KOMPOSISI
DAN
STRUKTUR KOMUNITAS PLANKTON
DI
PERAIRAN SELAT SIKAKAP PULAU PAGAI KABUPATEN
KEPIJLAUAN
MENTAWAI
SUMATERA BARAT
SKRPST SARJANA
BIOLOCI
OLEH
RAZI
PUTRA
RP-
06133
023
JURUSAN
BIOLOGI
F.AKI]I,TAS
MATf,MATIKA
DAN
ILMU
PENGETAHUAI'.I
AIAM
UMIDRSITAS
ANDALAS
ABSTRAK
Pen€lnim tenl$g
"
Komposisi dm StrukluKonmilar Pl&kon
DiPcaitu
SelrlSikakaF
Kclulaue
McntawaiSharqa
Bedl
telandilarr*e
ddi
bule
Meiwpli
Dlscnbo! 2010 dcngMiuj@
untut mensebnni tomllosisidn
struktukonnnitas
pl,nhon
Penelira
ini dilakula
densan netode suweid:n
tetnik
penembilm smpel nen8gunald purpGive
mdon
ffpli4-
Smpel dikoletrsidens
cd
ndyding
planllonsu,
vedilrl
m€nssulle
jald plrnltoa.Dui
hsil
pcnelitid dipeoleh*bdyat
l3l jdh
plankonyag
tergolon! dalani telasa.cirlriophycae
(56 jenis).Dinophy@
(14jdis),
cblomphy@
(s
jenis),cyuDphy.ac (2jcnis),
crulac€
(21 jcsis),pbroba
(r4j6i),
Elhinodc@t
(5jdnio, c@lentmia
i4
jenit,
Polychaetadm
tn*ha
naios..,@ils
(3 jcnis), Rorire@(2jeni),d& Urocnodat ( Ijdis).
Keladata! tta,Eraplalllo!
dipeaitu
Selai Sikakap adalah 44,9 ind,4 densu keDadd$rcrtinsi
ditenul@ di slaiud!I
yritu I ?3,9 in.l,4 dm k€padah teEndah ditcmut4 di srosim V yaitu 7,4 i(14. J@le
plankon
yeg
dodm
add^\Cxcito.tiv4
6trcnphal6 Eht
Q|jn,Ltuln
Nou?hil6 (20,5'1 o ). Oithotupl"niletu
(t90a%),Backri.
n
tdtiaa(r'1.329/"),Ch@bceros
loreruim$
(.14.66 %),L
a Gdtropoda (1,1,?l7o) KomFsisi jenisplankon antar slasiu adalah tidal sma (Q/S < 50pZ) k€uali pada stasiu Ii dan rlr, II dm
lV,
II
d{
V,srta
lllda
w. Kdekr€gmd
pltrkton di pemim Selatsikrtrp
lergolong tingeide.ge
nilaj indekq djrersitasb€rkiw
1,08 s@iai 3,57,Sru
Lesludu\
b.rrwalr..n'4
peraitu S€kt Siksla! &rgolong baik biladilil€t
I.
PNNDAHI]I,IJANPlmklon
nhpalm
k.lohpok orgmisnc ymg hidup melayans-iayangdi
had.nperairtr, baik yans
nmpu
beraeraL aiau tidak. Plankion tediri ddidu
kelonpokyaitu
tumbuhan (filoplankton)dan
hesan(zooplskon)
(Nybarrkcn. 1992).Kclompok tedsbut
betutdd
dri
nikoskopis hinesa makosLopis (Rosnra)dia, 2003iUkum
pldkron dapar dibcdakMaBi lina
kiredu yuiLukuus
dun:!
(ultJd
oplanklon), 2-20p (nanopllnklon), 20-200f(m[ro
pl0*ton). 200-2000t!(.1esopl.nkr.n)
dd
lebihddi
2000[ (mcgapldkton) (Micblcl. 1984). Sclah itu,plo*lon
dapat pul! dikelompokkrnbenjagtm
sifat hidupnya yaitu holonlanl:1.ndan heroplanllon (Sachl,n, 1974, Ofron
do
lkeda" 1984).Holopleklon adalal planlron ymg hidup selanMya rhaSai nlanhoo dai
dikcnal dcnsan
scbut
pldkt
n
sejati.Planklon
adr
y
s rasul
dalerkelompok
rmbuhd
yaitu ,lrrdoneUa spp..dM
ununnya dad i1ikrcalga hiiauChlorococcales. Adapm. pada
solonsd
hcsanummnya
terdapar keloiDokPotozoa. Rodler4 dm Cnslacea ringkal rcnd:n Kelonlrok meronlankron yair,
jenis plankon
yms
lmya
sebagian siklus hidupnya scbaeai plonllon. Scbaeaicontoh kelohpok
lrva
hcwd
invdebala
ebagi&
besd
bidup
nenjadimeropldkon
taitu
lda
Clcnophora, Chael.gnat4tjmchords4
Pollchflet!.Cdrlpod4
Lmellibmchiala. Echin.demar4 dan lnscka. Kclonpok vcncbnlaiuga ada
yme
bcEifat neroplankon yairu pad. sladium Lelur dan lawailln
Pllnklon sdsnL herpean penting bagi
heldgsune
hidup biotapenird.
