KAPITULO III KAPITULO III
3.7 Kuadru Ba Servisu Operasional (Kronograma)
Kuadru operasional katak tipo kuadru hanoin ne‟ebé utiliza atu esplikvariavel ne‟ebé determina relasionadu ho topiku peskiza. Ho kuadru teoria operasi nal, mak sei esplika variavel ida ho variavel seluk (Sugyiono, 2019).
Fig. 3.7 Kuadru operasional Relasaun nivel koñesimentu inan ho prevensaun moras diarea ba labarik idade menus husi tinan 5 iha Sentru Saude Minisipiu Viqueque Tinan 2024.
Populasaun
Iha Sentru Saude Munisipiu Viqueque iha populasaun 170 hamutuk 170 ne‟ebe mak sofre ba moras diarea
Amosta
Iha amostra mak hetan hamutuk 36 no uza tekniku purposive sampling
Fontes Dadus
Fo kuestionariu ba inan pasiente sira ne‟ebe mak mai halo tratamentu ho moras diarea iha Sentru Saude Viqueque Villa
Prosedimnetu rekolla dadus Editing,Scoring,coding and Tabulating
Analiza Dadus
Teste Statistika Spearman Rank
Konkluzaun no Diskusaun
47 KAPITULU IV
REZULTADU PESKIJA NO DISKUSAUN 4.1. Rezultadu Peskija
4.1.1 Perfil Demografiku lokalizasaun peskiza
Antes Restaurasaun Indepedensia de Timor-Leste 20 de maio 2002 atu konstrui Ministerio De Saúde Republika Demokratica de Timor-Leste (RDTL). Governo transisaun (UNTAET) United Nation Transition of East Timor, ho responsabilidade prepara sistema geverno (RDTL) halo rekrutamento ba funcionario iha Area Saúde maka hanesan East Timor Transition of Administratioon (ETTA) primeiro fulan Agosto 2011 atu koloka ba area Viqueque ho naran Community Health Of Center (CHC) Viqueque fasilidade level 3 (L3) ho fatin toba 10 to tinan 2007 tun mai maneza mak Sr.Pedro Silva Perreira. Ho profesional Saúde ho fasilidade ne‟ebe minimu maka mosu efeito ba atendemento Saúde Community Iha Viqueque Villa, tamba ne‟e programa servisu Community Of Health Center (CHC) Viqueque area ne‟ebe luan ho programa atendementu saúde ne‟e iha Sentru no fora husi Sentru maka tuir mai ne‟e:
1. Atendementu iha Sentru fokus liu ba pasiente hospitalizasaun (Internamentu)
2. Atendementu ba pasiente husi Sentru fokus liu ba fasilidade Saúde hanesan: Sentru Komunitario, Klinika Mobile, Sisca.
Bazeia ba dadus relatorio actividade 24 de abril 2009 mak iha area nia luan iha Postu Administrativo Viqueque 748Km iha area Municipio
48
Viqueque. Sentru saúde halo atendementu ba area postu Administrativu Viqueque ho suku 10 aldeia 62 no sai hanesan Sentru konsulta no referensia ba pasiente husi postu administrativu 5 iha municipio Viqueque. Tuir mai hare husi kondisaun lokalizasaun no Sentru, durante okupasaun iha portugues iha viqueque Villa, tamba ne‟e maka dezenvolvimentu Sentru foun husi Ministeiru da Saúde Timor-Leste iha tinan 2005/2006 sentraliza iha fatin foun Beloi Eis Escola SMEA Viqueque Aldeia Siralari apoio programa saúde hotu maka iha loron 18 fulan Fevereiro 2008 divisaun atendementu hospitalasaun (Internamentu) CSD Viqueque dirije husi chefe CSD Celestina da Costa Alves no cordenador publico maka Sr.Hernenejildo de Araujo, to‟o iha tinan 2012. Hafoin muda ba lokalizasaun divisaun ambulatorial (Polikliente) nafatin sentraliza iha Sentru tuan okupasaun Indonesia nian iha Viqueque Vila ho distansia >3km, tuir mai community health of center (CHC) Viqueque bazeia ba mudansa status husi Ministerio Da Saúde Timor-Leste maka status fasilidade ne‟e muda fali ba Sentru Saúde com Internamentu (CSI) Viquequeq level4 (L,4) ho aumenta fatin toba husi 10 to‟o 24. Sentru Saúde Viqueque Villa, ne‟ebe lokaliza iha Municipio Viqueque Suku Carau Ballo, distancia husi kantor mais ou menus 3km ba parte norte.
