Riigi tegevus põlevkivi
kaevandamis- ja
töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamisel
Kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi
kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamisel?
Head lugejad
Eesti tuntuim maavara – põlevkivi – on ühel ajal nii meie õnn kui ka õnnetus. Õnn seetõttu, et see on meie riigi energiamajanduse alus, põlevkivist saab nii elektrit kui ka õli, põlevkivitööstus annab tööd ja leiba tuhandetele peredele Ida-Virumaal ja ka mujal. Õnnetus on ta seepärast, et põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekib aastas
ligikaudu 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivaist jäätmeist. Rohkem kui pooled põlevkivi kasutamisel
tekkivatest jäätmetest on ohtlikud jäätmed.
Alates põlevkivitööstuse algusest ligi sada aastat tagasi on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning
jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaast üle 27 km². 2014. aasta hinnangu järgi on põlevkivitööstusest, sh jäätmetest, tulenev reostus kahjustanud Ida-Virumaa põhjaveekogumeid, millest on nüüdseks kolm halvas seisundis.
Just põlevkivijäätmete suur hulk on põhjuseks, et aastas ühe inimese kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse poolest on Eesti Euroopa Liidus esikohal, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat üle 40 korra.
Põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks on riik kulutanud üle 50 miljoni euro Eesti ja teiste Euroopa Liidu
maksumaksjate raha. Samal ajal on mitmed reostusohtlikud objektid veel korrastamata ning nende ohutuks tegemiseks kulub veel miljoneid ja miljoneid eurosid.
Riigikontrolli audit näitab, et põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivaid jäätmeid on seni võetud pigem paratamatusena. Jäätmete teke muidugi ongi paratamatu, kuid samal ajal tuleks siiski püüda põlevkiviga tegelevaid ja sellest tulu saavaid ettevõtteid senisest oluliselt rohkem ning nõudlikumalt suunata jäätmete teket ning ladestamist vähendama.
Seega vajab riik konkreetseid plaane, kuidas toetada põlevkivisektoris energia ja õli tootmise käigus tekkivate jäätmete taaskasutuslahenduste ning tehnoloogiate arendamist ning rakendamist.
Riik on seni olnud seisukohal, et põlevkivijäätmete ulatuslikum taaskasutamine on eelkõige ettevõtjate mure. Samas on selles vallas ka riigil tähtis roll täita. Põlevkivijäätmete taaskasutamine eeldab, et lisaks pakkumisele on ka nõudlust. Üheks peamiseks nõudluse tekitajaks saab olla avalik sektor, kes saaks pakkuda võimalusi kasutada avalike hoonete ja rajatiste, näiteks teede ehitamisel põlevkivijäätmeid. Kahtlemata ergutaks see ka innovatsiooni.
Kui riik ei näe võimalust põlevkivijäätmete laialdasemaks kasutamiseks, ladestatakse neist ka edaspidi suurem osa kaevandamisjäätmete
hoidlatesse ja ohtlike jäätmete prügilatesse. See tähendab, et jäätmekäitluskohtade maht ja nende hõlmatud maa-ala kasvab ning reostumisoht säilib. Kuni jäätmetele ei leita taaskasutamisvõimalusi, ei ole võimalik kokku hoida muid loodusressursse, mida saaks jäätmetega asendada.
Alar Karis
Riigi tegevus põlevkivi
kaevandamis- ja töötlemisjäätmete
käitlemise korraldamisel
Kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi kaevandamis- ja
töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel?
Kokkuvõte auditeerimise tulemustest
Riigikontroll analüüsis, kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete käitlemise korraldamisel. Selleks hindasime, kas riik on taganud ettevõtete keskkonnaohutu
tegevuse, suunanud neid jäätmete ladestamist vähendama ja taaskasutust suurendama ning teinud õigusaktide nõuete ja lubade tingimuste täitmise üle tõhusat järelevalvet. Lisaks analüüsiti, kas ettevõtted tagavad
põlevkivijäätmete prügilate ja hoidlate sulgemise ning korrastamise. Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib aastas ligikaudu 17 miljonit tonni, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Rohkem kui pooled põlevkivi kasutamisel tekkivatest jäätmetest on ohtlikud jäätmed. Aastas ühe inimese kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse poolest on Eesti Euroopa Liidus esikohal, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat üle 40 korra. Alates
põlevkivitööstuse algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaa territooriumist üle 27 km². Põlevkivitööstus, sh seal tekkivad jäätmed, põhjustavad olulist negatiivset keskkonnamõju. Näiteks on värskeima hinnangu järgi kahjustatud Ida-Virumaa põhjaveekogumeid, millest on nüüdseks kolm halvas seisundis.
Põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks on riik kulutanud üle 50 miljoni euro Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksjate raha. Samal ajal on mitmed reostusohtlikud objektid veel korrastamata ja nende ohutustamiseks peab riik tegema veel lisakulutusi.
Riigikontrolli hinnangul ei peaks Keskkonnaministeerium võtma põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid paratamatusena, vaid suunama ettevõtteid nõudlikumalt jäätmete teket ja ladestamist vähendama. Ühtlasi peaks Keskkonnaamet nõudma ettevõtetelt nõuetekohast tagatist, mis võimaldaks olla kindel, et ettevõtted suudavad tulevikus ise põlevkivijäätmete ladestuspaigad sulgeda.
Riigikontrolli olulisemad tähelepanekud:
■ Keskkonnaministeerium pole põlevkivi kaevandamis- ega
töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel olnud piisavalt nõudlik. Keskkonnaministeerium on põlevkivijäätmete
probleemidele vähe tähelepanu pööranud: koostatud arengukavades ei
Miks on see maksumaksjatele
oluline?
peeta põlevkivijäätmeid suureks probleemiks ja põlevkivijäätmete tekke vähendamiseks ei ole konkreetseid tegevusi planeeritud. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on riigi võimalused nõuda põlevkivijäätmete tekke vähendamist piiratud. Seda saab teha vaid kaevandamise vähendamise ja keskkonnatasude tõstmise teel. Keskkonnaamet ei ole seni suunanud keskkonnakaitselubadesse1
■ Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamine põhineb ettevõtete usaldamisel, kuidettevõtete tegevust pole piisavalt kontrollitud. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti sõnul vastutavad jäätmeid puudutavate andmete õigsuse eest ettevõtted. Jäätmearvestuse andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimist ei pea enda ülesandeks ei Keskkonnaamet ega Keskkonnainspektsioon. Riigikontroll leidis jäätmearvestuse
andmetest mitmeid vigu, mis oleks olnud Keskkonnaameti või Keskkonnainspektsiooni kontrollisüsteemi toimimisel lihtsasti leitavad. Samuti usaldab riik ettevõtete esitatavaid andmeid keskkonnamõju väljaselgitamisel, kuna neid andmeid ei ole
kontrollproovide teel kontrollinud ükski riigiasutus. Sealjuures ei ole Keskkonnaamet ka keskkonnakaitselubadesse seadnud piisavalt põhjalikke ega arusaadavaid tingimusi, kuidas ettevõte peab oma tegevuse keskkonnamõju jälgima.
tingimusi seades ettevõtteid põlevkivijäätmete ladestamist
vähendama ja taaskasutust suurendama. Osa keskkonnakaitselubades seatud nõuetest ei võimalda saada selget ja üheselt mõistetavat ülevaadet tekkivate põlevkivijäätmete käitlemisest. Riiklik statistika näitab, et põlevkivijäätmete teke on viimastel aastatel kasvanud.
■ Jäätmearvestus ei kajasta ladestatud jäätmete koguseid õigesti.
Kuigi jäätmeseaduse mõtte kohaselt tuleb kõik ladestatavad jäätmed kaaluda, pole kõikidel ettevõtetel seda võimalik teha. Praegu kasutavad need ettevõtted jäätmekoguste kindlaksmääramiseks erinevaid arvutuslikke meetodeid, mille õigsust pole Keskkonnaamet ega Keskkonnainspektsioon kontrollinud. Keskkonnaministeerium pole kehtestanud ühtset reeglistikku, kuidas tekkinud ja käideldud jäätmekogused kindlaks määrata. Jäätmearvestuses puuduvad ka tekkinud jäätmeliigi – peenpõlevkivi – andmed. Lisaks on põlevkivi töötlemise tehnoloogia arenguga kaasnenud muutused
põlevkivijäätmete koostises ja omadustes, kuid jäätmearvestus ei võimalda neid muutusi kajastada.
■ Riigil pole täielikult teada, millist keskkonnamõju põhjustab
põlevkivijäätmete käitlemine. Keskkonnaseire korraldus ei võimalda anda adekvaatset ülevaadet põlevkivi kaevandamise ega töötlemise keskkonnamõjust. Keskkonnaministeerium pole keskkonnaseire üldise korraldajana suutnud koondada ühtsesse infosüsteemi kõiki keskkonnaseisundit kirjeldavaid seireandmeid, sh ettevõtete kogutavaid seireandmeid. Selle tulemusena on keeruline analüüsida andmeid, teha kindlaks keskkonnamõju ja selle muutused ning kasutada andmeid näiteks lubades olevate tingimuste
muutmiseks või seirekorraldust puudutavate otsuste tegemiseks.
