República Democrática de Timor-Leste
Livru 3-B
Munisipius
Orsamentu Geral
Estadu 2017
Aprovadu
Aprovadu
Page 1 of 188
Índise
Prefase ... 1
Introdusaun
...
2
PARTE A: Sumariu Estatistika Munisipal
...
4
Mapa 1. Lina Kiak Municipiu ... 4
Mapa 2. Hasae Kualidade Be'e Mos iha Municipiu. ... 5
Mapa 3. Proporsaun Uma kain Privadu nebe uza Fasilidade Saniamentu ... 6
Mapa 4. Proporsaun Uma kain nebe involve iha Produsaun Agrikultura. ... 7
Mapa 5. Inkrisaun Neto ensino Basico iha Municipiu ... 8
Mapa 6. Proporsaun Populasaun ne'ebe ekonomia la activo ... 9
PARTE B: Sumariu Despeza PDIM no PNDS iha Munisipiu
...
10
Total Orsamentu ba Munisipiu ... 10
Grafiku 2: PDIM no PNDS tuir Munisipius ... 12
Grafik-4 : Orsamentu PDIM 2017
...
13
Grafik 5 : PDIM Foun vs PDIM Reapro/Retensaun
...
13
Grafik 6 : Orsamentu Programa PNDS 2017
...
14
PARTE C : Perfil no Orsamentu MUNISIPIU husi programa PDIM no PNDS
...
15
1. ADMINISTRASAUNMUNISIPAL AILEU ... 15
2. ADMINISTRASAUN MUNISIPAL AINARO ... 27
3. AUTORIDADE MUNISIPAL BAUCAU ... 39
4. AUTORIDADE MUNISIPAL BOBONARO ... 52
5. ADMINISTRASAUN MunisipAL COVA-LIMA ... 65
6. AUTORIDADE MUNISIPAL DILI ... 74
7. AUTORIDADE MUNISIPAL ERMERA ... 90
8. ADMINISTRASAUN MUNISIPAL LAÚTEM ... 104
9. ADMINISTRASAUN MUNISIPAL LIQUISA ... 113
10. ADMINISTRASAUN MUNISIPAL MANATUTO ... 125
11. ADMINISTRASAUN MUNISIPAL MANUFAHI ... 135
12. REJIAUN ADMINISTRATIVA ESPESIAL OE-CUSSE AMBENO ... 144
13. ADMINISTRASAUN MUNISIPAL VIQUEQUE ... 153
Despezas Sira Seluk ba Dezenvolvimentu iha Munisipius
...
161
1.
Despezas Kapital Dezenvolvimentu LM/IE/Agensia. ... 162
2.
Despezas Mão De Obras no Auto Emprego ... 169
Page 2 of 188
INTRODUSAUN
Livru n
u. 3B Orsamentu Jeral Estadu 2017 hatudu Orsamentu Estadu tuir Munisipiu, inklui mos
informasaun badak konaba Munisipiu
hanesan: populasaun, funsionáriu governu, fasilidades saúde no
edukasaun, idozu no invalidu sira, Bolsa da Mãe, Kombatente Libertasaun Nasional no benifisiariu-ba
Mártire sira, ho despeza Parseiru Dezenvolvimentu iha munisipiu sira tuir Ministeriu/Ajensia.
Iha tinan 2017,
VI Governu Konstitusional haforsa liu tan ninia esforsu ba dezenvolvimentu lokal
nudar dalan ida atu atinji metas ne’ebé hatúr ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional ho
nune’e hala’o kontinuasaun ba programa dezenvolvimentu foun rua ne’ebé deklara tiha ona husi IV
Governu liu Resolusaun no. 1/2012 ne’ebé hanaran Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku
(PNDS) hodi troka Programa PDL no DL no. 4/2012 konaba Programa Dezenvolvimentu Integradu
Munisipius (PDIM).
Alokasaun Orsamentu ba PNDS mai husi Despeza Transferensia Públika iha Fundu Konsolidadu
Timor-Leste (FKTL). Alokasaun orsamentu ba Suku ida-idak depende ba kriteriu hanesan total
populasaun, no klasifikasaun hanesan area remota, remota liu no remota teb-tebes husi Suku ba
Kapital Postu Administrativu, Munisipiu no Kapital Nasaun (Dili). Tanba iha remodelasaun ne’ebé
akontese mak programa ida ne’e, ne’ebé uluk iha Ministériu Administrasaun Estatal nia
responsabilidade no agora transfere responsabilidade ba Ministeriu Planeamentu no Investimentu
estratejiku mak sei responzabiliza diretamente ba alokasaun orsamentu Munisipiu tuir kriteriu sira
ne’ebé mak determina husi lei no konsulta ho Konseilu Suku sira.
Baseia despaisu konjunta 2015 entre Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku no
Ministériu Administrasaun Estatal hodi desidi katak total orsamentu programa tinan 2015 sei
implementa nafatin iha MAE no MPIE mak kontrola. Ho nune’e, iha orsamentu 2017 ba programa
PNDS kontinua koloka fila fali iha MAE atu nune’e hodi fasilita iha prosesu ezekusaun.
PNDS sei hakbi’it komunidade sira, sira nia Xefe no Konsellus Sukus, atu planeia no hari’i infra
estrutura bázika ne’ebe sai hanesan prioridade suku, responsável ba resultadu no fundus ne’ebé utiliza
no atu asegura manutensaun projetus no atu nune’e projetus kontinua funsiona no oferese benefisius
ba komunidade. Komunidade presiza assistensia barak atu bele implementa no realiza mehi refere.
Iha tinan 2017, VI Governu Konstituisional aloka kustus operasional ba programa PNDS
hamutuk
rihun $400
ba deit Sukus 149.
Page 3 of 188
Munisipiu ida-idak tuir faktor-relevante sira hanesan populasaun, numeru ema kiak no seluk-seluk
tan. Instituisaun hot-hotu sei aprezenta proposta Planu Kapital Dezenvolvimentu liu husi – PDIM ba
Ministériu Administrasaun Estatal . Maibe ba politika implementasaun no kontrolu projetu liu hosi
Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku. Projetu PDIM ba 2017 hanesan kontinuasaun
PDIM 2016 ne’ebé sei implementa nafatin husi Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku
ho kordenasaun MAE.
Total orsamentu PDIM iha tinan 2017 hamutuk tokon $10.7 (PDIM foun aloka tokon $4.8 no aloka ba
projetu reapropriasaun no retensaun hamutuk tokon $5.9. Projetu reapropriasaun no retensaun presiza
lori fali ba 2017 hodi kontinua tanba lakonsege finaliza iha 31 de Dezembro 2016.
Wainhira implementa didi’ak projettu PDIM no PNDS ne’e sei kontribui direta ba kreximentu
ekonómiku, loke servisu, no lori oportunidade barak ba munisipiu, posto administrativo, suku no
aldeia. Nune’e dezenvolvimentu ekonómiku mos sei aumenta iha munisipiu sira ne’e tuir objetivu
governu nia politika.
Alem de PNDS no PDIM, iha Munisipiu sira mos sei iha Projetu Anual Ministeriu/Ajensia sira ho
projetu multi anual husi Fundu Infra-estrutura, maibe projetu sira ne’e sei implementa husi nivel
nasional.
Page 4 of 188
Mapa 1. Lina Kiak Municipiu
Timor-Leste Survey of Living standard (TLSLS) nebe completa 2014-2015 foin lalais ne'e hatudu
ninia signifikan katak lina probresa ou kiak iha Timor-Leste redus uioan kompara iha tinan 2007 nebe
monu iha liu husi 80% husi $.25.14/ema ba vida moris, agora tun mai iha 42% tinan 2014.
Tuir Mapa Estatistika hatudu katak;
1.
Municipio Oecusse hatudu lina probreza nebe sei a'as ho pursentu 62%
2.
Municipio Liquica, Ermera, Manatuto, Manufahi Bobonaro, Ainaro no Covalima diak uitoan
3.
Municipio Dili, Aileu, Baucau, Viqueque no Lospalos iha lina probreza nebe Diak.
Fontes Dadus; GDS‐ Timor‐Leste Living Standard Survey 2014
Page 5 of 188
Mapa 2. Hasae Kualidade Be'e Mos iha Municipiu.
Dadus Estatistika Census Populasaun no Uma Kain 2015, hatudu katak populasaun nebe asesu ba be'e
matan nebe diak, hodi garante proteasaun husi infeksaun liu-liu husi fezes. Be'e matan bai-bain ne'ebe
mak hadia ona maka hanesan be'e torneira, posu nebe'e protejidu, posus artezianus no halibur udan
been. Fontes nebe mak seidauk hetan protesaun mak inklui mota, lagus, lagoas, belorin no fonte seluk
nebe'e nakloke ba infeksaun no bele fahe moras hanesan tifu, kolera no dizenteria, ho nune'e hatudu
iha mapa estatistika katak iha municipius balun mak seidauk asesu be'e matan hodiak mak hanesan tuir
mai ne'e;
•
Iha Municipiu Oecusse, Covalima no Viqueque foin atinji 40-58.9%
•
Municipiu Bobonaro, Ainaro, Manufahi no Lautem atinju ona 60 -79.9% nebe asesu be'e
matan ho diak
•
Municipiu Dili, Liquica, Aileu, Ermera, Manatuto no Baucau Asesu ona Be'e Matan nebe mos
ho diak liu.
