Tuir Firmansyah, A., (2020) deklara katak moras diarea mai husi lian gregu, diarroi signifika katak suli beibeik, ne‟ebe kondisaun abnormal husi te be‟en ho nia frekuensia maka‟as, hanesan kondisaun ne‟ebe so‟e fo‟er bo‟ot ho konsistensia mamar ka been lo‟os nomos bele hanesan be‟e de‟it ho frekuentemente loron ida dala tolu ka liu, moras diarea hanesan mos
19
moras ida ne‟ebe bele hatudu ho frekuensia maka‟as ba so‟e be‟e bo‟ot kada loron liu husi dala tolu akompaña ho mudansa konsistensia feses (sai be‟en liu tan).
Tuir Wulandari, (2022) moras diarea hanesan produsaun fo‟er bo‟ot be‟en liu kompara ho baibain no frekuentemente so‟e fo‟er bo‟ot bebeik.
Jeralmente, labarik sira so‟e fo‟er bo‟ot to‟o dala tolu bele kategoria ba moras diarea.
Diarea mak kondisaun so‟e be‟e bo‟ot la ho normal la hanesan baibain. Mudansa ne‟ebe akontese atu dezenvolve volume, diluisaun no frekuensia la iha laran, hanesan so‟ebe‟e bo‟ot loron ida dala tolu ka loron ida dala tolu ba leten ba labarik sira ka bebe ne‟ebe foin moris ( Fitriana , 2020).
Bazeia ba definisaun hirak iha leten bele konklui katak moras diarea mak moras ida ne‟ebe perigu liu ba labarik sira. Diarea moras ida ne‟ebe ataka ba labarik sira tanba sistema imunologia labarik sira ne‟ebe sei fraku, nune‟e labarik fasil tebes atu hetan moras diarea ne‟ebe kauza husi virus no bakteria.
2.4.2 Etilojia moras Diarea
Tuir matenek na‟in Adyanastri, (2020) hatete katak kauza ba moras diarea mak hanesan:
20 1. Infeksaun
Kauza ba infeksaun moras diarea hanesan,virus ( rotavirus, norovirus) no bakteria (Eschericia coli, Salmonella, Shingella, Campylobacter), no parasita hanesan (Giardia lamblia, Entamoeba histolytica).
2. Konsumu hahan ka bebidas
Konsumu hahan ka bebidas ne‟ebe Venenu husi haham no kontaminasaun husi bakteria, virus.
3. Aimoruk
Aimoruk sira hanesan antibiotiku bele fo influensia ba iha balansu bakteria iha intestinu no hamosu diarea.
4. Alergia no intoleransia ba ai-han
Alerjia hanesan intoleransia ba lactose bele hamosu diarea.
5. Malabsoprsaun
Divorsa nutrisaun iha kazu ki‟ik sira, hanesan moras celiac ka pankreatite kroniku, bele kauza diarea.
2.4.3 Definisaun Sistema Digestivu
Tuir Yogika, R., (2020). Sistema digestiva umanu mak sistema isin nian ida ne‟ebe simu ai-han husi li‟ur, ne‟ebe tuir mai halo prosesu iha orgaun digestiva umanu, hahu ho han ai-han husi` li‟ur, digestaun, absorve substansia sira ne‟ebe bele absorve no hasai lixu digestiva. Iha ema nia laran, digestaun akontese liu husi sistema digestiva, hahu husi ibun no remata iha intestina. Rezultadu husi prosesu dekompozisaun ne‟e absorve tiha ona, enkuantu restu husi prosesu dekompozisaun ne‟e hasai tiha ona ho
21
instrumentu espesial atu halakon. Prosesu digestiva umanu la hanesan, ai- han ne‟ebe ita konsumu labele absorve diretamente husi ita nia isin, maibe liu husi prosesu digestiva rua hanesan:
1. Digestaun mak prosesu digestiva ida ne‟ebe halo parte ai-han boot primeiru nakfera ba parte ki‟ik liu. Digestaun ne‟e hala‟o liu husi prosesu fiziku no mekaniku, iha estomagu no kakorok.
