KAPITULO III KAPITULO III
4.2. Diskusaun
56
diarea. Rezultadu husi analiza dadus Correlation Cofficiente ne’ebe mak hetan = 0. .714** hatudu valor pozitivu signifika katak Relasaun Nivel konesimentu no prevensaun moras diarea hatudu ho kriteria aproximasaun.
57
moras diarea ba labarik sai hanesan komponente faktor predispozisaun atu halo prevensaun moras diarea ba labarik (Nasution, 2020).
Tuir peskizadór nia opiniaun bazeia no faktu real ne‟ebe hatudu husi rezultadu peskija ida ne‟e hatudu maioria nivel koñesimentu hirak ne‟e realmente akontese tamba inan sira seidauk iha koñesimentu di‟ak kona-ba maneira atu hado‟oak an husi moras liu-liu ba labarik sira.
Husi peskijador nia observasaun iha lokal peskija ninian Iha Sentru Saude Viqueque nian, maioria mak inan sira ho oan idade menus husi tinan 5 mak hakarak kolabora hamutuk hodi aprende no rona informasaun ne‟ebe peskijador fahe konaba nivel koñesimentu moras diarea nian ho barak maka tau importansia ba moras refere.
4.2.1.2. Prevensaun Moras Diarea
Bazeia ba tabele 4 .5 iha leten hatudu katak kategoria barak liu respondente nebe maka ho prevene hamutuk respondente 28 (77.8%) ho uitoan liu maka la prevene respondente hamutuk 8 pessoas (22.2%)
Peskiza ida ne‟e hanesan ho peskiza husi Arismawati et al (2022) kona ba”prevensaun moras diarea ba labarik iha puskesmas kota banda aceh‟‟. Ho la prevene ba moras diarea hamutuk 54 (54.5%) no prevensaun ba moras diarea hamutuk 25 (45.5%).
Prevensaun moras diarea ho hanesan pratika ida ne‟ebe mak atu hado‟ok-an husi fo‟er ne‟ebe iha ona kontaminasaun. no fo ai-han ne‟ebé mak iha nutrisaun di‟ak uza be‟e mós no saudavel no fase liman ho sabaun antes ba han, depois so‟e be‟e bo‟ot (Khasanah, 2020).
58
Tuir peskizadór nia opiniaun konklui katak prevensaun moras diarea hanesan metodu ida ne‟ebe mak ita uza atu hodi hado‟oak an husi moras refere hanesan ambiente ne‟ebe mak la saudavel ka hahan sira ne‟ebe mak kontamina tiha ona ho bakteria no virus. Bazeia ba rezultadu peskija ida ne‟e maioria la prevene ba moras refere, hirak ne‟e, realmente akontese tamba inan sira sei menus konesimentu konaba maneira oinsa atu halo prevensaun ba moras diarea.
Iha mos fatores ne‟ebe hamosu moras diarea hanesan, ambiente ne‟ebe la mos, utiliza be‟e ne‟ebe fo‟er, menus nutrisaun di‟ak ba labarik sira.
4.2.2. Analiza Bivariadu
4.2.2.1. Atu analiza relasaun nivel koinesimentu ho prevenesaun moras diarea Bazeia ba tabela kruzada 4.6 husi kategoria Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea husi respondente nain 36 hatudu katak maoria husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea naton no prevene hamutuk 15 pessoas (41.7%), tuir husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea diak ho prevene hamutuk 11 pessoas (30.6%) no minoria husi nivel koñesimentu ho prevensaun moras diak menus ho prevene hamutuk 2 pessoas (5.6%). Tuir husi pergunta Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea husi respondente nain 36 hatudu katak maoria husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea menus no la prevene hamutuk 8 pessoas (22.2%) no minoria husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea husi respondente nain
59
36 hetan husi diak no la prevene , no menus no la prevene hamutuk 0 pessoa (0.0%).
Bazeia ba tabela estatistika Spearman Rank hatudu katak p=value=0,000<0,05 ne‟ebe signifika katak H0 la simu no Ha simu signifika iha relasaun entre nivel koñesimentu no prevensaun moras Diarea. Rezultadu husi analiza dadus Correlation Cofficiente ne’ebe mak hetan = 0. 714** hatudu valor pozitivu signifika katak Iha Relasaun Nivel koñesimentu Inan ho Prevensaun moras Diarea ba labarik Idade menus husi tinan 5 iha Sentru Saude Munisipiu Viqueque tinan 2024.
Tuir matenek nai‟n Sarwoto (2020) Relasaun Nivel koñesimentu ho prevensaun moras diarea iha Wilaya Bandun Barat, hamutuk respondente 48 ho nia persentagen (70%) ho minoria liu maka respondente hamutuk 30 ho nia persentagen (30%).
Tuir peskizadora nia opiniaun relata katak Nivel koñesimentu no Prevenesaun Moras Diarea iha Relasaun tamba wainhira maka individu ida nia menus nivel koñesimentu maka iha ne‟eba sei akontese valor moras diarea sei aumenta barak tamba la iha prevenesaun ba aktos nebe maka lori hamosu moras diarea.Tan ne‟e maka peskizadora lori konklui katak Relasaun Nivel koñesientu ho prevenesaun moras diarea tenki iha relasaun tamba se wainhira hakarak komunidade dok husi moras diarea presiza aumenta Nivel koñesimentu ne‟ebe maka maksimu.
Liu husi kontribuisaun parte hotu ninian dezezu bele mellora di‟ak liu tan inan sira nia koñesimentu nune‟e sira bele maduru di‟ak liu tan no
60
hatene bele iha rasik konsiensia atu halo prevensaun no kuidadu an liu-liu ba labarik sira husi moras atu nune‟e la bele hamosu komplikasaun sira hanesan, hanesan dehidrasaun, malnutrisaun.
61 KAPITULU V
KONKLUSAUN NO SUJESTAUN 5.1. Konklusaun
Iha peskiza ida ne‟e peskizador halo konkluzaun bazeia ba objetivu espesifiku peskiza no nia rezultadu:
5.1.1 kategoria hatudu katak husi respondente ho kategoria nivel Koñesimentu ho total respondente hamutuk na‟in 36 (100%). Respondente barak liu mak Nivel koñesimentu Naton ho total 15 (41,7%) no uitoan liu mak menus koñesimentu ho total 10 (27,8%).
5.1.2 Kategria Rezultadu iha leten hatudu katak husi pergunta Prevensaun moras Diarea hatudu kategoria barak liu respondente nebe maka ho prevene hamutuk respondente 28 (77.8%) ho uitoan liu maka la prevene respondente hamutuk 8 pessoas (22.2%)
5.1.3 Bazeia ba tabela estatistika Spearman Rank hatudu katak p=value=0,000<0,05 ne‟ebe signifika katak H0 la simu no Ha simu signifika iha relasaun entre nivel koñesimentu no prevensaun moras Diarea.
Rezultadu husi analiza dadus Correlation Cofficiente ne’ebe mak hetan = 0.
714** hatudu valor pozitivu signifika katak Relasaun Nivel konesimentu no prevensaun moras diarea hatudu ho kriteria aproximasaun.