Page 6 of 188
haketak foer no hasai husi ema no kontamina ba ema seluk fali ne'e inklui deskarga sintina,
koneksaun sistema esgotu kanalizadu, deskarga/pour flush ba latrinas posu, ventiladu latrina diak
(VLD) no latrina ho laje.
Basea ba Dadus mapa Estatistika nebe hatudu tuir municipiu mak hanesan tuir mai ne'e
•
Municipiu Ainaro, Baucau no Viqueque foin atinji 20 -39.9% hatudu katak saniamentu basiku
hetan kualifikasaun sei a'at uitoan.
•
Municipiu Ainaro, Bobonaro,Covalima, Ermera, Liquica, Lautem Manufahi no Oecusse atinji
ona 40-59.9% hatudu katak Diak uitoan
•
Municipiu Dili Hetan Daiak liu no Municipiu manatuto hetan 60-79.9% diak.
Fontes Dadus:
Page 7 of 188
Mapa 4. Proporsaun Uma kain nebe involve iha Produsaun Agrikultura.
Tuir Dadus Census Populasaun no Uma kain 2015 hatudu katak kuaje maioria Populasaun iha
Timor-Leste presta servisu iha agrikultura, menus Municipio Dili mak iha 20-39.9% tanba Dili hanesan
Kapital ba Municipiu hotu iha Timor-Leste.
Page 8 of 188
eskola ensinu basiku, menus Municipiu Ermera, Aileu no Manatuto mak foin atinji 60-79.9% labarik
ba eskola ensinu basiku.
Fontes Dadus:
Mapa 6. Proporsaun Populasaun ne'ebe ekonomia la activo
Tuir Dadus Estatistika, Census Populasaun no Uma Kain 2015 hatudu katak:
•
Municipiu Ermera, Bobonaro, Ainaro no Oecusse mapa ho kor Pink hatudu 20-39.9% Populasaun
ne'ebe nia ekonomia la aktivu tanba la servisu, katuas, moras, la eskola no seluk tan.
•
Mapa ho kor kinur hatudu 40-59.9% Populasaun ne'ebe partisipa iha dezenvolvimentu ekonomia
maibe sidauk atinji ba kualidade ida nebe sufisiente.
Fontes Dadus: GDS: General Directorate of Statistics_Census Population and Housing 2015
TOTAL ORSAMENTU BA MUNISIPIU
Tuir Politika VI Governu Konstituisional ne’ebé hetan remodelasaun estrutura iha 2015 aloka ona
orsamentu proprio ba Autoridade no Administrasaun Munisipal iha tinan 2017. Total despesas proprio
hirak ne’e sei aloka tuir linhas servisus setoral nebee sei justifika tuir pajina orsamentu Autoridade no
Administrasaun Munisipal ida-idak.
Alende ne’e, iha mos kontribuisaun orsamentu husi programa PDIM no PNDS hamutuk tokon $11.1. Husi
total ne’e aloka ba PDIM tokon $10.7 no PNDS trihun $400 tuir tabela ne’e:
Husi tabela iha leten akomoda orsamentu hotu-hotu ne’ebé ninia target implementasaun monu ba iha
Munisipiu, tantu implementasaun direta iha nivel Munisipius no mos implementasaun husi nivel nasional.
1.
Orsamentu ba projetu reapropriasaun/retensaun PDIM husi tinan 2016 ne’ebé aloka fali orsamentu iha
tinan 2017 hodi finaliza projetu 125. Hodi nune’e iha tinan 2017 presiza prevé nafatin orsamentu tokon
$4.4
hodi kontinua finaliza iha 2017;
SV BS TP KM KD Total
Despesas Geral Autoridade no Administrasaun M unisipal 16,649 17,597 7,717 - - 41,963
Autoridade Municipal de Baucau 1,578 1,305 999 - - 3,881
Autoridade Municipal de Bobonaro 1,631 1,593 715 - - 3,939
Autoridade Municipal de Dili 2,037 3,257 1,274 - - 6,568
Autoridade Municipal de Ermera 1,274 1,933 876 - - 4,084
Administração Municipal de Aileu 1,012 929 489 - - 2,430
Administração Municipal de Ainaro 1,201 1,218 381 - - 2,799
Administração Municipal de Covalima 1,577 1,243 499 - - 3,319
Administração Municipal de Lautém 1,367 1,351 530 - - 3,248
Administração Municipal de Liquiçá 1,053 1,095 425 - - 2,573
Administração Municipal de Manufahi 1,301 1,115 456 - - 2,872
Administração Municipal de Manatuto 1,272 1,087 409 - - 2,768
Administração Municipal de Viqueque 1,345 1,473 663 - - 3,482
Retensaun Reapro Kontinuasaun Total Fisiku O perasional Total
Aileu 23,487 124,841 - 148,328 17,733 166,062 - 20,010 20,010 186,072 Ainaro 82,966 - 225,061 308,028 65,000 373,028 - 17,135 17,135 390,163 Baucau 31,342 1,105,636 125,007 1,261,985 1,979,641 3,241,626 - 62,772 62,772 3,304,398 Bobonaro 35,342 - - 35,342 262,264 297,605 - 35,663 35,663 333,268 Covalima 33,889 - - 33,889 154,136 188,025 - 27,788 27,788 215,813
Dili 395,534 275,863 106,320 777,717 501,294 1,279,011 - 16,538 16,538 1,295,549
Ermera 34,305 254,930 55,221 344,456 416,278 760,734 - 52,763 52,763 813,497 Lautem 84,309 241,753 - 326,061 280,751 606,812 - 22,838 22,838 629,650 Liquica 15,984 68,460 - 84,444 782,737 867,181 - 18,563 18,563 885,744 Manatuto 72,671 155,363 - 228,034 1,433,009 1,661,043 - 29,250 29,250 1,690,293 Manufahi 105,078 447,040 53,286 605,404 242,406 847,810 - 34,875 34,875 882,685 O ecusse - - - - - - - 20,475 20,475 20,475 Viqueque 101,173 160,000 - 261,173 202,965 464,138 - 41,333 41,333 505,471 Total 2,833,8861,016,081 4,414,862 10,753,0756,338,213 - 400,000 400,000 11,153,074
Despesas ba Mao de O bras 3,323,000
Despesas husi projetus Linha Ministeriu no Instituisaun Estadu sira 13,789,941
Grand Total Despesas ba Munisipius 2017 28,266,016
Munisipius
PDIM 2016 ba 2017 PNDS 2017
Total Total PDIM
2.
Politika VI Governu tinan 2017 kontinua aloka nafatin orsamentu ba PDIM foun ho montante tokon
$6.3 konsidera nudar projetu foun nebee iha tinan anterior la-registu iha livru orsamentu, maibe projetu
sira ne’e implementa tiha ona no klasifika nudar projetu foun. Husi total refere hodi kobre projetu 73.
3.
Tinan 2017, VI Governu Konstitusional kontinua aloka orsamentu ba programa PNDS hamutuk rihun
$400. Total orsamentu ida ne’e aloka deit kustus operasional suku 149, maibe kustus ba projetu fisiku
seidauk hetan alokasaun tamba sei fokus iha eleisaun nasionais 2017 nian.
4.
Maske PDIM no PNDS la-hetan alokasaun maksimu, maibe sei hetan nafatin orsamentais balun ne’ebé
kontribui ba dezenvolvimentu iha Munisipais hamutuk tokon $17. Fontes orsamentu ne’e mai husi
projetus Liñas Ministeriu tokon $13.8 no tokon $3.3 ba Mão de Obra husi SEPFOPE.
Sumariu Orsamentu Munisipiu
Iha parte ida ne’e sei aprezenta fontes orsamentus ba Munisipius sira nebeé sei informa liu husi grafiku 3
tuir mai. Grafiku 1 aprezenta kona ba fontes orsamentais, grafiku 2 aprezenta kona ba orsamentu tuir
Munisipius no grafiku 3 aprezenta kona ba despezas perkapita husi total orsamentu PDIM no PNDS tuir
Munisipiu ida-idak. Alen de ne’e aprezenta mos orsamentu ne’ebé implementa husi nivel nasional.
Grafik 1 : Total Orsamentu Munisipais tuir Fontes (tokon $)
Grafika 1 : hatudu projetu nebeé implementa direta iha nivel Munisipal hamutuk tokon $14.4 - mak
hanesan PNDS, PDIM no Mão de Obras. Projetu sira nebeé’e mak nia implementasaun iha Munisipius
maibe implementador husi nivel nasional hamutuk tokon $13.7 mak hanesan projetu Liñas Ministeriais,
rehabilitasaun eskola no Posto Saúde.
PDID, 10,753
PNDS, 400 Projetus LM,
13,790
Grafiku 2 : Indika katak iha Munisipiu 3 mak hetan alokasaun despeza boot (entre 8% – 22.8%) husi total
despeza PDIM ho PNDS. Munisipiu sira ne’ebé hetan despeza boot mak Dili, Baucau no Manatuto.