1 Käesolevas aruandes on läbivalt käsitletud terminit „keskkonnakaitseluba“ vastavuses 1.1.2015
■ Riik on kulutanud põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse
kõrvaldamiseks üle 50 miljoni euro ja peab kulutama veel
kümneid miljoneid eurosid. Keskkonnaministeerium on pidanud ise korrastama Kohtla-Järve ja Kiviõli vanad poolkoksimäed. Nende prügilate korrastamisprojektid olid keskkonnaseisundi parandamiseks õigustatud, kuid projektide elluviimises oli vajakajäämisi. Auditi käigus selgus, et projektide eeluuringute kvaliteet on halb ja selle tõttu kallinesid korrastamisprojektid oluliselt võrreldes töövõtjate algselt tehtud pakkumistega. Endiselt on Ida-Virumaal mitmed põlevkivijäätmetega seotud jääkreostusobjektid, mis reostavad pinnast ja pinna- ning põhjavett ja vajavad korrastamist või ohutuks muutmist. Keskkonnaministeeriumil tuleb leida veel kümneid miljoneid eurosid, et ohutuks muuta Kukruse põlev aherainemägi, saastatud Purtse jõgi ja Kohtla-Järve poolkoksiprügila naabruses asuv fenoolisoo.
■ Riik pole end piisavalt kaitsnud võimaliku olukorra eest, kus
tuleb jäätmekäitluskohad sulgeda maksumaksja raha eest, juhul kui ettevõtted on sattunud majanduslikesse raskustesse. Kuigi Eesti õigusaktid peaksid tagama, et ettevõtted sulgevad tulevikus ise oma jäätmekäitluskohad, pole sulgemiseks ette nähtud rahaliste tagatiste süsteem rakendunud. Keskkonnaamet pole nõudnud ettevõtetelt prügilate ja jäätmehoidlate sulgemistöödeks vajalikku tagatist ega välja arvutanud, kui suur see peaks olema. Riigikontrolli hinnangul ei ole mitme ettevõtte tagatis piisav, et sulgeda
jäätmekäitluskohad.
■ Keskkonnaamet on lubanud ohtlike jäätmete käitlemisel tegevusi,
mille kooskõla õigusaktidega on kaheldav. Auditi käigus ilmnes, et Keskkonnamet on lubanud ettevõttel neli aastat jäätmeid käidelda nõuetele mittevastavas suletud prügilas. See oli võimalik, kuna jäätmete ladestamine nimetati keskkonnakaitseloas ümber jäätmete taaskasutamiseks. Samas aga ei tohtinud ettevõte jäätmeid prügila korrastamistöödeks kasutada, kuna puudus ehitusluba.
Riigikontrolli olulisemad soovitused keskkonnaministrile:
■ Selleks, et vähendada põlevkivijäätmete keskkonnamõju ja kasutada
senisest efektiivsemalt loodusressursse, seada strateegilised eesmärgid ning tegevused põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise vähendamiseks ning taaskasutamise suurendamiseks.
■ Selleks, et saada ülevaade põlevkivijäätmete keskkonnamõjust ja
kasutada seireandmeid riigi strateegiliste otsuste tegemiseks, luua terviklik infotehnoloogiline rakendus keskkonnaseire andmete koondamiseks, päringute tegemiseks ja andmete analüüsimiseks.
■ Analüüsida, kas praegune prügilate ja jäätmehoidlate rahalise tagatise
süsteem tagab, et ettevõtted suudavad ise korrastada oma jäätmekäitluskohad, juhul kui nad on sattunud majanduslikesse raskustesse. Kui tagatise süsteem praegusel kujul eesmärki ei täida, töötada välja uus lahendus. Kui täidab, siis nõuda Keskkonnaametilt süsteemi täies ulatuses rakendamist.
Keskkonnaministri vastus: keskkonnaminister tänas Riigikontrolli põlevkivijäätmete valdkonna põhjaliku analüüsi eest ja lubas kas täielikult või osaliselt arvestada enamiku Riigikontrolli soovitustega.
Riigikontrolli soovitusele põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise vähendamiseks ning taaskasutamise suurendamiseks strateegiliste eesmärkide seadmise kohta arvas keskkonnaminister, et oluline on täiendada põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogiaid selliselt, et jäätmeteke toote ühiku kohta väheneks. Põlevkivi töötlemise jäätmete taaskasutamisele sihtarvude kehtestamisel tuleb arvestada jäätmete koguseid ja taaskasutamisvõimalusi. Põlevkivijäätmete
taaskasutamisvõimaluste väljaselgitamist ja rakendamist peab minister ennekõike ettevõtete kohustuseks, kuid märgib, et teeb ettevõtetega koostööd ning aitab vastavalt võimalustele. Minister nõustub, et
põlevkivijäätmete käitluskohtade sulgemise tagatisrahasüsteem tuleb üle vaadata.
Riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive parandamiseks on Keskkonnaministeeriumil töös programm „Keskkonnaseire ja
Sisukord
Valdkonna ülevaade
8
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine
8
Põlevkivitööstuse jäätmed ja nende käitlemine
9
Keskkonnakaitseload ja aruandlus
11
Keskkonnamõju ja jääkreostus
12
Keskkonnamõju jälgimine ehk keskkonnaseire
13
Põlevkivijäätmete käitlemise korraldamisel esineb puudusi
15
Keskkonnakaitselubades esineb puudusi
15
Keskkonnalubade infosüsteem ei lihtsusta keskkonnakaitselubade haldamist
18
Järelevalvet põlevkivijäätmete tekitajate üle tuleb tõhustada
20
Riigil pole täpselt teada, kui palju ja milliseid põlevkivijäätmeid tekib
23
Pole teada, kui suurt negatiivset keskkonnamõju põhjustavad põlevkivijäätmed praegu ja milline on
varasema reostuse mõju
31
Keskkonnaseire ei võimalda hinnata põlevkivijäätmete keskkonnamõju tegelikku ulatust
32
Riik peab lähiajal likvideerima põlevkivitööstuse põhjustatud reostuse, mille kõrvaldamist on seni edasi lükatud
35
Vanad põlevkivijäätmete prügilad on riigi toetusel korrastatud, aga pole kindlust, et tulevikus saavad
kasutuselolevad prügilad ilma riigi abita suletud
43
Põlevkivijäätmete prügilate korrastamine maksis üle 40 miljoni euro
43
Prügilate ja jäätmehoidlate korrastamine tulevikus ei ole tagatud, juhul kui nende omanikud satuvad rahalistesse
raskustesse
48
Riik ei ole nõudnud põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise vähendamist ning on teinud jäätmete
käitlemisel põhjendamatuid järeleandmisi
54
Jäätmete käitlemine peab olema kooskõlas õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetega
58
Tuha hüdroärastust ei ole keskkonnasõbralikumaks muudetud
62
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused
67
Auditi iseloomustus
77
Riigikontrolli varasemaid auditeid käesoleva auditiga seonduvatel teemadel
81
Lisa A. Riiklik keskkonnaseire, keskkonnaseire programmi allprogrammid ja alamprogrammid
82
Lisa B. Riikliku seire põhjaveeseire allprogrammide elluviimine 1996–2014
83
Lisa C. Põlevkivijäätmeid tekitavate ettevõtete väärteod 2007–2014
83
Lisa D. Riiklike seirepunktide ja ettevõtete tehtava seire punktide paiknemine Ida-Virumaal 2014
84
Lisa E. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemise tehniliste lahenduste muudatused, mis on
tehtud pärast riigihanget
84
Lisa F. Õigusaktides sätestatud nõuded jäätmekäitluskohtade sulgemise ja järelhoolduse ning rahaliste
tagatiste kohta
86
Lisa G. Põlevkivijäätmete taaskasutamise võimalused
88
Lisa H. Jäätmete lakkamiseks nimetamise ja asja kõrvalsaadusena käsitlemise tingimused jäätmeseaduse
Valdkonna ülevaade
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine
1. Tööstuslikult on Eestis põlevkivi kasutatud ligi 100 aastat. Selle aja jooksul on põlevkivi kaevandatud üle 870 miljoni tonni. 2013. aastal kaevandati üle 15 miljoni tonni põlevkivi. Tegemist on maavarade arvestuses kasutatava geoloogilise varuga, mille puhul ei võeta arvesse kaevandamiskadu ega põlevkivikihindi sees olevaid lubjakivi vahekihte. Tegelik põlevkivitööstuse poolt tarbitav põlevkivi kogus on riiklikus maavarade arvestuses kajastuvast põlevkivi kogusest kuni 40% suurem, sest kaevandamisel võetakse põlevkivi välja koos lubjakivi osistega, mida ei õnnestu hiljem täielikult põlevkivist eemaldada2
2. Üle 70% põlevkivist kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Umbes 24% põlevkivist kasutatakse põlevkiviõli tootmiseks (vt joonis 1). Viimase viie aasta jooksul on põlevkivi kasutamine elektrienergia
tootmiseks kasvanud 9,3 miljonilt tonnilt umbes 15 miljoni tonnini aastas. Põlevkivi kasutamine õlitootmiseks on viimase kümne aasta jooksul kasvanud umbes 3,6 miljonilt tonnilt 4,9 miljoni tonnini. Umbes 3% põlevkivi kasutatakse ka soojuse- ja tsemenditootmises ning
keemiatoodete valmistamiseks.
. Samuti on tarbitava põlevkivi niiskusesisaldus suurem kui geoloogilisel varul.
Joonis 1. Põlevkivi kasutamine valdkonniti aastatel 2009–2013 (miljonites tonnides)
Allikas: põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
3. Valdav osa Eesti elektrienergiast toodetakse põlevkivi otsepõletamisel Narva elektrijaamades. Põletamine toimub
tolmpõletustehnoloogial ja keevkihttehnoloogial põhinevate kateldega. Teine oluline põlevkivi kasutusvaldkond on põlevkiviõli tootmine. Põlevkiviõli tootmiseks on kasutusel kaks tehnoloogilist protsessi: gaasilise ja tahke soojuskandjaga protsess3
2 Maavarade arvestuses kajastub põlevkivi ilma lubjakivita. Kuna põlevkivikihid asuvad lubjakivi
kihtide vahel, kaevatakse põlevkivi alati koos lubjakiviga, mistõttu on kaevandatava ja kasutatava maavara kogus arvestuses kajastuvast alati suurem.
