Modet
NAM (Nedbot-Afstrcnhiaqs-Mo
eI)Abstrrk
Peneliria. ymg bcrjudnl Ahalhis Kctc^cdiam An Sub Dacs!
Alim
Sunad Bahns Arau DenB& Mcnggunalm Modcl NAM
(NadrorAlstaunikg!-,/r/c/)"
telah dilaksrnaka. di sub DAS Balang Arau pada buian februari sxDpri {tengandL
2009.Penehid
ini
benujuan unruknehkukM
validlsi modelNAM pada sub DAS Batal8 Arau dan mcnsdabni kctcscdilon 0n di suh
lr^s
Barans A Eu dengan nenggunakan modcl
N
M.Dalmpenelitian ini dildkuhm uii coban.del NAM unluk mensamlisis
kere$edialn ai' disub DAs BardgAmu. Dala
yde
dipcn*m.dnloh CH, dcbn sunsai.rnF.ratu,
dm crapotEnspirasi porcnsi.l.Dat
diinporkln prd{.udrl
NAMylngdigunakm,schinseadiperoleh nilai kalibrasi dar validasiderg
cdatial
unt/cftal
pdrlaprmcle.pmctcr
modclN
M,
kmtrdim
dilalukan xntlqls s.n\iiivii.s model NAMHdsil
Fnelirid
menunjukk , Lu6 Areal = 98,911 kD?. Koefisicn Arcr-
0,01,l-.^=
200nd,
U.,". = 2nn.
Koefisien$liu
= 0,cQoli
= 0,025, CKll'= l000janr, CI-IF = 0,5. CLO| = 0,18, CLG = 0.019. ClKr = 0.i095 jdm. CKI 0,5
jdL
C(3F=
6000jm
Pdmerer Umq, Ln,o,de
cQoF
ncruplkrntl]lmeter
yda
smgal sensiliv t€rha.Lp nerdbdln debit.,?d
tang dihasiil.nNilli
koefisi€n korcLasi perjode kalibnsi sebetu 0.82du
pciiodc validasi scbcsr (].-o. Vode.\AM
J
f. Jierdr
p"oaDa\.nA5
kc
'o or/r
iO
lr.
r.rur.na pada DAS ylngtid.l
nr€niliki.lata hidrcnretri secara lengl€p.Ketesediaan an di sub DAS Batmg AFU
uxul
debn dilks
El.1-Fla s.hese 14,60 mr/dcl terjadi padabulm
l
udi.
April.
September. Okobcr.BAA
I
PENDAHIIT,IIAN
l.l
Lrt.rBelahng
Kceiatan
penselold
DAS(Dcnh
Aliru
Sugai) telahdilatMald
dibedaeai belahan
buni
lebih dari satu abad yane lalu, nmun nasihlc
.Falkclemand
yas
nende
dalm
hal penetapdkiteda
dd
indikator tunssihidrologi DAS. Admya
ndapd
yms berlebilan ddrkurde
realhtis tenlansdmpal
!€ngelolm
DAS
lclahnenuculku
kebijaks
ydg
nenerluko
inveslasi besar sepeni rcbohdi, nmun ha\ilny! mNihkregsebdding
d€ngturDaerah Ahan Sungai adahn suatu daemn lcrleniu dcnsan bcntuk dun sifar alamnya yang sedenikim rupa, schingea nerupatm kesatum densu sungai
dd
dar
dat
sbsainya
melaluisutu
kaw6
ydg
beddgsi
umk
ae.rnpung anyeg
bersal ddi curah hujm dan sunber an himya. Kcmudienengalirkmya nclalui sungai
$anby^
(ri'gle
ounet). S.tu DAS diphal*andfi
eilayah lain di sekikmya (DAS DASltin)
oleh rmisah bmpa ropoenli,spcrti punssuns perbukiln
dd
pegunungan.?ada DAS ler.jadi siklus hidroloei d'mma air hujd yme masul ke d.1lm
DAS ako mengalir kc daeran hilir nelolui sueai ulma
yae
pada alnimyaalfl
smpai ke laut. Apabih kondisi ekosistcm DAS dalm keadm baik, noka siklus
hidrclosi cbebut
ale
berjale nomal smpai di daeEn hiln.DAS hmB dikelols densan baik lgar siklus hid&lo!]
b6alh
nomal,s.peni pada DAS basia hulu
yde
biasya
m€npnnyai ropografi berg€lonbagdengm bcntuk perbukitan
hau
diperhiaikd
sebagai daeran resapan ai! ya.aditutupi oleh vegelasi. Smpai
sat
i.i
vcgetari netupalm sabn satu fdktorpenlins
ya.g
nasih dipcrcaya sebasai mediayd8
baiLda
Dua[
uiult
menpendndkm nuesiresp
le$ebul.tuj@
denbina
keleslrim
dm
k€srasim
ekosislen serta meningkalk&pcnanlaal
smberdala alam basi mousia secda berkelmjuiu.
