República Democrática de Timor-Leste
Matadalan ba
Orsamentu
Indise
Prefásiu...1
Indise...2
Sumariu Ezekutivu...3
Introdusaun...4
Despezas...7
Reseitas no Finansiamentu...10
Munisipius...11
Parseirus Desenvolvimentu...12
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu...13
Informasaun Seluk...13
Sumáriu Ezekutivu
Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2016 aloka orsamentu kada Linha Ministeriu no Instituisaun Estadu bazeia ba prioridade governu nian. Matadalan ne’e sei ajuda Timoroan sira hodi kompriende didi’ak politika governu nian no bele hatene informasaun prinisipais husi OJE 2016 kona-bá informasaun orsamentu, despezas, reseitas, finansiamentu, fundus espesiais, gastus iha nivel distrital, despezas ba RAEOA-ZEESM no mos kumprimisus husi parseirus dezenvolvimentu.
Matadalan ne’e produs hodi simplifika informasaun hotu husi livru 1 to’o 6 atu kria konsiensia kona-bá jestaun finansas publikas. Atu hetan informasaun klaru liu, favor refere ba livru orsamentu sira nebé publika ona.
2016 Orsamentu
(US $ milliaun)
Total Despezas Tuir Kategoria Appropriasaun (inklui imprestimus) 1,562.2
Total Despezas Tuir Kategoria Appropriasaun (exklui imprestimus) 1,455.2
Rekorrentes 1,106.9
Salárius no Vensimentus 181.9
Beins no Servisus (inkl. FDKU) 449.0
Transferênsias Públikas 476.0
Kapital 455.3
Kapital Menor 18.8
Kapital Dezenvolvimentu (inklui FI & imprêstimus) 436.5
Reseitas Doméstikas (Previsaun) 171.4
Défise Fiskal Naun-Petrolíferu -1,390.8
Finansiamentu 1,390.8
RSE 544.8
Exesu Levantamentu 739.0
Uza Saldu Kaixa
-Imprêstimus 107.0
Introdusaun
Saida mak orsamentu?
Orsamentu hanesan instrumentu ida ne’ebe bele ajuda hodi halo planu despezas bazeia ba rendimentu. Rendimentu uma kain ka familia sira mai husi salarius, osan aluga uma, transferensias no negosius seluk, husi osan ida ne’e hodi gasta fali ba hahan, saude, edukasaun no seluk-seluk tan hodi sukat entre rendimentu no despezas atu nune’e bele halo poupansa osan ba futuru. Nune’e mos hanesan husi parte Governu hetan reseitas husi impostus, taxas, rekursus petroleu no rekursus seluk. Osan ida ne’e gasta hodi fornese servisus publiku, hanesan selu professores, profesioal saude no hadia infrastrutura basika. Ita bele hare’e komparasaun ne’e entre governu no uma kain iha kraik:
Saida mak Orsamentu Jeral Estadu 2016?
Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2016 nudar planu despezas anual Governu nian husi previzaun reseitas ba 2016 hodi realiza planus aktividades. Planus ne’e, Governu publika ona livru orsamentu ne’en (6) ho detalhu kona-ba gastus no politika ona atravês media social.
Saida mak Matadalan Sidadaun ba Orsamentu Estadu 2016?
Bazeia ba politika Governu nian ba transparensia iha finansas publikas, Matadalan Sidadaun Orsamentu aprezenta informasaun principais husi OJE 2016 ho maneira simplifikativu hodi fasilita leitor sira bele kumpriende lalais.
Oinsá mak prosesu orsamentu estadu 2016?
Oinsá mak
Desizaun Dezenvolvi Governu p minarai) no prioridade
Oinsá mak
Governu k
• Dad Estadu (L LM/IE p saida mak K di id
k Governu
ba gastus imentu (PE prioritiza des
o promove ba edukasau
k Governu
omete ona h dus kona-b samentu; rlamentu Na osesu orsame bate iha Par okumentus o
u Finansas d LM/IE) sir prepara subm k sira atu gas Komisaun R
iskusaun ho da-idak.
Gove hodi sei su
determina
governu n ED) no pro speza ba infr
investiment un, saude, in
asegura tra
hodi tau as p ba orsamen
asional, Kom entu;
rlamentu Na orsamentu (l
defini pakot ra ho mont misaun orsa sta osan ne'e Revizaun Ors o LM/IE si
ernu hato'o halo debate ubmete ba P
alokasaun
nian bazeia ograma VI fraestrutura n tu iha setor nfrastruktura
ansparensia
prinsipiu ink ntu no eze
misaun C fo
asional sei ha livru) publik
te fiskal ba tante masim amentu inklu
e.
