i
MONOGRÁFIA
RELASAUN NÍVEL KOÑESIMENTU INAN HO PREVENSAUN MORAS DIAREA BA LABARIK IDADE MENUS HUSI
TINAN 5 IHA SENTRU SAÚDE MUNISIPIU VIQUEQUE
TINAN 2024
ELABORA HUSI:
AMÁLIA SOARES DOS SANTOS NRE : LE0192055
PROGRAMA ESTUDU LISENSIATURA ENFERMAJEN INSTITUTO DE CIÊNCIAS DA SAÚDE DILI
TIMOR-LESTE
2024
i
MONOGRÁFIA
RELASAUN NÍVEL KOÑESIMENTU INAN HO PREVENSAUN MORAS DIAREA BA LABARIK IDADE MENUS HUSI
TINAN 5 IHA SENTRU SAÚDE MUNISIPIU VIQUEQUE
TINAN 2024
Atu Kompleta Kriteria Hodi Hetan Grau Akademika Licenciatura Enfermagem
ELABORA HUSI:
AMÁLIA SOARES DOS SANTOS NRE : LE0192055
PROGRAMA ESTUDU LISENSIATURA ENFERMAJEN INSTITUTO DE CIÊNCIAS DA SAÚDE DILI
TIMOR-LESTE
2024
ii
PAJINA ASEITASAUN
RELASAUN NÍVEL KOÑESIMENTU INAN HO PREVENSAUN MORAS DIAREA BA LABARIK IDADE MENUS HUSI
TINAN 5 IHA SENTRU SAÚDE MUNISIPIU VIQUEQUE
TINAN 2024
Prepara no Elabora Husi :
AMÁLIA SOARES DOS SANTOS NRE : LE0192055
Aseita no Legaliza Husi Orientadora/o
Estudu Enfermagem, Institúto Ciência de Saúde (ICS) Dili Dili,…./…../2024
Orientador
(Adelino Nuno Da Conceiҫăo S.kep.,M.Gest)
iii
PAJINA APROVASAUN
RELASAUN NÍVEL KOÑESIMENTU INAN HO PREVENSAUN MORAS DIAREA BA LABARIK IDADE MENUS HUSI
TINAN 5 IHA SENTRU SAÚDE MUNISIPIU VIQUEQUE
TINAN 2024
Prepara no Elabora Husi : AMALIA SOARES DOS SANTOS
NRE : LE0192055
Hetan Ona Aseitasaun Husi Ekipa Examinador/a Teste Académico Lisensiatura Siencia Akademiku ICS iha Data,…./…./2024 no Hadia Inklui
Sujestaun Examinador/a
(………) 1. Xefe Examinador ( Adelino Nuno Da Conceiҫăo S.kep.,M.Gest )
(……….………) 2. Examinador/a I ( Yosep Uli Yanto., S, Kep., Ns )
(………) 3. Examinador/a II ( Bebiana Auxiliadora Belo, L. Enf )
Rekoñese Husi : Reitor ICS (Leão Borges, S.So
iv
LIA MAK LOKE
Hau hato'o ha'u-nia Agradese ho Domin tomak ba Aman Maromak ne'ebé Boot Liu buat Hotu iha ninia bénsaun no laran-luak, ohin loron ha'u bele remata ha‟u nia proposal/monografia ida ne'e ho diak, ne‟ebe ho nia títulu kona-ba
“Relasaun nível koñesimentu inan ho prevensaun moras diarea ba labarik idade menus husi Tinan 5 iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque tinan 2024”.
Ho nia objetivu atu hatene Relasaun nivel koñesimetu inan ho prevensaun moras diarea ba labarik idade menus husi tinan 5 iha Sentru Saude Munisipiu Viqueque tinan 2024.
Iha prosesu hakerek obra siêntifiku ida ne'e hakerek-na‟in hetan tulun, ajuda husi orientadora no motivasaun husi parte sira hotu tantu moral ka material.
Ho oportunidade ida ne‟e hakerek-na‟in ho laran luak hakarak hato‟o agradese no obrigadu wa‟in ba imi hotu nia kariñu :
1. Reitor ICS Sr. Leão Borges, S.Sos,.MPH
2. Vice Reitor I, Sr.Adelinu Nuno da Conceição, S.Kep,M.Gest 3. Vice Reitor II, Sra.Bebiana Auxiliadora Belo L.Enf
4. Vice Reitor III, Sr.Jacinto da Silva Soares, Bs.Geo
5. Chefi Departamentu Sra. Carmelita Barros, S.Kep.,Ns., M.Kep
6. Dosente Orientadora Proposal/Monografia Sr.Adelino Nuno da Conceição, S.Kep,M.Gest, ne‟ebe mak hanesan Dosente orientadora ba proposal ida ne‟e. Obrigadu Barak ba matenek, kariñu, responsablidade, pasensia ho motivasaun no sujesteun wain hodi apoiu tomak durante orienta husi inisiu ate atan ha‟u bele finaliza ha‟u nia traballu siêntifiku ida ne‟e ho diak 7. Dosente Orientador da Turma Sra. Carmelita Barros, S.Kep.,Ns., M.Kep.
Ne‟ebe durante tinan Lima ( 5 ) nia laran orienta no kuidadu ami ho nia domin no pasensia tomak.
8. Hato‟o mos ha‟u nia obrigadu wain ba Korpu Dosente sira no Staff hotu iha Instituto Ciencia Da Saude ( ICS ) Dili, liuliu ba Departamentu Enfermagem ne‟ebe mak durante ne‟e fahe ona nia siênsia liu husi prosesu aprendizajem husi Teoria ate pratika ne‟ebe mak hala‟o iha Ospital Nasional, Referais, no iha Komunitario. No mos agradese no obrigado ba kolega ne,ebe tulun hau halo proposal ida ne,e maske hau la temi naran ida por ida . Obrigadu wain ba imi nia matenek no buat hotu ne‟ebe ha‟u hetan durante tinan hira nia laran aprende ho imi, deskulpa ba errus hotu ne‟ebe akontese no obrigado ba memoria matenek hirak ne‟e.
Dili……/……2024 Hakerek Nain
Estudante
(Amalia soares dos santos)
v BIOGRAFIA
I. Identidade
Naran Kompletu : Amália soares dos santos Naran Estimadu : malia
Sexo : Feto
Data Moris : 17-04-2000
Naturalidade : Viqueque Nasionalidade : Timorense Oan Husi Aman : João dos santos
No Inan : Filomena soares miguel Relijiaun : Katolika
Hela Fatin : Bidau took-Baru II. Edukasaun
Pre-Primaria Halibur Viqueque (2005-2006)
Primaria Ensino Basico Cabira-oan viqueque (2007-2012) Pre-Secundaria Cabira-oan viqueque (2013-2015)
Secundaria Catolica ST. Estevão viqueque (2016-2018) III. Universidade
Estudo Akadémiku : Instituto Ciência da Saúde (ICS) Programa Estudo : Licensiatura
Fakuldade : Ciência da Saúde Departamentu : Enfermagem Tinan Akadémiku : 2019
IV. Estudo Professional
Referal : Hospital Referencia Maliana (31-05-2022 to‟o 31- 08-2022)
HNGV : Hospital Nacional Guido Valadares(31-10-2023 to‟o 18-02-2024)
Kominitaria : Suco Abafala, Posto Adm.Quelicai, Municipio Baucau (25-04-2023 to‟o 06-07-2023).
