne’ebé sei laos deit desenvolve kakutak no badaen iha komunidade polisia, no mos fo’o motivasaun, konfiansa no komitmentu atu implementa sai mos hanesan dalan ba hakbesik nian. Ida ne’e sei involve Advaisor Polisia treinamentu hosi NZ atu prepara apoiu ba Unidade Sentru Trainamentu Polisia no polisia komunitariu ba desenvolvimentu ba materias treinamentu ne’ebé apropriadu no desenvolvimentu no implementasaun ba programa trainanmentu ne’ebé efetivu. Iha ba dahuluk programa ne’’e sei

Kuadru Institusional

(26)

Agensia Doadores

Project title Project Description Strategic

Development Plan Pillars

Planned Disbursements

fo’o oportunidade uluk ba jestores PNTL hosi nasional no munisipius ne’ebé involve iha programa ne’e hodi ba visita ba NZ ho objetivu atu halo estudu komparativu no hahu halo programa planeamentu ho sira nia kolegas servisu hosi polisia NZ.

3) Komponente operasional ida iha munisippius ne’ebé foka liu ba fornesimentu apoiu ba Komandante PNTL Munisipiu no ajente/staf sira atu institusionalisa sistemas no prosedimentus ne’ebé efikas ba polisia komunitariu no entrega polisia komunitariu ne’ebé efetivu ba munisipiu, Posto Administrativu no Sukus. Ne’e sei involve matenek nain hosi polisia NZ ne’ebé servisu iha munisipiu 3-4. Matenek nain sira sei visita dala 3-4 ba tinan ida no masimu liu semana 12 no iha disponibilidade atu kontatu atu estende ba visitas se ida ne’e bele pratika . Ba tempu hanesan advaisores ba polisia komunitariu no treinamentu sei mos iha servisu iha apoiu Jestor munisipiu sira iha entre visita hosi matenek nain sira.

(27)

Page 26 of 203

2. MUNISIPIU AINARO

 

Perfil

Munisipiu Ainaro lokalizadu iha sudoeste paíz no mapa 2. hatudu pozisaun jeográfiku Munisipiu

Ainaro ne’ebé ho luan 797 km² ho populasaun nain 59,175 tuir Sensus 2010. Munisipiu Ainaro iha

Postu Administraativo ha’at, Sukus 21 no Aldeias 131 hanesan hatudu iha Tabela 2.1.

Tabela 2.1. Ponto Administrativo , Sukus no total Aldeias /Sukus

Ainaro Hatu Builico Hatu Udo Maubisse

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Sukus Total Aldeias

Ainaro 7 Mauchiga 7 Foho-Ai-Lico (Beikala) 6 Aituto 9

Data husi : MAE no Diresaun Nasional Estatistca

Funsionáriu Governu iha Munisipiu Ainaro kompostu :

SES:

1.

104 Polísias

2.

68 kompostu husi: 64 pessoal Seguransa Sivil no 4 funsionarius administrativa

Edukasaun:

1.

Professores Ensino Infantil: Publiku (16); Privadu/Fundasaun (11)

2.

Profesores Ensinu Basiku: Públiku (437) : Privadu ( 46 )

(28)

4.

Profesores du Ensinu Tekniku Vocasional : Públiku (-) no Privadu (-)

Iha Munisipiu Ainaro iha Eskolas Ensino Infantil : Publiku ( 9 ) no Privadu/Fundasaun (7)

Ensino Basiku : Publiku (74) no Privadu (6), Ensinu Sekundárias Publika/Jeral (2) no

Privadu/Fundasaun ( 2 ), ho Eskolas Ensinu Teknico Sekundária Publiko (-) no Privadu (-).

Saude:

1.

Funsionáriu administrasaun no lojistika : 10

2.

36 Médikus lokais (inklui espesialistas);

3.

35 Enfermeirus

4.

6 Assistente enfermeiros

5.

20 parteiras/os;

Fasilidade saúde maka Ospital (1), CHC (4), Postus Saude (23), Klinikas privada (4), SISCa

(50).

MSS :

1.

Numeru idozus (tinan 60 ba leten) no invalidus ne’ebé simu subsidiu iha Munisipiu Ainaro

hamutuk 5,910 pessoas ne’ebé kompostu husi idozus 5,605 pessoas no invalidus 305

pessoas.