.
3 Gaasilise soojuskandjaga protsessis saadakse põlevkivi termiliseks lagundamiseks (utmiseks)
vajalik soojus gaasi põletamisel. Tahke soojuskandjaga tehnoloogia korral lagundatakse põlevkivi utmise protsessis (poolkoksistamine), kus vajalik soojus saadakse põlevkivi ja kuuma tuha segunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Protsessi tulemusena saadakse põlevkiviõli, uttegaas ja aur.
0 2 4 6 8 10 12 14 16
Elektrienergia Põlevkiviõli Soojusenergia Tsement
2009
2010
2011
2012
Põlevkivitööstuse jäätmed ja nende käitlemine
4. Põlevkivisektoris tekkivad jäätmed moodustasid 2013. aastal enam kui 80% Eestis tekkivatest jäätmetest. Kokku tekkis 2013. aastal 18,1 miljonit tonni4
5. Eestis tekib inimese kohta 8 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. põlevkivijäätmeid. Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivikoldetuhk ja -lendtuhk, põlevkiviõli tootmisel poolkoks ning tahke soojuskandja seadme must tuhk ja fenoolvesi, lisaks tekib veel pigijäätmeid (fuusse) (vt joonis 2). Kõik nimetatud jäätmed, välja arvatud aheraine, on Eesti õigusaktide kohaselt liigitatud kui ohtlikud jäätmed ning vajavad käitlemiseks eritingimusi.
5 Selle näitajaga hoiab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas konkurentsitult esimest kohta, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat, 200 kg inimese kohta aastas6
Joonis 2. Põlevkivi kasutamise eri valdkondades põlevkivist saadav toodang, tekkivad jäätmed ja atmosfääriheitmed
, 40 korda.
Allikas: Riigikontroll
6. Põlevkivijäätmete teke on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud seoses suurema elektri- ja õlitoodanguga (vt joonis 3). Võrreldes 2009. aastaga kasvas 2013. aastaks elektri tootmine ligikaudu poole (45%) ja õlitoodang
4 Põlevkivi kaevandamisel ja sellele järgneval rikastamisel tekkis 2013. aastal 7,7 miljonit tonni
tavajäätmena käsitletavat aherainet, põlevkivi töötlemisel tekkis ohtlike jäätmete alla liigituvat põlevkivituhka 8,8, poolkoksi 1,2 ja fenoolvett 0,4 miljonit tonni.
5 Statistikaamet 2013. a ohtlike jäätmete tekke andmete põhjal.
6 Eurostat
Kaevandamine 1,4 tonni kaevist (põlevkivi ja
aheraine) elekter 850 kWh
Jäätmed: põlevkivituhk (koldetuhk,
lendtuhk) 430 kg Atmosfääriheitmed: CO2, SO2, NOx, tahked osakesed
jt
Põlevkiviõli tootmine
Tahke soojuskandja (Galoter)
Toodang: põlevkiviõli 123 kg,
uttegaas 50 nm3
Jäätmed: must tuhk 655 kg,
fenoolvesi 48 l Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, H2S, tahked osakesed jt
Gaasiline soojuskandja (Kiviter)
Toodang: põlevkiviõli 169 kg
Jäätmed: poolkoks 470 kg, fenoolvesi 220 l, fuussid (filtrikook) Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, H2S, tahked osakesed jt Jäätmed: aheraine 400 kg (Edasisel töötlemisel võimalik toota killustikku ja peenpõlevkivi.)
Aheraine– koos maavaraga kaevandatud
kivimid ja mineraalid, mis ei ole kaevandamise kontekstis maavara ning eraldatakse maavarast rikastamise käigus ja ladestatakse puistangutesse.
Koldetuhk– põlemise jäätmed, mis
langevad kas raskus- või tsentrifugaaljõu mõjul kolde põhja.
Lendtuhk – põlemise jäätmed, mis
väljuvad koos põlemisgaasiga koldest ja eemaldatakse enne elektrijaama korstnasse jõudmist elektrostaatiliste sadestite või osakeste filtreerimiseks mõeldud muude seadmetega.
Põlevkivi poolkoks– termilisel
töötlemisel tekkivad musta värvi tahked aluselised jäätmed. Jääksüsiniku sisaldus
ca 10%.
Uttegaas– põlevkivi termilisel töötlemisel
tekkiv gaas, mida saab kasutada elektri ja soojuse tootmiseks.
Fenoolvesi (ehk uttevesi)– põlevkiviõli
tootmisega kaasnev fenoole ja muid keemilisi ühendeid sisaldav vesi.
Tahke soojuskandja tuhk ehk must
tuhk – põlevkiviõli tootmisel tekkivad
ligikaudu veerandi (25%) võrra. Põlevkivi kaevandamise maht samal perioodil aga kasvas umbes 20%.7
Joonis 3. Põlevkivijäätmete teke aastatel 2004–2013
Jäätmete kogutekkele avaldab mõju ka jäätmete eritekke suurenemine. Seda põhjustab nii väiksema
kütteväärtusega ja suurema mineraalisisaldusega põlevkivi kasutamine kui ka Eesti elektrijaamas tolmpõletuskateldesse lubjakivi ja aheraine lisamine, et vähendada väävliheitmeid.
Allikas: jäätmearuandluse infosüsteem
7. Kaevisest ehk kaevandamisel looduslikust olekust eraldatud kivimist moodustab umbes 40% aheraine. Pärast põlevkivi rikastamist ladestatakse ülejääv aheraine puistangutesse või taaskasutatakse. Kokku on Eestis aheraine ladestamisel tekkinud 34 kaevandamisjäätmehoidlat
(aheraineladestut), millest Estonia kaevanduse aherainepuistang on praeguseni kasutuses. Kaevandamisjäätmehoidlate aluse maa suurus on enam kui 475 ha.8
8. Elektri tootmisel tekkiv kolde- ja lendtuhk on erinevate omadustega, sõltudes sellest, millises protsessis ja millise põletustehnoloogia
tulemusena (tolmpõletus või keevkiht) see on tekkinud. Kolde- ja lendtuhk ladestatakse peamiselt prügilatesse, kasutades hüdroärastuse tehnoloogiat. 90% Eestis tekkivast põlevkivituhast ladestatakse Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaprügilatesse, mille pindala on ligikaudu 20 km2, see on näiteks Naissaarest suurem maa-ala. Tuhaprügilad on
keskkonnaohtlikud peamiselt tuha transpordil tekkiva väga leeliselise vee tõttu, millest on prügilates moodustunud suured veekogud. Tekkivast tuhast taaskasutatakse marginaalne osa (aastatel 2007–2011 umbes 3%), viimastel aastatel veidi rohkem.
9. Põlevkiviõli tootmisel Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tekkinud prügilatesse on aastate jooksul ladestatud rohkem kui 100 miljonit tonni
põlevkivijäätmeid. Kohtla-Järve poolkoksiprügilasse on ladestatud 73 miljonit tonni poolkoksi ja Kiviõli poolkoksiprügilasse 13 miljonit tonni poolkoksi. Nüüdseks on umbes 214 ha suurusest Kohtla-Järve poolkoksi- ja tuhaprügilast suletud ligikaudu 94 ha ja umbes 47 ha suurusest Kiviõli poolkoksiprügilast on suletud umbes 20 ha.
8 Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine. I etapp. AS Maves,
Tallinn 2011.
Jäätmete eriteke – ühe toodanguühiku, nt
1 tonni põlevkiviõli, tootmisel tekkiv jäätmete kogus
Kaevandamisjäätmehoidla– ehitis või
ala, mida kasutatakse kaevandamis-jäätmete kogumiseks või ladestamiseks. Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkuse alusel A-kategooria (suurõnnetusohuga) või B-kategooria jäätmehoidlaks.
Prügila– jäätmekäitluskoht, kus jäätmed
ladestatakse maa peale või alla ja mida kasutatakse püsivalt jäätmete
vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügilaid liigitatakse ladestatavate jäätmete omaduste alusel järgmiselt: 1) ohtlike jäätmete prügila; 2) tavajäätmeprügila; 3) püsijäätmeprügila.
Hüdroärastus – jäätmetele lisatakse
10. Tahke soojuskandja seadmetes tekib tuhk, mis ladestatakse Eesti ASis Energias koos elektritootmisel tekkinud tuhaga hüdroärastuse teel tuhaväljadele ja ASis VGK koos poolkoksiga prügilasse.
11. Fenoolvesi käideldakse ettevõtetes erinevalt. Eesti Energia õlitööstuses tekkiv fenoolvesi põletatakse Eesti elektrijaama tolmpõletuskateldes. Teised põlevkiviõli tootjad defenoleerivad
fenoolvett ning üks neist toodab sellest väärtuslikke peenkeemiatooteid. Fuussid ehk pigijäätmed põletatakse aga tsemenditootmise ahjudes.