vi
DEDIKATÓRIO
vii MOTTO
HAKARAK SUSESU TENKI LIU HUSI PROSESU NO IHA PROSESU PRESIZA MOS PASISENSIA HODI BELE ATINJE OBJETIVU
By: Amália soares dos santos
MOTTO
viii INDISE
COVER ... i
PAJINA ASEITASAUN ...ii
PAJINA APROVASAUN ... iii
LIA MAK LOKE... iv
BIOGRAFIA ... v
DEDIKATORIO ... vi
MOTTO ...vii
INDISE ... viii
LISTA TABELA ... xi
LISTA FIGURA ...xii
FOLLAS ABREVIATURAS ... xiii
LISTA ANEXU ... xiv
ABSTRATU ... xv
ABSTRATO ... xvi
ABSTRAK ...xvii
ABSTRACK... xviii
KAPÍTULU I INTRODUSAUN 1.1. Antesedente ... 1
1.2. Formulasaun Problematiku ... 4
1.3. Objetivu ... 4
1.3.1. Objetivu jeral ... 4
1.3.2. Objetivu espesifiku... 4
1.4. Benefisiu pesquiza ... 5
1.4.1 Benefisiu teória ... 5
1.4.2 Benefisiu Pratika ... 5
KAPITULU II ENKUADRAMENTU TEORIKA 2.1 Konseitu Nível koñesimentu ... 7
2.1.1 Definisaun Koñesimentu ... 7
2.1.2 Definisaun Nivel Koñesimentu ... 7
2.1.3 Domain Koñesimentu... 8
2.1.4 Relasaun nivel koñesimentu inan ho moras Diarea ba labarik ... 10
2.1.5 Faktor ne‟ebe mak impaktu ba koñesimentu ... 10
2.1.6 Sasukat Koñesimento ... 11
2.2 Konseitu Inan ... 12
2.2.1 Definisaun Inan ... 12
2.2.2 Papel Inan ... 13
2.2.3 Funsaun Inan ... 13
2.3 Konseitu Labarik ... 14
2.3.1 Definisaun Labarik ... 14
2.3.2 Kresimentu no Dezenvolvimentu. ... 15
2.3.3 Faktor sira ne‟ebe influensia labarik sira nia kresimentu no dezenvolvimentu ... 16
2.3.4 Karakteristika labarik ... 17
2.4 Konseitu Moras Diarea ... 18
ix
2.4.1. Definisaun moras Diarea ... 18
2.4.2. Etilojia moras Diarea ... 19
2.4.3. Definisaun Sistema Digestivu ... 19
2.4.4. Orgaun sistema Digestivu ... 21
2.4.5. Funsaun Sistema Digestivu ... 25
2.4.6. Prosesu Sistema digestivu ... 25
2.4.7. Patofisiologia Moras diarea ... 26
2.4.8. Maneira Hada‟et moras Diarea ... 27
2.4.9. Klasifikasan Diarea ... 27
2.4.10. Tipu no sinais sintomas moras Diarea ... 28
2.4.11. Komplikasaun Moras Diarea ... 28
2.4.12. Atendimentu ba moras diarea ... 31
2.4.13. Prevensaun ba moras Diarea ... 32
2.5.Kuadru Teoria ... 33
2.6.Kuandru Konseptual... 34
2.7. Hipoteze ... 34
KAPITULO III METODOLOGIA PESKIZA 3.1 Metodu peskiza ... 35
3.2 Populasaun no Amostra ... 36
3.2.1 Populasaun ... 36
3.2.2 Amostra ... 36
3.2.3 Tekniku amostra ... 37
3.2.4 Kriteria foti Amostra ... 37
3.3 Variavel Peskiza ... 38
3.3.1 Variabel ... 39
3.4 Definisaun Operasiona ... 40
3.5 Tekniku Rekolla Dadus ... 41
3.5.1 Instrumentu ... 41
3.5.2 Fatin peskiza... 41
3.5.3 Prosedementu Rekolla Dadus ... 42
3.5.4 Fontes Dadus ... 42
3.5.5 Teknika prosesamentu Dadus ... 44
3.5.6 Tekniku Analiza Dadus ... 44
3.6 Etika peskiza ... 44
3.7 Kuadru Ba Servisu Operasional (Kronograma) 46 ... 46
KAPITULO IV REZULTADU PESKIJA NO DISKUSAUN 4.1. Rezultadu peskija ... 47
4.1.1. Perfil Demografiku lokalizasaun peskiza... 47
4.1.2. Lokalizasaun geografia baliza area Sentru Saúde Municipio Viqueque ... 49
4.1.3. Visaun ho Misaun Sentru Saude Municipio Viqueque ... 49
4.1.4. Dadus Fasilidade saúde iha Sentru Saude Municipio viqueque... 50
4.1.5. Estrutura Sentru Saude Municipio Viqueque ... 51
4.1.6. Rezultadu Análize Dadus Geral ... 52
4.1.7. Karakteristika respondente ... 52
4.1.8. Rezultadu Análize Dadus Univariadade ... 53
x
4.1.9. Rezultadu Análize Dadus bivariadade ... 54
4.2. Diskusaun ... 56
4.2.1. Diskusaun Analiza Univeriadu ... 56
4.2.2. Analiza Biavariadu ... 58
KAPITULU V KONKLUZAUN NO SUJESTAUN 5.1. Konklusaun ... 61
5.2. Sujestaun ... 61 BIBLIOGRAFIA
ANEXU
xi
LISTA TABELA
Tabela 3.4 Definisi Operasional ... 46
Tabela 4.1. Distribuisaun frekuensia bazeia ba idade ... 52
Tabela 4.2. Distribuisaun frekuensia bazeia ba profisaun ... 52
Tabela 4.3. Distribuisaun frekuensia bazeia ba nivel edukasaun ... 53
Tabela 4.4. Distribuisaun frekuensia bazeia ba nivel Koñesimentu ... 53
Tabela 4.5.Distribuisaun frekuensia bazeia ba prevensaun moras diarea ... 54
Tabela 4.6. Analiza Bivariedade teste spearman Rank ... 54
xii
LISTA FIGURA
Fig.2.1 Kuadru Teoriku ... 33
Fig.2.2 Kuadru Konseptual ... 34
Fig. 3.4 Kuadru Operasional ... 40
Fig. 4.1 Lokalizasaun Sentru Saude Munisipiu Viqueque ... 49
Fig. 4.2 Estrutura Sentru Saude Munisipiu Viqueque ... 51
xiii
FOLLAS ABREVIATURAS
ICS : Institutu Siensia Da Saude INS : Institutu Nasional Da Saude WHO : World Health Organization
SPSS : Statistical Package For The Social Sciences
xiv LISTA ANEXU
Anexu 1 : Karta Pedidu Pre-Eliminares Husi Instituto Ciensia da Saude de Dili
Anexu 2 : Karta Autorizasaun husi Sentru Saude Munisipiu Viqueque Anexu 3 : Kestionariu Peskija
Anexu 4 : Karta Aseitasaun Titulu
Anexu 5 : Orariu Konsultasaun Proposta/Monografia Anexu 6 : Pedidu karta auotirzasaun husi ICS ba INS
Anexu 7 : Pedidu karta autorizasaun husi INS ba lokal peskija Anexu 8 : Folha Sai Respondente
Anexu 9 :Terminasaun karta aktividade husi lokal peskija Anexu 10 : Time line
Anexu 11 : Data base
Anexu 12 : out put analiza dadus
xv ABSTRATU
Relasaun Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde
Munisipiu Viqueque, Tinan 2024
Amália soares dos santos1, Adelino Nuno da Conceição,S.Kep.,M.Gest2 Introdusaun: Moras diarea mai husi lian gregu mak diarroi signifika suli beibeik.
Diarea hanesan problema so‟e be‟e bo‟ot ne‟ebe liu husi dala tolu loron ida ka liu ho konsistente feses ne‟ebe been lo‟os no la kahur ho isin. Moras neé bele kauza husi bakteria, virus no parasita. Infeksaun neé bele transmiti liu husi hahán ou be‟e ne‟ebe kotamina tiha ona. Nune‟e moras ne‟e bele mosu husi ema tanba atitude hijiene, no ambiente ne‟ebe la sufisiente.
Objetivu: Atu Analiza Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
Metodoligia Peskija: Peskijador utiliza kuantitativu korelasional ho tekniku probability sampling ho modelu stratified ramdom sampling, amostra peskija 36.
Rezultadu Peskija: Kategoria maioria Nivel koñesimentu naton 15(41,7%) no uitoan liu ho Nivel koñesimentu menus 10 (27,8%). Kategoria prevensaun moras diarea maioria prevene 9 (7.8%). 27 (75%) no uitoan liu mak la prevene 8 (22,2%). Tabela Kruzada kategoria Nivel koñesimnetu di‟ak ba prevensaun 11 (30,6%) la prevene 0 (0,0%), Nivel koñesimentu naton ba prevene moras diarea 15 (41,7%) la prevene 0 (0,0%) Nivel koñesimentu menus ba prevene moras diarea 2 (5,6%) la prevene 8 (22,8%). Rezultadu husi tabela kruzada ne‟e maioria nivel koñesimentu prevensaun moras diarea naton 15 (41,7%).
Konkluzaun: Bazeia ba tabela estatistika Spearman Rank hatudu katak valor pozitivu signifika Iha Relasaun Nivel koñesimentu Inan ho Prevensaun moras Diarea ba labarik idade menus husi tinan 5 iha Sentru Saude Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
Liafuan Save : Nivel Koñesimentu, Prevensaun moras diarea, Labarik.
xvi ABSTRATO
Relação entre o Nível de Conhecimento da Mãe e a Prevenção da Diarreia em Crianças Menores de 5 Anos nos Centros de Saúde da
Cidade de Viqueque em 2024.
Amalia soares dos santos1, Adelino Nuno da Conceição,S.Kep.,M.Gest2 Introdução: Diarréia vem do grego e significa fluir regularmente. A diarreia é o principal problema causado pelo hábito mais de 3 vezes ao dia ou mais com a consistência correta das fezes e sem se misturar com o corpo. A diarreia pode ser causada por bactérias, vírus e parasitas. Esta infecção pode ser transmitida através de alimentos ou água contaminados.
Objectivo: Analisar o nível de conhecimento materno e prevenção da diarreia em crianças menores de 5 anos no Centro de Saúde Municipal de Viqueque em 2024.
Metodologia de pesquisa: os pesquisadores utilizaram correlação quantitativa com modelo de amostragem probabilística, totalizando 36 amostras.
Resultados da pesquisa: A caegoria de maior nível de conhecimento foi de 15 pessoas (41,7%) e a categoria de menor conhecimento foi de 10 (27,8%). Na categoria prevenção da diarreia o maior foi de 9 (7,8%). Tabela transversal o nível de conhecimento é bom para prevenir diarreia 8(22,2%) e não consegue prevenir 11 (30,6%), o nível de conhecimento é suficiente para prevenir diarreia 8 (53,3%) e não previne 0 (0,0%).baixo conhecimento previne diarreia 2 (5,6%) não previne 0 (0,0%). Os resultados da tabela transversal apresentam na sua maioria um nível de conhecimento suficiente 15 (41,7%).
Conclusão: Teste de classificação Spearman Rank P-Value 0,00a<0,05 coeficiente de correlação 0,714. Isto significa que existe uma relação entre o nível de conhecimento materno e a prevenção diarreia em crianças menores de 5 anos nos centros de saúde comunitários em 2024.
Palavras de Chave: Nível de Conhecimento, Prevenção Diarréia em criancas
xvii ABSTRAK
Hubungan Tingkat Pengetahuan Ibu dengan Pencegahan Diare pada Anak Usia Di Bawah 5 Tahun Di
Puskesmas Kota Viqueque Tahun 2024.