2.

Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Martires iha Munisipiu

Ainaro hamutuk 3,582 pessoas.

3.

Bolsa de Mãe : 3,709

4.

Total funsionariu hamutuk 7 mak destaka ba Munisipiu; 3 iha Munisipiu no 4 ba Posto

Administrativo, kada Posto Administrativo funsionariu ida (1).

MAP : 77 extensionistas no naun-extensionista

CNE : 6 funsionarius

Ministeriu Justisa :12 funsionarius

SEPFOPE : 2 funsionarius

MAE : 61 kompostu husi : Diresaun Distrital : 38; STAE : 6 no PNDS : 21

MCIA : 9, MTAC : 2, MOP : 31, SEJD: 2, MOP: 31, SEPFOPE: 2, MdF: 1 (ofisial finansas)

PROGRAMA NACIONAL DEZENVOLVIMENTU SUKUS (PNDS)

(29)

Page 28 of 203

Tabela : 2.2. Kapital Grants - PNDS

Munisipius Postu

Administrativu Sukus

Kustus

Operasional Kustus Fisiku Total

Ainaro Ainaro Ainaro 41,615 41,615 Ainaro Ainaro Cassa 38,488 38,488 Ainaro Ainaro Manutaci 35,074 35,074 Ainaro Ainaro Maununu 34,811 34,811 Ainaro Ainaro Mau Ulo 26,234 26,234

Ainaro Ainaro Sor 35,303 35,303

Ainaro Ainaro Suro Craic 39,803 39,803 Ainaro Hatu Builico Mau Chiga 38,718 38,718 Ainaro Hatu Builico Mulo 47,863 47,863 Ainaro Hatu Builico Nunu-Mogue 37,885 37,885 Ainaro Hatu Udo Foho-Ailico 49,169 49,169 Ainaro Hatu Udo Leolima 53,762 53,762 Ainaro Maubisse Aitutu 6,000 - 6,000 Ainaro Maubisse Edi 6,000 - 6,000 Ainaro Maubisse Fatubessi 6,000 - 6,000 Ainaro Maubisse Horai-Quic 5,500 - 5,500 Ainaro Maubisse Manelobas 6,500 - 6,500 Ainaro Maubisse Manetu 6,750 - 6,750 Ainaro Maubisse Maubisse 6,500 - 6,500 Ainaro Maubisse Mau-Lau 6,250 - 6,250 Ainaro Maubisse Suco Liurai (Maubisse) 6,000 - 6,000 Total Ainaro 55,500 478,725 534,225

REAPROPRIASAUN/RETENSAUN KAPITAL DEZENVOLVIMENTU PDIM

Programa Desenvolvimentu Integradu Munisipal ba Munisipiu Ainaru iha tinan 2016 la-hetan

alokasaun orsamentu ba projetu foun, maibe prepara deit orsamentu naton hodi finaliza projetus sira

ne’ebé seidauk remata iha tinan 2015. Montante ne’ebé Governu prepara hodi finaliza projetus

reapropriasaun no retensaun sira ne’e hamutuk rihun $932.5. Husi total ne’e, aloka ba PDM I rihun

$336.3 no rihun $596.3 ba projetu PDM II. Husi total orsamentu ne’e hodi finansia ba projetu

konstrusaun salaun, salaun foun radio stafaori, rehabilitasaun latrinas, konstrusaun centro veterrario,

Igreja, eskola, no sst hanesan mensiona iha tabela 2.3.

Tabela 2.3 Reapropriasaun PDM-I&II

Naran Orgaun

Naran Programa

Status Projetu

Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu

Sukus Total Kustus

ADN PDM-1 Retensaun Konstrusaun Salaun Multy Fungsi Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 11,070

ADN PDM-1 Reapro.. New construction of Radio Station's building in Ainaro

Ainaro Ainaro Ainaro 128,173

ADN PDM-1 Reapro.. Rehabilitasaun haris fatin colegio Canossiana Ainaro

Ainaro Ainaro Ainaro 3,217

MAE PDM-1 Reapro.. Konstrusaun centro komunitario Horaikiik (aldeia 4)

