• Tidak ada hasil yang ditemukan

YRW Timor-Leste Atu Halo Saida

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "YRW Timor-Leste Atu Halo Saida"

Copied!
20
0
0

Teks penuh

(1)

1

YELLOW ROAD WORKSHOP

09 -10 MAIU - 2013

AGENDA

1.

ITA ATU BA NE’EBE?

2.

ITA AGORA IHA NE’EBE?

(2)
(3)

Oportunidade no Dezafiu

Indikadores

Politika Fiskal:

1) Determina regulamentu fiskal;

2) Determina nivel despeza

e’ebe

sustentavel.

3

(4)

Iha paz no estabilidade

Vizaun klaru

Iha konsensu ba interese

nasional

Rekonhese dezafiu no iha

korazen atu hadia

Forum Internasional:

- G7+ (18 nasoens);

- ESCAP (4.1b populasaun)

- HLP, SRSG, EITI, etc.

Kresimentu ekonomiku

boot iha nivel reziaun

Sistema Jestaun Finansas

Publika diak

Orsamentu sufisiente atu

finansia despeza

(5)

5

Planeamentu seidauk diak

Koordenasaun inter no intra ministerial

seidauk metin

Implementasaun no kontrola seidauk efisien no efikas.

Ezekusaun boot maibe rezultadu

ki’ik

Konhesimentu ki’ik no la apropriadu ho

oportunidades servisu Programa la integradu/pakote Vizualmente GAP entre ki’ak no riku,

no area rural & urbanu aumenta

Mentalidade dependensia no

ladun inovativu

Jestaun Publiku seidauk diak.

Institusaun seidauk forte no kredivel

Setor privadu lokal seidauk forte

Inflasaun boot no produtividade ki’ik

Husu orsamentu boot maibe ezekusaun ki’ik Depende aka’as

ba Mina-rai Reseitas Domestika ki’ik tamba seidauk explora potensia

(6)

N o

INDIKADOR KAPITAL SOSIAL

Bele atinji ka lae

Mortalidade labarik tinan 5 ba kraik (kada 1000)

MoS 64 <96

6 Mortalidade bebe (kada

1000) MoS 44 <53

7

% labarik hetan

imunizasaun sarampu (%)

(7)

7

No INDIKADOR KAPITAL SOSIAL

Bele atinji ka lae

Presiza Halo Saida?

8 Mortalidade inan (kada

100,000) MoS 450 <252

9

% inan partus hetan asistensia husi pesoal saude

MoS 29.6 60

10 % uza kontrasepsi MoS 22.4 40

11 Tratamentu antes partus

(ANC 1) (%) MoS 86 75

12

% populasaun idade 15-24 iha konhesimentu ba HIV/AIDS

MoS 37.4 80

13 Insidensia husi moras

Malaria (kada 1,000) MoS 113 45

14

% labarik tinan 5 ba kraik toba ho moskateiru insektisida ona

MoS 45.5 100

15 Incidensia TB

Prevalensia TB MoS

145 378

(8)

No INDIKADOR KAPITAL SOSIAL Ent. Resp.

Bele atinji ka lae

% populasaun uza fasilidade saneamentu mos no diak

MoP & MoS

49 60

20 Esperansa moris iha tinan 2011

Hotu-hotu 62.5 ?

21 Benefisiarius – pagamentu ba

veteranus (%) MSS ? ?

22 Benefisiarius – pagamentu

(9)

9

No INDIKADOR KAPITAL SOSIAL Ent. Resp.

Numeru benefisiarius –

asistensia sosial (dezastre) MSS ? ?

25

Benefisiarius – pensionista

funsionariu publika (%) MSS ? ?

26 Média (average) tinan eskola MoF ? ?

27 % matrikula ba ensinu baziku MoE ? ?

28

% matrikula ba ensinu

sekundariu MoE ? ?

(10)

N

o INDIKADOR INFRAESTRUTURA

Ent. Resp.

Rezul tadu

Metas

2015 Dezafiu

Oportuni dade

Bele atinji ka

lae

Presiza

Halo

Saida?