Amalia soares dos santos1, Adelino Nuno da Conceição,S.Kep.,M.Gest2 Pendahuluan: Diare berasal dari bahasa Yunani yang artinya mengalir secara teratur. Diare merupakan masalah utama seperti buang air besar lebih dari 3 kali sehari atau lebih dengan konsistensi feses yang tepat dan tidak bercampur dengan tubuh. Diare dapat disebabkan oleh bakteri, virus, dan parasit. Infeksi ini dapat ditularkan melalui makanan atau air yang telah terkontaminasi atau lingkungan yang kuran bersih, diarea dapat disebabkan melaui gaya hidup kurang sehat.
Tujuan: Untuk menganalisis tingkat pengetahuan ibu dan pencegahan diare pada anak dibawah usia 5 tahun di Puskesmas Kota Viqueque pada tahun 2024.
Metodologi penelitian: peneliti menggunakan korelasi kuantitatif dengan model probality sampling, sebanyak 36.
Hasil Penelitian: Kategori tingkat pengetahuan terbanyak sebanyak 15 orang (41,7%) dan kategori pengetahuan kurang sedikit sebanyak 10 (27,8%) responden.
Kategori pencegahan diare responden terbanyak sebanyak 9 responden (7,8%).
Tabel cross sectional kategori tingkat pengetahuan baik untuk pencegahan diare sebesar 8(22,2%) dan tidak dapat mencegah 11 (30,6%), Tingkat pengetahuan cukup untuk mencegah diare sebesar 0 (0,0%) dan tidak tidak mencegah 2 (5,6%), rendahnya pengetahuan mencegah diar 8 (22,8%) tidak mencegah 15 (41,7%).
Hasil tabel cross-sectional sebagian besar berada pada tingkat pengetahuan cukup dengan jumlah sebesar 15 (41,7).
Kesimpulan: Uji Statistik spearman rank p-value 0,00a<0,05 koefisien korelasi 0,0714. Artinya terdapat ada hubungan antara tingkat pengetahuan ibu dengan pencegahan diare pada anak dibawah umur 5 tahun di puskesmas kota viqueque pada tahun 2024.
Kata Kunci: Tingkat Pengetahuan, Pencegahan Penyakit Diare pada Anak.
xviii ABSTRACK
Relastionship Mother’s Knowledge Level with The Prevention of Diarrhea in Children Under The age of 5 At the Viqueque Municipality
Health Centre In 2024.
Amália soares dos santos1, Adelino Nuno da Conceição,S.Kep.,M.Gest2 Introduction: Diarrhea comes from the Greek language which means that it flows regularly. Diarrhea is problem that is more than 3 times a day or more with consisten feces that are right and not mixed with the body. Diarrhea can be caused by bacteria, viruses and parasites. The infection can be transmited through food or water that has been contaminated.
Objective: To analyse the level of mother‟s knowledge and prevention of diarrhea in children under the age of 5 at the viqueque municipality health centre in 2024.
Research methodology: the researcher used quantitative correlation with the probality sampling model, a total of 36.
Research findings: The majority of the categories knowledge level were 15(41,7%) and the few with a lack of knowledge level of 10(27,8%) respondents.
The category of prevention of diarrhea 36, most of the 9 respondents (7,8%). The cross-sectional table category of good knowledge level for the prevention of diarrhea 8(22,2%) and did no prevent 11 (30,6%), Sufficient level of knowledge for the preventing diarrhea 0 (0,0%) and did not prevent 2 (5,6%), low level of knowledge for preventing diarrhea 8 (22,8%) did not prevent 15 (41,7%). The result of the cross-sectional table the majority of the level of sufficient knowledge with a total of 15 with.
Conclusion: Test of spearman rank p-value 0,00a<0,05 correlation coefficient 0,714. This means that there is a relationship between the level of mother‟s knowledge and the prevention of diarrhea in children under the age of 5 at the health centre in 2024.
Word Save: Level of knowledge, Prevention diarrheal disease of children‟s
1 KAPITULU I INTRODUSAUN 1.1 Antesedente
Moras diarea mai husi lian gregu mak diarroi signifika katak suli beibeik. Diarea hanesan problema so‟e be‟e bo‟ot ne‟ebe liu husi dala 3 (tolu) loron ida ka liu ho konsistente feses ne‟ebe been lo‟os no la kahur ho isin. Moras neé bele kauza husi bakteria, virus no parasita. Infeksaun neé bele transmiti liu husi hahán ou be‟e ne‟ebe kotamina tiha ona. Nune‟e mós moras ne‟e bele mosu husi ema ba ema tanba atitude hijiene (personal hijiene) ne‟ebe ladún di‟ak no ambiente ne‟ebe la sufisiente (Herbowo, 2020).
Koñesimentu inan konaba moras diarea ba labarik sai hanesan parte importante atu halo prevensaun diarea ba labarik. Dala barak Inan sira menus koñesimentu konaba moras diarea no la hatene oinsa atu halo prevensaun ba moras refere. Diarea la‟os ameasa ba moras ne‟ebe grave, se bainhira inan aman sira hatene sira nia dever hodi prevene no kuida ba moras diarea, no mos faktor hahán ne‟ebe prazu liu tiha ona ka siin,venenu, no hahán ne‟ebe kontaminadu ho virus ka kutum/bacteria Escherichia coli.
Presiza mos inan sira tau matan ba oan sira nia hijene, kontrola oan sira nia hahan no kuida ambiente ne‟ebe mos no saudavel (Nasution, 2020).
World Health Organization (WHO) iha tinan 2022 relata katak moras diarea ne‟ebe akontese ba labarik ho idade tinan 5 mai kraik hamutuk
2
1,7 miliaun kada tinan no kazu diarea ne‟e hamate ona labarik ho idade 5 mai kraik hamutuk, 760.000 (WHO, 2022)
Tuir The Unuted Children Find no World Health Organization relata iha tinan 2019, Asia Sul hanesan kontinente ne‟ebe a‟as liu ba sofre moras diarea ho total 783 millaun, no Afrika ho total 696 millaun. Iha Sudeste Aziatiku prevalensia moras Diarea indika iha nasaun Indonesia iha tinan 2022 detekta ona moras diarea hamutuk 2, 549. Labarik ne‟ebe hetan moras diarea (7,0%), ho idade husi fulan 6-11 hamutuk (21,65%), no grupo ho idade husi fulan 12-17 (14,43%), no grupo husi idade fulan 24-29 (12,37%) (Apriani, 2022).
Dadus husi Rejistu Ministério da saúde teritóriu nasional Timor- Leste rejistu ona kazu diarea husi tinan 2023 hamutuk 5.692, no mos diarea ran hamutuk 158 ne‟ebe afeta ba labarik ki‟ik no mos ema Adultu sira, (Tatoli, 2023).
Dadus husi Sentru Saúde Viqueque Villa indika populasaun ne‟ebé mak sofre moras diarea hahú husi fulan Janeiro to‟o Dezembro 2023 hamutuk 170 pessoas. Husi total ne‟e mane hamutuk na‟in 86 no feto hamutuk na‟in 84 (Livru Registu Sentru saude viqueque villa iha tinan 2023).
Akontesimentu moras diarea tanba kondisaun ambiente no agente mak sai hanesan fakor hirak ne‟ebe fo influensia. Bainhira akontese ona moras diarea bele hamosu sinal no sintoma ne‟ebe mak hanesan so‟e be‟e
3
bo‟ot liu dala tolu ba leten, laran sa‟e, muta, isin manas, kamutis, baruk no bele hamosu dehidrasaun. (Saputri, 2019).
Kauza dahuluk ne‟ebe hamate ema liu-liu labarik tanba atendimentu ne‟ebe ladún sufisiente iha uma, iha familia, no mos iha Sentru Saúde.
Bainhira Inan sira ne‟ebe mak menus koñesimentu konaba moras diarea no ladun hatene konaba oinsa atu halo prevensaun no tratamentu bele mos fo impaktu ba oan sira ninia saude. Inan no aman sira presiza tau matan ba oan sira ninia saude hodi nune‟e wainhira oan ida ne‟ebe sofre ona moras diarea tenki lori ba konsulta iha Sentru Saude ne‟ebe besik atu halo lalais atendimentu ne‟ebe máximu hodi hamenus mortalidade (Prawati, 2020).
Solusaun atu labele akontese moras diarea ne‟ebe kauza husi agente sira, mak hamo‟os no kuidadu ambiente ne‟ebe mos no saudavel, hadi‟ak nutrisaun labarik sira nian, uza be‟e ne‟ebe mos, fase liman antes han, no depois de so‟e be‟e bo‟ot, nomos fo imunizasaun campak hodi prevene moras diarea. Halo promosaun saude ba inan sira konaba moras diarea no objetivu atu bele aumenta nível koñesimentu Inan sira nian konaba atendimentu diarea ho di‟ak no lo‟os, hodi hasa‟e númeru tratamentu ba inan. Atu hamenus mortalidade tanba kauza husi moras diarea, governu tenki hadia kualidade no kuantidade jestaun diarea no fahe informasaun saude, ho maneira liu husi komunikasaun no edukasaun (Silitonga, 2023).
Bazeia ba antesedente iha leten nune‟e peskijadora hakarak halo peskija ho titulu Relasaun Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras
4
Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Muniipiu Viqueque Tinan 2024.
