1
YELLOW ROAD WORKSHOP
09 -10 MAIU - 2013
AGENDA
1.
ITA ATU BA NE’EBE?
2.
ITA AGORA IHA NE’EBE?
Oportunidade no Dezafiu
Indikadores
Politika Fiskal:
1) Determina regulamentu fiskal;
2) Determina nivel despeza
e’ebe
sustentavel.
3
Iha paz no estabilidade
Vizaun klaru
Iha konsensu ba interese
nasional
Rekonhese dezafiu no iha
korazen atu hadia
Forum Internasional:
- G7+ (18 nasoens);
- ESCAP (4.1b populasaun)
- HLP, SRSG, EITI, etc.
Kresimentu ekonomiku
boot iha nivel reziaun
Sistema Jestaun Finansas
Publika diak
Orsamentu sufisiente atu
finansia despeza
5
Planeamentu seidauk diak
Koordenasaun inter no intra ministerial
seidauk metin
Implementasaun no kontrola seidauk efisien no efikas.
Ezekusaun boot maibe rezultadu
ki’ik
Konhesimentu ki’ik no la apropriadu ho
oportunidades servisu Programa la integradu/pakote Vizualmente GAP entre ki’ak no riku,
no area rural & urbanu aumenta
Mentalidade dependensia no
ladun inovativu
Jestaun Publiku seidauk diak.
Institusaun seidauk forte no kredivel
Setor privadu lokal seidauk forte
Inflasaun boot no produtividade ki’ik
Husu orsamentu boot maibe ezekusaun ki’ik Depende aka’as
ba Mina-rai Reseitas Domestika ki’ik tamba seidauk explora potensia
N o
INDIKADOR KAPITAL SOSIAL
Bele atinji ka lae
Mortalidade labarik tinan 5 ba kraik (kada 1000)
MoS 64 <96
6 Mortalidade bebe (kada
1000) MoS 44 <53
7
% labarik hetan
imunizasaun sarampu (%)
7
No INDIKADOR KAPITAL SOSIAL
Bele atinji ka lae
Presiza Halo Saida?
8 Mortalidade inan (kada
100,000) MoS 450 <252
9
% inan partus hetan asistensia husi pesoal saude
MoS 29.6 60
10 % uza kontrasepsi MoS 22.4 40
11 Tratamentu antes partus
(ANC 1) (%) MoS 86 75
12
% populasaun idade 15-24 iha konhesimentu ba HIV/AIDS
MoS 37.4 80
13 Insidensia husi moras
Malaria (kada 1,000) MoS 113 45
14
% labarik tinan 5 ba kraik toba ho moskateiru insektisida ona
MoS 45.5 100
15 Incidensia TB
Prevalensia TB MoS
145 378
No INDIKADOR KAPITAL SOSIAL Ent. Resp.
Bele atinji ka lae
% populasaun uza fasilidade saneamentu mos no diak
MoP & MoS
49 60
20 Esperansa moris iha tinan 2011
Hotu-hotu 62.5 ?
21 Benefisiarius – pagamentu ba
veteranus (%) MSS ? ?
22 Benefisiarius – pagamentu
9
No INDIKADOR KAPITAL SOSIAL Ent. Resp.
Numeru benefisiarius –
asistensia sosial (dezastre) MSS ? ?
25
Benefisiarius – pensionista
funsionariu publika (%) MSS ? ?
26 Média (average) tinan eskola MoF ? ?
27 % matrikula ba ensinu baziku MoE ? ?
28
% matrikula ba ensinu
sekundariu MoE ? ?
N
o INDIKADOR INFRAESTRUTURA
Ent. Resp.
Rezul tadu
Metas
2015 Dezafiu
Oportuni dade
Bele atinji ka
lae
Presiza
Halo
Saida?
1 % km Estrada Nasional - konstrui
no rehabilta ona; MoP ? ?
2 % km Estrada Distrital - konstrui
no rehabilta ona; MoP ? ?
3 % km Estrada Rural - konstrui
no rehabilta ona; MoP ? ?
4 % Ponte - konstrui no rehabilta
ona; MoP ? ?
5 % Aero-Portu nasional - konstrui
no rehabilta ona; MoP ? ?
6 % Aero-Portu regional -
konstrui no rehabilta ona; MoP ? ?
Bele atinji ka lae
no rehabilta ona;
No INDIKADORES EKONOMIA Ent. Resp.
Rezultadu 2012
Metas
2015 Dezafiu
Oportunid ade
Bele atinji ka lae
Presiza
Halo
Saida?
1 % empregu SEPFOPE ? ?
1
% formadus husi sentru formasoens hetan empregu
SEPFOPE ? ?
3 % empregu vulneravel SEPFOPE ? ?
4 % empregu iha setor
formal SEPFOPE ? ?
