PENGTIKURAN
?RODII(SI
GAS T'AN gNERCI METABOLIS {EI!DRUMPUT AENCCAT A
floai.un,M
hr
)PADA,FASF,TEMOTOIIGANSEI}OI,UM BtrRBUIIGA,
AWAL
IIERI'UNCA. DAN AXHTR BTR1IUNCASEC{{A
IN
i'TR')
FAIULTAS POTDRNAI'A.Ii
(IIiII'ERSII'AS 4NDALAS
}ENCTIKURAN PRODUKSI CAS DAN ENERCI Mf,TABOLIS
(I}O
RUMPUT BDNGGLA (Par,?,aaciru)
PADA FASE PEMOTONCAx SEBELUM BERBIINGA, AWAL BERBUNGA. DANA(HIR
BERBI'NCASECARA 1, ynrt
Roa Oheia" dibawah binbi.stu
Dr. EviEya.i,S.ft, M.As..ddDr. k.Ade Djul&di, Ms
Jrrus
Nutrisi dan MakMMTmoL
FakulbPehaks
Unive6ilas And.l$, 2009ABSTRAK
Penelitid ini
dilatsnatm
di kebun Runpulp€netiti
dd
penSrmboga Pelemaks, Unit Pelaksd@ Teloris (UPT) Pelemakd Univesilas Andalasdd
I tbodoriLmCili
Run nmv".!rd
betuiuM unrh
reneebnui ptudrt5igs
or
enerei
trdrbol;
tumDur BengAaJ
,Paai.M
na,nutu
p3dorse
pemorong{seb€lum bedung.. awal beibunsa
de
!*nir
belounsasm
in
!'ro.
Dotm penelirie ini disunateI
€korepi
P6isndisura
runen sebaeai r€mlt donor. Peneliliah inihdgsunal
melodc clspdinendsge
Rd@s
Acok Keronpok(RAK) dosa. 3 P€dakud dd 4 Ulssm.
Perldlu
lesbur A= Sebetum Borbungr. B= Awal Bert'uncaC=Akii
Bedunsa. DoEleg
diohnddgd
dathis Egam dengo.cm
RAK d"n nilaimtM
yme bededa .yaradit,leto
d.d8d ujitdjut
BNT (!e!a
NyataTe.leil),
Pffidcr tds
dimrti
adlla,hpbduki
cs
du
Energi Mebbolis (EM).
Hail
P€nelitisncnojuklo
bahwaelm
p€rtsdxmmemb€n*tu p€ngNh b€rb€dr
sgd
nyab(F{.05)
edradap !rcduksiE6
du
endgi mer.bolk (EM).Dei
hsil
penclitid daDal d'simpulktu bshwa nolatu!penSuku@ prcduksi
gs
dan ene€i netabolkse{e
r,
'rr,
didapad{a padafa*
pemolongm dnput Benggala seh.lun bedunaa nemili*i pDdukiSs
dm dersinetaholis lebih tinggi
dibedinsko
fa$ Fnolo.Bo
swat be.buneadd
*hn
I.PENDAI{ULUAN
Hijaun sbagai bane
pa*a
tenal
lmindsia
di Indonesia nenegdepamm
ymgmat
perdng. Knususnya iemdlMinssia
nembunfil@hia@
*basai Dakmm ulana. T€mat
lmi@sia
nenbunrtum hi.ja@dalm
pold
74-94% (Sueiyo, 1930).
Julal
hijausyag
dibqile
pada renDl< padaI]rN
pertMbund addal l2-15y'sdeslm
tebutuns hidup!oto*
lO%dei
bobotbad6 lenE! (Saladin, 1983).
Hija@
yog
bie diberit
di dae€n tupis nemilikiperrmbllls ydg
cepal
mllmya
Endan nilai nurrisi dibmdinsInjaw
subr.olisyss
usieya@a.
Ssdyo
(1930).Arbi
dm
Hiloh
(1983)ju3a
mcnyatald
bahqakebeyalo
ulhm
'es
tubul
di
d&EI
tropisnmpzte
lanm
yae
cepll tunbuh (quict gmwing) ehings.
larme
nalin
cepoltubun
bdbbgadm b€rbiji. seda
kMdugd
sratksmya
li.ggi.Hija@ tnusu$ya lmpur
ydg
lubun
di dac€n boDis nempunyai dayaFrtmbund
ydg
cepa! hal ini nensakibalkdtedd
lebih epat iua shinggasnt
kMya
nenin3tarda
t
dmSe proteimyanenlm
(Reksohadiprodjo,1985). Selain itu. [ijaum di daenn Eopis jusa nengalmi
poss
liEnifikNi ydCcep.t
di
dalm
el.
Hal
ini
nenyebablb
Endalnyatecem@
yanskotuet@nsinya pa&
floduki
lmal.
Ryalo
(1992)me.yable
balwa prcssOl.h kden! ilu
diperlut
pene.t@ umu pmolonsm hijauM ytuJ: lepal aaadilmleh
kualitasde
k@rilas hjjaum ymg bait.B€rd]etd mim
dialar.l4al
dikebnui hairBap€rtMbunr
de mur
otupaka
fakor pcnringyes
berpene.mhldgsus
pada ku.lirasdo
pmduldhijauu.