1.2 Formulasaun problema
“Iha ka lae Relasaun Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024?‟‟
1.3 Objetivu 1.3.1 Objetivu Geral
Atu hatene resultadu Relasaun Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
1.3.2 Objetivu Espesifiku
1. Atu identifika Nível Koñesimentu Inan Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
2. Atu identifika Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
3. Atu Analiza Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
5 1.4 Benefisiu Teoria pratika
1.4.1 Benefisiu Teoritika
Peskiza ne‟e bele fornese informasaun ne‟ebe bele uza sai hanesan sujestaun no referensia ba dezenvolvimentu peskiza iha Pratika enfermagem, liu-liu kona-ba Relasaun Nivel koñesimentu Inan ho prevensaun moras Diarea ba labarik tinan <5.
1.4.2 Benefisiu pratika
1. Ba inan Sira iha Munisipiu Viqueque
Liu husi peskiza ida ne‟e espera katak bele fo benefisiu di‟ak ba inan sira, no hasa‟e nivel koñesimentu inan sira konaba moras diarea, no hatene oinsa atu halo prevensaun ba moras diarea.
2. Ba pessoal saude sira iha Sentru Saude Munisipiu viqueque
Rezultadu peskiza ida ne‟e, iha esperansa katak, bele fo sujestaun ba Sentru Saude Munisipiu Viqueque no atu dezenvolve informasaun kle‟an liu tan kona-ba, Relasaun Nivel Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Tinan <5.
3. Ba Peskijador
Rezultadu peskiza ida ne‟e espera katak bele aumenta siensia no koñesimentu no hatene jestaun atendimentu ne‟ebe sai hanesan material ida hodi kumpri peskizador nian kona-ba Relasaun Nivel Koñesimntu inan ho prevensaun moras diarea ba labarik idade menus husi tinan 5.
6 4. Ba Peskijadores tuir mai
Peskizador, atu uza sai hanesan referensia ida ba hakerek na‟in sira konaba Relasaun Nivel Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Tinan <5.
7
KAPITULU II
ENKUADRAMENTU TEORIA
2.1 Konseitu Nível koñesimentu 2.1.1 Definisaun Koñesimentu
Koñesimentu hanesan rezultadu husi hatene no akontese bainhira ema ruma halo detensaun konaba objetu ruma. Detensaun konaba objetu akontese liu husi sentidu 5 maka hanesan, hare, rona, horon, senti no kaer.
Iha tempu detensaun to‟o fo rezultadu koñesimentu refere fo influensia liu ba intensidade fokus persepsaun konaba objetu. jeralmente koñesimentu humanu liu husi matan no tilun (Darsini, 2019).
Konesimentu hanesan rezultadu ida husi ‟hatene‟ kona-ba akumulasaun no koperasaun entre sujeitu ida ne‟ebe koñese ho objetu ne‟ebe koñesidu. Buat hotu ne‟ebe hatene determina objetu ida (Rahman, 2020).
Koñesimentu ne‟e rezultadu husi koñesimentu umanu kona-ba ligasaun entre ema ne‟ebe hatene no objetu ne‟ebe hatene kona-ba objetu ida (Rahman, 2020).
Bazeia ba definisaun iha leten, koñesimentu hanesan rezultadu ida husi hatene ema individu nian no foka liu ba detensaun objetivu ruma.
2.1.2 Definisaun Nivel Koñesimentu
Tuir (Noetmadjo, 2020)Tipu koñesimentu konsisten husi tipu 4, mak hanesan tuir mai ne‟e:
8
1. Koñesimnetu deskritivu: mak koñesimentu ida ne‟ebe nia maneira transmite esplika ho forma objetiva sem kualker elementu subjektividade.
2. Koñesimentu kauzal: mak koñesimentu ida ne‟ebe oferese resposta ba kauza no efeitu.
3. Koñesimentu normativu: mak koñesimentu ne‟ebe sempre relasiona ho padraun, norma no regra.
4. Koñesimentu essensial: mak koñesimentu ne‟ebe responde ba perguntas ida ne‟ebe sobre ba natureza no buat hotu ne‟ebe mak estuda ona iha area siencia filozofia.
2.1.3 Domain Koñesimentu
Tuir Yuanta, (2020) Koñesimentu ka kognitivu domain esensial liu formadu ne‟ebe husi humanu nia asaun (over behavior). Husi esperiensia no peskiza ho nune‟e hahalok ne‟ebe liu husi baze koñesimentu. koñesimentu ne‟ebe identifika iha domain kognitivu maka hamutuk 6.
1. Hatene (Know)
Ho signifikadu hanesan hanoin hikas matéria ruma ne‟ebe aprende antes. Pertense ba iha nível koñesimentu ne‟e maka hanesan hanoin hikas (recall), konaba buat ruma ne‟ebe espesifiku no korpu humanu ne‟ebe aprende ona ka presaun ne‟ebe simu tiha ona. Ho nune‟e”hatene”maka hanesan nível koñesimentu ne‟ebe menus liu.
Verbu atu sukat ba ema ne‟ebe hatene saída maka nia aprende ne‟e maka hanesan mensiona, husik, halo identifikasaun, hato‟o no seluk tan.
9 2. Komprensaun (Comprehention)
komprensaun katak hanesan habilidade atu hato‟o ho los, konaba objetu ne‟ebe hatene halo interpretasaun ho lolos. Ema ne‟ebe komprende tiha ona konaba objetu ou matéria sei kontinua esplika, fo ezemplu, akumula no mensiona lalais ba kontinuasaun ba objetu ne‟ebe aprende tiha ona.
3. Aplikasaun (Aplication)
Aplikasaun ho signifikadu hanesan habilidade atu uza matéria ne‟ebe aprende ona ba situasaun ka kondisaun realidade. Aplikasaun iha ne‟ebe ho signifikadu aplikasaun ka uza lei, rezumu, métodu, prinsipiu no kontinuasaun iha kontestu ka iha situasaun seluk.
4. Analiza (Analysis)
Analiza maka hanesan habilidade atu hato‟o matéria ka objetu ruma iha komponentes maibe nafatin iha estrutura organizasaun refere no nafatin ligasaun ho sira seluk.
5. Sinteza (Syntesis)
Sinteza ne‟ebe ho signifikadu hatudu ba habilidade ruma atu halo ou ligasaun parte iha habilidade laran atu kompleta formulasaun foun husi formulasaun ne‟ebe iha.
6. Evaluasaun (Evaluation)
Evaluasaun refere ligasaun ho habilidade atu halo justifikasaun ka fo valor konaba matéria ruma ka objetu. Fo valor refere bazeia ba kriteria ne‟ebe determinadu mesak ka uza kriteria ne‟ebe iha tiha ona.
10
2.1.4 Relasaun nivel koñesimentu inan ho moras Diarea ba labarik
Koñesimentu sai hanesan rezultadu husi ema seluk ou objetu ema ida- idak nian. Koñesimentu inan konaba diarea ba labarik sai hanesan komponente faktor predispozisaun atu halo prevensaun moras diarea ba labarik (Nasution, 2020).
Inan mak sai hanesan ema ida ne‟ebe besik liu nia oan sira no iha kna‟ar importante atu kuidadu oan sira nia saude. Habilidade inan importante tebes atu tau seguransa ba oan sira ne‟ebe hetan moras diarea liu husi koñesimentu definisaun moras diarea, prevensaun diarea (Ardayani, T. , 2020).
2.1.5 Faktor ne‟ebe mak impaktu ba koñesimentu
Tuir Badri, (2020) hatete katak faktor balun ne‟ebe fo impaktu ba koñesimentu hanesan:
1. Idade
hanesan individu ida konta hahu husi moris to‟o halo tinan. Idade aumenta ho forsa individu nian sai ema ne‟ebe maduru hanoin hodi servisu.
2. Faktor esperiensia
Nu‟udar fonte koñesimentu maka maneira ida atu hetan lia los husi koñesimentu ho, maneira halo fila fali koñesimentu ne‟ebe hetan no rezolve problema ne‟ebe hasoru iha tempu uluk.
11 3. Faktor edukasaun
Katak esforsu ida atu dezenvolve personalidade no kapasidade iha eskola laran no iha liur. Fonte informasaun nu‟udar meiu komunikasaun, meiu forma periodu oi-oin hanesan televizaun, radiu, lian karta, revista, internet, no seluk-seluk tan.
4. Faktor ambiental
Mak buat hotu-hotu ne‟ebe mak iha individu nia le‟et di‟ak iha ambiental fiziku, biolojiku, no mos sosial.
5. Faktor sosio-Kultural
Sosio-Kultural bele fo influensia ba ema nia koñesimentu, persepsaun no atitude ba objetu.
2.1.6 Sasukat Koñesimentu
Medida koñesimentu ne‟ebe hala‟o uza entrevista ka kuesionariu sira ne‟ebe husu kona-ba konteudu dadus ne‟ebe atu sukat husi subjeitu peskiza ka respondente sira. Koñesmentu kle‟an ne‟ebe ita hakarak aprende ka sukat bele ajusta ba nivel koñesimentu ne‟ebe hatudu iha leten (Benjamin, 2019).
1. Nivel koñesimentu ne‟ebe di‟ak liu : 81%-100%
2. Nivel koñesimentu di‟ak naton : 61%-80,9%
3. Nivel koñesimentu di‟ak : 41%-60,9%
4. Nivel koñesimentu Ladun di‟ak : 21%-40,9%
5. Nivel koñesimentu Ladi‟ak : 0%-20,9%.
12 2.2 Konseitu Inan
2.2.1 Definisaun Inan
Inan hanesan kuidadus primaria ne‟ebe mak envolve direta iha familia hodi forma privado ba oan sira, sai hanesan papel importante i figura sentral hodi fo ezemplu moralidade, komportamentu ba iha oan sira. Inan hanesan edukasaun primaria, no futuru oan sira nian depende ba inan nia eduka (Sari, 2020).