5 % investimentu husi FDI SEAPRI ? ?
6 % investimentu husi SME SEAPRI ? ?
7
Investimentu publiku
(Despezas Kapital $M) MoF &
13
No INDIKADORES EKONOMIA Ent. Resp.
Rezult adu 2012
Metas
2015 Dezafiu
Oportuni dade
Bele atinji ka lae
Presiza
Halo
Saida?
8 % kresimentu ekonomiku
2011 MoF 10.8 11.5
9 % despeza husi non-oil GDP MoF 112.4 97.4
10 % inflasaun MoF 10.9 4-6
11 reseitas domestika ($M) MoF 134.1 181.7
12 % defisit non-oil reseitas
domestika 2011 MoF 101.2 88.8
13 Importasaun ($M) 2011 MCIA 339.6 ?
14 Eksportasaun ($M) 2011 MCIA 53.2 ?
15 Balansu importasaun no
Tipu Regulamentu
Fiskal
Objetivu
Benefisiu
1) Sustentabilidade Asegura katak setor
publiku iha osan hodi
halo despeza agora
no iha futuru.
•
Asegura estabilidade iha
setor publiku;
•
Asegura estabilidade
ekonomika.
2) Makro-Ekonomia Asegura katak
despeza publika
kontribui ba inflasaun
ki’ik
no kresimentu
ekonomiku
e’ebe
boot, inklusivu no
sustentavel.
•
Asegura balansu entre
kresimentu ho inflasaun.
•
Hamenus dependensia iha
Sustentabilidade Fiskal Posivel
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
Pergunta
Resposta
Saida maka non-oil
balansu nudar % husi
non-oil GDP?
Non-oil balansu nudar % husi non-oil GDP katak (Total
Reseitas Domestika-Total Despeza)/non-oil GDP.
Balansu non-oil hatudu
saida?
Balansu
e’ebe
boot hatudu orsamentu ekspansionariu
e pa sio ar budget u e’e
bele hamosu inflasaun no
hatun kompetividade ekonomiku
Logika ba sasukat ida
e’e
saida?
Iha evidensia empiriku katak despeza
e’ebe
finansia husi
reseitas domestika la inflasionariu tamba reseitas produz
husi ekonomia, maibe despeza
e’ebe
finansia husi reseitas
mina-rai iha natureza inflasionariu
Nivel apropriadu non-oil
balansu nudar % husi
non-Presiza analiza
e’ebe
profunda. Iha evidensia balun katak
non-oil balansu nudar % husi non-oil GDP
e’ebe
liu 50% to
Regulamentu Fiskal Vantagen Desvantagen
1: Rendimentu
Sustentavel Estimativa
(RSE) .
RSE asegura osan mina-rai
bele uza iha tempu agora no
futuru.
Programa dezenvolvimentu balun
labele implementa tamba
limitasaun OJE.
2: Frontload
iha
tempu badak no RSE
iha tempu mediu no
naruk.
Suporta programa governu
kona-ba dezenvolvimentu
infraestrutura iha primeiru
dekada PED
Difisil atu determina
fro tload
hira maka presiza
o
presiza
kresimentu ekonomiku
e’ebe
boot no inflasaun
e’ebe
ki’ik
hodi
iha sutentabilidade fiskal.
3: Kresimentu despeza
rekorente labele liu 6%
kada tinan
Hatudu komitmentu governu
hodi hatun no kontrola
inflasaun .
Evidensia empiriku hatudu katak
despeza rekorente difisil atu
kontrola no hatun.
4: Non-oil balansu
nudar % husi non-oil
GDP
Hatene diferensia entre
ekonomia petroliferu no
naun petroliferu
Kompleksu tamba la iha padraun
ba nivel balansu nudar % ba GDP
2011 Atual 2012 Atual
2013 Budget Final
2013to2014 Estimasaun Rollover
2014 New
Binding 2014 Total
Total Despeza 1,096 1,194 1,647 241 1,059 1,300
Recurrent 508 692 841 0 765 765
HCDF 17 32 42 0 25 25
Other 491 660 799 0 740 740
Kapital 588 502 806 241 294 535
Fundu Infraestrutura 474 372 604 241 114 355
Other 114 130 202 0 180 180
Reseitas Domestika 109 137 146 N/A N/A 163
Balansu Non-Oil -988 -1,057 -1,501 N/A N/A -1,137
Finansiamentu 988 1,057 1,501 203 0 1,137
Emprestimu 0 0 44 N/A N/A 109
RSE 734 665.3 787 N/A N/A 785
Excess Withdraws 321 829.6 0 N/A N/A 40
Use of Cash Balance (- = saving) -68 -438 671 203 N/A 203
Memorandum Item
Non-Oil GDP $ 975.9 1,292.70 1,507 N/A N/A 1,769