Wainhira nota didiak maioria munisipiu sira hetan despeza ki’ik menus husi 6.1%. Iha parte ida nee
apresenta mos despezas boot nebeé kontribui ba dezenvolvimentu Munisipius mak hanesan projetus mão
de obras ho montante tokon $3.3 ka 22.5% husi programa politika SEPFOPE..
Grafiku 3 : Total orsamentu PDIM & PNDS perkápita
Grafiku 3
: hatudu katak kuaze Munisipiu hotu hetan despezas per-kápita ki’ik entre rihun $1 too rihun
$14 no Munisipiu Baucau deit mak representa despezas per-kapita bot hamutuk rihun $30 no Munisipiu
Manatuo reprezenta rihun $40.
Aileu 1.3% Ainaro
2.7%
Baucau 22.8%
Bobonaro 2.3% Covalima 1.5%
Dili 8.9%
Ermera 5.6% Lautem
4.3% Liquica
6.1% Manatuto
11.7% Manufahi
6.1% Oecusse
0.1% Viqueque
3.5%
Mão da Obras 23.0%
Aileu, $4
Ainaro, $7
Baucau, $30
Bobonaro, $4
Covalima, $4
Dili, $6
Ermera, $7
Lautem, $11 Liquica, $14
Manatuto, $40 Manufahi, $18
Programa PDIM 2017 koloka hamutuk tokon $10.7, ba projetu reapropriasaun/retensaun PDIM 2016 aloka
tokon $4.4 no $6.3 koloka ba projetu PDIM foun. Bele akompanha grafiku tuir ne’e:
Grafik-4 : Orsamentu PDIM 2017
Grafik 4
iha leten mostra katak Munisipiu Baucau mak dominante liu ho 30.1% husi total PDIM. Nota
katak Munisipiu Baucau sei kontinua nafatin finaliza projetu re-integrasaun komunidade husi afetasaun
seguransa rai laran nebee seidauk hotu. Munisipius sira seluk kontinua koloka hodi finaliza projetus
reapropriasaun no retensaun 2016 iha 2017.
Grafik 5 : PDIM Foun vs PDIM Reapro/Retensaun
Grafik 5
iha leten mostra katak Projetu PDIM husi 2016 nebeé’e halo reapropriasaun/retensaun ba 2017
refere liu ba munisipiu Dili 17.6%, Baucau 28.6%, Manufahi 13.7%. Ba Munisipiu sira seluk menus husi
7.8%. Maibe ba PDIM foun munisipiu Baucau mak domina nafatin ho montante 31% no Manatuto 23% no
restu menus husi 12% ba munisipiu sira seluk hanesan temi iha grafiku 5 iha leten.
PDID Foun PDID Reapro
Aileu 1.5%
Ainaro 3.5% Baucau
30.1% Bobonaro
2.8% Covalima 1.7%
Dili 11.9%
Ermera 7.1%
Lautem
5.6% Liquica8.1%
Manatuto 15.4%
Manufahi 7.9%
Oecusse 0.0% Viqueque
4.3%
Aileu 0%
Ainaro 1%
Baucau 31%
Bobonaro 4%
Covalima 3%
Dili 8%
Ermera 7%
Lautem 4%
Liquica 12% Manatuto
23% Manufahi
4% Oecusse
0% Viqueque
3%
Aileu 3.4%
Ainaro 7.0% Baucau
28.6% Bobonaro
0.8% Covalima
0.8% Dili 17.6%
Ermera
7.8% Lautem7.4% Liquica1.9%Manatuto 5.2%
Manufahi 13.7%
Oecusse 0.0%
Grafik 6 : Orsamentu Programa PNDS 2017
Grafik 6
iha leten mostra katak munisipiu Baucau, Ermera no Viqueque mak hetan alokasaun kustus
operasional bot liu munisipiu sira seluk entre 10%-16% no munisipiu sira seluk hetan alokasaun orsamentu
menus husi 10%.
Aileu
5% Ainaro
4%
Baucau 16%
Bobonaro 9%
Covalima 7% Dili
4% Ermera
13% Lautem
6% Liquica
5% Manatuto
7% Manufahi
9% Oecusse
5%
;;;; ;
AILEU VILA
REMEXIO
LIQUIDOE LAULARA
FA TU RILAU
SUCO LIU RAI
FA HIRIA
FA TU RAS A ACUM AU TU LA TAQUEO TA LI TU
SELOI CRAIC
FA TU BOSA
BERE LEU AISIR IMOU
SABORI A
BANDUD ATO
SUCO-LIURA I
LA HAE FA TI SI
FA HISOI
HOHOLA U
FA DABLOCO HAUTOHO MADA BENO
NAMOLE SO
LA USI
MANU CASA TOHU ME TA
MAUM ETA FA HISOI
AILEU DISTRICT
0 5 10 15 20 Kilometers
Spatial D istribution of Dwellings
CHC (Comm unity Health Center) Suco Boundary Subdistrict B oundary Two-lane sealed road
;
; Hospital and Clinic
One-lane road 4 W vehicle track Occupied Dwelling
PARTE C : PERFIL NO ORSAMENTU MUNISIPIU HUSI PROGRAMA PDIM NO PNDS
1. ADMINISTRASAUNMUNISIPAL AILEU
Perfil
Administrasaun Munisipal Aileu lokalizadu iha parte sul Dili, kapital paíz no mapa 1 hatudu pozisaun
jeográfika Munisipiu Aileu ne’ebé ho luan hamutuk 729 km² ho populasaun ema na’in 44,325 no densidade
demografika ema 50.6 ba km
2, tuir Sensus 2010. Topografia Munisipiu Aileu ne’ebé foho dominante liu ho
a’as entre 350 m to’o 1,500 m sukat husi tasi. Kapitál maka Aileu Vila iha foho Mota Mantane ho altitude
913 m. Administrasaun Munisipal Aileu iha Postos Administrativos 4, Sukus 31 no aldeias 139 hanesan
hatudu iha tabela 1.1.
Tabela 1.1 Posto Administrativo , Sukus no total Aldeias/Sukus
Aileu Vila Laulara Liquidoe Remexio
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias Aissirimou 5 Fatisi 5 Acubilitoho 3 Acumau 3
Badudato 3 Cotolau 5 Bereleu 5 Fadabloco 7
Fahiria 6 Madabeno 5 Betulau 3 Fahisoi 3
Fatubossa 7 Talitu 4 Fahisoi 3 Faturasa 4
Hoholau 5 Tohumeta 3 Faturilau 2 Hautoho 3
Lahae 5 - - Manucassa 2 Suco Liurai 3
Aldeias Aldeias Aldeias Aldeias
Suco Liurai 8 - - - - Tulataqueo 7
Seloi Malere 6 - - - -
Saboria 3 - - - -
Seloi Craic 10 - - -
Data husi : MAE no Diresaun Estatistca
Funsionárius Governu iha Administrasaun Munisipal Aileu inklui:
SES:
1.
107 Polísias,
2.
40 kompostu husi : 37 pessoal Seguransa Sivíl no 3 funsionarius administrativa
3.
21 Bombeirus
Edukasaun:
1.
Professores Ensino Infantil : Publiku (
10
); Fundasaun (
21
),
2.
Profesores Ensinu Basiku: Públiku (
420
, Privadu (
40
);
3.
Profesores Ensinu Sekundárius Geral : Públiku (
52
) , Fundasaun (
18
),
4.
Profesores Ensinu Sekundárius Tecnico vocacional. : Publiku (
18)
: Fundasaun (0)
Administrasaun Munisipal Aileu iha eskolas Infantil Publiku (
6
) Fundasaun (
14
); Eskolas Ensinu
Basiku Publiku (
71
) no Privadu (
5
) , Eskolas Sekundárias Publiku (
3
) no Privadu/Fundasaun (
3
), ho
Eskolas Ensinu Tekniku Vocasional Publiku (
1
)no Privadu (-).
Saúde:
1.
Funsionáriu administrasaun no lojistika
: 14
2.
Médikus lokais: 45 (inklui espesialistas);
3.
Enfermeirus (31)
4.
Assistente enfermeiros: 8 ho
5.
Parteiras: 24;
Fasilidades saúde ne’ebé iha, maka Sentru Saude (4), Postus Saude (30), Klínika Privadas (1) ho
SISCa (33).
MSS :
1.
Numero idozus (tinan 60 ba leten ) no invalidus ne’ebé simu subsidio iha Munisipiu Aileu hamutuk
3,162 pessoas ne’ebé kompostu husi idozus 3,024 pessoas no invalidus 138 pessoas.
2.
Numerus benefisiarius ba program Bolsa da Mãe hamutuk 2,935
3.
Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Martires iha Munisipiu Aileu
hamutuk 3,694 pessoas.
4.
Total funsionariu hamutuk 7 mak destaka ba Munisipiu; 3 iha Munisipiu no 4 ba Posto
MAP
: 80 Extensionistas
CNE
: 7 funsionarius
Ministeriu Justisa
: 10 funsionarius
MCIA
: 6 funsionarius
MOPTC
: 42funsionarius
SEJD : 1 funsionariu
SEPFOPE
: 4 funsionarius
MAE : 65 funsionarius kompostu husi Diresaun Munisipal 34 ; STAE 7; PNDS 39.
