• Tidak ada hasil yang ditemukan

2016 State Budget | Timor-Leste Ministry of Finance

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "2016 State Budget | Timor-Leste Ministry of Finance"

Copied!
15
0
0

Teks penuh

(1)

República Democrática de Timor-Leste

Matadalan ba

Orsamentu

(2)
(3)

Indise

Prefásiu...1

Indise...2

Sumariu Ezekutivu...3

Introdusaun...4

Despezas...7

Reseitas no Finansiamentu...10

Munisipius...11

Parseirus Desenvolvimentu...12

Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu...13

Informasaun Seluk...13

(4)

Sumáriu Ezekutivu

Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2016 aloka orsamentu kada Linha Ministeriu no Instituisaun Estadu bazeia ba prioridade governu nian. Matadalan ne’e sei ajuda Timoroan sira hodi kompriende didi’ak politika governu nian no bele hatene informasaun prinisipais husi OJE 2016 kona-bá informasaun orsamentu, despezas, reseitas, finansiamentu, fundus espesiais, gastus iha nivel distrital, despezas ba RAEOA-ZEESM no mos kumprimisus husi parseirus dezenvolvimentu.

Matadalan ne’e produs hodi simplifika informasaun hotu husi livru 1 to’o 6 atu kria konsiensia kona-bá jestaun finansas publikas. Atu hetan informasaun klaru liu, favor refere ba livru orsamentu sira nebé publika ona.

2016 Orsamentu

(US $ milliaun)

Total Despezas Tuir Kategoria Appropriasaun (inklui imprestimus) 1,562.2

Total Despezas Tuir Kategoria Appropriasaun (exklui imprestimus) 1,455.2

Rekorrentes 1,106.9

Salárius no Vensimentus 181.9

Beins no Servisus (inkl. FDKU) 449.0

Transferênsias Públikas 476.0

Kapital 455.3

Kapital Menor 18.8

Kapital Dezenvolvimentu (inklui FI & imprêstimus) 436.5

Reseitas Doméstikas (Previsaun) 171.4

Défise Fiskal Naun-Petrolíferu -1,390.8

Finansiamentu 1,390.8

RSE 544.8

Exesu Levantamentu 739.0

Uza Saldu Kaixa

-Imprêstimus 107.0

(5)

Introdusaun

Saida mak orsamentu?

Orsamentu hanesan instrumentu ida ne’ebe bele ajuda hodi halo planu despezas bazeia ba rendimentu. Rendimentu uma kain ka familia sira mai husi salarius, osan aluga uma, transferensias no negosius seluk, husi osan ida ne’e hodi gasta fali ba hahan, saude, edukasaun no seluk-seluk tan hodi sukat entre rendimentu no despezas atu nune’e bele halo poupansa osan ba futuru. Nune’e mos hanesan husi parte Governu hetan reseitas husi impostus, taxas, rekursus petroleu no rekursus seluk. Osan ida ne’e gasta hodi fornese servisus publiku, hanesan selu professores, profesioal saude no hadia infrastrutura basika. Ita bele hare’e komparasaun ne’e entre governu no uma kain iha kraik:

Saida mak Orsamentu Jeral Estadu 2016?

Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2016 nudar planu despezas anual Governu nian husi previzaun reseitas ba 2016 hodi realiza planus aktividades. Planus ne’e, Governu publika ona livru orsamentu ne’en (6) ho detalhu kona-ba gastus no politika ona atravês media social.

Saida mak Matadalan Sidadaun ba Orsamentu Estadu 2016?

Bazeia ba politika Governu nian ba transparensia iha finansas publikas, Matadalan Sidadaun Orsamentu aprezenta informasaun principais husi OJE 2016 ho maneira simplifikativu hodi fasilita leitor sira bele kumpriende lalais.

Oinsá mak prosesu orsamentu estadu 2016?

(6)

Oinsá mak

Desizaun Dezenvolvi Governu p minarai) no prioridade

Oinsá mak

Governu k

• Dad Estadu (L LM/IE p saida mak K di id

k Governu

ba gastus imentu (PE prioritiza des

o promove ba edukasau

k Governu

omete ona h dus kona-b samentu; rlamentu Na osesu orsame bate iha Par okumentus o

u Finansas d LM/IE) sir prepara subm k sira atu gas Komisaun R

iskusaun ho da-idak.