samentu (Po ra hodi kon
proposta o . Wainhira P residente Re
orsamentu
a ba priori Governu no setores x
sosial, saud a baziku no
a no inklusi
klusividade n ekusaun ak
o’o oportuni
alo transmis ka iha websit
Linha Minis mu ne'ebe s ui detalhu k
olitiku) hare nsidera mon
orsamentu Parlamentu k
epublika hod
u?
idade nasio Konstitusio xave ekonóm de no eduka
agrikultura.
ividade ba
no transparé ktual tau ih
idade ba sos
saun direita i te MdF no d
steriu/Instit sei gasta. D kona ba akti
e'e submisau ntante final
ne'e ba Par konkorda pr di halo prom
onal aliña onal. Atu a miku (inklui asaun. Tinan
Orsamentu
énsia ba pro ha website
siedade sivil
iha RTTL; ba LM/IE
rlamentu N roposta orsa mulgasaun.
ho Planu atinzi vizaun turizmu, ag n ida ne’e, G
u?
sesu orsame Transpare grikultura no Governu fo
entu. nsia Portal
partisipa iha
Despezas
Orsament
Planu gove Montante b maibe mon US$37 mill
Governu g
PED esplik populasaun hanesan:
Bazeia ba P
Fonte: Dires
Dezen
ernu nian se ba despezas ntante ba im liaun.
gasta orsam
ka oinsá Ti n ne’ebe edu
PED, Gover
saun Nasiona
nvolvime
ui setor saud
nvolvime
ui hari'i estra
nvolvime
u setor ne'eb nvolvimentu
olidasaun
u setor ne'eb
k Governu a
ei gasta ham s governu id mprestimu m
mentu ba sa
imor-Leste ukadu, saud
rnu gasta or
l Polítika Ek
ntu Kap
e, edukasaun
ntu Infra
ada, pontes,
ntu Eko
be fo'o supo u rurais no m
n Enkua
be hanesan
8%
atu gasta ih
mutuk US $ da ne’e repr mak iha mu
aida?
sei transform ável no mo
samentu ba
onomia, Min
pital Sosi
n, inklusaun
astruktu
eletrisidade,
onomia
orta kresime mina.
adrumen
setor publik
%
Orsamen
7
ha 2016?
$1.562 billia rezenta mud udansa bo’o
ma a’an ho ris seguru ih
ninia politik
isteriu Finan
al
n sosial, amb
ura
telekomuni
entu ekonom
ntu Instit
ku, estabilida
%
ntu ba Pill
aun inklui m dansa oitoan ot tanba kom
odi sai país ha tinan 203
ka principal
sas, 2016
biente, no ku
ikasaun, no
mia hanesan
tuisional
ade, justisa, p
%
%
lares PED
mos impresti n deit komp mpara ho d
ida ho rend 30. PED ih
mak hanesa ultura
saneamentu
agrikultura,
l
paz no relas
timu US $10 para ho desp despezas 201
dimentu mé ha pillares ha
an: u
turismo,
aun internas
Kap
07 milliaun. pezas 2015, 15 aumenta
édiu-altu ho a’at (4) mak
sional
pital Sosial
estimentu rastruktura
zenvolvimentu onomia
Orsamentu hira mak Ministeriu sira atu gasta?
LM/IE ne’ebe iha alokasaun boot liu mak:
1. Fundu Infra-estruturas (US$392,960 Miliaun) 2. Dotasaun Todu Governu (US$323,935 Miliaun) 3. Ministeriu Solidaride Sosial (US $157,959 milliaun 4. Ministeriu Obras Publikas (US $110,840 milliaun) 5. Ministeriu Edukasaun (US $100,613 milliaun) 6. Ministeriu Saúde (US$ 42,387 miliaun)
7. Ministeriu Planeamentu, Investimentu no Estrategia (US$36,217 miliaun) 8. Mministeriu Administrasaun Estatal (US$35,094 miliaun)
9. Ministeriu/Sekretariu Estadu/Agensia Autonoma sira seluk (US$ 362,228 miliaun)
Alokasaun ba ministeriu sira bazeia ba prioridades governu nian, no mos dezenpenhu pasadu ministeriu nian.
Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu, Ministeriu Finansas, 2016
Ministeriu sira gasta osan ba saida?
FI 25% DTG
21%
MSS 10%
MOPTC
7% ME
7%
MS 3%
MPIE 2%
MAE 2%
Iha Orsame
Fonte
entu 2016, a
e: Diresaun N
u vensimen
ns servisu
nsferensia
Publika
ital Minor
Kapital
nvolvimen
Salariu Vens
alokasaun ba
Nasional Orsa
•Hodi
simentu Bens
a kategoria 5
amentu, Minis
i selu salariu b iku, profesor, F
peza regular at or, mina ba ele n lokal ho estr
i selu ba vetera servisu no viti nizasaun natio
sosa ekipamen esan meza no k
kasaun ho eska tes, portu, edifi
30% %
Alokasa
s Servisus Tr
9 5 mak hanes
steriu Finansa
a funsionariu p F-FDTL, PNT
u halao no haf etrisidade, ai-m ranjeiru no selu
anu, idozu, bo ima dezastre n onal no interna
ntu hanesan ka kadeira.
ala boot liu iha fisius, no PDID
aun tuir K
ransferensia Publik
san tuir mai:
as, 2016
publiku, memb TL, dosente ih
forsa makina e moruk ba saude uk-seluk tan.
olsa da mae, em natural. Nomos asional, igreja n
areta, motor, ko
area infrastruk D.