Area servisu Sentru Viqueque Villa no area hospital publiku area viqueque ±67.805 hektar ne‟ebe distancia ±525km kapital Timor-Leste.
49
4.1.2 Lokalizasaun geografia baliza area Sentru Saúde Munisipiu Viqueque
Fontes: google Maps
Bazeia figura lokalizasaun fatin peskiza no baliza fronteira husi Sentru Saude Municipio Viqueque maka hanesan tuir mai :
1. Parte Norte baliza ho Posto Ossu 2. Parte Sul baliza ho tasi Timor Australia 3. Parte Leste baliza ho Posto Uatulari 4. Parte Oeste baliza ho Posto Lacluta
4.1.3 Visaun ho Misaun Sentru Saude Municipio Viqueque 1. Visaun
Sai hanesan Sentru Saude ida ne‟ebe prepara atendimentu Saude iha linea Nivel Primaria hodi servi komunidade ho honestidade, konsiensia hodi hasa‟e kualidade moris komunidade nian.
2. Misaun
a) Fo importansia segura vida moris ema nian hodi hala‟o asistensia saude ba komunidade.
50
b) Prepara staf ne‟ebe profesional, sistema servisu, fasilidade, sistema menejementu jestaun ne‟ebe di‟ak.
c) Ativu iha promosaun Saude hodi nune‟e komunidade moris saudavel.
4.1.4 Dadus Fasilidade iha Sentru Saude Munisipiu viqueque
No Dadus Total
1 Fasilidade saúde 1
2 Poliklinik (CSD)
viqueque
1
3 Internamentu (CSD)
Viqueque
1
4 Postu sanitaria 6
5 Mobile klinika 6
6 Sisca 13
Total 29
51
4.1.5 Estrutura Sentru Saude Munisipiu Viqueque
Chefe Do Centru Saúde João Cortereal. SPK
Divizaun no kordenasaun implementasaun aktividade saude
Divizaun
Adm.Logistika Apoiu Administrativu inklui registu arkivu ba
prosesu individual no limpeza seguransa tau manutensaun ba logistika
geral iha sentru saude
Divizaun konsulta geral
Divizaun Saude Reprodutiva
Divizaun Infantil
Divizaun estomatologia
Konsulta Adultos
Implementasa un programa
Saude Reprodutiva
Implementasaun prgrama saude infantil atravez ho metodu AID/IMCI inklui mos vacina, nutrisaun saude escolar
Implementasun programa saude oral inklui saude oral ba eskola
Servisu posto Saude,
Divizaun observasaun internamentu
Observasaun internamentu ba moras
sira
Divizaun Laboratorium
Prestasaun ba servisu Laboratorium
Divizaun Farmasia
Apoiu Armazenamentu
52 4.1.6 Rezultadu analiza dadus jeral 4.1.6.1.Karakteristika respondente
1. Karakteristika Respondente Bazeia idade
Tabela 4.1 distribuisaun frekuensia bazeia ba idade iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque tinan 2024.
No Idade Frekuensia Persentagen
1 18-25 7 19,4%
2 26-30 19 52,8%
3 31-35 7 19,4%
4 >36 3 8,3%
5 Total 36 100%
Fonte: Dadus Primáriu Peskiza 2024
Bazeia ba tabela 4.1. Iha leten, kategoria hatudu katak barak liu respondente iha peskiza ida ne‟e mak ho idade entre 25 – 30 ho total respondente 19 (52,8%), ho uitoan liu respondente maka ho idade >36 ho nia total respondente 3 (8,3 %).
2. Karakteristika Respondente Bazeia ba Profisaun
Tabela 4.2 distribuisaun frekuensia bazeia ba profisaun iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque tinan 2024.
No Profisaun Frekuensia Persentagen
1 Dona de casa 24 67%
2 Funsionariu Publiku 7 19%
3 Funsionariu Pribadu 5 14%
Total 36 100%
Fontes: Dadus Primáriu Peskiza 2024
Bazeia ba tabele 4.2 iha leten hatudu katak kategoria barak liu respondente iha peskiza ida ne‟e mak ho profisaun hanesan Dona da casa ho total 24 (67%) no uitoan liu husi respondente ho profisaun hanesan funsionariu privadu ho total 5 (14%).
53
3. Karakteristika respondente bazeia ba Nivel edukasaun
Tabela 4.3 distribuisaun frekuensia bazeia ba Nivel Edukasaun iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque tinan 2024.