Gove hodi sei su

determina

governu n ED) no pro speza ba infr

investiment un, saude, in

asegura tra

hodi tau as p ba orsamen

asional, Kom entu;

rlamentu Na orsamentu (l

defini pakot ra ho mont misaun orsa sta osan ne'e Revizaun Ors o LM/IE si

ernu hato'o halo debate ubmete ba P

alokasaun

nian bazeia ograma VI fraestrutura n tu iha setor nfrastruktura

ansparensia

prinsipiu ink ntu no eze

misaun C fo

asional sei ha livru) publik

te fiskal ba tante masim amentu inklu

e.

samentu (Po ra hodi kon

proposta o . Wainhira P residente Re

orsamentu

a ba priori Governu no setores x

sosial, saud a baziku no

a no inklusi

klusividade n ekusaun ak

o’o oportuni

alo transmis ka iha websit

Linha Minis mu ne'ebe s ui detalhu k

olitiku) hare nsidera mon

orsamentu Parlamentu k

epublika hod

u?

idade nasio Konstitusio xave ekonóm de no eduka

agrikultura.

ividade ba

no transparé ktual tau ih

idade ba sos

saun direita i te MdF no d

steriu/Instit sei gasta. D kona ba akti

e'e submisau ntante final

ne'e ba Par konkorda pr di halo prom

onal aliña onal. Atu a miku (inklui asaun. Tinan

Orsamentu

énsia ba pro ha website

siedade sivil

iha RTTL; ba LM/IE

rlamentu N roposta orsa mulgasaun.

ho Planu atinzi vizaun turizmu, ag n ida ne’e, G

u?

sesu orsame Transpare grikultura no Governu fo

entu. nsia Portal

partisipa iha

(7)
(8)

 

Despezas

Orsament

Planu gove Montante b maibe mon US$37 mill

Governu g

PED esplik populasaun hanesan:

Bazeia ba P

Fonte: Dires

Dezen

ernu nian se ba despezas ntante ba im liaun.

gasta orsam

ka oinsá Ti n ne’ebe edu

PED, Gover

saun Nasiona

nvolvime

ui setor saud

nvolvime

ui hari'i estra

nvolvime

u setor ne'eb nvolvimentu

olidasaun

u setor ne'eb

k Governu a

ei gasta ham s governu id mprestimu m

mentu ba sa

imor-Leste ukadu, saud

rnu gasta or

l Polítika Ek

ntu Kap

e, edukasaun

ntu Infra

ada, pontes,

ntu Eko

be fo'o supo u rurais no m

n Enkua

be hanesan

8%

atu gasta ih

mutuk US $ da ne’e repr mak iha mu

aida?

sei transform ável no mo

samentu ba

onomia, Min

pital Sosi

n, inklusaun

astruktu

eletrisidade,

onomia

orta kresime mina.

adrumen

setor publik

%

Orsamen

7

ha 2016?

$1.562 billia rezenta mud udansa bo’o

ma a’an ho ris seguru ih

ninia politik

isteriu Finan

al

n sosial, amb

ura

telekomuni

entu ekonom

ntu Instit

ku, estabilida

%

ntu ba Pill

aun inklui m dansa oitoan ot tanba kom

odi sai país ha tinan 203

ka principal

sas, 2016

biente, no ku

ikasaun, no

mia hanesan

tuisional

ade, justisa, p

%

%

lares PED

mos impresti n deit komp mpara ho d

ida ho rend 30. PED ih

mak hanesa ultura

saneamentu

agrikultura,

l

paz no relas

timu US $10 para ho desp despezas 201

dimentu mé ha pillares ha

an: u

turismo,

aun internas

Kap

07 milliaun. pezas 2015, 15 aumenta

édiu-altu ho a’at (4) mak

sional

pital Sosial

estimentu rastruktura

zenvolvimentu onomia

(9)

Orsamentu hira mak Ministeriu sira atu gasta?