12%
Kategoria
ka Kapital Mi
bru governu, m ha UNTL no di
estadu nian, ha e, aihan ba esk
ma moras, insen s, uza hodi apo no ajensia seluk
omputador, te
ktura hanesan
29%
inor Kapital D
membru parlam iplomata Timo
anesan: mina b kola oan, segur
ntivu ba trabai oiu finanseiru k ne'ebe mak p
elefone no mob
eletrisidades,
Desenvolvimentu
mentu, juis, oroan.
ba kareta ho ransa aihan,
ilador hodi ba presiza.
biliaru
Reseitas n
Osan ne’e
Finansiame 1. Res 2. Res 3. Imp
Saida deit
Reseitas do autonoma s
Taxas
no Finansi
be governu
entu ba desp seitas Dome seitas husi M prestimus
Fonte: Dire
mak komp
omestika ko sira. Tuir pr
Impost
s no Pag
amentu
u gasta mai
pezas govern estika Mina-rai (ink
saun Nasiona
postu husi R
ompostu hu revizaun kata 47
tus
gamentus
i husi ne’eb
nu mai husi
klui RSE and
al Orsamentu
Reseitas D
usi impostu ak reseitas d 7%
7 Finansi
•Im •Im
•Ha
s
be?
fontes mak
d exesu levan
u, Ministeriu F
omestika?
us, taxas no domestika se 11% %
amentu OJ
mpostu diretu, mpostu indireit
anesan taxa ad
hanesan:
ntamentu hu
Finansas, 201
o pagamentu ei sa’e iha fut
35% E 2016
husi individua tu husi servisu
dministrativa, usi FP)
16
us, juros n turu.
al no kompan u, vendas, kon
pagamentu ba
no reseitas h Resitas
Domestika Rendimentu Sustenavel Estimadu Exesu
Levantamentu Imprestimu
nia
nsumu no imp
a servisu no d
husi ajensia
portasaun
ba benefísi Estimativa rekursu suf mina-rai.
Iha tinan 2 prazu Timo ne’e ho mo
Munisipiu
Saida mak
Iha tinan 2 dezenvolvim Dezenvolvi (Programa Munisipal).
Iha munisi husi Fundu
Saida mak
Bainhira im servisu, ho
. Reseitas h
iu jerasaun (RSE) nuda fisiente iha F
2016 Govern or-Leste nia ontante US $
us
k halo ona i
2016, VI G mentu loka imentu Na
Nasional .
ipiu sira mo u Infrastrukt
k PNDS no
mplementa d lori oportun
husi Mina‐ i
kasaun orsam or-Leste (FK al mak sei r be mak deter
kasaun orsam grama ne’e, M rihun US$ envolviment
agora no m ar montante FP atu bele
nu foti verb an no tenki
$739 milliau
iha nivel M
Governu Ko al nudar da sional ho n
Dezenvolvi
os sei hetan tura, maibe p
PDID?
didi’ak, PD nidade barak
. Fundu Pet
mentu ba PN KTL). Ba pr
responsabili rmina husi l
mentu ba PD MAE mak s $500,001. I tu liu husi PD
mos ba jerasa e másimu n
apropria ih
ba husi FP li hetan apro
un iha 2016
Munisipiu?
onstitusional alan ida atu
nune’e hala imentu Suk
Projetu An projetu sira
IM no PND k ba munisip
troleu .
NDS mai h rograma ida
iza diretame lei no konsu
DIM mai hu ei kordena h Institusaun
DIM ba MA
11 aun aban-ba ne’ebe bele f ha tinan hira
iu RSE no j ovasaun hus 6.
l esforsu na u atinji me ao kontinua ku) no PD
nnual husi M ne’e sei imp
DS sei kon piu, postu ad
RSE Rendime Sustentavel Estimativa
husi despeza ne’e, MAE ente ba alo ulta ho Kons
usi despeza ho instituisa
hotu-hotu AE.
ainrua nian. foti husi FP ak oin mai.