Keskkonnakaitseload ja aruandlus
12. Kõik põlevkivi kasutavad ja töötlevad ettevõtted peavad tegutsemiseks taotlema keskkonnakaitseloa – keskkonnaloa või
keskkonnakompleksloa. Keskkonnakaitselubade eesmärk on tagada riigi ennetav kontroll negatiivse keskkonnamõjuga tegevuste üle ning
võimaldada selliseid tegevusi üksnes riigi eelneval loal.9
13. Keskkonnakaitselubasid annab Keskkonnaamet, kõik ajakohased keskkonnakaitseload peavad olema kättesaadavad keskkonnalubade infosüsteemist (KLIS2). Vajaduse korral algatab Keskkonnaamet enne loa andmist keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH annab
Keskkonnaametile suunised, mille põhjal ettevõtetele
keskkonnatingimused seada. Lubades esitatud nõuetest kinnipidamise ning keskkonnavaldkonna õigusaktide täitmise üle teeb järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Ettevõtted, kellel on keskkonnakaitseluba, peavad keskkonna kasutamise, sh jäätmete kõrvaldamisega seotud toimingute eest maksma keskkonnatasu. Jäätmearuanded kogutakse jäätmearuandluseinfosüsteemi (JATS), mis näitab, palju eelneval
kalendriaastal jäätmeid tekkis ja kuidas neid käideldi. Joonisel 4 on antud ülevaade lubade taotlemisest ja aruandlusega seotud tegevustest.
Keskkonnaluba annab õiguse vähemalt üheks tegevuseks, nagu vee kasutamine,
õhuheitmete tekitamine, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine ja kiirgustegevus. Keskkonnakompleksloa andmisel hinnatakse nimetatud tegevuste mõju kompleksselt. Kompleksload on väljastatud nii
õlitootmise ettevõtetele kui ka põlevkivist elektrienergia tootjatele.
9 SA Keskkonnaõiguse Keskus.
Defenoleerimine – vees lahustunud
fenoolidest nende komponentide eraldamine
Peenkeemia– keemiatööstuse haru, mis
toodab puhtaid keemilisi aineid spetsiifiliseks otstarbeks, nt ravimid, fotokemikaalid, pestitsiidid.
Keskkonnakaitselubade infosüsteem
KLIS2 – internetipõhine
dokumendi-haldussüsteem, mille eesmärk on tagada keskkonnakaitselubade ühtne
menetlemine. Süsteemis saab tutvuda lubade sisuga, nende taotlemise ning väljastamisega.
Jäätmearuandluse infosüsteem (JATS) –
Eestis tekkivate ja käideldavate ning sisse- ja väljaveetavate jäätmekoguste arvestamise süsteem. JATS võimaldab ettevõtjatel oma jäätmearuandeid infosüsteemi sisestada; Keskkonnaametil andmeid kontrollida ja kinnitada; keskkonnajärelevalve asutustel juurdepääsu jäätmeandmetele; Keskkonnaagentuuril koostada riigisiseseid ja rahvusvahelisi aruandeid.
Joonis 4. Keskkonnakaitseloa ja jäätmearuandlusega seotud tegevuste ning andmete liikumise lihtsustatud skeem
Allikas: Riigikontroll
Keskkonnamõju ja jääkreostus
14. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasneb suur
keskkonnamõju. Põlevkivisektoris kasutatakse igal aastal umbes 90% kogu Eestis tarbitavast veest. Kaevandused, prügilad ja jäätmehoidlad hõlmavad märkimisväärse osa Ida-Virumaast, mis muu hulgas rikuvad maastikku ja bioloogilist mitmekesisust. Tehnoloogilistes protsessides tekkivate õhuheitmete kogus inimese kohta on Eestis Euroopa Liidu suuremaid.
15. Üks olulisemaid põlevkivitööstusega kaasnevaid mõjusid on selle mõju põhjaveele. Kaevanduste kuivendamine toob kaasa põhjaveetaseme alanemise, mis jätab kuivaks joogiveekaevud. Samuti halveneb
kaevandatud aladel põhjavee kvaliteet sulfaatide sisalduse10
10 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne. Lisa 1: eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, keskkonnamõju ja selle leevendamismeetmed. AS Maves, 2014, lk 44.
suurenemise tõttu ning tõuseb märgatavalt ka infiltratsioon (pinnavee imbumine sügavamatesse veekihtidesse), mille tõttu satub kaevandatud alal kiiremini ja kergemini põhjavette ka maapinnalt pärinev reostus. Kuna
Ettevõte / jäätmekäitleja
Ettevõte esitab
keskkonnakaitseloa taotluse
Keskkonnaametile, loa menetlemise õigus on ametil 180
päeva (keskkonnaloa puhul 90 päeva). Vajaduse korral algatab
Keskkonnamet KMH.
Keskkonnaamet väljastab
keskkonnakaitseloa. Luba on kättesaadav infosüsteemis
KLIS2.
Keskkonnainspektsioon
kontrollib loas seatud nõuetest ja õigusaktidest kinnipidamist, kaasates vajaduse korral ka
Keskkonnaameti.
Keskkonnaamet muudab
vajaduse korral luba või tunnistab selle kehtetuks.
Keskkonnakaitseluba omav
ettevõte esitab kvartalipõhiselt
aruande keskkonnakasutamise
kohta (sh maavarade kasutamine; tekkinud ja käideldud jäätmeliigid ja -kogused). Aruandes arvutab
etteõte seaduses toodud tasumäärade järgi
keskkonnatasu summad ning
esitab maksudeklaratsioonina süsteemi KLIS2.
Keskkonnaamet kontrollib
andmeid ja veendub nende õigsuses.
Maksu- ja Tolliametile laekuvad
maksudeklaratsioonid süsteemist KLIS2 ning selle alusel nõuab
amet sisse saastetasud.
Ettevõte esitab üks kord aastas
aruande eelmisel kalendriaastal
tekkinud ja käideldud
jäätmeliikide ja -koguste kohta
süsteemis JATS.
Keskkonnaamet kontrollib
esitatud andmeid ja veendub nende õigsuses. Järelevalvet andmete õigsuse üle teeb ka
Keskkonnainspektsioon.
Keskkonnaagentuur kogub ja koondab andmed.
Statistikaamet kasutab andmeid
põhjavesi liigub erinevate veekihtide vahel, siis ohustab ühe põhjaveekihi reostumine sellega külgnevaid põhjaveekihte.
16. Näiteks on põlevkivi kaevandamise ja tööstuse tõttu halvas seisundis kolm põhjaveekogumit: Kvaternaari Vasavere veekogum, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum ja sellega piirnev
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum11. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi taastamine ei ole ekspertide hinnangul tehniliselt ega majanduslikult enam teostatav, mistõttu on see joogiveeallikana perspektiivitu.12
17. Põlevkivitööstus on reostanud keskkonda aastakümneid.
Põlevkivijäätmed on põhjustanud pinnavee ja pinnase reostust. Näiteks on naftasaaduste ja fenoolidega reostunud Purtse jõgi ja selle lisajõed, reostunud on tuha- ja poolkoksiprügilate ning aheraineladestute ümbruse pinnas.
18. Ajaloolise tausta tõttu on põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse eest vastutajate kindlaksmääramine raskendatud ning riik käsitleb teatud objekte kui jääkreostust. Riikliku jääkreostuse nimekirja on kantud praeguseks teadaolevad 308 jääkreostusobjekti, millest 10 võib otsesemalt seostada põlevkivijäätmete prügilate ja jäätmehoidlatega.13
19. Samuti põhjustab põlevkivitööstus õhusaastet. Peamised põlevkivi töötlemisel tekkivad saasteained on vääveldioksiid (SO2) ja
lämmastikoksiidide (NOX). 93% Eesti SO2-heitmest ja 42% NOX -heitmetest tekib põlevkivielektrijaamades. Lisaks saastavad
põlevkivitööstuses õhku veel tahked peened osakesed PM10 ja tahked eriti peened osakesed (PM2,5), raskmetallid, püsivad orgaanilised ühendid (dioksiinid, furaanid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud). Haisuprobleeme tekitav vesiniksulfiid (H2S) on jätkuvalt probleemiks Kohtla-Järvel (vt joonis 2).
Ka vanad nõuetele mittevastavad poolkoksi- ja tuhaprügilad ning
kaevandamisjäätmehoidlad (aherainemäed) loetakse jääkreostuskolleteks. Enamik põlevkivijäätmetega seonduvaid objekte asub riigi maadel ning ootab korrastamist vastavalt riigi seatud järjekorrale.
Keskkonnamõju jälgimine ehk keskkonnaseire
20. Selleks, et hinnata ja prognoosida keskkonnas toimuvaid muutusi ning neid mõjutavaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid, kogub riik andmeid keskkonna seisundi kohta. Riik on selleks loonud
keskkonnaseire süsteemi. Eesti keskkonnaseiresüsteem koosneb kolmest tasandist: riiklikust keskkonnaseirest, mida korraldab
Keskkonnaministeerium, kohalike omavalitsuste keskkonnaseirest ja ettevõtjate keskkonnaseirest. Kõikide tasandite seireandmete terviklik analüüsimine võimaldab saada parema ja kiirema ülevaate
keskkonnaseisundist ning selle muutumisest. Keskkonnaseire süsteemi on kirjeldatud joonisel 5.
11 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on piiritletud Ordoviitsiumi
põhjaveekihis töötavate ja suletud kaevanduste, põlevkivitööstuse tööstusterritooriumite ning jäätmehoidlate pärand- ja praeguse mõju alaga.
12 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi hinnang. Keskkonnaministeerium, 2014.
13 Jääkreostuse inventariseerimise programm 2014–2015. Lisa 2: jääkreostusobjektide nimekiri ja
kavandatavad tegevused.