LM/IE ne’ebe iha alokasaun boot liu mak:

1. Fundu Infra-estruturas (US$392,960 Miliaun) 2. Dotasaun Todu Governu (US$323,935 Miliaun) 3. Ministeriu Solidaride Sosial (US $157,959 milliaun 4. Ministeriu Obras Publikas (US $110,840 milliaun) 5. Ministeriu Edukasaun (US $100,613 milliaun) 6. Ministeriu Saúde (US$ 42,387 miliaun)

7. Ministeriu Planeamentu, Investimentu no Estrategia (US$36,217 miliaun) 8. Mministeriu Administrasaun Estatal (US$35,094 miliaun)

9. Ministeriu/Sekretariu Estadu/Agensia Autonoma sira seluk (US$ 362,228 miliaun)

Alokasaun ba ministeriu sira bazeia ba prioridades governu nian, no mos dezenpenhu pasadu ministeriu nian.

Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu, Ministeriu Finansas, 2016

Ministeriu sira gasta osan ba saida?

FI 25% DTG

21%

MSS 10%

MOPTC

7% ME

7%

MS 3%

MPIE 2%

MAE 2%

(10)

 

Iha Orsame

Fonte

entu 2016, a

e: Diresaun N

u vensimen

ns servisu

nsferensia

Publika

ital Minor

Kapital

nvolvimen

Salariu Vens

alokasaun ba

Nasional Orsa

•Hodi

simentu Bens

a kategoria 5

amentu, Minis

i selu salariu b iku, profesor, F

peza regular at or, mina ba ele n lokal ho estr

i selu ba vetera servisu no viti nizasaun natio

sosa ekipamen esan meza no k

kasaun ho eska tes, portu, edifi

30% %

Alokasa

s Servisus Tr

9 5 mak hanes

steriu Finansa

a funsionariu p F-FDTL, PNT

u halao no haf etrisidade, ai-m ranjeiru no selu

anu, idozu, bo ima dezastre n onal no interna

ntu hanesan ka kadeira.

ala boot liu iha fisius, no PDID

aun tuir K

ransferensia Publik

san tuir mai:

as, 2016

publiku, memb TL, dosente ih

forsa makina e moruk ba saude uk-seluk tan.

olsa da mae, em natural. Nomos asional, igreja n

areta, motor, ko

area infrastruk D.

12%

Kategoria

ka Kapital Mi

bru governu, m ha UNTL no di

estadu nian, ha e, aihan ba esk

ma moras, insen s, uza hodi apo no ajensia seluk

omputador, te

ktura hanesan

29%

inor Kapital D

membru parlam iplomata Timo

anesan: mina b kola oan, segur

ntivu ba trabai oiu finanseiru k ne'ebe mak p

elefone no mob

eletrisidades,

Desenvolvimentu

mentu, juis, oroan.

ba kareta ho ransa aihan,

ilador hodi ba presiza.

biliaru

(11)

Reseitas n

Osan ne’e

Finansiame 1. Res 2. Res 3. Imp

Saida deit

Reseitas do autonoma s

Taxas

no Finansi

be governu

entu ba desp seitas Dome seitas husi M prestimus

Fonte: Dire

mak komp

omestika ko sira. Tuir pr

Impost

s no Pag

amentu

u gasta mai

pezas govern estika Mina-rai (ink

saun Nasiona

postu husi R

ompostu hu revizaun kata 47

tus

gamentus

i husi ne’eb

nu mai husi

klui RSE and

al Orsamentu

Reseitas D

usi impostu ak reseitas d 7%

7 Finansi

•Im •Im

•Ha

s

be?

fontes mak

d exesu levan

u, Ministeriu F

omestika?

us, taxas no domestika se 11% %

amentu OJ

mpostu diretu, mpostu indireit

anesan taxa ad

hanesan:

ntamentu hu

Finansas, 201

o pagamentu ei sa’e iha fut

35% E 2016

husi individua tu husi servisu

dministrativa, usi FP)

16

us, juros n turu.

al no kompan u, vendas, kon

pagamentu ba

no reseitas h Resitas 

Domestika Rendimentu  Sustenavel  Estimadu Exesu 

Levantamentu Imprestimu

nia

nsumu no imp

a servisu no d

husi ajensia

portasaun

(12)

 

ba benefísi Estimativa rekursu suf mina-rai.