DAS menpuyai
alli
pentin8ddm
hubunsan f,eterymtmBs anlaBhulu
d
hilir. Pcrubsnan komponen DAS dide6h
hulu akm nempengaruhikonpon€n D,{S pada daeah
hiln
Kerualo
hulan akiballcngguam
lald
yals salah di hul! a&e berpogmh pada kondisi susai di hulu [inssa hiln.
H.l
ini srins
kali lorjadi pada hulu DASdi
bebeRpa dcrahtropil.
Atjbahya. lcrjadihir perbedm kepentiqmdi
nuludm
hnn
sepeni,ndyardtar
ydg
rin.'rJld
lulu DA< d:pdndds ebJsoioen.sl'llnssiDA'
Keterkaibn yang kuat Mldm hulu
d&
hiln m€lannkm suaLu indilalory
e
mampu nenunjukkM kondisiD
S.
Salal
satuindikal.r
ydg
dapaldikemboslln
yailu,
peny€dernam
polape4elolae DAS
detr3e
c&d pcndckaran dan peobMtrn nodel petr8eloiam DAS.Pen8sum
nodel daplt nembanL nenp€diksik€t€sediu
sumberdaya air pada suatu DAS. M.delNAM
(Nedbor AJsnonnirys-Mode4 dapaldijadikd
sebaaai salrn eLu modElpndiksi p€ns€lolm lesebut, tedhofAlsltohhihgtMo.lel
b@r\
4d
ba\asaDennr[
y
s artinya model hidrologiunrk
simulasi linpasd dari cutul' hujModel NAM nerupakm model konsep
lm,,c/
uluk
simulasi aln{n dai!n
huje yme tUru pada sutu.ar.ru?,/
aea. Sejak dibmgu
p.do lAhun 1973 oleh Nielsen dmH
sn
ddi
DHI (Donilh Hldrautc Institutt).no.ld
NAM relan dlpereunaker di betuasaibelald
dunia dengm kondisiiklin
dn
hidtulogi yans b€rb€dauiuk
simulsialiid
pemukamdri
air huje (Anonid, 2004),Model
kons!
trpel.
yaitu
nodel
ytrg
tidal
menperhilu.gkdvanlbilil6
rme
(.?.rul
rar,rirr!
watial distib$tion) baik lariabe!nasukr
maupun pd@eter sisrcm DAS (llano. 2000).Pmscs simulasi moder
NAM
(Nedbor-Afttonnirys-Model)d{i
hrje
nenjadi
alinn
padasutu
DAS dinulai dentsmleicdnly!
p{ubllFn
un dipemukd
do
di bawa! t ialr dm lentrai secda berkesinmbugeddm
Iinamacm lampuns!'r. dihana
lmpunc
ituslinc b&lubmse
dalm n'aru DAs.Pc.c!6isn
ldnugm
tadi lerdniddi
ianpursar salju(anpurs
nriidal
1
F€rnuka . lmrungan
aB
daridim
air ranandd
$mlunem barah ddialirh
air $nan (Smiali dm lika.1002).D
S tsatmg muyug
rerletah di Kora Padeg memfmyai luas 174,3lmr
des&
ll
sub DASyos
nensalh scpanj eBalus
Amu. Dalan kurunwaktu scpulul
tanu ini
perluasn hulannLlll/adln8
peldri
n.ngrhnrl p.ninakatan.hll
ini disebabkm oleh pEnguasmsa*,l
sudah$natin
lncngccil.rellni
nrembuka lahb dcned mcncb g po|on-pohon bcsekcmdid
dilanaml dengm pohon buah luanmdd
perkebuntui seperli dlrian. nrturBsh, p€1ai, kalao. dln kopi.Disdping
itupcDbrlm
lahe
perladmgm oleh pettui. juea ieriadi pensdnhirtu kayu secaE liooleh nonFhni
(A?in,2009)KenNkan DAS sdnakin tuudah dilihal dan dna",kar Fda s&l nrusi'n
hui
serine terjadi lo.gsor dm air suCai smCal kcruh dM pad!Mrlu
rus'nrkcmarar. dcbil
lir
sung.i kecil bankan ada sa*anlctmi
di hulu ymg kckcdrgmRerdasarkd uraimdiar6, mal! penulis telah melakukln nenelilirn yrna
bqudul "An,lisis Kctcrsedi&tr
AirSub
DaerahAlirar
SurgliEataq
Anu
Dengrn M€nggnnakin Mod€r NAM lNdlbo rAIst,nh"rtte
Mor!.0".l
2.
l.2
Tujum?enrlitii.
Melakdkd validsi nodel N,{M pada sub DAS Baldg AJau.