Inan katak feto ida ne‟ebé hahoris (tur-ahi). Inan hanesan mos edukasaun, protesaun, planu sosial, ba oan sira, enkuantu bele sai mos hanesan chefe familia (Wahib, 2019).
Inan hanesan sexu úniku ne‟ebé iha kapaside atu fo moris ba labarik sira (tur ahi), termu inan ne‟ebé kaben no iha oan konsidera importante liu fali papel sira seluk. Inan nia papel importante tanba funsaun originalmente inan mak atu kuidadu oan sira, inan mos iha kapasidade atu valoriza oan sira nia karakteristika, inan hanesan mos responsabilidade bo‟ot atu hare labarik sira relasiona ho etapa dezenvolvimentu no kresimentu oan sira nian. Inan mak iha liña primeiro hodi fo hahan ne‟ebé saudavel no susuben ba oan sira (Nasution, W. , 2020).
Bazeia ba definisaun iha leten, inan nu‟udar figura sentral ne‟ebé iha kapasidade atu fo ezemplu ne‟ebé diak hanesan edukasaun primaria, moralidade, komportamentu, protesaun, no valoriza.
13 2.2.2 Papel Inan
Papel inan katak iha kapasidade atu tau matan no valoriza. Inan iha papel ne‟ebé importante tanba originalmente funsaun inan hahoris ou (tur- ahi). Além ida ne‟e papel inan mos atu tau matan ka buka moris hodi sustenta ba familia iha moris loro-loron no kuidadu oan. Papel inan primeiro mak iha kresimentu tuir etapa dezenvolvimentu ba oan sira (Nuha, 2020).
1. Papel Inan Nu‟udar kuidadu. Inan nia atetude sempre pasensia ba oan sira, la paniku hodi hasoru situasaun saida de‟it, sei kria sentimentu ne‟ebé hakmatek ba familia.
2. Papel Nu‟udar Eduka. Inan mos nia papel nu‟udar eduka oan sira no dezenvolve privasidade oan sira nian.
3. Papel Inan Nu‟udar Ezemplu. Atu dezenvolve privasidade no forma atitude oan sira nian, nu‟udar inan presiza fo ezemplu ne‟ebé diak.
4. Papel Inan Nu‟udar Jerensiamentu. Inan nu‟udar jerensiamentu iha uma, inan mak bele jere buat hotu iha uma no responsavel ba oan sira.
2.2.3 Funsaun Inan
Tuir matenek na‟in Lubis, (2020) define katak funsaun inan fahe ba parte hirak tuir mai:
1. Funsaun fisiolojia Iha papel ba reprodusaun, fó Funsaun Inan.
2. Kuidadus ba labarik, fó hahan, kuidadus saúde no rekresaun.
3. Funsaun Ekonomia Fornese no suporta familia iha uma laran, determina no alokasaun fontes finanseiru, garantia no seguransa iha familia.
14
4. Funsaun Sosial Kultura Hodi kontinua valor kultura nian, sosializasaun, forma normas, komportamentu ba etapa dezenvolvimentu familia nian.
2.3 Konseitu Labarik 2.3.1 Definisaun Labarik
Labarik idade infansia hanesan figura individu ne‟ebé sei iha hela prosesu dezenvolvimetu rápidu no fundamental ba nia moris tuir mai.
Labarik idade infansia hahu husi idade 0-8. Iha periodu ida ne‟e komesa mosu aspetu oi-oin hanesan prosesu kresimentu no dezenvolvimentu iha labarik nia moris (Ekayani, 2020).
Peskiza ne‟ebé hala‟o husi (Dini 2020) hatete katak labarik sira atu sai independente tenki hetan suporta husi inan aman hanesan efeito habituasaun inteligênsia emosional. Atu hetan dezenvolvimentu máximu husi labarik infansia presiza kapasidade ne‟ebé relasiona ho dezenvolvimentu independensia, kada labarik infansia depende ba inan aman ho sirkulu ne‟ebé iha sira nia sorin, ida ne‟e hanesan prosesu naturalmente ba ema hotu-hotu tanba iha periodu iha ne‟e labarik laiha kapasidade atu halo saida de‟it se wainhira sem ajuda husi inan aman ka ema seluk. (Kemenkes RI, 2020).
Labarik sira ne‟ebe sedauk tinan lima ka baibain bolu nudar toddlers mak labarik sira ho liu tinan ida no menus tinan ka fulan sira, hanesan fulan 12 to‟o 59. Entretantu, define katak labarik ho idade tinan 1 to‟o tinan 5 nu‟udar individual sira ne‟ebe iha mudansa oioin, dezenvolvimentu no kresimentu (Fauzia, 2020).
15
Periodu toddler dalabarak temi hanesan idade osan-mean, tanba durante periodu ida ne‟e kresimentu toddlers sei influensia maka‟as dezenvolvementu abilidade lian nian, dezenvolvementu kriatividade, konsiensia sosial, emosional no intelligensia ne‟ebe la‟o lalais (Hasanah, 2020).
2.3.2 Kresimentu no Dezenvolvimentu.
Kresimentu nu‟dar aumenta iha numeru no dimensaun selula husi parte hotu-hotu iha orgaun ne‟ebe kuantitativu no bele sukat. Define kresimento henesan mudansa fiziolojika ne‟ebe mai husi prosesu labarik saudavel sira iha tempu barun. Entretantu, signifika dezenvolvimento mak aumenta iha estrutura no funsaun isin nian ne‟ebe kompleksu liu iha natureza. Abilidade motor boot, abilidade motor ne‟ebe diak, ko‟alia no ko‟alia nomos sosializasaun no indenpendesia (Siswanti, 2020).
Tuir matenek nain Raraswary, (2022) esplika katak prosesu dezenvolvimentu fahe ba aspetu tolu, hanesan aspetu biolojiku, aspetu konesivu no aspetu psiko-sosial. Aspetu biolojiku mak dezenvolvimentu fiziku induvidual nian, hanesan aumenta iha todan no aas iha labarik sira.
Aspetu konesimentu sira define hanesan mudansa iha labarik sira-nia kolega sira. Entretantu, aspetu psiko-sosial bele interpreta hanesan mudansa iha sentimentu emosaun no relasaun ho ema seluk. Ratnaningsih, (2020) esplika katak aspetu tolu ne‟e parese influensia malu atu nune‟e sei iha obstakulu ida iha aspetu ida ne‟e, ida ne‟e mos sei impede aspetu sira seluk.
16
Tuir matenek nain Setiawan, (2019) esplika konaba kresimentu no dezenvolvimentu Kresimentu toddler inklui aumenta todan, aas, kresimentu nehan ba labarik sira ho idade tinan 1 to‟o tinan 3, no kresimentu sirkunstansia ulun ba labarik sira ho idade tinan 0 to‟o tinan 1. Entretantu dezenvolvimentu iha toddlers mak dezenvolvimentu lian, dezenvolvimentu konesivu, dezenvolvimentu psiko-sosial, dezenvolvimentu moral no dezenvolvimentu motor.
2.3.3 Faktor sira ne‟ebe influensia labarik sira nia kresimentu no dezenvolvimentu Faktor sira ne‟ebe influensia labarik sira nia kresimentu no dezenvolvimentu ( Mulyadi , 2021) hanesan tuir mai:
1. Faktor ganetiku sira
a. Faktor normal no patolojiku b. Jeneru
2. Nutrisaun no moras
a. Kresimentu bele estraga bainhira iha redusaun iha substansia sira iha isin, hanesan exemplu, moras ne‟e akontese iha labarik sira ne‟ebe hetan infeksaun kwashiorkor no worm arredondar.
b. Kresimentu ne‟ebe diak mos depende ba isin nia saude, hanesan ezemplu iha labarik sira ne‟ebe moras iha isin lolon, fuan, rins no pulmaun, bele inpede kresimentu normal.
17 3. Faktor ambiental
a. Faktor pre-natal , hanesan nutrisaun durante isin rua, mekaniku, tokon, endrokina, radiasaun, infensaun, estrese, imunidade, anoreksia, embrio.
b. Depois natal faktor sira
Biologiku faktor ambiental sira rasa, jeneru, idade, nutrisaun, sensibilidade ba moras.
Faktor ambiente fisiku sira tempu, saneamentu no kodisaun uma.
Faktor ambiente sosial estimulasaun, motivasaun atu aprende, kolega sira, kastigu ne‟ebe razoavel, domin.
Ambiente familia no alfadega sira seluk. Inan aman nia servisu no edukasaun, numeru maun-alin sira, estabilidade uma kain, aman, inan nia presonalidade, religiaun, kostume, no normal.
2.3.4 Karakteristika Labarik
Labarik ho idade infansia nakonu ho kuriosidade ne‟ebé a‟as. Ida ne‟e akontese tanba hetan influensia husi buat ne‟ebé mak atrai labarik nia atensaun. Labarik mos gosta imazina buat oi-oin, ezemplu wainhira nia hare dezeño iha buku hanoin ida ne‟e tebes. Entantu atu dezenvolve oan nia intelektual, inan aman tenki ajuda optimiza kresimentu no dezenvolvimentu oan, liu husi kompleta nesesidade nutrisaun, fornese parentalidade, edukasaun (Misyanto, 2019).
18 2.3.5 Klasifikasaun Labarik
Tuir Toddlers, (2020) klasifika ba karakteristika rua, hanesan labarik sira ho idade entre tinan 1 to‟o tinan 3 no labarik sira ho idade tinan 4 to‟o tinan 5 hanesan tuir mai:
1. Bainhira labarik sira ho Idade tinan 1 to‟o tinan 3, labarik sira sai boot lalais liu fali labarik sira ho idade tinan 3 to‟o tinan 5, nune‟e labarik sira ho tinan 1 to‟o tinan 3 presiza konsumu ai-han barak liu atu hetan balansu kresimentu. Labarik ne‟e nia kabun ki‟ik liu fali labarik ne‟ebe boot liu fali labarik ne‟e, tan ne‟e inan tenke fo-han nia ba parte kiik maibe dala barak liu.