DESPESAS JERAL ADMINISTRASAUN MUNISIPAL AILEU
2017, Administrasaun Munisipal Aileu hetan alokasaun orsamentu hamutuk tokon $2.4. Orsamentu hirak
ne’e aloka tuir linhas orsamentu servisu sektoral no secretariado munisipal nian. Husi total orsamentu
akumulado ona kustus ba merenda eskolar, alfabetizasaun, konsensoens eskolar, subsidiu sukus, jestaun
merkadoria, aktividades agrikultura, limpeza rurais & urbano no despesas operasional sira seluk hanesan
iha tabela tuir mai ne’e;
Tabela: 1.2 Despesas Jeral Munisipal Aileu
PROGRAMA NASIONAL DEZENVOLVIMENTU SUKUS (PNDS)
VI Governo Konstitusional através Orsamentu Jeral Estadu 2017 prevé orsamentu ba programa PNDS iha
AdministrasaunMunisipal Aileu hamutuk rihun $20.010. Husi total ne’e koloka ba kustu operasional iha
suku 8 refere Postu Administrativu Aileu Vila hodi halo planeamentu, hanesan temi iha tabela 1.3.
SV BS TP KM KD Total
Administração Municipal de Aileu 1,012 929 489 - - 2,430
Secretáriado de Administração Municipal 476 125 468 - - 1,069
Serviços Municipal de Saúde 96 134 - - - 230
Serviços Municipal de Educação 198 458 21 - - 677
Serviços Municipal de Agricultura 163 68 - - - 231
Serviços Municipal de Obras Públicas e Transportes 33 26 - - - 59
Serviços Municipal de Água, Saneamento Básico e Ambiente 35 70 - - - 105
Serviços Municipal de Gestão Mercados e Turismo - 5 - - - 5
Serviços Municipal de Registos, Notariado e Cadastrais 6 4 - - - 9
KAPITAL DEZENVOLVIMENTU - PDIM
2017, Munisipiu Aileu hetan alokasaun orsamentu programa PDIM hamutuk rihun $166,061.6. Husi total
ne’e, finansia ba projetu nebee seidauk finaliza iha 2016 hodi kontinua finaliza fali iha tinan 2017 hamutuk
projetu 3 ho nia montante hamutuk rihun $148,328 no projetu foun ba 2017 hamtuk 1 ho montante
orsamentu hamutuk rihun $17,733.4. Projetu sira ne’e refere liu projetu konstrusaun ponte, edifisiu
veteranus no posto saude hanesan mensiona iha tabela 1.4. tuir ne’e.
Tabela 1.4. Kapital Dezenvolvimentu PDIM
DESPEZA PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU
Iha projetu 13 husi paerseiru dezenvolvimentu mak planeia atu implementa iha Administrasaun Munisipal
Aileu iha 2017. Hamutuk tokon $3.-, projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun sai
hanesan projetu foun ho nia orsamentu hanesan mensiona iha tabela 1.5.
Tabela 1.5 Despezas Parseiru Dezenvolvimentu 2017
AgensiaDoadores
Titulo Projetus Diskrisaun Projetus Pilar estrategia
planu desenvolviementu
Planu Distribusaun
Programa apoiu Nova Zelandia, Ministériu Negosiu Estranjeiru no Komersiu
Programa Polisiamentu komunitaria Timor-Leste nian
Atu fo apoiu ba dezenvolvimentu profisional iha longu prazu ba Policia Nacional Timor-Leste (PNTL) nian,Governu Timor Leste nian fo ona sinal interese nian atu simu apoiu ba
dezenvolvimentu kapasidade nian husi parseiru save bilateral sira. Sekretariu de Seguransa Timor Leste nian no PNTL husu ona apoiu husi Nova Zelandia iha area politika komunitaria nian.
Enkuadramentu Instituttusional
$ 434,706.83 Munisipiu Posto
Administrativu Sukus
Kustus Operasional
Kustus
Fisiku Total Aileu Aileu Vila Aisimou 2,415 2,415 Aileu Aileu Vila Bandudato 2,300 2,300 Aileu Aileu Vila Fatubosa 2,530 2,530 Aileu Aileu Vila Lahae 2,530 2,530 Aileu Aileu Vila Saboria 2,530 2,530 Aileu Aileu Vila Seloi Craic 2,645 2,645 Aileu Aileu Vila Seloi Malere 2,415 2,415 Aileu Aileu Vila Suco Liurai (Alieu Vila) 2,645 2,645 Total Aileu 20,010 - 20,010
Saude PDIM Retensaun Konst, Posto Saude Tulataqeu Aileu Remexio Tulataqeu 23,487.45
M AE PDIM ReapropriasaunKonstrusaun Ponte Ki'ik Iha Orlala Ligasaun
Suku Liurai - Hoholau- no Suku Seloi M alere Aileu Aileu Liurai 39,751.82
M AE PDIM Reapropriasaun Rehabilitasaun Edificio ba Veteranus iha Aileu Aileu Aileu Seloi M alere 85,088.91
M AE PDIM Foun Rehabilitasaun Edificio Administrasaun M unicipiu
Aileu Aileu Aileu Aisirimou 17,733.41
Total Aileu 166,061.60
Na'in ba Projetus
Naran Programas
S tatus
Projetus Naran Projetus Munisipius
Postos
Administrativos S ukus
Agensia Doadores
Titulo Projetus Diskrisaun Projetus Pilar estrategia
planu desenvolviementu
Planu Distribusaun
Kareteristika Politika Komunitaria sentraliza iha Lei Organika 2009 PNTL nian, no husi rua rua ne’e tantu politika ka lideransa fo ona prioridade ba politika komunitaria nudar aprosimasaun ne’be apropriadu atu hamenus knflitu ka krime iha Timor-Leste, hanesan baze protetora ba dezenvolvimentu ekonomiku no social. Golu tomak husi TLCPP nian atu oinsa bele hari komunidade ne’be seguru, liu husi politika komunitaria ida ne’be efisiente ihaTimor-Leste. Programa nee konsiste husi komponente tolu:
1) Komponente estratejika ida,ho foku ba nivel nasional, hodi fornese apoiu ba PNTL atu oinsa dezenvolve ba oin hodi instituinaliza ninia politika komunitaria nian, estratejia, planu de asaun , sistema no regularizasaun , no merkanismu ba envolvimentu iha sosiedade komunidade nian, no atu dezenvolve programa espesial kona ba asduntu politika save
komunidade hodi konsultasaun ho distritu sira. Ida ne’e sei envolve Konseleiru Polisia ida ho longu termu atu fornese apoiu ba PNTL, partikularmente Unidade ba Politika Komunitaria no asistensia teknika ba kurtu termu Polisia NZ nian ba area sira ne’be ho nesesidade particular mak hanesan intelijensia servisu polisial nian no dezenvolvimentu programa kona ba asuntus save mak hanesan prevensaun ba violensia domestika nian.
2) Komponente ba treinamentu nian ida atu hodi fo apoiu ba rekrutamentu ne’be efetivu no serbisu ba treinamentu polisial nian (entre pesoal sira hotu PNTL nian) ne’be mak la’os deiot atu dezenvolve koinesimentu no espesialidade iha politika komunitaria nian, maibe ba mos motivasaun , konfidensia no kompromisu atu implementa aprosimasaun hirak ne’e. Ida ne’e sei envolve Konseleiru Polisia NZ ida ba
desenvolviementu kona ba finalidade objetivu estudu komparativu
nian no atu hahu hala’o planeamentu programa nian hamutuk ho sira nia kontrapartida sira NZ nian.
3) Komponente operasional ida iha distritu foku atu fornese apoiu ba Komandantes PNTL nian no ninia pesoal iha Distritu atu entituliza sistema kona ba politika komunitaria efetiva no
regulamentasaun atu realiza politika komunitaria ne’be efetivu iha nivel distritus, sub distritus no mos iha nivel aldeia nian.
Ida ne’e sei envolve mos mentor membrus Polisia NZ nian ne’be sei hala’o serbisu iha detritus 4 districts. Mentor sira ei vizita dala 3-4 tina tinan to’o masimu semana 12 no sira sei pronto atu halu kontaktu iha sira nia vizitas ne’e to’o iha nivel ne’be pratiku. Konseleiru
Treinador sira ba komunidade no politika nian mos sei iha sira nia politika atu fo apoiu ba Jestor Distritus nian entre vizita ne’be Mentor sira hala’o ne’e.
Programa apoiu Nova Zelandia, Ministériu Negosiu Estranjeiru no Komersiu
Bolsu de estudu no Graduadu Internatu
Dezenvolvimentu Bolsu de Estudu Nova Zelandia nian (NZDS) fornese oportunidade ba estudante Timor oan sira ne’be premiadu atu estuda ba nivel estudantes universitariu no pos-graduadu iha NZ.
Kandidatus sira tenki iha kapabilidade atu estuda iha area oioin, inklui mos fatin limitadu sira hanesan medisina nian, aviasaun no medisina dentaria.