Unu
p@oto.sa
jusa orm nenpensaruli kse]l1@hjja@
rera
lsjadioy! perubans konFsisikinii
do
tsik. BeridbalDyahu
nija@ath
neoyebabkm bdkuegnya
lulitls
protei.. lipid, kebohidddd
ninemt.salah satu
hijaw
natsm
renE!uged yde
bis
dikenbme!&
di daedr nophl(nN$yr
Indo.esia adalahtul'lt
Benss.la(pa,tun
ndinm)
Rmpul
ini dapar berloduksi tinggi. berkudilas bait dm day! adlplNi cntuptii8gi. Rmrut
Be.ssalaneniliki
lekstu
dau
yds
tebi! hatu
.kn
pod!Mpul
Caj.h sehingg lebih disukai olehtehal
epide
donha (S6etyo, t98oi.Menmt
Kmdddin
dkL
(1998)kddbse
giziMput
Be.ggrl. adalal BK23.60%
y
s terdin d&i!K
10.90%, abu1147q
SK 32.90% lenDl 2_43% dm BETN 41.30%. RMpul Bmggda dapat tunbun pada pH 5-8,thbuh
baik pada ta,ah agalnas
dar netEl. meniliki Esponydg
baik terhadap airFdikit
rdld
k€k€rinem,mmpu
bereins dcne@la]fum
lain,tane
nlus
dmberpe@
dald
hmcesaheosi-Opinalisi
nilai
nefaal hija@
mal&&
ledu.klmitusia
perludiev.lsi
butmej!
Lua.litanya terapi juga identifiIasifrho.fattor
mti nut isiytug menjadi lcndala
pem
faahya
didalm
Imen.
Rm€n
adalan bagianrebes
dd
Fntingddi
alat pencem.mimindsia.
Did.lm
@m
bahtrEtold
alu
difemen&ii olebnito
oreshne
lmm dd al-zt nat'lm
Bedlerkd
h6il
penelido dapat disiepuikd bahm mel.lui FengurutuPrcdutd
gs
.Ln
ddgi
netabolis secm
i,
rrho
didapalk&pad!
f&
pmotohge
Fb€lm
berbuganeniliti
prcdutsi 8add
o€rgi nerabolis lebihVI,
DAFTAR PUSTAKA,^KK.
1985.Htr@
Mak3lH
]em*.
Keisis.
Yosyaltu
AJbi,
N
dm Z.
Hih.
1983 TalrmmProyet Poingka&n d&
Univenilas An&16, Padmg.
Pobn8.
krja.
dr
PeBn. Yaysmaldtu
lnal.
L.pom
PeneliridPengedb&ge
Pe3rlM
TinesiAnnisn. E. F.
ed
D. L.wis. 1959.Merlbolis
in TheRhn.
Merhm md Co. Ltdl.nd.n
Bl
k.
J.L.
dd
G. J. Faichney. 1932.Alttutive
sysi.n
for drsqins lhe nirosen valueof
fels
fo.@i@1.
B.
Se.
Anin.
Po. Vol. 6jDr\e
.a
M.
o33\.r
Con,elnonalttrd
Frou*\
:n
Asiadd
FepNric
advM.e,
ndob.liq
sd
udlarron
l-OA-APH.A Pdbt.ar'on JidEd. FAO.BmElok.
Evibyai.
L. Wely. ,rt.r'dimi,
T. inchinohe md T.Fljihm.
2004.S6on,l
chaees in dubilile valu€ of sonee6s
speciB in wc$Swated
Indonesia.
Asio,
ANl. J. Anim. Sci.l7:1663-1668.lindochina 2005. AsNfoEstry 6eld
guide.
A
Toolfoi
Cosmuity
BNd
Enveromenlal
Educarion,
rM.nndfthi6orc/eduetiodEE-publicariodACROFORgAGROPART.PpF. AoceFd : Novenber6,
2005.
Hartiri,
S.
1983. P€n8mh!€nupure
nit oserl fosfoidtu
klrim
&rhadap beb€lapa asp€lp€riMbuha
runwt
Pokitunn6inw. !e.
\t
TrigholMne. Falolt$ PelenEke lNlitut
PerLni
Bosor, BoFor. Hemon. 1991. Senya$?Nitosm
d.ld
Rdsum TemakRmimsia.
K!ryalulis. Falalt s Perehalm Udile6nas Ardal6. Padmg.
timq
L D.
1982. Dig6tiondd
Prclein M€rabolisn tn!
CouseM
ual in NurJiondd
cd*1h.
Ed.(H.
L.
Daviet.
Aurztia
Univ6ir_\, Intenado!DevelopnertProerm(AUIDP).J@tu,
N.,A.
ftmnddin
dm R.Hfrwati.
1981.lndsa
Ilmu Nutrisi. Falallas Petemal,n Unllesitas Adalas. PadmgKn
r?d,
K., M. T.
Denlinho,J.
M. tubaio
ed
E.
R.
O6kov. t991. A. compa.isn ofss
pmductio. deing incubatior with tmenentdls
:
In
tito
*\d
nylon basdesadlbility
with