1 % km Estrada Nasional - konstrui

no rehabilta ona; MoP ? ?

2 % km Estrada Distrital - konstrui

no rehabilta ona; MoP ? ?

3 % km Estrada Rural - konstrui

no rehabilta ona; MoP ? ?

4 % Ponte - konstrui no rehabilta

ona; MoP ? ?

5 % Aero-Portu nasional - konstrui

no rehabilta ona; MoP ? ?

6 % Aero-Portu regional -

konstrui no rehabilta ona; MoP ? ?

(11)

Bele atinji ka lae

no rehabilta ona;

(12)

No INDIKADORES EKONOMIA Ent. Resp.

Rezultadu 2012

Metas

2015 Dezafiu

Oportunid ade

Bele atinji ka lae

Presiza

Halo

Saida?

1 % empregu SEPFOPE ? ?

1

% formadus husi sentru formasoens hetan empregu

SEPFOPE ? ?

3 % empregu vulneravel SEPFOPE ? ?

4 % empregu iha setor

formal SEPFOPE ? ?

5 % investimentu husi FDI SEAPRI ? ?

6 % investimentu husi SME SEAPRI ? ?

7

Investimentu publiku

(Despezas Kapital $M) MoF &

(13)

13

No INDIKADORES EKONOMIA Ent. Resp.

Rezult adu 2012

Metas

2015 Dezafiu

Oportuni dade

Bele atinji ka lae

Presiza

Halo

Saida?

8 % kresimentu ekonomiku

2011 MoF 10.8 11.5

9 % despeza husi non-oil GDP MoF 112.4 97.4

10 % inflasaun MoF 10.9 4-6

11 reseitas domestika ($M) MoF 134.1 181.7

12 % defisit non-oil reseitas

domestika 2011 MoF 101.2 88.8

13 Importasaun ($M) 2011 MCIA 339.6 ?

14 Eksportasaun ($M) 2011 MCIA 53.2 ?

15 Balansu importasaun no

(14)

Tipu Regulamentu

Fiskal

Objetivu

Benefisiu

1) Sustentabilidade Asegura katak setor

publiku iha osan hodi

halo despeza agora

no iha futuru.

Asegura estabilidade iha

setor publiku;

Asegura estabilidade

ekonomika.

2) Makro-Ekonomia Asegura katak

despeza publika

kontribui ba inflasaun

ki’ik

no kresimentu

ekonomiku

e’ebe

boot, inklusivu no

sustentavel.

Asegura balansu entre

kresimentu ho inflasaun.

Hamenus dependensia iha

(15)

Sustentabilidade Fiskal Posivel

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

(16)

Pergunta

Resposta

Saida maka non-oil

balansu nudar % husi

non-oil GDP?

Non-oil balansu nudar % husi non-oil GDP katak (Total

Reseitas Domestika-Total Despeza)/non-oil GDP.

Balansu non-oil hatudu

saida?

Balansu

e’ebe

boot hatudu orsamentu ekspansionariu

e pa sio ar budget u e’e

bele hamosu inflasaun no

hatun kompetividade ekonomiku

Logika ba sasukat ida

e’e

saida?

Iha evidensia empiriku katak despeza

e’ebe

finansia husi

reseitas domestika la inflasionariu tamba reseitas produz

husi ekonomia, maibe despeza

e’ebe

finansia husi reseitas

mina-rai iha natureza inflasionariu

Nivel apropriadu non-oil

balansu nudar % husi

non-Presiza analiza

e’ebe

profunda. Iha evidensia balun katak

non-oil balansu nudar % husi non-oil GDP

e’ebe

liu 50% to

(17)

Regulamentu Fiskal Vantagen Desvantagen

1: Rendimentu

Sustentavel Estimativa

(RSE) .

RSE asegura osan mina-rai

bele uza iha tempu agora no

futuru.

Programa dezenvolvimentu balun

labele implementa tamba

limitasaun OJE.

2: Frontload

iha

tempu badak no RSE

iha tempu mediu no

naruk.