Programa Graduasaun Internatu ne’e kompleta NZDS ho hanoin ida atu oinsa kapitaliza kona ba espesialidade husi graduadus sira ne’be fila ona hodi fo korajen ba sira atu tama iha kareira governu nian. Kabe ba Minstrus sira iha Governu atu identifika sa mak sira presiza nune’e
rekerente sira sei koloka iha ministeriu sira ne’e ba periudu fulan 12, no sira simu salariu baziku ida husi governu hamutuk ho kustus asosiadu ne’be kiik inklui mos dezenvolvimentu profisional sira nian. Maibe ida ne’e la’iha garantia ida ba empregu ne’ebe sira hala’o no kabe ba ministru sira rasik mak sei opta atu fornese politika permanente interna tuir konkluzaun iha sira nia serbisu internu nian.
Kapital SosialSOCIAL
CAPITAL $ 131,861.07
Agensia Doadores
Titulo Projetus Diskrisaun Projetus Pilar estrategia
planu desenvolviementu
Planu Distribusaun
hosi Nasoens Unidadas
no
Komunikasaun
Programa komunikasauan mobilisa
kompromissu ba realizasaun ligasaun ba labarik ’ feto & rsquo; direitus atu alkansa final ba desenvolvimentu internasional, defende ba politika, programa sentradus iha labarik no servisus hanesan mos rekursus nesesarius atu realiza objetivu iha leten.
Programa estratejias mak : a) usa peskisa formativa ho base desenvolvimentu estratejiku ba komunikasaun ne’ebe apropriadu hodi fo tulun ba hanoin diak ba CRC; b) hasae masimu ba utilizasaun ba kanais n’ebe iha , inklui mos meius komunikasaun , komunikasaun
interpesonal no ba komunidade atu halo parte liu tan no sensibilizasaun no hametin direitus labarik ;c) programa apoiu hasae kapasidade ba parseirus ba hasae estratejia komunikasaun baseia ba evidensia hakbesik ba hasae kapasidade labarik, inan-aman no komunidade ho informasaun no matenek nebe sei hasae moris diak sira nian no mos hodi hakfilak hahalok ba salva noprotesaun labarik sira; d) Prestasaun ba apoiu tekniku atu kontrola kualidade iha deseñu, halao e halo
akompañamentu ba aktividade komunikasaun & nbsp; Programa ne’e kompostu hosi projetu 2 mak : 1) Advokasia no media, 2) Programa apoiu ba komunikasaun nebe nia objetivu atu fo apoiu ba komponentes programa seluk iha desenvolvimentu advokasia no materiais treinamentu nian liu hosi hakbesik ba desenvolvimentu komunikasaun.
2,100.00
Banku Mundial P116520 IDA-H6330: TL Segunda oportunidade ba projetu
edukasaun
Objetivu desenvolvimentu projetu segunda oportunidade ba edukasaun mak : 1) hasae numeru ba jovens nebe la eskola no foinsae nebe remata programa edukasaun nebe ekivalente no 2) atu hamenus numeru no/ka taxa ba abandonu ba kada programa no nivel, hodi nune’e bele hasae efisiensi interna ba programa
Banku Mundial P125032 - Projetu Reszilensia klimatika Estrada Timor Leste
Objetivu kona ba Reziliensia Projetu ambiente Estrada Timor Leste nian ne’e atu salva infraestrutura ho kapasidade ba rekuperasaun ne’be lais kona ba ambiente esrtrada nian ba komunidades sira ne’be presiza tuir ligasaun save Estrada nian no atu responde ba fasilidadde
desenvolviementu emerjensia kona ba dezastres naturais.
Governu Australiano
Voluntarius Australiano ba Desenvolvimentu Internasional (AVID)
Voluntarius Australiano ba desenvolvimentu internasional nebe lansadu hosi Govenu Australianu iha Maiu 2011 & nbsp; ida ne’e nia objetivu atu tau hamutuk programa voluntariu 4 nebe tau ketak no alina ba unika bandeira
Governu Australianu ho objetivu ba programa hamutuk & nbsp ; Objetivu hosi programa ida ne’e mak atu fo kontribuisaun nebe efetivu ba objetivu desenvolvimentu Governu Australianu no parseiru governu liu hosi voluntaries Australiano nebe servisu ho ema-ema no organisasaun iha nasaun-nasaun nebe mak atu desenvolve Objetivu mak atu apoia ba kapasitas organisasaun uma nain hodi fo resultadu desenvolvimentu nebe efetivu no kontinuasaun no atu halo promosaun hanoin nebe positivu dari Australia iha rejiaun Indo-Pasifik liu hosi kontribusaun voluntariu sira. AVD fo oportunidade ba Indonesia nia ema nebe matenek/badaen atu kontribui ba Governu & rsquo; Programa ajuda atu halao servisu hodi dudu ligasaun ema ba ema no hasae kapasidade organisasaun uma nain iha seitor-seitor hanesan saúde, edukasaun, desenvolvimentu iha area rural (sukus), governasaun no lei no justisa. Voluntarius nebe ativu iha Governu Australia & rsquo no esforsu hosi diplomasia publiku hodi hasae konsiensia hosi governu & rsquo; programa ajuda estranjeiru /esterior no iha Australia & nbsp; AusAID inisiativa INK124.
Ajensia Kooperativa Internasional Japaun
Projetu Promosaun Agrobusiness nian husi ema Feto Rural
Atu dezenvolve agrobusiness husi ema feto rural ne’be mak uza rekursus lokais no atu
foti/estabiliza sira nia reseitas rasik.
Desenvolpimentu ekonomiku
$23,957.23
Ajensia Nasaun Unidas ba Desenvolvimentu
Internasional Monitorizasaun no Avaliasaun
Avansa nian
Objetivu husi Avansa M&E ne
‘e atu hodi asisti monitorizasaun husi projetu Avansa Agrikultura
enkuantu halo orientasaun ba avaliasaun projetu DAC Avansa Agrikultura nian. Esforsus hanesan ne’e sei fo informasaun ba jestaun projetu nian no sai nudar matadalan
dezenvolvimentu ba atividades iha futuru nian.
Desenvolpimentu ekonomiku
$80,000.00
Ajensia Nasaun Unidas ba
Projetu Avansa Agrikultura
Avansa Agrikultura (agrikultura adiantadu) sei kontribui ba aselerasaun kresimentu sustentavel
Dezenvolvimentu Ekonomiku
Agensia Doadores
Titulo Projetus Diskrisaun Projetus Pilar estrategia
planu desenvolviementu
Planu Distribusaun
Desenvolvimentu Internasional
USAID nian inkluzivu no kresimentu ekonomiku ba setor agrikultura iha Timor-Leste. Projetu ida ne’e mos parte ida husi esforsu ne’be AUSAID halo hodi asisti Timor-Leste atu sai prosperu liu tan, saudavel / isin diak no demokratiku. Avansa Agrikultura ne’e hari atu oinsa bele integra kresimentu ekonomiku hodi inisiativa prezidensial rua atu nune’e bele hetan progressu ida ho susesu kona ba golus no objetivus ne’be deskreve haktuir lia’fuan Fo han ba Futuru (FTF) no mudansa Klimatika Global (GCC) Lideransa kresimentu, Inisiativa .
Konstroe tuir Dezenvolve Komunidade Agrikultura (DAC) ne’be atu remata iha segundu kuartal tinan 2015, Avansa Agrikultura sei fo apoiu ba Ministeriu de Agrikultura (MAF) Timor-Leste hodi hala’o ninia Planu Estratejika (2014-2020) liu husi progresu ka meiloramentu iha agrikultura no
relasaun ba treinamentu no habelar, hodi aprezenta sistema ba irigasaun, no mos promove kuda rai ho vejetais ka modo ho valor ne’be aas no hetan rezultadu osan.
Rekursus basikus UNICEF
Programa planeamentu, monitorizasaun no evaluasaun
Programa planeamentu, monitorizasaun no evaluasaun nia fokus iha kolekta, analiza no deseminasaun informasaun estratejika ba situasaun labarik no feto, no promosaun ba usa informasaun ba foti desisaun, planeamentu , prepara orsamentu no monitorizasaun hodi hetan resultadu diak ba labarik , feto no labarik foin sae sira. Programa nee kontinua suporta ba Diresaun Nasional Estatistika /Ministeriu Finansas hodi estabelese data base nasional ba monitorizasaun no relatoriu ba progressu nebe halo ba oin ba objetivu desenvolvimentu millenium,objetivu ba Planu Desenvolvimentu Estratejiku Nasional no komitmentu
nasional/internasional seluk, usa DevInfo. Programa ne mos sei fo apoiu at suporta hodi estabelese sistema jestaun matenek ba labarik sira. Haktuir ba rekomendasaun revisaun mediu termu, programa nee sei haforsa politika sosial research no advokasia ba labarik & rsquo; isus no suporta ba operasionalisasaun governasaun no monitorizasaun hosi Plano Desenvolvimentu Nasional Estratejiku & ldquo;New Dea l& rdquo; estrutura.