Iha tinan 2 prazu Timo ne’e ho mo

Munisipiu

Saida mak

Iha tinan 2 dezenvolvim Dezenvolvi (Programa Munisipal).

Iha munisi husi Fundu

Saida mak

Bainhira im servisu, ho

. Reseitas h

iu jerasaun (RSE) nuda fisiente iha F

2016 Govern or-Leste nia ontante US $

us

k halo ona i

2016, VI G mentu loka imentu Na

Nasional .

ipiu sira mo u Infrastrukt

k PNDS no

mplementa d lori oportun

husi Mina‐ i

kasaun orsam or-Leste (FK al mak sei r be mak deter

kasaun orsam grama ne’e, M rihun US$ envolviment

agora no m ar montante FP atu bele

nu foti verb an no tenki

$739 milliau

iha nivel M

Governu Ko al nudar da sional ho n

Dezenvolvi

os sei hetan tura, maibe p

PDID?

didi’ak, PD nidade barak

. Fundu Pet

mentu ba PN KTL). Ba pr

responsabili rmina husi l

mentu ba PD MAE mak s $500,001. I tu liu husi PD

mos ba jerasa e másimu n

apropria ih

ba husi FP li hetan apro

un iha 2016

Munisipiu?

onstitusional alan ida atu

nune’e hala imentu Suk

Projetu An projetu sira

IM no PND k ba munisip

troleu . 

NDS mai h rograma ida

iza diretame lei no konsu

DIM mai hu ei kordena h Institusaun

DIM ba MA

11 aun aban-ba ne’ebe bele f ha tinan hira

iu RSE no j ovasaun hus 6.

l esforsu na u atinji me ao kontinua ku) no PD

nnual husi M ne’e sei imp

DS sei kon piu, postu ad

RSE  Rendime Sustentavel  Estimativa

husi despeza ne’e, MAE ente ba alo ulta ho Kons

usi despeza ho instituisa

hotu-hotu AE.

ainrua nian. foti husi FP ak oin mai.

justifika kat si Parlament

afatin hodi etas ne’ebe asaun ba pr DIM (Progra

Ministeriu/A plementa hus

ntribui direta dministrativ

entu 

Leva

a Transferen liu husi Sek okasaun orsa selhu Suku s

Kapital De aun hotu-hot sei apres

Tuir Lei R P iha tinan f RSE estable

tak despeza tu Nasional

kontinua h hatúr ona rograma de ama Dezen

Ajensia sira si nivel nasio

a ba kresim vu, suku no a

. Exesu  antamentu hus

FP

nsia Publika kretario Esta amentu dist sira.

ezenvolvime tu ne'ebe ih senta prop

Rendimentu fiskal ida ho ese ba 3% h

ne’e ba inte .“Exesu lev

haforsa diak iha Planu ezenvolvime nvolvimentu

ho projetu onal.

mentu ekono aldeia.

si  . OrsaE

a iha Fundu ado Dezenv trital tuir kr

entu iha fun a projetu ho posta Planu

Sustentavel o husik hela husi riku-soi

erese longu-vantamentu”

liu tan iha Estratejiku entu PNDS u Integradu

multi anual

omiku, loke

amentu Jeral  Estadu

u konsolida volvimento riteriu sira

ndu FKTL. o valor kiik u Kapital

(13)

Oinsá atu

Osan hirak

Osan hirak seluk tan. A

Osan hira

Tuir Politi programa P PNDS $10

Saida mak

Rejiaun Ad Merkadu (Z aktividade h

Programa implementa sei halao n 2016 aloka

Parseirus

Oinsá mak

Asistensia

PNDS

determina

k ne’e gast

k ne’e aloka h Atu klaru liu

mak gasta

ka VI Gov PDIM no P .0 milliaun

k politika b

dministrativ ZEESM) sa hotu sei hala

PNDS no asaun no m nia knar nud orsamentu

Dezenvolv

k parseirus

parseiru dez kasaun orsa

fikasaun han inistrativu, m

E mak sei r san populas

despezas i

a ba saida?