Suporta programa governu

kona-ba dezenvolvimentu

infraestrutura iha primeiru

dekada PED

Difisil atu determina

fro tload

hira maka presiza

o

presiza

kresimentu ekonomiku

e’ebe

boot no inflasaun

e’ebe

ki’ik

hodi

iha sutentabilidade fiskal.

3: Kresimentu despeza

rekorente labele liu 6%

kada tinan

Hatudu komitmentu governu

hodi hatun no kontrola

inflasaun .

Evidensia empiriku hatudu katak

despeza rekorente difisil atu

kontrola no hatun.

4: Non-oil balansu

nudar % husi non-oil

GDP

Hatene diferensia entre

ekonomia petroliferu no

naun petroliferu

Kompleksu tamba la iha padraun

ba nivel balansu nudar % ba GDP

(18)

2011 Atual 2012 Atual

2013 Budget Final

2013to2014 Estimasaun Rollover

2014 New

Binding 2014 Total

Total Despeza 1,096 1,194 1,647 241 1,059 1,300

Recurrent 508 692 841 0 765 765

HCDF 17 32 42 0 25 25

Other 491 660 799 0 740 740

Kapital 588 502 806 241 294 535

Fundu Infraestrutura 474 372 604 241 114 355

Other 114 130 202 0 180 180

Reseitas Domestika 109 137 146 N/A N/A 163

Balansu Non-Oil -988 -1,057 -1,501 N/A N/A -1,137

Finansiamentu 988 1,057 1,501 203 0 1,137

Emprestimu 0 0 44 N/A N/A 109

RSE 734 665.3 787 N/A N/A 785

Excess Withdraws 321 829.6 0 N/A N/A 40

Use of Cash Balance (- = saving) -68 -438 671 203 N/A 203

Memorandum Item

Non-Oil GDP $ 975.9 1,292.70 1,507 N/A N/A 1,769

(19)

Define Prioridades Nasionais ba

tinan 2014;

Aprova Envelope Fiskal ba 2014;

Aseita regulamentu fiskal

(20)

1)

Politika fiskal oinsa maka ita presiza halo hodi finansia

programas dezenvolvimentu atu atinji vizaun PED

3) Ita bele hamenus kontrola despeza rekorente no Fundu

Infraetrutura ka lae?

2) Oinsa ita nia regulamentu fiskal?

4) Oinsa proposta envelope fiskal ba 2014?

Referensi

Dokumen terkait

Sebagai kelanjutan dari proses pengumuman ini, akan diterbitkan Surat Penunjukan Penyedia Barang/Jasa dan Surat Perintah Kerja. Demikian untuk diketahui dan atas

f) Sertifikat keahlian (SKA) dan Ijazah tenaga ahli tetap yang dipersyaratkan, dan.. g) Surat pengangkatan tenaga ahli tetap bersangkutan oleh pimpinan perusahaan dan

f) Sertifikat keahlian (SKA) dan Ijazah tenaga ahli tetap yang dipersyaratkan, dan.. g) Surat pengangkatan tenaga ahli tetap bersangkutan oleh pimpinan perusahaan dan

Mengingat baru ditemukan kesalahan ini pada dokumen dan pada penjelasan pekerjaan tidak ada pertanyaan, maka Jika calon penyedia tetap memasukkan Jaminan Kematian 3,7 % dari UMP

Kedua, dakwah kultural berarti bahwa dakwah yang diaktualisasikan dalam kegiatan tabligh memang dimaksudkan untuk menghasilkan kultur baru yang bernuansa Islami.. Arah

Data hasil perhitungan ANAVA menunjukkan bahwa respon viskositas minuman jelly lidah buaya dan daun black mulberry, hasil analisis menunjukkan bahwa respon viskositas dari

Berdasarkan uraian latar belakang diatas dapat dirumuskan masalah dalam penelitian ini: “Adakah penurunan yang signifikan perilaku agresif siswa melalui layanan

Lain halnya dengan Sirajuddin Zar, dalam bukunya Filsafat Islam 26 menegaskan bahwa itu semua merupakan tuduhan-tuduhan yang berasal dari lawan debatnya, Abu Hatim