• Tidak ada hasil yang ditemukan

YRW Timor-Leste Atu ba Ne'ebe

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "YRW Timor-Leste Atu ba Ne'ebe"

Copied!
21
0
0

Teks penuh

(1)

1

(2)

YELLOW ROAD WORKSHOP

09 -10 MAIU - 2013

AGENDA

1.

ITA ATU BA NE’EBE?

2.

AGORA ITA IHA NE’EBE?

(3)
(4)

PED: Nasaun ho Rendimentu Médiu-Altu iha 2013

Halakon

Ki’ak

no iha nivel moris

e’ebe

hanesan ba

sidadaun tomak.

Programa 2012-217

Iha Oportunidades ba ema

hotu-hotu ho forma justa no inkluziva, no

kresi e tu eko o iku e’ebe

dinâmika no inovadora.

(5)

5

FAZE I

Dezenvolve Rekursus

Umanus;

Dezenvolve

Infraestrutura;

Hametin Institusoens

MDGs no New Deal

FAZE II

Kontinua Dezenvolve

Infraestrutura;

Hametin Rekursus

Umanus;

Haforsa Sétor Privadu;

Moderniza no

Diversifika Ekonomia

PLANU BA 2011-2015

PLANU BA 2016-2020

PLANU BA 2021-2030

PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL 2011-2030

(6)

I.

Enkuadramentu Institusional

:

Institusoens estadu

e’ebe

forte no kredivel

II.

Kapital Sosial:

Rekursus umanus

e’ebe

kualifikadu no adequadu.

III.

Infraestrutura

Infraestrutura

e’ebe

adequadu no apropriadu.

III.

Estabilidade Makro-Ekonomiku

- Kresimentu ekonomiku

e’ebe

boot, inklusivu no sustentavel;

- Inflasaun moderada;

(7)

7

AGRIKULTURA

TOURISMU

PETROLIFERU

Moderniza no Diversifika Ekonomia

KEY SUPPORTING SECTOR: Dezenvolvimentu Infraestrutura no Rekursus Humanus

PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL 2011-2030

Visaun: Timor-Leste Sai Nasaun ho Rendimentu M

é

diu-Altu iha

0 0

(8)

7.5%

Potential Inflation Trend

Acceptable inflation range

based on SPD

(9)
(10)

0

2010-15

2015-20

2020-25

2025-30

Petroleum Fund Withdrawals

Other Revenue and Financing

(11)

11

(12)

KAPITAL SOSIAL

93% labarik asesu ona ba kualidade ensinu baziku;

Iha ona postu saude ba Suco ho populasaun 1,500 and 2,000;

Kuaze 55,000 uma harí ona ba ema ki’ak

EKONOMIA

Produtividade sétor agrikultura aumenta signifikante, sétor turismu buras no ekspanda ona, no sétor privadu involve ona iha industria hotu hotu, liu-liu husi empreza ki’ik no médiu.

INFRAESTRUT URA

Estradas rurais tomak rehabilita ona;

75% populasaun rural asesu ona ba be mos;

Povu tomak hetan ona naroman durante 24 oras no asesu ona ba linha telekomunikasaun;

Portu ne’ebé iha rehabilita ona.

OBJETIVU:

Iha Oportunidades ba ema hotu-hotu ho forma justa no

(13)

No

Indikadores

Metas

ba 2015

1

Populasaun moris iha linha

ki’ak

nia okos

14%

2

Labarik ho tinan 5 mai kraik ho todan la

to’o

31%

3

Rejistu iha Eskola Primaria

100%

4

Labarik

e’ebe

maka

to’o

grau 5

100%

5

Mortalidade labarik tinan 5 ba kraik

(Kada 1,000)

<96

6

Mortalidade bebe (Kada 1,000)

<53

7

Labarik hetan ona Imunizasaun Sarampu

100%

8

Mortalidade inan (kada 100,000)

<252

9

% inan partus hetan asistensia husi pesoal saude

60%

(14)

No.

Indikadores

Metas ba

2015

12. Tratamentu antes partus (ANC 1)

75%

13. Populasaun ho idade 15-24 iha konhesimentu ba-HIV/AIDS

80%

14. Insidensia moras Malaria (kada 1,000)

45

15. Labarik tinan 5 ba kraik toba ho moskateiru insektisida

100%

16. Incidensia TB (kada 100,000)

Prevalensia

TB (kada 100,000)

138

(15)

FOCUS

F

ragility Spectrum

O

ne vision, one plan

C

ompacts

U

se PSGs to monitor progress

S

upport political dialogue and

leadership

PSG

1. Politika Inklusiva

2. Seguransa

3. Justisa

4. Kampu Trabalhu

5. Reseitas no Servisus

TRUST

T

ransparency

R

isk-sharing

U

se and strengthen country systems

S

trengthen capacities

(16)

SEKTORES ESTRATÉJIKUS

Setor

ECONÓMIKU

Setor

INFRAESTRUTURAS

Setor

SOCIAL

Setor

(17)
(18)

Metas 2017

Metas 2013

Ministérios ou SE

responsáveis

Pareseiru

Dezenvolvimentu

(19)

Hodi halo monitorizasaun ho efetivu, institusaun ida-idak

presiza hatene ninia pontu partida no kondisaun inisial hodi

(20)

Timor-Leste hakarak sai nasaun ho rendimentu mediu-altu iha 2030 iha

e’ebe

la iha ona

ki’ak

no sidadaun hotu hetan nivel moris

e’ebe

hanesan.

Atu atinji vizaun ida

e’e

, ita tenki implementa PED kada faze liu husi

metas no target

e’ebe

define ba tempu badak, mediu, no naruk;

MDG o “

Akordu Foun

Ne Deal ”

sai mos sasukat

e’ebe

importante

ba Timor-Leste;

PED fo sai ona rekejitus

e’ebe

sustentavel atu atinji nia objetivu

Instrumentu implementasaun no koordenasaun maka matrix PED

e’ebe

(21)

1.Konsensu ba PED Matrix;

Respeita rekejitus PED

Plafon despezas publikas

Inflasaun

Osan husi FP

Reseitas Domestika

2.Konsensu ba MDG 2015.

Referensi

Dokumen terkait

Iha parte ida nee sei dezagrega orsamentu tuir Liñas Instituisaun Estadu no tuir kategoria hanesan hatudu iha grafiku no tabela tuir nee. Tuir grafuku iha leten hatudu despesas

(Fontes husi livru Orsamentu no Transparensia Portal Timor-Leste.. Planu Asistensia Dezemvolvimentu Alinha ba Pillar