1
YELLOW ROAD WORKSHOP
09 -10 MAIU - 2013
AGENDA
1.
ITA ATU BA NE’EBE?
2.
AGORA ITA IHA NE’EBE?
Sei Aprezenta kona-ba progresu no dezafiu iha prosesu
dezenvolvimentu iha area:
–
Kapital Sosial
–
Infraestrutura
–
Ekonomia:
•
Kresimentu Ekonomiku
•
Inflasaun
•
Politika Fiskal: 1) Reseitas Domestika; 2) Reseitas
Mina-rai; 3) Ezekusaun Orsamentu.
4
Objetivu
Faze Frajilidade
Faze 1: Krize
Faze 2: Hari i & Reforma
Faze 3: Tranzisaun
Faze 4: Transformasaun
Faze: Rezilensia
1. Lejitimidade
Politika
2. Seguransa
3. Justisa
4. Fundasaun
Ekonomia
5
N
o INDIKADOR INFRAESTRUTURA Ent. Resp.
Rezulta
Prevalensia TB MoS
6
N
o INDIKADOR KAPITAL SOSIAL Ent. Resp.
7
N
o INDIKADOR INFRAESTRUTURA Ent. Resp.
Rezulta
o INDIKADORES EKONOMIA Ent. Resp.
Rezulta
7 Investimentu publiku (Despezas Kapital $M) 2011 MoF & SEAPRI 588.2 ?
8 % kresimentu ekonomiku 2011 MoF 10.8 11.5
9 % despeza husi non-oil GDP MoF 112.4 97.4
10 % inflasaun MoF 10.9 4-6
11 reseitas domestika ($M) MoF 134.1 181.7
12 % defisit non-oil reseitas domestika 2011 MoF 101.2 88.8
13 importasaun ($M) 2011 MCIA 339.6 ?
14 eksportasaun ($M) 2011 MCIA 53.2 ?
8
*Estimasaun Preliminariu.
Nota: dadus aktualizadu inklui mos dadus foun iha 2011.
•
2004 = $546
•
2011 = $850
•
Durante tinan 7, GDP per-kapita aumenta $304 ho média
(average)
$43/tinan
•
SDP 2030 = $4,000 (Upper Middle Income)
•
2011 = $850
•
Atu atinji vizaun PED, iha tinan 19, GDP per-kapita minimu
tenki aumenta $3,150 ho média
(average)
$166/tinan
0.0
1000.0
2000.0
3000.0
4000.0
5000.0
2030
2010
Agriculture, forestry and fishing
Public administration
Retail & wholesale
Real estate activities
Construction
Information and communication
Transport
Accom & restaurants
Manufacturing
Others
Nominal GDP by Sector, in 2010 US$ millions
859
12
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Azerbaijan China Kazakhstan Korea South Africa Timor-Leste
Others
1.1
3.7 3.7
5.2
8.0
12.1 12.4 12.4
15.4
10.9 11.0 11.0 10.9
-2.00
Dec-09 Mar-10 Jun-10 Sep-10 Dec-10 Mar-11 Jun-11 Sep-11 Dec-11 Mar-12 Jun-12 Sep-12 Dec-12
(%
)
Food Alcohol & Tobacco
Clothing and Footwear Housing
Household Furnishings, Supplies and Services Health
Recreation and Education Transport and Communication
Inflation
14
0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
7.0
8.0
9.0
Live chicken
Cabbage
Onion
Sand*
U
SD
/unit
of m
easur
em
en
t
2009
Timor-Leste
Indonesia
Thailand
Laos
Fiji
P
16
•
Despeza rekorente kontribui ba inflasaun;
17
760.3
1,095.9
1,190.5
1,647.5
96.4
108.5
137.1
146.3
0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800
2010 2011 2012 2013 Budgeted
$
mil
li
on
s
-
Income Tax Royalties & Profit oil
18
Total reseitas petrolifero tama iha Fundu dezde 2005
to o
Marsu 2013 maka tokon 16.038 dolar
amerikanu.
Estimasaun reseitas ba 2013 maka tokon 2.309 dolar amerikanu (Orc. 2013).
19
Reseitas Domestika no finansiamentu OGE
-500 0 500 1000 1500 2000
2008 2009 2010 2011 2012 2013Orc
T
o
ko
n
do
la
r
A
m
e
rika
nu
20
21
Klasifikasaun TL iha Doing
Business 2013
Klasifikasaun TL Iha
Doing Business 2012
Mudansa Iha
Klasifikasaun
Total 185 Nasoens
169
169
0
Starting a Business
147
151
4
Dealing withConstruction Permits
116
118
2
Getting Electricity
40
45
5
Registering Property
185
185
No change
Getting Credit
159
158
-1
Protecting Investors
139
136
-3
Paying Taxes
61
56
-5
•
Asistensia Dezezvolvimentu ba Timor-Leste iha
nivel US$200 + milhoes
husi tinan
to o
,
mais ou menus 10 % husi fontes orsamento combinadas
.
•
Iha fulan Marçu 2013 Planu Asistensia Dezemvolvimentu ho montante
US$ tokon
159.0
ba ti a
. Parseirus deze volvi e tu ia ko it e tu fou e ebe aka
iha o a espera katak bele hasa e iha ivel ida e e.
•
Alem de husi asistensia grant, orsamentu imprestimu planu ona iha projeitu rua
e ebe
aseita: tokon US$12.7 ba 2013, tokon US$39.7 ba 2014 no tokon US$26.6 ba
tinan 2015.
•
Iha ona progresu barak ba dezenvolvimentu
kapital sosial, infraestrutura no ekonomia,
maibe indikadores barak maka la iha dadus atu
sukat;
•
Kresimentu ekonomiku boot (domina husi setor
publiku) maibe inflasaun mos as;
•
Persiza identifika klean liu tan setor potensial
atu aumenta GDP
•
Ezekusaun orsamental
$1.1 b
24
•
Ko se su atu hadia o hari’i baze de
dadus ba pla ea e tu o evaluasau
programas;
•
Ko se su ba E“TADU DA NA“AUN
agora;
•
Identifika no konsensu ba oportunidades
no dezafius ba Timor-Leste.
26