2. Idade tinan 3 to‟o tinan 5
Bainhira tinan 3 to‟o tinan 5, labarik sira komesa hili hahan ne‟ebe sira gosta. Baibain labarik sira ho idade ne‟e sei han menus, hakarak ba labarik sira ho idade tinan 3 to‟o tinan 5 mos hamenus tanba labarik sira komesa hili ai-han ne‟ebe sira gosta no rejeita hahan ne‟ebe sira la gosta.
2.4 Konseitu Moras Diarea 2.4.1 Definisaun moras Diarea
Tuir Firmansyah, A., (2020) deklara katak moras diarea mai husi lian gregu, diarroi signifika katak suli beibeik, ne‟ebe kondisaun abnormal husi te be‟en ho nia frekuensia maka‟as, hanesan kondisaun ne‟ebe so‟e fo‟er bo‟ot ho konsistensia mamar ka been lo‟os nomos bele hanesan be‟e de‟it ho frekuentemente loron ida dala tolu ka liu, moras diarea hanesan mos
19
moras ida ne‟ebe bele hatudu ho frekuensia maka‟as ba so‟e be‟e bo‟ot kada loron liu husi dala tolu akompaña ho mudansa konsistensia feses (sai be‟en liu tan).
Tuir Wulandari, (2022) moras diarea hanesan produsaun fo‟er bo‟ot be‟en liu kompara ho baibain no frekuentemente so‟e fo‟er bo‟ot bebeik.
Jeralmente, labarik sira so‟e fo‟er bo‟ot to‟o dala tolu bele kategoria ba moras diarea.
Diarea mak kondisaun so‟e be‟e bo‟ot la ho normal la hanesan baibain. Mudansa ne‟ebe akontese atu dezenvolve volume, diluisaun no frekuensia la iha laran, hanesan so‟ebe‟e bo‟ot loron ida dala tolu ka loron ida dala tolu ba leten ba labarik sira ka bebe ne‟ebe foin moris ( Fitriana , 2020).
Bazeia ba definisaun hirak iha leten bele konklui katak moras diarea mak moras ida ne‟ebe perigu liu ba labarik sira. Diarea moras ida ne‟ebe ataka ba labarik sira tanba sistema imunologia labarik sira ne‟ebe sei fraku, nune‟e labarik fasil tebes atu hetan moras diarea ne‟ebe kauza husi virus no bakteria.
2.4.2 Etilojia moras Diarea
Tuir matenek na‟in Adyanastri, (2020) hatete katak kauza ba moras diarea mak hanesan:
20 1. Infeksaun
Kauza ba infeksaun moras diarea hanesan,virus ( rotavirus, norovirus) no bakteria (Eschericia coli, Salmonella, Shingella, Campylobacter), no parasita hanesan (Giardia lamblia, Entamoeba histolytica).
2. Konsumu hahan ka bebidas
Konsumu hahan ka bebidas ne‟ebe Venenu husi haham no kontaminasaun husi bakteria, virus.
3. Aimoruk
Aimoruk sira hanesan antibiotiku bele fo influensia ba iha balansu bakteria iha intestinu no hamosu diarea.
4. Alergia no intoleransia ba ai-han
Alerjia hanesan intoleransia ba lactose bele hamosu diarea.
5. Malabsoprsaun
Divorsa nutrisaun iha kazu ki‟ik sira, hanesan moras celiac ka pankreatite kroniku, bele kauza diarea.
2.4.3 Definisaun Sistema Digestivu
Tuir Yogika, R., (2020). Sistema digestiva umanu mak sistema isin nian ida ne‟ebe simu ai-han husi li‟ur, ne‟ebe tuir mai halo prosesu iha orgaun digestiva umanu, hahu ho han ai-han husi` li‟ur, digestaun, absorve substansia sira ne‟ebe bele absorve no hasai lixu digestiva. Iha ema nia laran, digestaun akontese liu husi sistema digestiva, hahu husi ibun no remata iha intestina. Rezultadu husi prosesu dekompozisaun ne‟e absorve tiha ona, enkuantu restu husi prosesu dekompozisaun ne‟e hasai tiha ona ho
21
instrumentu espesial atu halakon. Prosesu digestiva umanu la hanesan, ai- han ne‟ebe ita konsumu labele absorve diretamente husi ita nia isin, maibe liu husi prosesu digestiva rua hanesan:
1. Digestaun mak prosesu digestiva ida ne‟ebe halo parte ai-han boot primeiru nakfera ba parte ki‟ik liu. Digestaun ne‟e hala‟o liu husi prosesu fiziku no mekaniku, iha estomagu no kakorok.
2. Digestaun kimika mak prosesu digestiva ida ne‟ebe uza kimika sira iha isin atu muda ka muda forma ai-han boot ba partikular ki‟ik liu.
2.4.4 Orgaun Sistema Digestivu
Tuir matenek na‟in Harahap, (2021) deskreve katak orgaun sistema digestivu Sistema iha orgaun hirak mak tuir mai:
1. Ibun
a. Ibun mak primeiru bai ha prosesu digestivu, ibun iha Nehan, Nanal No kaben.
b. Nehan: Funsaun Atu nata no harahun hahan ne‟ebe mak to‟os.
c. Nanal: Funsaun nanal atu kahur, ajuda prosesu tolan no hodi koko.
d. Kaben: Atu hafasil
2.4.4.1. Figura Anatomia sistema digestivu Ibun
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id)
22 2. Esofagus
Esofagus mak tubu muskular ida naruk maizumenus 25 cm ne‟ebe naruk husi ibun to‟o estomagu no funsaun atu ai-han ne‟ebe ita han (nata), husi ibun to‟o estomagu (tolan hahan ne‟ebe ita nata ona), atu bele prevene sasan estrajeiru tama ba estomagu. Esofagus ne‟e kompostu husi mukosa, submukosa, muskular, adventitia.
2.4.4.2.Figura Anatomia Sistema digestivu Esofagus
(Fontes: www.gurupendidikan.co.id)
3. Estomago (Ventrikulus)
Iha Estomagu ne‟e parte luan husi tratu digestivu. Iha estomagu bele rai ai-han litru 1 to‟o litru 2. Iha enzimus tolu iha estomagu, inklui enzimu pepsina(Koversa starch ba maltosa no glukosa), inzimu lipasaun ne‟ebe halo husi estomagu (emulsifika bokur ba iha asidu no glicerol no enzimu trypsina (konversa peptone ba polipeptida (amino asidu). Estomagu nia servisu mak atu rai ai-han ba tempu uitoan no digestivu ho kimiku ho jus gastriku.
2.4.4.3.Figura Anatomia sistema digestivu Estomagu
(Fontes:https://hellosehat.com/)
23 4. Intestina ki‟ik (Intestino delgado)
Intestina ki‟ik mak parte husi tratu digestivu ne‟ebe lokaliza entre estomagu no intestina boot (Intestino grosso). Intestina ki‟ik naruk maizumenus metru 6 to‟o 8, ne‟ebe kompostu husi parte tolu, hanesan duodenum (12 finger intestina, +- 0.25 cm) no jejunum (Intestina boot).
Lian, +-7 metru) no ileum (Intestina ne‟ebe aas liu, +-1 metru).
Enzimus ne‟ebe hetan iha intestina ki‟ik mak hanesan tuir mai ne‟e:
1. Amylase, harahun amilium ba disakardia.
2. Pepsina, harahun peptida ba aminoacidu.
3. Erepsina, mai husi erepsinogen. Halo rahun peptina ba amino-asidu sira.
4. Lipase, halo rahun gliceridu (Fat) ba asidu bokur no glicerol 5. Disakarida, hara hun disakarida ba monosakarida.
6. Fosfatase, fasilita prosesu absorsaun ba asidu bokur no glukosa.
7. Enterokinase, harahun enzimu trypsinogene husi pankreas ba trypsina.
2.4.4.4.Figura Anatomia sistema digestivu Intestinu delgado (Intestino ki‟ik)
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id)
24 5. Intestina boot (Intestino grosso) (kolon)
Intestina boot mak parte ida husi intestina entre apendise no rectum.
Orgaun ne‟e nia funsaun prinsipal mak atu absorve bee durante prosesu digestiva, forma mase-fekal, hasai ai-han ne‟ebe digestadu husi isin no forma mukus hodi halo lubrikasaun ba fatin mukosal. Hahan ne‟ebe ema labele digeste. Breakdown ida ne‟e produs gas H2S, indole, kaixa, fenol, vitamina H (biotina) no vitamina K (halo papel atu tais ran).
2.4.4.5.Figura Anatomia Sistema Digestivu Intestina boot (Intestino grosso)
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id) 6. Retum Anus
Parte ikus husi intestina boot bolu nu‟udar anus (retum) no naruk +- 15 cm. Orgaun ne‟e funsiona hanesan fatin armazenamentu temporariu ba feses, no tahan feses labele sai derepenti, ajuda feses liu husi peristaltiku.
Iha muskulus hamriik mesak iha anus ne‟ebe kontrola ho ita nia hakarak.