hodi hadia d u tan, bele ha

a iha kada d

vernu Kons PNDS hamu

a RAEOA n

a Espesial ai hanesan p ao tuir prog

PDIM sei onitorizasau dar kordenad ba RAEOA

vimentu

dezenvolv

zenvolvimen mentu ba nesan area r munisipiu no

responsabili saun, numer

iha munisip

?

dezenvolvim are’e deskris

distritu?

tituisional n utuk $33.0 m

no ZEESM

Oe-cusse A parte integr grama no ori

implement un husi estru

dor, fasilitad A no ZEESM

vimentu tulu

ntu iha Tim suku ida-id remota, rem o kapital nas

iza ba aloka u ema kiak n

piu sira?

mentu lokal, aun detaliad

ne’ebe hetan milliaun. Hu

M?

Ambeno (RA radu ba nas ientasaun hu

ta RAEOA utura ne’ebe dor no fiska M hamutuk m

un Timor-L

mor Leste nu dak bazea mota liu no saun (Dili).

asaun ba m no seluk-sel

hanesan had du iha Livro

n remodela si total ne’e

AEOA) no saun Timor-usi Governu

no ZEESM e establese ih alisador. VI

milliaun $21

Leste?

udar parte i ba kriteria remota

teb-munisipiu id luk tan.

dia infrastru 3A, 3B, no

saun estrutu aloka ba PD

o Zona Esp -Leste no e u Sentral.

M no resp ha Rejiaun r

Governu K 17.9.

integrante id hanesan t -tebes husi

da-idak tuir

utura, estrad 3C

ura iha 201 DIM $23.0

pesial Ekono estrutura Go

onsibilidade refere, Gove Konstitusion

da ba desen total popul suku ba kap

faktor rele

a, eskola no

15 aloka ba milliaun no

omia Sosial overnu mak

e tomak ba ernu Sentral nal iha tinan

nvolvimentu lasaun, no pital postu

vante sira,

(14)

  13

Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH)

 

Governu aloka orsamentu hamutuk $34.0 milliaun ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu. Alokasaun ba despezas ne’e hodi kontinua fo’o benefisiu no responde banesesidades imperativas hanesan hadi’a rekursus umanus liu-liu ba formasaun tekniku no formasaun professional, bolsas estudu no seluk-seluk tan.

Informasaun Seluk

Atu hetan informasaun klaru liu tan, bele hare’e iha livru orsamentu 1 to’o 6, ne’ebe publika iha website Ministeriu Finansas nian: www.mof.gov.tl. Ita mos bele asesu informasaun seluk iha Transparensia Portal Orsamentu (http://www.budgettransparency.gov.tl/).

Ita mos bele kontakto ba Director Nasional Orsamentu Sr. Salomão Yaquim, email: syaquim@mof.gov.tl, no Telefone 3339518 atu hetan informasaun seluk. Director Jeral Finansas Estadu Sr. Januario da Gama, email; jgama@mof.gov.tl, hanesan responsabel masimu ba Matadalan Sidadania Orsamentu Jeral Estadu iha tinan 2016.

(15)

Referensi

Dokumen terkait

Favor kontakta Diresaun Nasional Reseita Domestiku se karik iha duvidas ruma kona ba formulariu aplikasaun, hanesan asuntu impostu ka obrigasaun impostu. Ita boot responsavel atu

Formulariu Aplikasaun TIN – Negosiu Proprietariu Laos-Residente Timor-Leste (Nota: Ema individual hanesan laos-residente se karik sira laos sidadaun Timor-Leste nian.

Mesmu ke ita la deve imposto iha formulario deklarasun mensal, maibe karik selu tarde sei kona multa. Impostu Retensaun  Los

[r]

[r]

Suku 11 nebe iha Sub Distrito Baucau la-hetan alokasaun orsamentu ba projetu fisiku maibe aloka deit kustus operasional hodi halo preparasaun planeamentu programa PNDS ba

Iha parte ida nee sei dezagrega orsamentu tuir Liñas Instituisaun Estadu no tuir kategoria hanesan hatudu iha grafiku no tabela tuir nee. Tuir grafuku iha leten hatudu despesas

Declaração de Despesas para o Fundo de Desenvolvimento de Capital Humano.. Défice Fiscal financiado