Kuadru Instituisional
desenvolviementu Rekursus
Basikus UNICEF
Programa Saúde no nutrisaun
Programa saúde no nutrisaun kontinua haforsa kapasidade ba sistema saúde ba nivel nasional, distrital, sub-distrital no nivel Sukus atu hasae ba asesu ba no utilizasaun servisus no oferese respostas lalais ba emerjensias. UNICEF fo apoia ba Ministeriu Saúde atu implementa pakote ba servisus basikus nebe alina ho sektor planeamentu estratejiku iha Saude Nasional nebe konsiste iha grupu nebe integradu ba intervensoens ba saúde no nutrisaun nebe destinadu ba labarik ho menus hosi tinan 5 no ba feto sira ho idade buras ba hahoris
(reproduktiva ). Programa ne hare liu ba projetu bot 3 hanesan : (1) projetu ba saúde maternu-infantil (MCH) atu hasae kobertura ba saúde maternal no infantil liu hosi Prgrama nakloke (alargadu) ba vasinasaun (PAV), & nbsp ; kampaña Multi-Antigen (MAC) , no apoiu esensial ba foin noris (ENBC)& nbsp; & amp; Kazu jestaun komunidade & nbsp; (CCM), kuidadus emerjensia basikus ba Obstetrica (BEmOC), no jestaun integradu ba moras labarik uan sira (IMCI); (2) Alokasaun
Projetu nutrisaun ba problema nutrisaun at nebe labarik no feto Timor oan hasoru. Objetivu projetu nee atu hadia’a estadu nutrisaun labarik nian liu hosi implementasaun jestaun
komunidade ba nutrisaun ladiak (CMAM) , hasae hahan bebe no labarik foin sae (IYCF), suplementasaun ba vitamina A, masin iodisaun jeral (USI) no reserve Mikro-nutriente uut (pó). (3) Projetu ba suporta hodi prevene familias HIV/AIDS & rsquo; ba labarik & nbsp; Transmisaun (PPTCT ba HIV/AIDS liu hosi haburas dokumentu tekniku no operasional no protokolu, prestasaun servisu integradu ba PPTCT ba programa MCH, no akonsellamentu voluntariu no konfidensial servisu koko nian (VCCT). Projetu nee mos fornese edukasaun hanesan (pares) , edutainment, no hosi lina radiu nebe forte ba akonsellamentu prevensaun ba mane no feto foin sae. Liu hosi programa saúde no nutrisaun, UNICEF apoia Ministeriu Saúde para atu haforsa ba implementasaun servisu saúde komunitariu integradu (SISCa), ho kolaborasaun ho Ajensia UN, doadores no NGOs.
Agensia Doadores
Titulo Projetus Diskrisaun Projetus Pilar estrategia
planu desenvolviementu
Planu Distribusaun
Rekursus basikus UNICEF
Basic Education Programme
Programa Edukasaun basika suporta ministeriu Edukasaun haforsa kualidade edukasaun basika liu hosi hakbesik 3 : a) haforsa kapasidade iha nivel sentral, rejional , distritus no level eskola nian; b) apoiu intervensoens pilotu atu informa prosesu politika no planeamentu ; c) harii sistema kontinuisaun liu hosi Eskola Amigo Labarik (CFS) , desenvolvimentu no implementasaun kurikulum basiku, inklui mos labarik hotu, no habelar alfabetisasaun nebe ekivalensia no Moris-badaen base ba edukasaun ba labarik nebe sai eskola. Eskola Amigo Labarik iha inisiativu atu desenvolve modelu inovativu ba eskola foun iha grupu eskola 240, no mos sei estende ba eskola hotu hosi ME liu hosi treinamentu ba profesores no diretores eskolas , hadiak liu sala aula nian,haforsa jestaun eskola nian no promosaun ba knar ka papel ba asosiasaiaun ba aman no mestri sira iha apoiu ba jestaun eskola .Ba programa suporta ba desenvolve kurikulu eskola sira nian, Livru Lian Tetum no materiais no edukasaun fisika no livrus artes ba klase/grau 1 to 9. Treinamentu sei fornese ka sei fo professores eskola primariu ba kurikulum foun. Programa ne mos fo apoiu ba desenvolvimentu ba politika edukasaun inklusiva no hahu desenvolvimentu politika ba edukasaun infantil/labarik. Liu hosi apoiu ba hadiak liu tan ba sistema ba jestaun informasaun edukasaun (EMIS), planeamentu no monitorizasaun ho base ba evidensia ba hadiak nian, tantu hosi nasional no nivel distrital no mos iha eskola. Aktividade AUsAID 11A56.
Kapital Sosial
$
9,360.00
Rekursus basikus
UNICEF
Programa protesaun no partisipasaun labarik
Estratejia ba programa ba protesaun ba labarik ho objetivu ba bebeik atu haforsa no hasae labarik & rsquo iha ambiente protesaun iha Timor Leste ho fokus ba harii sistema xave 2 ba labarik sira : Sistema moris diak ba labarik no familias no sistema justisa ba labarik sira . Tarjetu prioridade institusional ba programa nee mak servisu iha nivel distritu no suku hodi mobiliza ba partisipasaun komunidade no labarik sira & rsquo; partisipasaun. Servisu ho Ministeriu Justisa , projetu justisa juvenil hodi hadiak liu tan asesu ba justisa ba labarik hotu nebe iha ligasaun ho lei (vitimas, sasin no kriminosos ) liu hosi desenvolvimentu no implementasaun entre- ajensia, entre -Ministerial Justisa ba estratejia
Enkuadramentu Institusional, Kapital Sosial
desenvolviementu labarik no planu asaun. Projetu nee atu kria
Komisaun Nasional ba labarik atu kordena ho ministerius iha elaborasaun politika no
alokasaun orsamentu ba labarik sira; elaborasaun ba grupu ba labarik sira & rsquo; Kodigu ida ba abranje reforma legislasaun nesesaria ba labarik sira & rsquo; justisa. Eskala projetu nee atu esforsa hodi hasae ka aumenta rejistu moris nian liu hosi kapasitasaun ba funsionarius rejistu sivil no parseirus hanesan lideres komunitarius , eskolas, hospitais no igrejas.. UNICEF mos kontinua fo apoiu ba estabelesimentu ba & Idquo; estasoens ba polisia amigos ba labarik & rdquo; ba unidade pesoal vulneravel ba polisia no ba komunidade polisia ho nunee hatur hikas sistema ba aplikasaun lei ba labarik iha entervistas, investigasoens no prosedimentu ba akompañamentu nebe professional. Iha tinan 2013 UNICEF apoia ba preparasaun ba relatoriu ba país ba Komite Konvensaun Iba direitus labarik (CDC) ho hakbesik ba partisipatoriu. Projetu labarik no moris diak familia ho nia sentidu ba desenvolvimentu kontinua ba kapasitasaun ba unidade protesaun ba labarik iha Ministeriu Solidariedade Sosial hosi sai
professional ba servisus ba labarik no moris diak familia no permiti servisus ba asistensia sosal aumenta liu tan ba labarik vulneravel sira no sira nia familia.Hanesan mos peskisa nebe realize ba prioridade protesaun ba labarik ( hanesan ba esplorasaun ba labarik no ba institusionalizasaun ba labarik sira) mos sei halao.
;;;
2. ADMINISTRASAUN MUNISIPAL AINARO
Perfil
Administrasaun Munisipal Ainaro lokalizadu iha sudoeste paíz no mapa 2. hatudu pozisaun jeográfiku
Munisipiu Ainaro ne’ebé ho luan 797 km² ho populasaun nain 59,175 tuir Sensus 2010. Administrasaun
Munisipal Ainaro iha Postu Administraativo ha’at, Sukus 21 no Aldeias 131 hanesan hatudu iha Tabela
2.1.
Tabela 2.1. Ponto Administrativo , Sukus no total Aldeias /Sukus
Ainaro Hatu Builico Hatu Udo Maubisse
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Sukus Total Aldeias
Ainaro 7 Mauchiga 7 Foho-Ai-Lico (Beikala) 6 Aituto 9
1.
104 Polísias
2.
68 kompostu husi: 64 pessoal Seguransa Sivil no 4 funsionarius administrativa
Edukasaun:
1.
Professores Ensino Infantil: Publiku (16); Privadu/Fundasaun (11)
2.
Profesores Ensinu Basiku: Públiku (437) : Privadu ( 46 )
3.
Profesores Ensino Sekundáriu Publiku (42) no Privadu ( 15 )
4.
Profesores du Ensinu Tekniku Vocasional : Públiku (-) no Privadu (-)
Administrasaun Munisipal Ainaro iha Eskolas Ensino Infantil : Publiku ( 9 ) no Privadu/Fundasaun (7)
Ensino Basiku : Publiku (74) no Privadu (6), Ensinu Sekundárias Publika/Jeral (2) no
Privadu/Fundasaun ( 2 ), ho Eskolas Ensinu Teknico Sekundária Publiko (-) no Privadu (-).
Saude:
1.
Funsionáriu administrasaun no lojistika : 10
2.
36 Médikus lokais (inklui espesialistas);
3.
35 Enfermeirus
4.
6 Assistente enfermeiros
5.
20 parteiras/os;
Fasilidade saúde maka Ospital (1), CHC (4), Postus Saude (23), Klinikas privada (4), SISCa (50).
MSS :
1.