25
2.4.4.6.Figura Anatomia Sistema Digestivu Retum Anus
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id)
2.4.5 Funsaun Sistema Digestivu
Orgaun sira iha sistema digestiva umanu servisu hamutuk hodi halo hahan sai molekula ne‟ebe funsiona hodi fornese enerjia no nutrisaun ba isin. Sistema ida ne‟e iha orgaun oin-oin, hahu husi ibun, esofagus, estomagu, intestina to‟o anus (Ritonga, 2019)
2.4.6 Prosesu sistema digestivu
Tuir Marzuki, (2021) define katak prosesu Sistema digestivu fahe ba parte haat:
1. Ingestina mak hanesan prosesu ida ne‟ebe ai-han tama no fluidu ba isin husi ambiente, no tolan ka liu husi kordenasaun nata.
2. Mastikasaun mak tesi ai-han ne‟ebe mak ita han.
3. Peristaltik mak fo valor voluntariu ida husi kontrasaun muskular ne‟ebe muda ai-han (Nata), liu husi tratu digestivu.
4. Digestivu mak efeitu fiziku no kimiku lubuk ida ba ai-han ne‟ebe lori ba kabun no intestina ki‟ik (Intestinu delgadu).
5. Absorsaun mak prosesu ne‟ebe absorve nutrisaun sira husi intestina ba isin liu husi ran.
26
6. Metabolizmu mak prosesu final hodi uza nutrisaun iha isin, inklui mudansa kimika hotu ne‟ebe ai-han hetan bainhira isin han hanesan fo‟er.
7. Egestaun mak prosesu atu halakon lixu no bakteria sira ne‟ebe laiha moras-di‟ak iha forma eskrisaun.
8. Eskrisaun mak prosesu atu hasai substansia metaboliku sira husi isin hodi mantein homeostase, metodu ne‟e mak so‟e be‟e bo‟ot, so‟e be‟e ki‟ik, kosar, hasai i‟is, (CO2).
2.4.7 Patofisiologia Moras diarea
Tuir matenek na‟in Pramita, (2019) define katak Moras Diarea akontese tamba Mikro Organismu patogenezis (Virus, Bakteria no parasite).
Liu husi hahán no seluk tan, ne‟ebe mak tama ba intestinu liu husi ibun no kanal digestivu nian, hodi halo desturbasaun ba iha sélula no parede digestivu (dinding usus) ka akontese tamba kontaminasaun ho te‟e ne‟ebe infeksaun ona direitamente mak hanesan:
1. Hahán no be‟e ne‟ebe kontamina ona no kontaminasaun husi insetu (lalar) ka kontaminasaun husi liman ne‟ebe fo‟er.
2. Halimar mos kontaminasaun, liu-liu ba labarik sira ne‟ebe uza sasan no liman fo‟er hodi hatama ba ibun laran no seluk-seluk tan.
3. Utiliza be‟e ne‟ebe mos.
4. La fase liman ho mo‟os depois so‟e be‟e bo‟ot.
Moras Diarea bele hamosu no desturba ba iha parte seluk mak hanesan menus likidu (Dehidrasaun), no kondisaun ida ne‟e mos bele
27
desturba balansu asidosis metabolika no hypokalemia, menus nutrisaun no Sirkulasaun Ran.
Normal, hahan ne‟ebe mak ita han muda hamutuk movimentu peristaltiku no segmentasaun intestinal, maibe mikro-organismu sira hanesan salmonella Escherichia coli, disentria vibrio no enterovirus ne‟ebe tama ba intestina reprodusaun bele aumenta movimentu peristaltiku intestina nian.
2.4.8 Maneira Hada‟et moras Diarea
1. Liu husi ibun no anus entre ambiente no hahalok ne‟ebe ladi‟ak.
2. Liu husi hahan no instrumentu dapur nian ne‟ebe hada‟et ho kutun tama liu husi ibun, dalaruma akontese diarea.
3. Liu husi te‟e sofrementu ba ema ne‟ebe saude ladi‟ak, hetan kutun tamba so‟e be‟e li‟ur bo‟ot no la tuir nia fatin bele kontaminasaun husi ambiente no be‟e.
4. Liu husi susu be‟en formula fasil hetan kontaminasaun bakteria hodi hetan moras diarea ka te‟e be‟en
5. liu husi liman ne‟ebe mak la fase antes ba so‟e be‟e bo‟ot.
2.4.9 Klasifikasan Diarea
Tuir Susilowati, (2021) akontesimentu moras diarea fahe ba klasifikasaun rua mak hanesan tuir mai:
1. Diarea agudu (Afeta Menus Husi Semana Rua).
28
Diarea Agudu so‟e be‟e li‟ur bo‟ot ho frekuensia a‟as no konsistensia te‟e flasidu no sai be‟en ho maneira menús husi no mosu direitamente iha oras ne‟ebe menús husi semana rua mai kraik.
2. Diarea Króniku (Akontese Menus husi semana ha‟at mai kraik).
Diarea króniku mantein bazeia ba oportunidade kontinuasaun liu husi semana ha‟at nia laran.
Tuir Organizasaun Mundial Saude, tipu klasifikasaun moras diarea fahe ba parte haat:
1. Diarea agudu mak diarea ne‟ebe menus husi loron 14.
2. Desentri mak hanesan diarea ne‟ebé mak aserta ho ran.
3. Diarea persiten mak diarea ne‟ebé liu husi loron 14.
4. Diarea ne‟ebé mak aserta ho malnutrisaun.
2.4.10 Tipu no sinais sintomas moras Diarea
Tuir Mahayani, (2020) Wainhira akontese ona moras diarea sei hamosu sinais no sintomas mak hanesan:
1. Hamosu isin manas
2. Te‟e be‟en no kahur ho ran 3. Diarea akontese bebeik 4. Muta bebeik
5. Vontade han laiha 2.4.11 Komplikasaun Moras Diarea
Tuir Dewi, (2023) deklara katak wainhira la halo lalais atendimentu ba moras diarea mak sei hamosu komplikasaun mak hanesan:
29 1. Dehidrasaun
Dehridasaun mak hanesan kondisaun ida ne‟ebe iha isin lolon lakon likidu barak duke simu, no dehidrasaun fahe ba klasifikasaun tolu:
a. Dehidrasaun
Diarea ne‟ebe sein dehidrasaun no akontesimentu moras diarea ida ne‟e seidauk hamosu dehidrasaun no sei iha toleransia tanba seidauk iha sinais no sintomas.
Diarea ho dehidrasaun ne‟ebe kmaan ka moderadu. Diarea ho dehidrasaun ne‟ebe kmaan hetan redusaun iha fluidu isin nian menus husi 5% husi todan isin nian. Diarea ho dehidrasaun, kmaan hamosu sintomas, akontese diarea liu dala tolu, senti hamrook hela de‟it, vontade han laiha, pulsu sei iha faze normal, minimu ezamiasaun normal.
Diarea dehidrasaun moderada hamosu redusaun iha fluidu isin nian husi 5-10% husi todan isin nian.
Iha diarea ho dehidrasaun moderadu, iha sinal sira mak hanesan:
takikardia, urine menus ka laiha, iritasaun matan, turgor kulit elastika, ibun kulit maran, matan been menus, kapilariu (>2 segundus) ho kulit malirin no kamutis.
2. Hipokalemia
Hipokalemia mak kondisaun ida ne‟ebe konsentrasaun potasiu iha raan menus husi 3.5 mEq/L ne‟ebe kauza husi redusaun iha total kuantidade iha isin ka estraga transferensia potasiu ba iha selula sira.
30
Hipokalemia mak kondisaun bainhira isin la hetan potasiu ne‟ebe sufisiente
Hipokalemia bele provoka aritmias liu husi mudansa iha propriedade elektrofisiolojika husi myocita cardiac, inklui aumenta iha faze depolarizasaun. iha Mudansa iha elektrokardiografia inklui anin T ne‟ebe nakloke, depresaun, anin, deskansa ne‟ebe kleur no asistole.
Hipokalemia bele aumenta dala 1.6 risku ba aritemia superventrikular Isin presiza mantein nafatin nivel potasiu iha serum 4.5 mmol/L h atu nune‟e bele hamenus insidensia fibrilasaun artrial
3. Malnutrisaun
Malnutrisaun mak estadu defisiensia nutrisaun iha nivel selular ka problema ne‟ebe baibain bolu nu‟udar problema intake ne‟ebe la tuir nesesidade isin nian. Sintoma komun ba malnutrisaun mak todan isin nian ne‟ebe ki‟ik, fraku muscular no enerjia ne‟ebe menus. Ida ne‟e bele akontese tanba kondisaun iha isin la iha substansia ai-han ne‟ebe presiza hanesan karbohidratu no proteina ne‟ebe influensia tebes iha dezenvolvimentu
Malnutrisaun mak kondisaun ida ne‟ebe isin la simu nutrisaun sufisiente. Malnutrisaun mos bele bolu nu‟udar kondisaun ida ne‟ebe kauza husi laiha balansu entre hahan no nesesidade nutrisaun atu mantein saude. Ida ne‟e baibain akontese tanba hahan ne‟ebe laiha balansu. Aleinde ne‟e defisiensia nutrisaun iha isin mos rezulta malabsorpsaun ai-han ka fallansu metaboliku
31
Malnutrisaun jeralmente nu‟udar kondisaun mediku ne‟ebe kauza husi hahan ka hahan ne‟ebe la sufisiente. Termu ida ne‟e dala barak asosiadu ho estadu subnutrisaun ne‟ebe kauza husi konsumu ai-han ne‟ebe la sufisiente, absorsaun ne‟ebe fraku ka lakon nutrisaun ne‟ebe barak liu. Malnutrisaun mak inklui iha nutrisaun nia okos ka liu.