Jääkreostusobjekt – inimese tegevuse
Joonis 5. Keskkonnaseire süsteem
Allikas: Keskkonnaagentuur, Riigikontroll
21. Riikliku seire ja ettevõtete tehtava seire eesmärgid on erinevad ja erinev on ka seiratava ala ulatus. Riikliku seirega jälgitakse
keskkonnaseisundit ja selle muutusi ühtlase võrguna üle kogu riigi, et selgitada välja suuremaid keskkonnaseisundi muutusi. Põhilise osa riikliku seirega kogutavatest andmetest annab keskkonnaseire programm (vt lisad A ja B). Tegemist on pidevseirega, mis keskendub üldise keskkonnaseisundi jälgimisele ja inimtegevuse mõju selgitamisele, mitte konkreetsete ettevõtete või saasteallikate mõjule. Lisaks pidevseirele tehakse igal aastal riikliku seire raames mitmesuguseid muid seiretöid (vt joonis 5). Ettevõtete tehtava seire eesmärk on hinnata neile
keskkonnakaitseloaga lubatud tegevuse mõju.
22. Kohalikud omavalitsused on teinud vaid üksikuid seiretegevusi (pms välisõhu seire), sest seadusega ei ole neile otseseid seireülesandeid ette nähtud. Põlevkivijäätmete keskkonnamõju hindamisel olulist põhjavee- ja siseveekogude seiret Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ka teinud ei ole.
23. Riikliku seire andmeid kogutakse keskkonnaregistrisse (Eesti looduse infosüsteemis EELIS). Seireandmed sisestatakse ja avaldatakse
seireveebis. Ettevõtete keskkonnakaitselubadega määratud seire andmeid ei edastata riigi ühtsesse seireandmete andmebaasi, vaid need säilitatakse üldjuhul Keskkonnaameti dokumendiregistris Postipoiss.
Keskkonnaseire
12 allprogrammi (nt põhjavee- ja siseveekogude seire). Vt
lisa A. (eri asutused, nt Keskkonnaministeerium, alusel tehtav kohustuslik seire, andmete esitamise
kohustus
Ettevõtte vabatahtlik omaseire
Kohalike omavalitsuste seire
EELIS– infosüsteem, mis koondab Eesti
Põlevkivijäätmete käitlemise korraldamisel esineb
puudusi
24. Riigi eesmärk jäätmekäitluse korraldamisel on tagada tekkivate jäätmete käitlemine viisil, mis ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid, ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku. Eesmärgi täitmiseks on riigil esiteks vaja teada, kus, kui palju ja milliseid jäätmeid tekib ning kuidas tekkinud jäätmed käideldakse. Teiseks saab riik kehtestada keskkonnakomplekslubades või jäätmelubades jäätmete käitlemisele sellised nõuded, et eespool loetletud keskkonnahäiringuid ei tekiks või jääksid need lubatud piiridesse.
25. Jäätmekäitluse korraldamisel peab riik juhinduma jäätmehierarhia põhimõttest, mille kohaselt tuleb eelkõige hoiduda jäätmeid tekitamast, kuid kui jäätmed on tekkinud, siis tuleb neid püüda võimalikult palju taaskasutada, nt korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või põletada energia saamiseks. Jäätmehierarhia põhimõtteid on riigil võimalik eelkõige rakendada keskkonnakaitselubade ja neis sätestatud ajakohaste tingimuste abil.
Keskkonnakaitselubades esineb puudusi
26. Riigikontroll eeldas, et Keskkonnaameti poolt ettevõtetele antud keskkonnakaitselubades sisalduvad andmed, mis peavad jäätmeseaduse ja tööstusheite seaduse14
27. Riigikontroll analüüsis kokku 36 Keskkonnaameti poolt aastatel 2006–2014 põlevkivi kaevandajatele ja töötlejatele väljastatud keskkonnakaitseluba (13 jäätmeluba, 23 keskkonnakompleksluba), et teada saada, kas keskkonnakaitseload täidavad oma eesmärki.
kohaselt lubades olema. Sealhulgas peab olema lubades kirjeldatud, kui palju ja milliseid jäätmeid ettevõte tohib tekitada, kuidas nende üle arvestust peetakse ja kuidas need käideldakse; milliseid jäätmekäitlustoiminguid võib ettevõte teha (nt taaskasutustoimingud); kuidas peab ettevõte seirama oma tegevuse keskkonnamõju ja milliseid pinna- ja põhjavee ning pinnase kaitse meetmeid tuleb rakendada. Et muuta ettevõtte tegevus keskkonnasõbralikumaks ja vähem jäätmeid tekitavaks, peab keskkonnakaitselubades seadma ettevõtte tegevusele tehnilised ja keskkonnanõuded, piirmäärad jäätmete tekke kogusele ning nõudma parima võimaliku tehnika (edaspidi ka PVT) kasutamist. Keskkonnakaitselubades seatud tingimused peavad olema kirjeldatud piisava põhjalikkusega selliselt, et tingimustest saaksid kõik, sh Keskkonnaamet, loa omanik ja järelevalvaja ühtemoodi aru.
28. Keskkonnaameti väljastatud keskkonnakaitselubades ei ole alati kirjeldatud kõik õigusaktidega nõutud valdkonnad või ei ole lubade tingimused piisavalt põhjalikult ega üheselt arusaadavalt lahti kirjutatud, kuigi loa vorm nende andmete esitamist eeldab. Samuti ei suuna
keskkonnakaitseload ettevõtteid jäätmehierarhia põhimõtteid järgides jäätmete teket vähendama. Lubades esinevate puuduste kirjeldamiseks saab tuua järgmised näited.
14 Jäätmeseadus, § 81 ja tööstusheite seadus, § 41.
Jäätmekäitlus –jäätmete kogumine,
vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine
Jäätmehierarhia –jäätmetekke vältimise
ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestusest: a) jäätmetekke vältimine;
b) korduskasutuseks ettevalmistamine; c) ringlussevõtt;
d) muu taaskasutamine (nt energia tootmiseks);
e) kõrvaldamine.
Allikas: jäätmeseadus
Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale
isikule õiguse üheks või mitmeks jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
Parim võimalik tehnika (PVT) – tehnilise
arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parima võimaliku tehnika
viitedokumentides on toodud nõuded, sh heite piirväärtused, mille täitmisel saab vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle keskkonnamõju tervikuna. Viitedokumentides toodud näitajate alusel seatakse tingimusi keskkonnakaitselubadesse.
■ Keskkonnakaitselubade tingimused ei ole seega alati nõuetekohaselt
kajastatud ega piisavalt hästi lahti kirjutatud. Nelja jäätmeloa puhul15 ei olnud kirja pandud ettevõtte tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavaid tervise- ning keskkonnakaitsemeetmeid, sh
jäätmekäitluskohtade järelhoolduse ja keskkonnaseirenõudeid. Keskkonnakomplekslubade puhul tuvastas Riigikontroll puudusi PVT-tingimustes ja nende viitedokumentidele viitamises. Näiteks otsustas 2011. aastal Keskkonnainspektsioon ühe põlevkiviõli tootja suhtes väärteomenetluse lõpetada selle tõttu, et ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksluba ei sisaldanud tegevusi, millega ettevõte peab tagama sademevee kogumise ja ärajuhtimissüsteemi vastavuse PVT-nõuetele.16
■ Lubadest ei selgu, millise meetodiga peab ettevõte tekkivate jäätmete
kogust arvestama. Jäätmearvestuse pidamise nõudeks lubades on üldjuhul „Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta“. Kuna lubades esitatud nõuded on liiga üldised, kasutavadki põlevkivi töötlejad sama liiki jäätmete koguse kindlaksmääramisel eri meetodeid (vt p 57), mistõttu ei ole jäätmete kogused määratud ühtemoodi ja see tekitab ettevõtete ebavõrdset kohtlemist keskkonnatasude maksmisel.
Puudulikud keskkonnakaitselubade tingimused ei suuna ettevõtteid olema keskkonnasõbralikud ja muudavad järelevalve tegemise keerukamaks.
■ Kõigis valimis olnud keskkonnakomplekslubades ja 11 jäätmeloas
olid põlevkivijäätmete taaskasutustoimingud kirjeldatud selliselt, et ei olnud võimalik aru saada, kuidas ja millisel eesmärgil ettevõte jäätmeid taaskasutab. See võib põhjustada ebaseaduslikku jäätmete käitlemist ja raskendab järelevalvet ettevõtete tegevuse üle.
Keskkonnaameti sõnul ei võimalda loa vorm neil taaskasutamis-toiminguid detailsemalt kirjelda. Riigikontroll nõustub, et taaskasutamise kehva kirjelduse põhjuseks on ka loa vormi puudulikkus, kuid samas on keskkonnakomplekslubade puhul võimalik see info sisestada keskkonnalubade infosüsteemi KLIS2, mida seni enamasi tehtud ei ole.
■ Keskkonnakaitselubades esinev läbiv puudus on seiretingimuste
mitteseadmine või ebapiisav kirjeldamine, sh seirepunktide asukoha määramata jätmine.17 Näiteks puuduvad ühe õlitehase
keskkonnakompleksloas prügila pinnaveeseire nõuded, kuigi selline seire on kohustuslik ja õigusaktides on toodud täpsed seiratavate näitajate loetelud.18
15 Estonia kaevanduse jäätmeluba (2011–2016), Narva karjääri jäätmeluba (2011–2016), VKG
Kaevandused OÜ jäätmeluba (2009–2012) ja uus 2014. a lõpus VKG Kaevandused OÜ-le esitatud jäätmeloa eelnõu.