Numeru idozus (tinan 60 ba leten) no invalidus ne’ebé simu subsidiu iha Munisipiu Ainaro
hamutuk 5,910 pessoas ne’ebé kompostu husi idozus 5,605 pessoas no invalidus 305 pessoas.
2.
Numerus Combatentes ba Libertasaun Nasional no benefisiarius ba Martires iha Munisipiu Ainaro
hamutuk 3,582 pessoas.
3.
Bolsa de Mãe : 3,709
4.
Total funsionariu hamutuk 7 mak destaka ba Munisipiu; 3 iha Munisipiu no 4 ba Posto
Administrativo, kada Posto Administrativo funsionariu ida (1).
MAP
:
77
extensionistas no naun-extensionista
CNE
: 6 funsionarius
Ministeriu Justisa
:12 funsionarius
SEPFOPE : 2 funsionarius
MAE : 61 kompostu husi : Diresaun Distrital : 38; STAE : 6 no PNDS : 21
DESPESAS JERAL ADMINISTRASAUN MUNISIPAL AINARO
2017, Administrasaun Munisipal Ainaro hetan alokasaun orsamentu hamutuk tokon $2.7. Orsamentu
hirak ne’e aloka tuir linhas orsamentu servisu sektoral no secretariado munisipal nian. Husi total orsamentu
akumulado ona kustus ba merenda eskolar, alfabetizasaun, konsensoens eskolar, subsidiu sukus, jestaun
merkadoria, aktividades agrikultura, limpeza rurais & urbano no despesas operasional sira seluk hanesan
iha tabela tuir mai ne’e;
Tabela 2.2 Despesa Jeral
PROGRAMA NASIONAL DEZENVOLVIMENTO SUKUS (PNDS)
Iha tinan 2017, VI Governo Konstitusional aloka orsamentu ba programa PNDS iha Administrasaun
Munisipal Ainaro hamutuk rihun $17,135 ne’ebé alokasaun orsamentu ba deit kustus operasional suku 8
iha posto Administrativo Ainaro hodi halo preparasaun planeamentu, programa PNDS ba tinan 2017
hanesan hatudu iha tabela tuir ne’e.
Tabela : 2.3.Kapital Grants - PNDS
KAPITAL DEZENVOLVIMENTU - PDIM
2017, Munisipiu Ainaro hetan alokasaun orsamentu programa PDIM hamutuk rihun $373,027.9. Husi total
ne’e, finansia ba projetu nebee seidauk finaliza iha 2016 hodi kontinua finaliza fali iha tinan 2017 hamutuk
projetu 9 ho nia montante hamutuk rihun $308,028 no projetu foun ba 2017 hamtuk 2 ho montante
SV BS TP KM KD Total
Administração Municipal de Ainaro 1,201 1,218 381 - - 2,799
Secretáriado de Administração Municipal 474 123 381 - - 977
Serviços Municipal de Saúde 178 138 - - - 316
Serviços Municipal de Educação 233 635 - - - 868
Serviços Municipal de Agricultura 225 105 - - - 330
Serviços Municipal de Obras Públicas e Transportes 28 97 - - - 125
Serviços Municipal de Água, Saneamento Básico e Ambiente 52 70 - - - 122
Serviços Municipal de Gestão Mercados e Turismo - 6 - - - 6
Serviços Municipal de Registos, Notariado e Cadastrais 6 4 - - - 9 Serviços Municipal de Ação Social e Gestão de Desastres Naturais 5 40 - - - 45
Munisipiu Posto
Administrativu Sukus
Kustus Operasional
Kustus
Munisipiu Ainaro hanesan mensiona iha tabela 2.4. tuir ne’e.
Tabela 2.4 Kapital Desenvolvimento PDIM
DESPEZA PARSEIRU DEZENVOLVIMENTU
Iha projetu hamutuk 16 mak planeia atu implementa iha Administrasaun Munisipal Ainaro iha 2017,
hamutuk tokon $4.- no projetu sira ne’e balun sai hanesan kontinuasaun no balun projetu foun. Projetu sira
ne’e mak hanesan mensiona iha tabela 2.5
Tabela 2.5 Despezas Parseiru Dezenvolvimentu 2017
Ajensia Doadores
Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars Estrategiku planu Desenvolvimentu
Planned Disbursement
Programa ajuda Nova Zelandia, Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Komersiu
Hadia’a diak liu merkadu no produsaun liu hosi koporativas agrikultura iha TL (IMPACT
Projetu ne’e sei fo’o rendimentu adisional ba 2.594 agrikultores mane no feto iha munisipiu 8. Agrikultores sei hetan treinamentu konaba teknika ba sistema intensifikasaun fo’os (SRI) atu hasae produsaun fo’os (hare). Projetu sei hadia’a diak liu asesu ba merkadu no promove kresimentu merkadu ba kulturas-xave ho base iha analisa domestika (fo’os/hare) no ba merkadu internasionais (fo’os no aihoris ho fini ne’ebé diak liu ho forekeli (soja) ). Kooperativas sei kaer servisu fundamental, no agrikultuores sei hetan treinamentu diak hosi organisasaun korporativus no jestaun ba negosius ki’ik.
Desenvolvimentu ekonomia
$22,097.60
M AP PDIM Retensaun Construcao Centro Veternario Iha M aubisse Vila Ainaro M aubisse M aubisse 4,437.90
M AE PDIM Retensaun Construcao Centru Comunitario iha Suco
Horaiki'ik (Aldeia 4) Ainaro M aubisse Horaiki'ik 9,869.23
M PIE PDIM Retensaun Konstrusaun Igreza Cassa Ainaro Ainaro Cassa 33,059.86
M PIE PDIM Retensaun Konstrusaun Salaun M ulty Fungsi Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 9,964.79
M PIE PDIM Retensaun New Construction of Radio Station Building in
Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 25,634.68
Edukasaun PDIM Kontinuasaun Reconstrucao Escola Basika Filial Sala Tolu Iha
Suco Manutaci ( Hatumetaudu) Ainaro Ainaro M anutaci 56,599.25
Edukasaun PDIM Kontinuasaun Konst. Escola EBC M auxiga Ainaro Hatubilico M auxiga 16,063.07
Educasaun PDIM Kontinuasaun Konst. Escola Secundario Publico Hatubilico Ainaro Hatubilico Nunumoge 24,616.55
Saude PDIM Kontinuasaun Postu Klinika Iha Suco M anutaci+Facilidade No
M oru Haleu Ainaro Ainaro M anutaci 127,782.53
Saude PDIM Foun Konstrusaun Uma Fatin hakmatek ba violencia
kontra Feto iha Hospital Referencia M aubisse Ainaro M aubisse M aubisse 50,000.00
M AE PDIM Foun Rehabilitasaun Edificio Administrasaun M unicipio
Ainaro Ainaro Ainaro Ainaro 15,000.00
Total Ainaro 373,027.86
Na'in ba Projetus
Naran Programas
Status
Projetus Naran Projetus Munisipius
Postos
Administrativos Sukus
Ajensia
Doadores Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars Estrategiku planu Desenvolvimentu
Planned Disbursement
Programa ajuda Nova Zelandia, Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Komersiu
Bolsa estudus no estajiu graduadu
Nova Zelandia oferese Bolsas estudus ba bolsista timor oan atu estuda iha level graduasaun no pos-graduasaun iha NZ. Kandidatu sira ba estuda iha area barak inkluindu fatin limitadus iha medesina, aeronautika no odontolojia (estudu ba nehan) Programa komplementa NZDS ba Estajiu graduasaun aponta ka hatudu atu akumula kompetensias ba diplomas ne’ebé hetan iha estudu, fo’o aten boot atu tur iha kareira governu. Ministerius identifika sira nia nesesidades no kandidatus sira atu koloka iha ministeriu laran ba period ka tempu ba fulan 12, no simu salariu basiku hosi governu no kustu ki’ik balun ne’ebé tau hamutuk inklui desenvolvimentu professional. Embora laiha garantia ba empregu ka servisu ne’ebé lao hela no hein katak ministerius bele oferese papel permanente ba estajiarius iha remata ba sira nia estajiu.
Kapital Sosial $131,861.07
Ajensia kooperativa Internasional Korea
Salva inan isin rua no programa ba moris iha distritu Ainaro
1. fornese advokasia ba problema maternus/neonatal, influensia politika no programasaun ba areas ne’e, nebe usa metode hakbesik nebe baseia ba evidensias no haforsa kapasidade nasional atu halao programas ba MNH. 2. Atu fornese advokasia, haforsa planeamentu no kapasidade monitorizasaun, kapasidade funsionariu distritu nian no problema maternal/neonatal sira. 3. Atu fo no hasae kualidade no formasaun baseia ba abilidade parteiras, infermeirus, medikus no PSFs, atu fo segimentu no monitorizasaun ba servisus espesifikus. 4. Atu fornese formasaun ba lideres komunitarius no membrus no realize aktividades ba promosaun saúde
komunidade atu hodi motiva no muda hahalok no hadia’a ajuda iha uma nia ho matenek parteira nian ba atende moris nian(nasimentu) no hasae liu tanba entrega instituisaun no kuidadu atu ba buka hatene
saúde maternal / labarik foin moris. Kapital Sosial
$ 1,100,000.00
Fundu Labarik hosi Nasoens
Unidadas Programa Media no
Programa komunikasauan mobilisa kompromissu ba realizasaun ligasaun ba labarik ’ feto & rsquo; direitus atu
alkansa final ba desenvolvimentu Kapital Sosial
Desenvolvimentu Komunikasaun internasional, defende ba politika, programa
sentradus iha labarik no servisus hanesan mos rekursus nesesarius atu realiza objetivu iha leten.