2.4.12 Atendimentu ba moras diarea
Atendimentu ba moras diarea senti hado‟ok an, kontrola. Husi liman ne‟ebé halo servisu ho transitivu no atendimentu real hodi promove no domina iha tempu ne‟ebe mak iha ona likidu. Atendimentu gerai s diarea mak hanesan tuir mai ne‟e (Novrianda, 2021):
1. Fo hahán no hemu no ai-han ne‟ebé mak iha nutrisaun di‟ak.
2. Masin oralit fo hodi aumenta likidu
3. Wainhira hetan moras diarea durante oras 12 (sanulu-resin rua nia laran aumenta bei-beik no akompaña ho temperatura ne‟ebé a‟as husi 39,0).
4. Ibun kulit maran lori lalais ba konsulta ka halo tratamentu imediata kedas iha Sentru Saude refere.
5. Se wainhira hetan dehidrasaun bele fo oralit, be‟e mutin, no seluk tan.
6. Hodi normaliza likidu ne‟ebé sai barak ona fo be‟e uitoan maibe bei- beik.
7. Se wainhira muta durante iha minutu sanulu nia laran, kontinua fo ai- moruk zinc ka oralit.
8. Kontinua fo nafatin likidu to‟o diarea normal hanesan bai-bain.
32 2.4.13 Prevensaun ba moras Diarea
Prevensaun moras diarea ho hanesan pratika hado‟ok-an husi fo‟er ne‟ebe halo kontaminasaun, no aumenta nível koñesimentu enfermeiro/a konaba atendimentu diarea ho di‟ak no lo‟os hodi hasa‟e númeru tratamentu ba komunidade liu husi fo ai-han ne‟ebé mak iha nutrisaun, uza be‟e mós ba iha komunidade hodi responde ba saude no fase liman ho sabaun antes ba han, so‟e be‟e bo‟ot (Khasanah, 2020).
1. Prevensaun primariu, (primary prevention).
Prevensaun primariu atu halo prevensaun ba te‟e be‟en iha objetivu katak oinsa atu bele minimiza te‟e be‟en ne‟ebé mak risku a‟as tebes. Tuir mata dalan diarea mak hanesan tuir mai ne‟e:
a. Esforsu fase liman nafatin molok ka‟er ai-han ruma b. Hahán ne‟ebé mak tasak no hemu be‟e mós
c. Prepara hahán iha meza leten tenki doku metin
d. Halo menús oinsa sanitasaun sai hanesan baze ida ne‟ebé saúdavel ka mós iha ambiente ita hela ba, hanesan be‟e mós no sintina ne‟ebe sufisiente (kemenkes RI, 2019).
2. Prevensaun sekúndariu (sekunder prevention).
Identifika afeta diarea no klasifikasaun ba diagnostiku, liu husi tratamentu lalais husi atu prevene akontesimnetu kauza husi diarea hanesan menús nutrisaun no mortalidade. kauza husi dehidrasaun hanesan menús likidu no masin barak iha isin loloon.
33 2.5 Kuadru Teoria
Enkuadramentu teoria hanesan kapasidade peskiza ema ida-idak nian iha aplikasaun lala‟ok hodi forma tuir sistematika teoria ne‟ebé suporta problema teoria. Teoria hanesan konseitu ida, definisaun hodi hamosu sistematika kona-ba lalaok ho halo relasaun entre variable atu esplika no lal‟ok ida ne‟e(Sugiono , 2019)
Figura 2.6 Kuadru Teoria Nível Koñesimento Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde Viqueque Villa Tinan 2024. Teoria Fontes :
Nivel koñesimentu:
1. Hatene 2. Komprensaun 3. Aplikasaun 4. Analiza 5. Sinteza 6. Evaluasaun Faktor ne‟ebé fo influensia
ba koñesimentu:
1.Idade 2.Edukasaun 3.Esperensia 4.ambiente
Prevensaun moras Diarea:
1. Prevensaun primariu
a. Konsumu ai-han ne‟ebé Saudavel
b. Fase liman antes han no depois de so‟e be‟e bo‟ot c. Ambiente mos
2. Prevensaun sekundariu a. Prevene menus nutrisaun b. Prevene dehidrasaun c. Prevene menus likidu
Konseitu moras Diarea 1. Definisaun
2. Etiologia
3. Sistema Digestivu 4. patofisiologia 5. Tipu no sinais
sintomas 6. Maneira hada‟et 7. Klasifikasaun
Diarea 8. Komplikasaun 9. Tratamentu 10. Prevensaun Diarea
34 2.6 Kuandru Konseptual
Kuadru konseitu mak parte lala‟ok no vizualizasaun kona-ba relasaun entre konseitu no variavel ne‟ebe hetan no real sai sasukat tuir peskiza ne‟ebe hala‟o (Sugiono , 2019). Kuadru konseptual husi peskija ne‟e mak:
Varivel Independente (X) Variavel Dependente (Y)
: variavel peskiza : liña kordenasaun 2.7 Hipoteze
Hipoteze mai husi lian yunani katak hipo (provizoriu) no thesis (diskusaun). Hipoteze hanesan resposta provizoriu kona ba problema peskiza (Sugiono , 2019) Hipoteze husi peskija ne‟e mak:
H1 : Iha Relasaun Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade menus husi tinan 5 Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
Nivel koñesimentu
inan Prevensaun moras
diarea ba labarik
35
KAPITULO III
METODOLOGIA PESKIZA
3.1 Metodu peskiza
Metodu peskiza mak modelu ka metodu ne‟ebe maka peskizador sira uza atu halo peskiza ida-ne‟ebe hodi fo orentasaun ou mata-dalan ba peskiza sira. Tipu peskiza ne‟ebe uza iha peskiza ne‟e mak peskiza kuantitativu ho tipu analitiku kolerasi liu husi aprosimasaun cross-section. Metodu peskiza kuantitativu mak metodu ida ne‟ebe bazeia ba dadus pozitivistiku (dadus konkretu), dadus peskiza iha forma numeru ne‟ebe sei sukat uza estatistika hanesan instrumentu kalkulsaun, relasiona ho problema ne‟ebe estuda hela atu produs konkluza (Nursalam, 2019).
Dezenu analitiku kolerasi ne‟e hanesan meiu ka modelu ida atu hatene entre iha„‟ka‟‟laiha‟‟relasaun entre variaveis ne‟ebe indika ona. Iha p eskiza ho aprosi asaun cross section, ne‟ebe halibur dadus husi variavel inde pendente no dependente hala‟o iha tipu ne‟ebe mak hanesan (Nursalam, 2019).
Iha peskiza ida ne‟e, peskizadora halo peskiza ho maneira fahe kuesioner ba respondente iha tempu ne‟ebe hanesan, peskiza ida ne‟e halo ho nia objetivu hodi hatene”Relasaun nível koñesimentu inan ho prevensaun moras Diarea ba labarik idade menus husi tinan 5 iha Sentru Saude Viqueque Tinan 2024‟‟.
36 3.2 Populasaun no Amostra
3.2.1 Populasaun
Populasaun hanesan area jeneralizasaun ne‟ebe mak forma husi objetu/sujetu ne‟ebe iha kuantidade no karakteristiku ne‟ebe mak hili husi peskizadora atu halo observa no rezumu (Noetmadjo, 2020).
Populasaun husi peskiza ida ne‟e mak inan sira ho labarik idade menus husi tinan 5 iha Sentru Saude Viqueuque ne‟ebe mak hetan moras diarea ho total populasaun 170.
3.2.2 Amostra
Amostra hanesan metade husi populasaun, karik populasaun bo‟ot, maka peskizadora labele observa hotu populasaun ne‟ebe mak iha, ho razaun tanba limitasaun finanseiru, ho tempu ne‟ebe la máximu, ho nune‟e peskizadora utiliza amostra ne‟ebe mak foti husi populasaun refere. No amostra ne‟ebe mak foti husi populasaun tenki klaru katak ne‟e reprezentativu husi populasaun ne‟ebe mak iha (Noetmadjo, 2020).
1. Total amostra
Teknika ne‟ebe uza hodi foti total amostra hamutuk ne‟ebe hetan husi fomulasaun sloving hodi kalkula amostra husi populasaun ne‟ebe mak determina ona.
Formula 𝑛 =1+𝑁.𝑑𝑁 2
n: Total amostra ne‟ebe peskiza N: Populasaun
37 d2: Nivel signifikasaun (0,0225)
Bazeia ba total populasaun hamutuk 170 mak sai hanesan amostra pedoman ba formula iha leten.
𝑛 =1+170.(0.15)170 2 𝑛 =1+170.(0,0225)170 𝑛 =1+3,825170 𝑛 =
170
4,825 𝑛 = 36 Amostra
3.2.3 Tekniku amostra
Tekniku foti amostra, ne‟e hanesan ida ne‟ebe peskizadora sira aplika atu determina ka hili amostra lubuk ida husi populasaun.
Tekniku foti amostra bele reprezenta populasaun. Tekniku hodi foti amostra iha peskiza ne‟e uza teknika Non probability sampling no hare liu ba tipu purposive sampling. Tekniku Non probability Sampling hanesan tekniku amostrajem husi populasaun ne‟ebe iha, kada grupu populasaun laiha oportunidade atu foti hanesan amostra (Noetmadjo, 2020).
Teknika purposive sampling mak métodu ida ne‟ebe hili amostra bazeia ba objetivu, ka objetivu ne‟ebe determinadu husi peskizadora (Noetmadjo, 2020).
3.2.4 Kriteria foti Amostra
Kriteria atu foti amostra fahe ba rua mak hanesan:
1 Kriteria Inklusivu
Kriteria inklusivu mak karakteristika jeral husi subjeitu peskiza sira husi populaaun alvu ne‟ebe asesivel atu estuda (Noetmadjo, 2020).