Ainaro Maubesse

Horai-Quic

64,150

MAP PDM-1 Reapro.. Konstrusaun centro veternario iha Maubisse Vila

Ainaro Maubesse Maubisse 60,242

ME PDM-1 Reapro.. Reconstrucao Escola Sala Tolu Iha Suco Manutaci ( Hatumetaudu)

Ainaro Ainaro Manutaci 69,425

(30)

Naran Orgaun

Naran Programa

Status Projetu

Naran Projetu Munisipiu Postu Administrativu

Sukus Total Kustus

ADN PDM-2 Reapro.. Konstrusaun Igreza Cassa Ainaro Ainaro Cassa 140,059

ME PDM-2 Reapro.. Konst. Escola EBC Mauxiga Ainaro Hatu Builico Mau Chiga 128,505

ME PDM-2 Reapro.. Konst. Escola Secundario Publico Hatubilico Ainaro Hatu Builico

Nunu-Mogue

157,305

MS PDM-2 Reapro.. Postu Klinika Iha Suco Manutaci+Facilidade No Moru Haleu

Ainaro Ainaro Manutaci 170,377

Total PDM-2 Ainaro 596,245

Total PDIM Ainaro 932,522

DESPEZA PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU

Iha projetu hamutuk 13 mak planeia atu implementa iha Munisipiu Ainaro iha 2016, hamutuk tokon

$3.5 no projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun projetu foun. Projetu sira ne’e

mak hanesan mensiona iha tabela 2.4.

Tabela 2.4 Despezas Parseiru Dezenvolvimentu 2016 ba Munisipiu Ainaro

Ajensia

Doadores

Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars

Estrategiku planu Desenvolvi

mentu

Planned Disbursement

Programa ajuda Nova Zelandia

Apoiu ka desenvolvimentu agronegosiu ne’ebé susesu iha Timor Leste (FAST)

Desenvolvim entu ekonomiku

936,619.15

Bangku Mundial

Projetu Resilensia Klimatika Estrada TL

Objetivu husi Projetu Resilensia Klimatika ba Estrada Timor Leste atu halo infrestrutura estrada ho klima rezilensia ba komunidade benefisiariu sira liu-liu estrada ne’ebé iha ligasaun ho sira no fasilita sira hodi bele responde situasaun emerjensia liu-liu responde ba dezastre naturais.

Desenvolvim entu Infra-Estrutura

1,214,400.00

Programa ajuda Nova Zelandia

Hadia’a diak liu merkadu no produsaun liu hosi koporativas agrikultura iha TL (IMPACT

Projetu ne’e sei fo’o rendimentu adisional ba 2.594 agrikultores mane no feto iha munisipiu 8.

Agrikultores sei hetan treinamentu konaba teknika ba sistema intensifikasaun fo’os (SRI) atu hasae produsaun fo’os (hare). Projetu sei hadia’a diak liu asesu ba merkadu no promove kresimentu merkadu ba kulturas-xave ho base iha analisa domestika (fo’os/hare) no ba merkadu internasionais (fo’os no aihoris ho fini ne’ebé diak liu ho forekeli (soja) ). Kooperativas sei kaer servisu fundamental, no agrikultuores sei hetan treinamentu diak hosi organisasaun korporativus no jestaun ba negosius ki’ik.

Desenvolvim entu Infra-Estrutura

(31)

Page 30 of 203

Ajensia Doadores

Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars

Estrategiku planu Desenvolvi

mentu

Planned Disbursement

Ajensia Koopersaun Internasional

Projetu ba promosaun

Agribisnis ba Feto rural

Atu desenvolve agribisnis ba feto rural hosi

utilisasaun rekursu lokal no hasae/ estabelisa sira nia rendimentu.

Desenvolvim entu Infra-Estrutura

24,689.26

Ajensia desenvolvim entu

internasional EUA

Avansa ba monitorisasaun no avalisaun

Objetivu ba Avansa M & E hodi ajuda monitorisasaun ba projetu Avansa Agrikultura durante realisasaun ba avaliasaun ba projetu DAC no ba Avansa ba Agrikultura. Esforsus sira ne’e atu fo’o informasaun no hodi orienta atu jere ba projetu desenvolvimentu ba aktividades tuir mai ka iha futuru