Programa estratejias mak : a) usa peskisa formativa ho base desenvolvimentu estratejiku ba komunikasaun ne’ebe apropriadu hodi fo tulun ba hanoin diak ba CRC; b) hasae masimu ba utilizasaun ba kanais n’ebe iha , inklui mos meius komunikasaun , komunikasaun interpesonal no ba komunidade atu halo parte liu tan no sensibilizasaun no hametin direitus labarik ;c) programa apoiu hasae kapasidade ba parseirus ba hasae estratejia
komunikasaun baseia ba evidensia hakbesik ba hasae kapasidade labarik, inan-aman no komunidade ho informasaun no matenek nebe sei hasae moris diak sira nian no mos hodi hakfilak hahalok ba salva noprotesaun labarik sira; d) Prestasaun ba apoiu tekniku atu kontrola kualidade iha deseñu, halao e halo akompañamentu ba aktividade komunikasaun & nbsp; Programa ne’e kompostu hosi projetu 2 mak : 1) Advokasia no media, 2) Programa apoiu ba
komunikasaun nebe nia objetivu atu fo apoiu ba komponentes programa seluk iha desenvolvimentu advokasia no materiais treinamentu nian liu hosi hakbesik ba desenvolvimentu komunikasaun. Banku
Mundial
P116520 IDA-H6330: TL projetu ba edukasaun segunda oportunidade
Objetivu desenvolvimentu ba projetu edukasaun segunda oportunidade ida ne’e mak : 1) atu hasae ka aumenta numeru ba foin sae nebe la eskola no ema boot oin sae nebe kompleta ona programa eskola nebe ekivalente nebe rekoñese tiha ona; no 2) atu hatun numeru no/ka taxa ba hosik hela ba kada programa no nivel, no nune’e bele aumenta programa interna nebe efisiensia & nbsp.
Kapital Sosial $
33,400.00
Programa Nova Zelandia, Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Komersiu
Desenvolvimentu café no kakau iha TL
Koperativa ba Asosiasaun Nasional ba negosius (NCBA) hanesan koperativa Café Timor-Leste (CCT) mak hanesan parseirus ba exekusaun programa COCAR daudaun ne’ebé komponente café (projetu
rehabilitasaun ba kintal café) ne’ebé finansia hosi AUSAID no Programa Apoiu NZ . Projetu rehabilitasaun kintal café sei mai iha no hotu iha Setembru 2014. Hanoin katak nesesidade desenvolvimentu kontinua no susesu to’o oras ne’e ba komponente
Desenvolvimentu
Ajensia
Doadores Titlu projektu Justifikasaun Projektu Pilars Estrategiku planu Desenvolvimentu
Planned Disbursement
COCAR, programa ba apoiu NZ buka atu esplora liu tan ba apoiu tempu naruk ba setor kakau. Programa apoiu hahu buka iha 2014 hosi NCBA liu hosi nota proposal konseitu ba aktividades café no kakau iha TL.
Banku
Mundial P125032 – Projetu Resziliensia Klimatorika Estrada Timor
nian
Objetivu kona ba Reziliensia Projetu ambiente Estrada Timor Leste nian ne’e atu salva infraestrutura ho kapasidade ba rekuperasaun ne’be lais kona ba ambiente esrtrada nian ba komunidades sira ne’be presiza tuir ligasaun save Estrada nian no atu responde ba fasilidadde emerjensia kona ba dezastres naturais.
Dezenvolvimetu de infraestruturas
$ 795,981.78
Governu Japaun
Sistema melloria Be’e iha area rural foho leten
Instalasaun sistema fornesimentu Be’e iha Maubisse no estabelese grupu jestaun Be’e, au mesmu tempu halo transferensia matenek ba halo manutensaun nian
Desenvolvimentu Infra-Estrutura
$ 400,000.00
Koperasaun Internasional Japaun
Projetu ba Promosaun Agrokomersiu nian husi ema Feto Rural
Atu dezenvolve agrobusiness husi ema feto rural ne’be mak uza rekursus lokais no atu foti/estabiliza sira nia reseitas rasik.
Dezenvolvimentu Ekonomiku
$25,454.56
Ajensia Nasoens Unidas ba desenvolvime ntu
Internasional
Monitorizasaun no Avaliasaun
Avansa nian
Objetivu husi Avansa M&E ne ‘e atu hodi asisti ba monitorizasaun husi projetu Avansa Agrikultura enkuantu halo orientasaun ba avaliasaun projetu DAC Avansa Agrikultura nian. Esforsus hanesan ne’e sei fo informasaun ba jestaun projetu nian no sai nudar matadalan
dezenvolvimentu ba atividades iha futuru nian.
Dezenvolvimentu Economiku
$ 80,000.00
Ajensia Kooperasaun Internasional Uniaun Europeia no Korea
Nutrisaun Maternal no saude infantil (MCHN) DV
200770
Nutrisaun ba inan no kuidadu ba saude labarik nian (MCHN).MCHN ho focus kona ba prevensaun malnutrisaun ba labarik sira tinan 2 ba kraik no halo meiloramentu iha situasaun nutrisaun ba labarik sira ho malnutrisaun entre idade ho tinan 2 no tinan lima, nune’e mos malnutrisaun ba ema feto kabuki no fo susu oan . WFP fornese manta ba labarik sira hotu ho idade fulan 6–23, no alvu ba alimentasaun moderadamente malnutrisaun labarik sira ho idade fulan 24– 59 no mos ba inan sira ho malnutrisaun. Programa ne’e implementa ona iha distritus 13 iha Timor-Leste tomak no trajeta atu hetan to’o benefisiariu sira hamutuk ema 87,000. Ba kada ema ida ne’be rejista ona simu rasaun atu lori ba uma fula-fulan Timor Vita (aihan fortifikadu ne’be produs
lokalment) ka batar ben dulas (CSB), mina tein nian no masin idizadu. Atividade AusAID nian 11A433. & amp; nbsp;
Kapital Sosial
Desenvolvimentu Ajensia
Nasoens Unidus ba Desenvolvim entu
Internasional
Projetu Avansa Agrikultura USAID nian
Avansa Agrikultura (agrikultura adiantadu) sei kontribui ba aselerasaun kresimentu sustentavel inkluzivu no kresimentu ekonomiku ba setor agrikultura iha Timor-Leste. Projetu ida ne’e mos parte ida husi esforsu ne’be AUSAID halo hodi asisti Timor-Leste atu sai prosperu liu tan, saudavel / isin diak no demokratiku. Avansa Agrikultura ne’e hari atu oinsa bele integra kresimentu ekonomiku hodi inisiativa prezidensial rua atu nune’e bele hetan progressu ida ho susesu kona ba golus no objetivus ne’be deskreve haktuir lia’fuan Fo han ba Futuru (FTF) no mudansa Klimatika Global (GCC) Lideransa kresimentu, Inisiativa .
Konstroe tuir Dezenvolve Komunidade Agrikultura (DAC) ne’be atu remata iha segundu kuartal tinan 2015, Avansa Agrikultura sei fo apoiu ba Ministeriu de Agrikultura (MAF) Timor-Leste hodi hala’o ninia Planu Estratejika (2014-2020) liu husi progresu ka meiloramentu iha agrikultura no relasaun ba treinamentu no habelar, hodi aprezenta sistema ba irigasaun, no mos promove kuda rai ho vejetais ka modo ho valor ne’be aas no hetan rezultadu osan.
Dezenvolvimentu Ekonomiku
$950,366.40
Rekursus basikus UNICEF
Programa planeamentu, Monitorizasaun no evaluasaun
Programa planeamentu, monitorizasaun no evaluasaun nia konsentrasaun iha kolesaun, analisa no desiminasaun informasaun estratejika ba situasaun labarik no feto, no promosaun atu usa informasaun ba halo desisaun, planeamentu, orsamentu no monitorizasaun hodi hato’o resultadu nebe diak ba labarik sira, feto no ba ema foin sae sira. Programa ne’e kontinua fo suporta ba Diresaun Nasional Estatistika/Ministeriu Finansas hodi estabelese data base nasional ba monitorizasaun no relatoriu konaba progressu sira ba oin konaba Metas Desenvolvimentu Millennium ( the Millennium Development Goals), metas planu Estratejiku ba Desenvolvimentu Nasional no kompromisu
nasional/internasional seluk, usa DevInfo. Programa ne’e mos fornese suporta hodi estabelese Sistema Jestaun
matenek/koñesimentu ba labarik sira. Tuir mos rekomendasoens revisaun Mid-Term, programa ne’e mos sei reforsa ba
investigasaun politika sosial no advokasia ba labarik sira & rsquo; kestoens, no
Enkuadramentu Institusional