16 Põlevkiviõli tootva ettevõtte poolkoksiprügila sademevee ärajuhtimissüsteemi toru oli katki ja
poolkoksiprügila sademevesi ei jõudnud settetiikidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6.10.2006. a lahendi 3-1-1-80-06 sisust lähtuvalt oleks ettevõttele väljastatud luba pidanud sisaldama tegevusi, milleks ettevõte kohustub, et kogumise ja ärajuhtimissüsteem vastaks PVT nõuetele. Kuna sellesisulist suunist keskkonnakompleksluba ei andnud, lõpetas Keskkonnainspektsioon
väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.
17 Riigikontroll analüüsis kokku seitset põlevkivijäätmekäitluskohale välja antud
keskkonnakaitseluba. Puudusi esines viies loas.
18 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, § 40; kaevandamisjäätmete käitlemise kord,
Õigusaktid võimaldavad ettevõtte pinnaveeseire kohustusest vabastada, kui Keskkonnaamet on veendunud, et prügila ei ohusta pinnavett. Riigikontrolli hinnangul tuleb sellisel juhul
seirekohustusest vabastamise põhjendus loas ära märkida. Toodud näite puhul pole aga seda tehtud. Samas loas on kirjas küll nõuded tuhaväljaku drenaaživee ja jäätmelademe seire kohta, kuid ei ole märgitud, millisest asukohast peab seireproove võtma, sh puuduvad seirepunktide koordinaadid ka sellisel juhul, kui nende märkimine on võimalik ja vajalik. Seetõttu on keeruline seire tulemusi kontrollida ja määrata kindlaks, millist keskkonnamõju jäätmete käitlemine
põhjustab.
■ Keskkonnakaitselubade tingimustega ei mõjutata jäätmeteket
vähendamise suunas. Lubades kehtestatud jäätmetekke piirmäärad arvutatakse ettevõtete maksimaalsete tootmisvõimsuse järgi ja üldjuhul on need piirmäärad palju suuremad tegelikust jäätmetekkest. Näiteks on Eesti Energia Õlitööstusel lubatud aasta jooksul tekitada 421 200 tonni põlevkivikoldetuhka ja 1,58 miljonit tonni
põlevkivilendtuhka, kuid 2013. aastal tekkis neid jäätmeid vastavalt 6145 ja 885 229 tonni. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti sõnul oleks keskkonnakaitselubades võimalik jäätmetekke
vähendamist soodustavaid piirmäärasid seada juhul, kui oleksid olemas põlevkivitööstuse PVT-viitedokumendid, milles on toodud jäätmete eritekke piirmäärad. Praeguseks on Keskkonnaministeerium koostanud PVT-viitedokumendi vaid põlevkiviõli tootmise kohta, kuid selles ei ole toodud tahkete jäätmete eritekke piirväärtusi, mille alusel saaks keskkonnakaitselubades seada põlevkiviõli tootjatele jäätmetekke piirmäärasid. Lisaks on õlitööstuse PVT-dokumendiga nimetatud kõik Eestis olemasolevad tootmisseadmed parimaks võimalikuks tehnikaks. Seega sõltubki põlevkivi kaevandajate ja töötlejate jäätmekogus sellest, millises koguses on ettevõtetel vajalik ja võimalik põlevkivi kaevandada või kasutada.
■ Samuti ei kasuta riik võimalust nõuda ettevõtete
keskkonna-sõbralikumaks ja vähem jäätmeid tekitavateks suunamisel PVT kasutusele võtmist. Peaaegu kõikide käitiste osad on juba niigi keskkonnakomplekslubades märgitud PVT-tingimustele vastavateks. Vaid tsemenditootjalt nõutakse alates 2008. aastast üleminekut kuivale tehnoloogiale, kuid selle tähtaega on korduvalt edasi lükatud ja nõue on ka praegu täitmata. Keskkonnaameti sõnul oli sellisest arengust huvitatud ettevõte ise, kuid praeguseks on nende plaanid muutunud ja üleminekut kuivale tehnoloogiale tõenäoliselt ei toimu. Probleem tuleneb osalt põlevkivitööstuse PVT-viitedokumentide puudumisest. Samas on olemas Euroopa Liidu PVT-viitedokumendid (nt jäätmekäitluse, suurte põletusseadmete kohta), mille paljusid nõudeid on võimalik ka põlvkivitööstusele rakendada.
29. Lisaks lubade sisulistele puudustele väärib märkimist asjaolu, et näiteks keskkonnakompleksloa muutmine tohib tööstusheite seaduse kohaselt aega võtta kuni 180 päeva. See on aga ettevõtete sõnul liiga pikk aeg ja takistab tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtmist. Samas tuleb Keskkonnaametil keskkonnakompleksloa muutmise korral üle vaadata kogu loa sisu, sest üks tehnoloogiline muudatus võib kaasa tuua muutuse ka teistes loaga reguleeritud tingimustes. Suurte
põlevkivitööstusettevõtete kompleksload on väga mahukad (70–150 lk) ja
Riik ei sea
keskkonna-kaitselubades nõuet
vähendada jäätmeteket
keerulised ning nende tingimuste üksikasjaline läbitöötamine võtabki väga palju aega. Keskkonnakompleksload sisaldavad 70 tabelit loa tingimuste kohta, kusjuures mõnes tabelis on kajastatud üle 30 tingimuse. Nii on kujunenud olukord, kus ettevõtted peavad tehnoloogilisi
muudatusi pikalt ette planeerima ning esitavad lubade muutmise taotlusi praktiliselt igal aastal, mille tõttu on kasvanud Keskkonnaameti
töökoormus.
30. Keskkonnaameti sõnul ei märgita kõiki nõudeid
keskkonnakaitselubadesse seetõttu, et osa nõudeid kohalduvad
ettevõtetele seadustest. Keskkonnaamet ei näe vajadust seaduse nõudeid lubadesse kirja panna, sest siis tuleks seaduste nõuete muutmisel hakata ka lubasid muutma. Samuti nägi Keskkonnaamet osalt probleemi loa vormides, mis ei võimalda alati pikki kirjeldusi lubadesse kanda. Näiteks asuvad taaskasutamise kirjeldused hoopis loa andmise korraldustes. Keskkonnaministeeriumi sõnul ei ole nad lubade tingimuste kaudu jäätmete koguste reguleerimist eesmärgiks seadnud ja pigem suunatakse ettevõtteid jäätmete ladestamist vähendama keskkonnatasude kaudu. Keskkonnalubade kvaliteedi probleeme põhjustab osalt ka
Keskkonnaameti Viru regiooni suur töökoormus ja sealne suur tööjõu voolavus ning püsiva kompetentsuse puudus.
31. Puuduv info keskkonnakaitselubades või ebapiisavalt kirja pandud tingimused ei võimalda saada keskkonnakaitseloa põhjal ettevõtete tegevusest igakülgset ülevaadet. Lisaks muudavad ebakvaliteetsed load keerulisemaks ettevõtete tegevuse üle järelevalve tegemise. Nõuete mitmetitõlgendatavus võimaldab käsitada nõudeid ettevõttele sobivalt ja tuua kaasa selle, et ettevõtted ei tegele oma tegevuse keskkonnamõju vähendamisega. Põlevkivitööstuse PVT-viitedokumentide puudumisele viidates ei ole riik tegelenud keskkonnakaitselubades jäätmetekkele piirangute seadmisega, mistõttu ei ole kasutatud võimalust suunata ettevõtteid keskkonnalubade kaudu jäätmehierarhia põhimõtteid järgima.
Keskkonnalubade infosüsteem ei lihtsusta keskkonnakaitselubade haldamist
32. Riigikontroll eeldas, et keskkonnalubade infosüsteem KLIS2 täidab oma eesmärki ja hõlbustab lubade menetlemist, avalikustamist ja järelevalvet siis, kui KLIS2-s sisalduvad samad andmed mis ettevõtetele väljastatud kehtivates keskkonnakaitselubades, keskkonnakaitselubade andmed on KLIS2-st kergesti ja vähese ajakuluga leitavad, masinloetavad ning annavad täieliku ülevaate ettevõtte tegevusest ja
keskkonnakaitselubadega seotud muudest dokumentidest. KLIS2 rollist on antud ülevaade joonisel 4.
33. Riigikontroll võrdles Keskkonnaameti poolt aastatel 2006–2013 põlevkivi kaevandajatele ja töötlejatele väljastatud 36 keskkonnakaitseloa (23 keskkonnakompleksluba, 13 jäätmeluba) andmeid KLIS2-s olevate samade lubade kohta käivate andmetega.
34. Riigikontrolli analüüs näitas esiteks, et KLIS2 ei kajasta kehtiva keskkonnakaitseloa andmeid õigesti ajal, kui ettevõttele väljastatud luba muudetakse. Muudatuste tegemise ajal, mis võib kesta mitu nädalat, on infosüsteemis näha juba osa loas tehtud muudatusi, kuigi need veel ei kehti. Probleemi tekitab infosüsteemi loogika, sest taotletavad muudatused sisestatakse kõigepealt KLIS2-e ja seejärel saab uute tingimustega loa koostada, välja trükkida ja ettevõttele edastada. Paraku
Masinloetavus tähendab, et digitaalne
teave on piisavalt struktureeritud, nii et tarkvara suudab usaldusväärselt tuvastada üksikuid faktiväiteid ja nende sisemist struktuuri.
võib keskkonnakaitseloa muutmise menetlus kesta kuid ning sellel ajal ei ole kehtiv luba avalikkusele nähtav.
35. Teiseks pole KLIS2-s lubade tingimused lihtsasti ega kiiresti leitavad. Paljusid olulisi andmeid (nt keskkonnakaitseloa kehtivusaeg, taotluse esitamise ja loa väljaandmise aeg) ei ole KLIS2-st võimalik kiiresti leida. Neid andmeid tuleb otsida infosüsteemi üles laaditud dokumentidest, mis ei ole aga süstematiseeritud ja mille pealkirjad ei anna enamasti piisavat infot selle kohta, milliste dokumentidega tegu on.