Desenvolviment

u Infra-Estrutura 44,383.00

44,383.00

ERA- Hadiak liu ba asesu rural

Projetu ERA iha fundu EC nia okos ne’ebé atu selu ba Programa Desenvolvimentu ba Area Rural ba tinan 4 (RDP IV) ne’ebé programa implementasaun ba tinan 4 hahu hosi meadu ka segundu trimester tinan 2011. Projetu ne’e sei implementa iha parte oeste nasaun nian hanesan : Munisipiu Aileu, Ainaro, Bobonaro, Cova-Lima, Ermera no enclave Oecusse Ambenu. Aktividade projetu sei hahu hosi identifika prioridade ba Estrada rural hodi rehabilita iha tinan ba dahuluk. Iha kalkula ba 50 Km sei fo’o kontratu liu hosi tender ne’ebé kompetativu entre kontraktor lokal ne’ebé iha esperiensia ne’ebé hatudu naton iha parte servisu rural baseia ba servisu nain. Hanesan mos kontraktor seluk sei fo’o

treinamentu hosi nain ba projetu, sira sei fo’o fiar hodi halo rehabilitasaun ba seksaun espesial ne’ebé klot ka kiik ba Estrada rural no ikus liu partisipa iha prosesu tender ne’ebé kompetativu. Tarjetu ba tinan dalaruak mai tan 50Km (minimal) hodi halo rehabilitasaun no aumenta ba manutensaun rutina ba projetu dahuluk. Ba tinan dalatolu mai tan 50 Km (minimal) sei rehabilita ho aumentu ka adisional ba manutensaun rutina 100 Km ne’ebé hakotu tiha ona iha tinan 2 ba kotuk. No ikus liu, total 150 Km ne’ebé hetan rehabilitasaun iha tinan 3 ba dahuluk no sei

halo manutensaun rutina ba tinan dalahaat no hakotu ba projetu ne’e.

Desenvolvim entu Infra-Estrutura

6,945.48

Programa Ajuda Nova Zelandia

Bolsa estudus no estajiu graduadu

Nova Zelandia oferese Bolsas estudus ba bolsista timor oan atu estuda iha level graduasaun no pos-graduasaun iha NZ. Kandidatu sira ba estuda iha area barak inkluindu fatin limitadus iha medesina,

Kapital Sosial

(32)

Ajensia Doadores

Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars

Estrategiku planu Desenvolvi

mentu

Planned Disbursement

aeronautika no odontolojia (estudu ba nehan)

Programa komplementa NZDS ba Estajiu graduasaun aponta ka hatudu atu akumula kompetensias ba diplomas ne’ebé hetan iha estudu, fo’o aten boot atu tur iha kareira governu. Ministerius identifika sira nia nesesidades no kandidatus sira atu koloka iha ministeriu laran ba period ka tempu ba fulan 12, no simu salariu basiku hosi governu no kustu ki’ik balun ne’ebé tau hamutuk inklui desenvolvimentu professional. Embora laiha garantia ba empregu ka servisu ne’ebé lao hela no hein katak ministerius bele oferese papel permanente ba estajiarius iha remata ba sira nia estajiu.

-Ajuda Irlandia

-Nova Zelandia.

BOSS-Projetu ba oportunidade negosius no apoiu servisus

Setor privadu Timor Leste nia desenvolvimentu lao ladun diak tebes no en jeral hetan desafius barak no hetan susar ne’ebé impede kresimentu sustentavel ba desenvolvimentu. Iha kontestu ne’e, nesesidade real/estratejia ne’ebé orienta ba merkadu no instrumentu ne’ebé iha tende tau iha fatin /pratika los no involve parseirus prinsipais iha prosesu