diI
lain yailu
zooplanklon (Nybalkcn. 1992). Kclonpokzo.nlsklon
itu
seDdiridinEtd
oleh orymisncydg
lcbihli.ssi
rinslat lropilnla scpcni ikan dan hewdKebidupm plturkron laul
di
habitatnya sansat dirieryanrhi olendu.
l.lbr
yaitu hiotik
de
abiotik Fattorbiolil
yung ncmpcngarunidi
mt ranta sumbftna'5m,
prcdaloi
dm
Fola
repruduksipldllon.
F.Ilor
$nxik
yangDcapcngmhi di mrdanya
slini!6.
renpeiarur. tuus, or.cor
41hd!
lerluuL. pl1dd [acnlm at
(Coldmm and Hone, 1933; OduD, 1988. Nyhakk€.
ls02]Sebde d.ti jenis plankbn jusa dipeng!ruhi olch lcnpal
dd
IiFc ckosislcn laul.estud dan sungli (Jabdg,2000) Sclain itu, konposisi
de niuku
konudlas jLrgabclbcda pada sal! tipe ekosistem dan slru Ioksi pcnirm.
Kabupaicn
Kcpulaus Me.lavai
merupakan s0lahmtu
wil.yah
yaDsmcnriliki badan peEnan dan banyak pdau-pulau tecil. Daenn masut adnrinisr.alil
pnrvinsiSumatera Barat densan ibu koia Tua Pejar. Bahs wilayan l.hunakn
ini
di*bclah
ulm
berbatasande4er
Prcvinsi Sunalcmlrlan.
€bclah rimur dens$Kab{alen Pldang
Plnafrd,
sebelahbldt
dens
Smudcn Ilindia dan scbclahsclah
dengd Kabupaien Pesisi Selare. Lu,s *ilayahnya mcncapli 6.011.35 km7ya.e teEebd ke dalm pulau Siberul. Sipora
dd
rasai (BliS Suhbd,2005).Sikakap adalan scbuan kccmar& dan K,bupaten Kepulaun Menlawai
yus
meliputi *ilayah lulau tasai Ullla dan Selalan.
Anlm
pulau l,aeaiUlm de
PaeaiSelatan dipisanko oleh sebuah selar Pasai yms n.nchubunskm laul lcpas dari
Samudra llindh de.em pemn& hul dei
pdlaibdat
Sumatera. Daenn *kilarsclatini maih
nchilili
huld
bakau yane Iebrtd
bebcnna lokNi didhrmya
tebndikenbegld
ebagai tempat penukinan. daer.nFhhuhd
kaFalDin*
Kclrlrendd PcrikM
MentaNai ju3a berencana ncnsenbdCkd brdidaya (nuscry indukllcrscbut. Unruk Fngenrbrngan te6cbul.
sul
ini
*dang
ditungunhat
knlnr'nar\?,,'l \,r"c
.-
I'dr
'
.,'r lr
J'
.t
Jc'
.trd.tlcrbagai .klivilas manusia di abs. brik langsun! naupD. .dak 1cntu akar
mcmrcngaruhi
k..dsi
lisikdb
[ualitN pcniran yang adadi
sekihrsel
s.nanera;an
Fniai
sekikmya. Semcnlln itu. pcnclilianrnbng
plankbn ya.g ada din.r.imn Sikaklp secaE umunr belunada inlormasi. Berdacarka. haliesebur. mala
perlu adanla
pcnclilim
lcmang konposisidu
s1rultukonuias
nlmkh
di Pcrainn Sik.kap Kepulaun Mentrwai.Bedasarkan umiaD
I
Apasaja konposisi2
Brgn,nrlnr strukturdi atas dap.l dirunuske bcbcrapa prmasalahan scba{ai
I
i
l,'iDnd,n
Mrnt,t
PLrn.lnirl.