36. Kolmandaks on KLIS2-s ebamugav lubasid vaadata ja töödelda. Paljud KLIS2-s PDF-failidena hoitavad keskkonnakaitseload on sisestatud pildiformaadis, mistõttu ei ole neis sisalduvad andmed kopeeritavad, masinloetavad ega ka kergesti kasutatavad muude dokumentide koostamisel.
37. Neljandaks ei ole KLIS2-s sisalduv andmestik piisav, et saada ammendav ülevaade jäätmekäitleja tegevusest ja ettevõttele välja antud keskkonnakaitselubadega seotud muudest dokumentidest. Näiteks on KLIS2-s läbivalt puudu viited jäätmekäitlustoimingute aluseks olevatele tootesertifikaatidele ja taaskasutustoimingutele. Jäätmelubade puhul ei ole KLIS2-s kohta, kuhu selliseid andmeid üldse sisestada. Samuti on KLIS2-s puudu ettevõtete esitatud keskkonnakaitseloa muutmise taotlused, mille kohta tuleb ametnikel eraldi teavet otsida
dokumendiregistrist Postipoiss.
38. Endiselt on lahendamata ka 2013. aasta Riigikontrolli auditis „Infosüsteemide pidamine ja arendamine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas“19
■ KLIS2 andmekogu ülesehitus võimaldab tekkida andmevigadel ning
põhjustab asjatut ajakulu andmete töötlejatele;
esile toodud probleemid. Riigikontroll leidis siis, et KLIS2 ei ole ametnikule hea tööriist, ja tõi välja järgmised olulised infosüsteemi puudused:
■ KLIS2 sisaldab valdkonna analüüsiks ja paljudele
keskkonnaprobleemidele adekvaatseks reageerimiseks väärtuslikku infot, kuid infosüsteemi ülesehitus välistab vajalikest andmetest kiire ülevaate saamise.
39. KLIS2-e andmete kvaliteediprobleemid tulenevad osalt sellest, et Keskkonnaameti ametnikud ei ole sinna kõiki olulisi andmeid sisestanud. Teiselt poolt ei võimalda infosüsteemi ülesehitus osal juhtudel andmeid hõlpsasti sisestada, kuna infosüsteemi ei ole pikka aega edasi arendatud ning see ei ole päevakorras ka praegusel ajal. Keskkonnaametil on kavas luua täiesti uus keskkonnakaitselubade menetlemise infosüsteem, mis tulevikus asendab KLIS2 funktsioonid. 2015. aasta alguses korraldas Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, kes arendab Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteeme, riigihanke
keskkonnalubade infosüsteemi loomiseks (arendusteenuste I etapp).
19 Infosüsteemide pidamine ja arendamine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. 2013.
40. KLIS2 ei täida oma eesmärki keskkonnalubade väljastamise ja kontrollimise hõlbustamisel. Keskkonnakaitselubade väljaandmisel, muutmisel ja kontrollimisel peavad ametnikud ettevõtete tegevusest ülevaate saamiseks ja andmete õigsuse kontrollimiseks lisaks KLIS2-le kasutama ka teisi infosüsteeme või andmeallikaid, nt jäätmearuandluse infosüsteemi, dokumendiregistrit, või vaatama Keskkonnaameti korraldusi. Eeltoodud probleemid tekitavad ametnikele lisatööd, samuti võib info killustatuse tõttu jääda lubade väljaandmisel osa ettevõtte tegevust iseloomustavaid olulisi andmeid arvesse võtmata.
Järelevalvet põlevkivijäätmete tekitajate üle tuleb tõhustada
41. Kui Keskkonnaamet vastutab kvaliteetsete keskkonnakaitselubade väljaandmise eest, siis Keskkonnainspektsiooni ülesanne on kontrollida, kas lubade omanike tegevus on kooskõlas õigusaktidega ning kas nende tegevus vastab kogu keskkonnakaitseloa ulatuses ka sisuliselt loas sätestatud tingimustele. Selleks on Keskkonnainspektsioonil võimalik käia ettevõtetes olukorraga tutvumas, küsida välja ettevõtte tegevust kirjeldavaid dokumente ja tegevusnäitajaid ning kontrollida nende õigsust.
42. Riigikontroll eeldas, et Keskkonnainspektsioon teeb järelevalve käigus järgmist:
■ selgitab välja, milliste meetoditega määravad ettevõtted kindlaks
tekkinud jäätmete kogused, ja kontrollib, kas ettevõte on riigile jäätmetekke kohta esitanud õiged andmed;
■ võtab pisteliselt prügilate, pinnase, pinna- ja põhjavee proove
seirepunktidest, mis on ettevõttele loas määratud, et kontrollida seirenõuetest kinnipidamist;
■ teeb keskkonnakaitseloa tingimustes puuduste avastamise korral
Keskkonnaametile kirjaliku ettepaneku loa tingimused üle vaadata ja vajaduse korral neid muuta;
■ rakendab ettevõtete tegevuses puuduste avastamise korral mõjusaid
sunnivahendeid rikkumiste lõpetamiseks.
43. Keskkonnakompleksloa omanikke kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, põlevkivijäätmeid tekitavaid ja käitlevaid ettevõtteid kontrollitakse olulise keskkonnamõju tõttu enamjaolt igal aastal.
Kontrolle tehakse üleriigilise kontrollikava alusel. Lisaks kontrollib Keskkonnainspektsioon ka teistest seadustest tulenevate kohustuste täitmist.20
20 Näiteks ohtlike jäätmete käitlejate iga-aastane kontroll, välisõhukaitsenõuete kontroll,
probleemtoodete käitlejate kontroll.
Keskkonnainspektsiooni selgituse kohaselt on seesugused kontrollimise põhimõtted kehtinud alates 2013. aastast, kui jõustus tööstusheite seadus. Enne tööstusheite seaduse jõustumist kontrollis Keskkonnainspektsioon keskkonnakompleksloa omanike ka valdkonniti, kus keskenduti näiteks välisõhu kaitsele, veekaitsele või mõnele muule valdkonnale. Valdkondliku kontrolli korral hinnati mahukast ca 70 tabelist ja mitmesajast punktist koosnevast keskkonnakompleksloast vaid konkreetset valdkonda puudutavat loa osa.
Üleriigiline kontrollikava –
44. Riigikontroll analüüsis ajavahemikul 2006–2014 põlevkivijäätmete tekitajate järelevalve käigus Keskkonnainspektsiooni koostatud
kontrolliprotokolle (65 tk). Selgus, et 51 korral hõlmas kontroll ettevõttele väljastatud jäätmeloa või keskkonnakompleksloa nõuete kontrolli, 14 korral kontrollis Keskkonnainspektsioon loa omanike tegevuse vastavust keskkonnakaitselubadele väiksemas mahus.
45. Jäätmearvestuse nõuete kontrollimine kajastub aastatel 2006–2014 jäätmelubade ja keskkonnakomplekslubade üldiste kontrollide
protokollides 31 juhul 51-st, valdkondlike kontrollide puhul 6 protokollis. Enamjaolt ei olnud kontrollimine aga sisuline, see tähendab, et vaadati vaid, kas kõik iga-aastased jäätmearuanded on Keskkonnaametile esitatud ja kas esitatud jäätmekogused jäävad alla lubades toodud jäätmetekke piirmäärade. Kokku 4 korral kontrollis Keskkonnainspektsioon siiski jäätmearvestust põhjalikumalt. Kontrolli käigus selgus, et osa põlevkivitööstusettevõtteid kasutab jäätmete üle arvestuse pidamisel kaalumise asemel arvutuslikke meetodeid.21
46. Keskkonnainspektsiooni sõnul kontrollivad nad keskkonnaministri 29.4.2004. aasta määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja
sulgemise nõuded” (edaspidi prügilamääruse) § 27 täitmist, vaadates, kas ettevõttel on olemas jäätmete arvestusraamat ja kas seda on täidetud. Keskkonnainspektsiooni hinnangul ei peaks arvutuslike meetodite sobivust üldse hindama Keskkonnainspektsioon, vaid hoopis Keskkonnaamet loa väljastajana. Prügilamääruse kohaselt pole aga arvutuslike meetodite kasutamist ette nähtud (vt p-d 57-58).
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et kõiki jäätmeid tuleb prügilasse vastuvõtmisel kaaluda.
Kontrolliprotokollidest ei olnud võimalik aru saada, kas Keskkonnainspektsioon hindas
jäätmearvestuse metoodika õigsust ja kontrollis jäätmetekke algandmeid sisaldavaid dokumente.
47. Seirevaldkonna kontrollimine kajastub jäätmelubade ja
keskkonnakomplekslubade üldiste kontrollide protokollides 29 juhul 51-st, kuid seejuures ei ole Keskkonnainspektsioon seiretulemuste kontrollimiseks ise proove võtnud. Aastatel 2012–2013 võttis
Keskkonnainspektsioon Ida-Virumaal 20 pinnase- ja pinnaveeanalüüsi. Neist 4 olid seotud põlevkivijäätmetega, kuid ühelgi juhul ei olnud tegemist tööplaani alusel võetud kontrollprooviga. Samuti ei olnud proove võetud keskkonnakaitseloas märgitud seirepunktidest. Tuleb märkida, et tavaliselt teevad ettevõtted oma keskkonnakaitselubadega ette nähtud seire analüüsid enda laborites, mistõttu on proovide
usaldusväärsuse kontrollimine Riigikontrolli hinnangul oluline. Tavaliselt kontrollib Keskkonnainspektsioon aga ettevõtte esitatud seireandmeid vaid sellega, et võrdleb neid loas toodud nõuete ja piirmääradega.