desenvolvimentu no setor privadu tende opera ho forma integradu no kordenadu. Projetu BOSS hanesan projetu desenvolvimentu setor privadu hodi hasforsa instituisaun hanesan maluk ba servisu nian. Iha asaun hanesan fasilitador, no sentralisa ba apoiu tekniku, kordinasi, networking no informasaun. Durante tinan 5 ba implementasaun , projetu BOSS apoia Governu TL iha realisasaun ba objetivus – xaves ne’ebé estabelese Projetu BOSS tama hotu ba igualdade jeneru iha nivel hotu. Tanba projetu ninia metodolojia ba implementasaun ne’e inkorpora ba goja grau ida ne’ebe a’as ba propriedade lokal. Projetu ne’e sentra ba sustentabilidade no eskala ne’ebé signifika katak sei esforsa maka’as ba mudansa sistemika no desenvolve visaun klara ba futuru no mos ba tempu projetu ne’e lao hela. Pojetu BOSS iha fasilitador ida inves hanesan knar intervensionista. Asaun hanesan “katalisator ba mudansa “ dudu barak liu ba jogadores atu partisipa iha sistema merkadu nian ( halibur hamutuk iha) no kondus ba apropriasaun lokal ne’ebé a’as tebes no relevante liu no mudansa ne’ebé sustentavel no impaktu. Intervensoens ne’ebé fasilita hosi projetu ho objetivu atu desvia antes identifika kausa ba desempeñu ne’ebé ladiak ba merkadu.Projetu ne’e iha komponente principal 3: Objetivu 1 : Hasae

Desenvolvim entu ekonomia, Kapital Sosial

(33)

Page 32 of 203

Ajensia Doadores

Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars

Estrategiku planu Desenvolvi

mentu

Planned Disbursement

oportunidade ba negosiu ba MSEs iha tarjetu setores no munispius.Objetivu 2 : Asesu país hotu ba inovador merkadu/nesesidade ne’ebé orienta ba desenvolvimentu servisu negosiu.

Objetivu 3 : Hasae kompromisu no kapasidade SEAPRI atu integra jeneru iha politika hotu, programas no aktividades.

Objetivu ba desenvolvimentu ba projetu atu kontribui diretamente ba jerasaun ki’iak liu ba desenvolvimentu ekonomiku no kualidade emprego ba mane no feto, no indiretamente ba konsolidasaun ba paz no prevensaun konflitu.

DFAT Programa ajuda Australia

Programa Australia-Timor Leste ba Asistensia ba servisus sekundariu Fase 2 (ATLASS)

Atlas II fornese suporta ba desenvolvimentu servisus basikus ba sekundariu ne’ebé fornese hosi

funsionarius timor oan no refleta ba governasaun Timor Leste rasik ho objetivu ba saude nian. Programa ne’e jere hosi Royal Australasian College ba Surgeons. Iha sidade espesalistas fornese servisus medikus ba Hospital Nasional TL no ba fase hanesan apoia mos treinamentu rai laran no tutorial ba Timor Oan iha area cirurjikus, medikus no estajiarius ba enfermajen. Programa ne’e mos mobilisa ekipas medikus Australia mai visita hodi fornese servisus cirurjikus inklui obstetrisia , oftalmolojia, ortopedia, sirurjia plastic no rekonstrutiva pediatria, tilun, inus no garganta sirurjia. Garante mos servisus saude ho kualidade primarius no preventivus-espesialmente ba sira ne’ebé ho focus ba nesesidades feto sira nian, labarik sira no grupus vulneraveis (kbit laek) no iha desenvolvimentu ba servisu ospitalar hodi responde ba nesesidade ba populasaun hodi fo’o kuidadu sekundariu basiku , hanesan prinsipais pilares ba servisu saude ba SDP.DFAT inisiativa INK220.

Kapital Sosial

78,728.88

DFAT Programa ajuda Australia

R4D -

Desenvolvimentu ba Estradas

Objetivu imediatu ba R4D mak : Governu TL ho efikas liu iha planeamentu, orsamentasaun no jestaun ba estradas rurais ne’ebé usa metodus servisu nian ho base ne’ebé apropriadu. R4D designadu ba tinan 4. Ho nune’e , problema kapasidade ne’ebé ejiste signifikante lo’os ne’ebé iha entre partes interesadus no parseiru xaves ne’ebé nia realisasaun diak tebes tuir objetivu R4D bele husu ba tinan 8 tuir orizonte tempu nian. R4D hetan konsiderasaun hanesan programa prinsipal iha kontestu nasional iha sub-setor ba estradas rurais iha TL ne’ebé kobre munisipiu 13 iha nasaun ne’e. Prinsipiu R4D mak ho fiar atu dudu hodi desenvolve no hametin

Desenvolvi mentu Infra-estrutura

Gambar

Grafik 1 : Total Orsamentu Munisipais tuir Fontes (tokon $)
Grafik 7 : PNDS Fiziku vs Operasional

Referensi

Garis besar

Dokumen terkait