Unluk mensellhui komposisiplMkbn
di
PeDir0nsikak.p
Kabrparcnlvlcnr.$ai. SLnalcra lltuxt.
2
Untuk nrengerahuistru(tu
LonnDils
tla.kon
di
ter.nan
Sik.lapPcnclitid ini dihtu pkan dapar nefrbenkD inromasi dastr ncngcnai plankon lauj
di pcmnd Sik.Iap baei pcncinlai sclchprr unruk peDsembansatr
rvia!!h
ne.a;!Sikakap terulana
di
bidlns penkanan. Selain itu. l)eneLitim ini juga dihaapkaDBcidadko
hail
pcnclitim KonFsisi
dsn Slruktur Komunitas Planklon diPeEiar Selal Sikakap Pulau PaBEi Kab. Kep. Mcnrawai, Smalcra Bana diperoleh
kesimpuld sebagai
b.nk
:l.
Tcrdapat l3r jcnispl
klon
y
s terdni{lri
?TjcnisFil.plankl.n
dm 5,1jenis dan zoopleklon
Jenisdeneo
planklonry!
I(R>s7.
adalahCoyinodjy"s
anronphalus eA,a3n/,1,Bacte;atr"ht
turians (13,95n ),Choetocetut
lorchtjahB (tAas%), Tri.odesnnn
thjehai
(t(,7%),S1auru:tu
sp. (9.11r/,). Chaeiacercs .lahicts(,a5%),
twa
Narphilrt(6,42%), chnlocens ufrn^ t5,25vo)
d6
Rhizasotenia stii|bnnis (5.42%)2.
Keeekmsdm
jenis plmklondi
peraim
Selalsikakrt
saneal fi,ggidensan nilai indeks divdsilA sebesd 3,29 dm indeks equiiabiliLsnya 0.84,
serla keninpm jenk plankon
etd
staiu
tidaksda
kecuali arrar slasiunII d@
lII,II
dd
Iv.II
dd v.
serralll
da
IV.L
Kondisi fisika-kimia air di pemird Selar Sika*lp maih be$itaralmi,
danAnonimou. 2009. Sifal
Kinia
lkosisten F-sturi
htp//qls.dosioc.com/silal,tinia-[kosislen Dst@i/10624084. 09 Nolenber2009.
Aritrddi,
O!.
1978.vandi
Musin
danTalurm
KoDposisizoopltu*lo.
di Peraim Pulau Pmsgmg. Lerraga Oseatulogi. 2\. 6l.a0,Arinardi. O.}T. 1989. Sifar-sifar Fisika dm Kinia Pe@i@ Est@i . Pe||arta Oseuu.
6(.6):4-J.
rinddi,
Ojl.
199?. Kesubum PeraimTembu
Kdeg
TclukKrine
di Tiijauddi
Kelimpalrmds
KonposGi Zoopldklon. BalitbdgLingksge
LauLP u I i t t b an e O se ano lo sj - LIP L J.& atta.
An.ardi, O.H.,
ftnmingsin
dm Sudiiio. 1994 Pcnganbr Tenluns Plunk(m SctutKistrm
Kelimpahmd
Plmkron Prcdoninandi
Sckibr Pulau Jawad^.B?J\. PusrtbanR
OK
olo!-Ltlt.
tald.a.Arinaidi. O.H..
Trin
ingsil. Sunijo,dd
E.Asndydli.
1996. Kisdru Kelimplhun.lan tonposisi
Pidkion
Predobind
Di
PekimDKawaen
'letrsahlndonesia. Puin6,ns
ok,noros:Llll.
Iakana.Badd
Pusar Sraristik.24t0.
Prolil
Kabryaten Kepula@nMe"tNai.
P.d^nE. Sumarea Baml.Goldde,
C.R.ad
A.J. Hone. 1983. Linnolog! t,nelndjatul5rrl.,/.
Mc.craw Hill BootConpo,
Tolyo.Gnele, J.M.B. 2001
Ktr
To Cdttnoid Copepod Mi,trcs.http//.rw.
cmracem.nedcnbtceae/calanoidtidcnrhlm. 8 Novembq200l.
Hung
ho.
2008.G,4tah
Ait
Luut
r'd,
(rali/dr
,4'r.htllr /1M.c-duk!si.ne/nol/no
luu.!hp?noid=99&lide=seox08l3.htn. 2 Novcnb.r2009,Huraban!
S.
d S. M. Elans. 1985. Pensahtdr Oceanoglaji. univc6nd Andald.UI
PFss. Jakna.