justifika kat si Parlament
afatin hodi etas ne’ebe asaun ba pr DIM (Progra
Ministeriu/A plementa hus
ntribui direta dministrativ
entu
Leva
a Transferen liu husi Sek okasaun orsa selhu Suku s
Kapital De aun hotu-hot sei apres
Tuir Lei R P iha tinan f RSE estable
tak despeza tu Nasional
kontinua h hatúr ona rograma de ama Dezen
Ajensia sira si nivel nasio
a ba kresim vu, suku no a
. Exesu antamentu hus
FP
nsia Publika kretario Esta amentu dist sira.
ezenvolvime tu ne'ebe ih senta prop
Rendimentu fiskal ida ho ese ba 3% h
ne’e ba inte .“Exesu lev
haforsa diak iha Planu ezenvolvime nvolvimentu
ho projetu onal.
mentu ekono aldeia.
si . OrsaE
a iha Fundu ado Dezenv trital tuir kr
entu iha fun a projetu ho posta Planu
Sustentavel o husik hela husi riku-soi
erese longu-vantamentu”
liu tan iha Estratejiku entu PNDS u Integradu
multi anual
omiku, loke
amentu Jeral Estadu
u konsolida volvimento riteriu sira
ndu FKTL. o valor kiik u Kapital
Oinsá atu
Osan hirak
Osan hirak seluk tan. A
Osan hira
Tuir Politi programa P PNDS $10
Saida mak
Rejiaun Ad Merkadu (Z aktividade h
Programa implementa sei halao n 2016 aloka
Parseirus
Oinsá mak
Asistensia
PNDS
determina
k ne’e gast
k ne’e aloka h Atu klaru liu
mak gasta
ka VI Gov PDIM no P .0 milliaun
k politika b
dministrativ ZEESM) sa hotu sei hala
PNDS no asaun no m nia knar nud orsamentu
Dezenvolv
k parseirus
parseiru dez kasaun orsa
fikasaun han inistrativu, m
E mak sei r san populas
despezas i
a ba saida?
hodi hadia d u tan, bele ha
a iha kada d
vernu Kons PNDS hamu
a RAEOA n
a Espesial ai hanesan p ao tuir prog
PDIM sei onitorizasau dar kordenad ba RAEOA
vimentu
dezenvolv
zenvolvimen mentu ba nesan area r munisipiu no
responsabili saun, numer
iha munisip
?
dezenvolvim are’e deskris
distritu?
tituisional n utuk $33.0 m
no ZEESM
Oe-cusse A parte integr grama no ori
implement un husi estru
dor, fasilitad A no ZEESM
vimentu tulu
ntu iha Tim suku ida-id remota, rem o kapital nas
iza ba aloka u ema kiak n
piu sira?
mentu lokal, aun detaliad
ne’ebe hetan milliaun. Hu
M?
Ambeno (RA radu ba nas ientasaun hu
ta RAEOA utura ne’ebe dor no fiska M hamutuk m
un Timor-L
mor Leste nu dak bazea mota liu no saun (Dili).
asaun ba m no seluk-sel
hanesan had du iha Livro
n remodela si total ne’e
AEOA) no saun Timor-usi Governu
no ZEESM e establese ih alisador. VI
milliaun $21
Leste?
udar parte i ba kriteria remota
teb-munisipiu id luk tan.
dia infrastru 3A, 3B, no
saun estrutu aloka ba PD
o Zona Esp -Leste no e u Sentral.
M no resp ha Rejiaun r
Governu K 17.9.
integrante id hanesan t -tebes husi
da-idak tuir
utura, estrad 3C
ura iha 201 DIM $23.0
pesial Ekono estrutura Go
onsibilidade refere, Gove Konstitusion
da ba desen total popul suku ba kap
faktor rele
a, eskola no
15 aloka ba milliaun no
omia Sosial overnu mak
e tomak ba ernu Sentral nal iha tinan
nvolvimentu lasaun, no pital postu
vante sira,
13
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH)
Governu aloka orsamentu hamutuk $34.0 milliaun ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu. Alokasaun ba despezas ne’e hodi kontinua fo’o benefisiu no responde banesesidades imperativas hanesan hadi’a rekursus umanus liu-liu ba formasaun tekniku no formasaun professional, bolsas estudu no seluk-seluk tan.
Informasaun Seluk
Atu hetan informasaun klaru liu tan, bele hare’e iha livru orsamentu 1 to’o 6, ne’ebe publika iha website Ministeriu Finansas nian: www.mof.gov.tl. Ita mos bele asesu informasaun seluk iha Transparensia Portal Orsamentu (http://www.budgettransparency.gov.tl/).
Ita mos bele kontakto ba Director Nasional Orsamentu Sr. Salomão Yaquim, email: syaquim@mof.gov.tl, no Telefone 3339518 atu hetan informasaun seluk. Director Jeral Finansas Estadu Sr. Januario da Gama, email; jgama@mof.gov.tl, hanesan responsabel masimu ba Matadalan Sidadania Orsamentu Jeral Estadu iha tinan 2016.