MehFcdiksi kclcscdiaan air di sub DAS Baldg Arau menggun.h nodel
1,3
Manfiat Peneliti!trUntuk p€nsenblnenn
ildu
pcngctalus dibindg ldld andd
sunbc
.y.
.;
di DAs.Hsil
lenelitidn daFaLncnbcriku
infomasi dan masukandhada!
rcncimkceiah
pcngclolen DASL.
B€td.sia
teil !.!dnio
rh
Ede.6..-,
d.fr
d
aa+
r.
Pddlade
6oder hidrorogiNA}/
tNedbs'4sntwanset4od.4* *
DAS BatangA@
dapaiddb@tu
dalmndpEditsi
L.L6€di@
simJl
2.
Ketes.di@di
sub DAs Batane Amuutuk
dcbit di aras rara-Eta*bes
14.60 Dr/der
tdjadi lada
bdd Jewi,
April,
septebq,
oktobd,Nomb€r,
dd
D66b€r,
de
u1!k
debit di bawah €lanta
14,60mldd
trjadi
pad!buld
Februdi,Me!
Mei.Iuli,Jui, dd Agultu.
3.
HssilkalibAi
dd
v.lid6i
nodelNAM
di
1016
p€reliiid
didapalkn bahM nod€l NAM efektif hnadap debnnebit di ba*ah 30d/del-
Nilai-nilaileFbut
n€n@jukrd
bahm modelNAM
d2pa1 diaplikaikm ladaDAS kecil elna neDpEdiksi ket€Eeli@ aimyr.
4.
PensgM
hodel n'dsloginmiliki
k€l€mrltddd
kelebib!4 shineg!drlffi pdmpmy€
hms
bliti
dd
b€F-bcm
nenabmi
mod.lydg
K€lenatE dodel NAM di
eramya:
.
Tid*
oddy!
pdd@
atane@
lilai-nilai
endtu
dal@pmilaim
pmeter-pmaler
n€n,ruliliu
metrdapa* .jlai
.
I{atans walhl datatdg
sdinglidlk s@ed nenytlitke
ddm
mm6!}.ku
,rplrt d!t! ked.lm
6odel.Kclcbib& nodel NAM di
olamya:
.
MeEp':l:gasiko
lebih bey^k\tiBi
knporcn
tuihJalLtuhofr.
Td6l Frlu Flgamtan
di lapmem.DAFTARPUSTAKA
Ananitn. 2AO4. Rajnfal-Runof Modeliry Report .far tha Upps Sdlnon ak l
La!
tork Salnon Rier Bosin: DHt pojecr Number:4021.252
Univesity olldaho:122 Edt Fonl Slrccr. Suilc 140 Boisc, Idalo
Anonin. 2008
5ria,r,4tl.hnpt/sw.lebhrk.or.id
125 Febru i 20081Anonim
2003.Katuhetiejk
DASdi
Srb
sub DASLipai
rlan S.tingkti.www.bpds-irok.net/cjrosam/krml
dasAAB2.rdlll5
M!rc1 o8l Anonim. 2009. I1!Ja,. hltp://id.vikiF.dix.ors/Riki/Hujan [2 m@L 2009]Azi
,lauTrn,20A9. Pengaladanarztakal
Tahi HrluDatah,llink
trhsai (DAS) Batahe)tuu
DdldnKohle
asi Dun B./tahj Selura: .1lanlsenrindl.25 Jmi 2009. Pmeem Beach Holcl
Rul!, chaldtr. 2007.
,9d,
l,lensi
dan Penadaatanti
Anak Sunaai lunain"htuk
PenbanEkitt.ittik
TenuauMikto Hi4ro
(P|,1MH) Kth EnrcklnsPnr
SultuesiSelata" [Tcsis]. Bandung.ltogrm
MaghicrPropesional PSDA ITB
Bddhg.
hLlp://w*$.digilib.irb,ac,id[2iJe@i2003
Ev
er Hvdm.200:r.S..?d
Coar.linatian Meatin( 11"1203. IRSN Cdde&hqHaai.Ptmo^o 2A06. Pedahanan Kuta*tetitlik Hujrn &basai
Dds
Peniliha"Model
i.lralaEili.isefisil
hboratorium Hidrclogi dan Kualitas Air.lakullas Ceosrafi Unilctsil6 Cadian Mada, Yogyak$Lt.
LN.
M.L.20A0-Mal!]
i.bolosi Mo&utuk
Menpedik\i Keterytdjaun /1irSetengah Brldh (Studi Kasus di DAS T ilans ddn DAS Benain)
I'leskl,
Yos/ardla. Proc@n Pasca Sarj.no UGM. YogrRldla.
M^!6n8. 2A06. Etupaiaksp irasi. http/nryong.stallugm..c.ill/ It2 Seplenbs 20081