No Nivel Edukasaun Frekuensia Persentagen
1 La eskola 4 11,1%
2 Ensinu primaria 3 8,3%
3 Ensinu Basiku 8 22,2%
4 Ensinu sekundariu 12 33,3%
5 Universidade 9 25,0%
6 Total 36 100%
Fontes: Dadus Primáriu Peskiza 2024
Bazeia ba tabele 4.3 iha leten hatudu katak kategoria barak liu respondente iha peskiza ida ne‟e mak ho Nivel edukasaun hanesan Ensinu sekundariu ho total 12 (33,3%) no uitoan liu husi respondente ho Nivel edukasaun hanesan Ensinu primaria ho total 3 ( 8,3%).
4.1.6.2.Rezultadu Análize Dadus Univariadade 1. Variavel independente: Nivel koñesimentu
Tabela 4.4 distribuisaun frekuensia respondete husi nivel koñesimentu inan iha sentru saude municipio viqueque 2024.
No Nivel koñesimentu Frekuensia Persentagen
1 Diak 11 30,6%
2 Naton 15 41,7%
3 Menus 10 27,8%
4 Total 36 100%
Fontes: Rezultadu peskiza tinan 2024
Bazeia ba tabele 4.4 iha leten hatudu katak kategoria barak liu respondente ho nivel koinesimentu naton hamutuk respondente 15(41,7%) no uitoan liu maka ho nivel koinesimentu menus hamutuk respondente 10 (27,8%).
54
2. Variavel dependente: Prevensaun moras diarea
Tabela 4.5 distribuisaun frekuensia respondete prevensaun moras diarea ba labarik idade menus husi tinan 5 iha Sentru Saude Munisipiu Viqueque tinan 2024.
No Prevenesaun Frekuensia Persentagen
1 Prevene 28 77.8%
2 La prevene 8 22.2%
3 Total 36 100%
Fonte:Rezultadu Peskiza tinan 2024
Bazeia ba tabele 4 .5 iha leten hatudu katak kategoria barak liu respondente nebe maka ho prevene hamutuk respondente 28 (77.8%) ho uitoan liu maka la prevene respondente hamutuk 8 pessoas (22.2%).
4.1.6.3.Rezultadu analiza dadus bivariadade
Tuir Notoadmotdjo, (2019) katak, Analiza bivariedade atu halo analiza varievel ne‟ebe mak iha relasaun ba malu. Iha peskija ida ne‟e peskijador hakarak hare‟e relasaun entre variavel independente (Nivel koñesimentu) ho variavel dependente (prevensaun moras diarea) husi Sentru Saude Municipio Viqueque tinan 2024.
1. Tabela kruzada 4.6. Kategoria Nivel Konesimentu Ho Prevensaun moras diarea iha Sentru Saude Munisipiu Viqueque tinan 2024.
Nivel Konesimentu Prevensaun Moras Diarea Total Prevene La prevene
Di‟ak 11
30.6%
0 0.0%
11 30.6%
Naton 15
41.7%
0 0.0%
15 41.7%
Menus 2
5.6%
8 22.2%
10 27.8%
Total 28
77.8%
8 22.2%
36 100,0%
55
Bazeia ba tabela kruzada 4.6 husi kategoria Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea husi respondente nain 36 hatudu katak maoria husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea naton no prevene hamutuk 15 pessoas (41.7%), tuir husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea diak ho prevene hamutuk 11 pessoas (30.6%) no minoria husi nivel koñesimentu ho prevensaun moras diak menus ho prevene hamutuk 2 pessoas (5.6%). Tuir husi pergunta Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea husi respondente nain 36 hatudu katak maoria husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea menus no la prevene hamutuk 8 pessoas (22.2%) no minoria husi Nivel Koñesimentu ho prevensaun moras Diarea husi respondente nain 36 hetan husi diak no la prevene , no menus no la prevene hamutuk 0 pessoa (0.0%).
Correlations
NIVEL KONESIMENTU
PREVENSAUN MORAS DIAREA
Spearman's rho
NIVEL KONESIMENTU
Correlation
Coefficient 1.000 .714**
Sig. (2-
tailed) . .000
N 36 36
PREVENSAUN MORAS DIAREA
Correlation
Coefficient .714** 1.000
Sig. (2-
tailed) .000 .
N 36 36
**. Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed).
Bazeia ba tabela estatistika Spearman Rank hatudu katak p=value=0,000<0,05 ne‟ebe signifika katak H0 la simu no Ha simu signifika iha relasaun entre nivel koñesimentu no prevensaun moras-
56
diarea. Rezultadu husi analiza dadus Correlation Cofficiente ne’ebe mak hetan = 0. .714** hatudu valor pozitivu signifika katak Relasaun Nivel konesimentu no prevensaun moras diarea hatudu ho kriteria aproximasaun.