48. Järelevalve tulemusena ei muutu keskkonnakaitselubade kvaliteet üldjuhul paremaks. Keskkonnakaitselubade tingimusi, mida
Keskkonnainspektsiooni inspektor peab ebapiisavaks või
põhjendamatuks, arutatakse Keskkonnaametiga või tehakse sel teemal Keskkonnaametile märgukiri. Mõned segadust tekitavad ja üldsõnalised
21 2006. aastal ühele energiatootjale väljastatud loa kontrollimisel tuvastati, et põlevkivilendtuha ja
põlevkivikoldetuha arvestust peetakse arvutuslikult lähtudes töödeldava põlevkivi kogusest. 2012. a oktoobris ühele põlevkiviõli tootjale väljastatud keskkonnakompleksloa kontrollimisel selgus, et tekkinud tuha kohta peetakse arvestust arvestuslikult.
Keskkonnalubade
kontrollimine võiks olla
põhjalikum
nõuded on olnud lubades juba aastaid ja neile on Keskkonnainspektsioon ka kontrollimisel tähelepanu juhtinud, kuid nõuded on siiski muutmata. Samas ei ole Keskkonnainspektsioon loa muutmise vajadusele alati kirjalikult tähelepanu juhtinud ega toonud lubades esinevaid puudusi kontrolliprotokollides alati selgesõnaliselt välja. Näiteks on ühe põlevkivijäätmeid käitleva ettevõtte poolkoksi ja põlevkivi koldetuha ladestamise nõuded siiani muutmata, kuigi kontrollimise käigus mainis Keskkonnainspektsiooni töötaja, et nad on loa puudustele ka varem tähelepanu juhtinud.22
49. Avastatud rikkumiste korral on Keskkonnainspektsioon määranud väiksemaid karistusi, kui seadused võimaldaksid (vt lisa C).
Ajavahemikul 2007–2012 on suurtele põlevkivijäätmeid tekitavatele ettevõtetele määratud karistusi keskkonnakaitselubade nõuete rikkumise eest 10 korral ning trahvid on jäänud vahemikku 95,87–1278 eurot. Seaduste
23 järgi on aga trahvi maksimummäärad enamjaolt üle 1917 euro. Valdavalt on karistuste määramisel viidatud kergendavale asjaolule, et ettevõte on asunud oma tegevust keskkonnakaitselubades määratud nõuetega kooskõlla viima. Näiteks töötas ühe põlevkiviõli tootva ettevõtte üks õlitootmise seade ajavahemikul 1.1.2008–30.9.2008 ilma loata ning ettevõte sai selle eest trahvi 1278,23 eurot saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse24 alusel. Jäätmeseaduses toodud trahvi maksimummäär aga võimaldas Keskkonnainspektsioonil liigiti kogutud pakendi- ja paberijäätmete järelsortimistehasele määrata 2012. aastal trahvi 15 000 eurot,25
50. Kontrollimise probleeme põhjustab esiteks see, et nõuded on keskkonnakaitselubades kirjas kohati väga üldsõnaliselt ega võimalda ühemõttelist seisukohavõttu, kas ettevõtte tegevus vastab loas määratud tingimustele või mitte (vt p 28). Samas on kehtivaid keskkonnakaitse-lubasid palju ning kõiki keskkonnakaitse-lubasid ei ole Keskkonnainspektsioonil võimalik igal aastal põhjalikult kontrollida. Lubade kontrollimist raskendab ka asjaolu, et ettevõtteil võib lisaks keskkonnakomplekslubadele olla veel täiendavaid lubasid ja litsentse, mille sisu tuleb paralleelselt
keskkonnakomplekslubade kontrollimisega analüüsida. Ka puuduvad näiteks osa keskkonnakaitselubade aluseks olevad dokumendid KLIS2-s, mille tõttu kulub järelevalve käigus palju aega kõikide materjalide koondamisele ja sisulisele läbitöötamisele (vt p 37). Lisaks mõjutab järelevalve tegemist pidev keskkonnakaitselubade tingimuste muutmine (vt p 29) ja Keskkonnainspektsiooni inspektorite vähesus.
sest tehas oli tegutsenud 2,5 kuud ilma jäätmeloata. Samas võib märkida, et põlevkivijäätmeid tekitavad ettevõtted on pärast rikkumismenetlust oma tegevuse keskkonnakaitselubadega siiski
kooskõlla viinud. Ka on uue tööstusheite seadusega suurendatud trahvide maksimummäära 32 000 euroni.
51. Keskkonnainspektsiooni mõneti pealiskaudne järelevalve
põlevkivijäätmeid tekitavate ettevõtete üle on põhjustanud olukorra, kus jäätmetekke andmeid ei ole piisavalt ega põhjalikult kontrollitud. Seega ei
22 Näide pärineb 2014. aastal ühe ettevõtte keskkonnakompleksloa kontrollimisest, mida vaatles
Riigikontrolli audiitor.
23 Jäätmeseadus, tööstusheite seadus (enne 1.6.2013 saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise
seadus), veeseadus, välisõhu kaitse seadus.
24 Enne tööstusheite seaduse jõustumist 1.6.2013 kehtis keskkonnakompleksloa omanikele saastuse
kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus.
25 Kohtuotsusega vähendati trahvisummat 7500 euroni.
ole kindlust, et põlevkivijäätmeid tekitavate ettevõtete tegevus vastab alati lubades sätestatud tingimustele.
Riigil pole täpselt teada, kui palju ja milliseid põlevkivijäätmeid tekib
52. Ettevõtted peavad arvestust pidama selle üle, kui palju neil jäätmeid tekib, sest ladestatud jäätmete koguste alusel tuleb riigile maksta saastetasu. Lisaks saastetasu arvestamisele peavad ettevõtted esitama jäätmete kohta info jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS). JATSi andmed näitavad, kui palju jäätmeid ettevõtetes eelnenud kalendriaastal tekkis ja kuidas need käideldi. JATSis sisalduvate andmete õigsuse eest vastutavad eelkõige ettevõtted ise, kuid Keskkonnaamet peab igal aastal üle kontrollima ettevõtete esitatud jäätmearuanded ning need kinnitama (vt joonis 4). Kui Keskkonnaamet on esmase kontrolli teinud, kontrollib ja korrastab JATSi andmeid Keskkonnaagentuur, misjärel koostatakse korrastatud andmete põhjal riiklikku jäätmekäitlusstatistikat. Statistika annab ülevaate keskkonnaseisundit mõjutavatest teguritest ja alusandmed riikliku keskkonnaseire planeerimiseks ning korraldamiseks. Selle tõttu peavad JATSis sisalduvad andmed olema õiged ja kontrollitud.
53. Riigikontroll eeldas, et jäätmete koguste kohta esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on esiteks täidetud järgmised tingimused:
■ ettevõtted kaaluvad prügilamääruse nõudeid arvestades ladestatud
jäätmeid;
■ kõigil jäätmearuannetes kajastamist vajavatel jäätmetel on vastav
jäätmekood ja need on kajastatud õige jäätmeliigi all.
54. Lisaks eeldas Riigikontroll, et jäätmearuannete kinnitamiseks kontrollib Keskkonnaamet, kas ettevõtted täidavad eelnimetatud
tingimusi, kas ettevõtete jäätmekäitlustoimingud vastavad loas toodule ja jäätmete kogused ei ületa loas toodud piirväärtusi. Jäätmearuandluses sisalduvate vigade avastamiseks analüüsib nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaagentuur jäätmearuannete andmete aegridu. Jäätmearuandlust peab kontrollima ka Keskkonninspektsioon keskkonnakaitselubade plaaniliste kontrollimiste käigus (vt p 43).
55. Riigikontroll analüüsis jäätmearuandeid (269 tk), mille põlevkivi-jäätmete tekitajad (36 jäätmekäitluskohta) on esitanud ajavahemikul 2001–2013.
56. Riigikontrolli audit näitas, et jäätmete koguste kindlaksmääramisel rikutakse prügilamääruse §-is 17 toodud nõuet, sest kõiki ladestatavaid jäätmeid ei kaaluta (vt p 45). Selgus aga, et kõiki põlevkivijäätmeid pole võimalik kaaluda. Näiteks Eesti elektrijaamas ja Balti elektrijaamas tekkivat põlevkivituhka ei saa kaaluda, sest see suunatakse hüdroärastuse teel torude kaudu ladestusalale koos suure vee kogusega. Eesti Energia õlitootmises tekkinud tuhka oleks teoreetiliselt võimalik kaaluda, aga kuna see suunatakse samuti hüdroärastuse teel Eesti elektrijaama tuhaväljakule, siis seda ei tehta.
57. Samas ei kasuta ettevõtted ka jäätmete koguse kindlaksmääramiseks ühtseid arvutuslikke meetodeid ning nende õigsust ei ole Keskkonnaamet kontrollinud. Näiteks määrab üks põlevkiviõli tootja põlevkivituha koguse osaliselt koos selle niiskussisaldusega ja kaalumise teel, kuid
Kas teadsite, et
põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tuleb arvestust pidada järgmiste tava- ja ohtlike jäätmete kohta: maakide kavandamisjäätmed, mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed, fenoole sisaldavad veepõhised jäätmed (fenoolvesi); põlevkivi poolkoks, põlevkivi pigijäätmed (fuussid), põlevkivikoldetuhk, põlevkivilendtuhk.