2. Digestaun kimika mak prosesu digestiva ida ne‟ebe uza kimika sira iha isin atu muda ka muda forma ai-han boot ba partikular ki‟ik liu.
2.4.4 Orgaun Sistema Digestivu
Tuir matenek na‟in Harahap, (2021) deskreve katak orgaun sistema digestivu Sistema iha orgaun hirak mak tuir mai:
1. Ibun
a. Ibun mak primeiru bai ha prosesu digestivu, ibun iha Nehan, Nanal No kaben.
b. Nehan: Funsaun Atu nata no harahun hahan ne‟ebe mak to‟os.
c. Nanal: Funsaun nanal atu kahur, ajuda prosesu tolan no hodi koko.
d. Kaben: Atu hafasil
2.4.4.1. Figura Anatomia sistema digestivu Ibun
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id)
22 2. Esofagus
Esofagus mak tubu muskular ida naruk maizumenus 25 cm ne‟ebe naruk husi ibun to‟o estomagu no funsaun atu ai-han ne‟ebe ita han (nata), husi ibun to‟o estomagu (tolan hahan ne‟ebe ita nata ona), atu bele prevene sasan estrajeiru tama ba estomagu. Esofagus ne‟e kompostu husi mukosa, submukosa, muskular, adventitia.
2.4.4.2.Figura Anatomia Sistema digestivu Esofagus
(Fontes: www.gurupendidikan.co.id)
3. Estomago (Ventrikulus)
Iha Estomagu ne‟e parte luan husi tratu digestivu. Iha estomagu bele rai ai-han litru 1 to‟o litru 2. Iha enzimus tolu iha estomagu, inklui enzimu pepsina(Koversa starch ba maltosa no glukosa), inzimu lipasaun ne‟ebe halo husi estomagu (emulsifika bokur ba iha asidu no glicerol no enzimu trypsina (konversa peptone ba polipeptida (amino asidu). Estomagu nia servisu mak atu rai ai-han ba tempu uitoan no digestivu ho kimiku ho jus gastriku.
2.4.4.3.Figura Anatomia sistema digestivu Estomagu
(Fontes:https://hellosehat.com/)
23 4. Intestina ki‟ik (Intestino delgado)
Intestina ki‟ik mak parte husi tratu digestivu ne‟ebe lokaliza entre estomagu no intestina boot (Intestino grosso). Intestina ki‟ik naruk maizumenus metru 6 to‟o 8, ne‟ebe kompostu husi parte tolu, hanesan duodenum (12 finger intestina, +- 0.25 cm) no jejunum (Intestina boot).
Lian, +-7 metru) no ileum (Intestina ne‟ebe aas liu, +-1 metru).
Enzimus ne‟ebe hetan iha intestina ki‟ik mak hanesan tuir mai ne‟e:
1. Amylase, harahun amilium ba disakardia.
2. Pepsina, harahun peptida ba aminoacidu.
3. Erepsina, mai husi erepsinogen. Halo rahun peptina ba amino-asidu sira.
4. Lipase, halo rahun gliceridu (Fat) ba asidu bokur no glicerol 5. Disakarida, hara hun disakarida ba monosakarida.
6. Fosfatase, fasilita prosesu absorsaun ba asidu bokur no glukosa.
7. Enterokinase, harahun enzimu trypsinogene husi pankreas ba trypsina.
2.4.4.4.Figura Anatomia sistema digestivu Intestinu delgado (Intestino ki‟ik)
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id)
24 5. Intestina boot (Intestino grosso) (kolon)
Intestina boot mak parte ida husi intestina entre apendise no rectum.
Orgaun ne‟e nia funsaun prinsipal mak atu absorve bee durante prosesu digestiva, forma mase-fekal, hasai ai-han ne‟ebe digestadu husi isin no forma mukus hodi halo lubrikasaun ba fatin mukosal. Hahan ne‟ebe ema labele digeste. Breakdown ida ne‟e produs gas H2S, indole, kaixa, fenol, vitamina H (biotina) no vitamina K (halo papel atu tais ran).
2.4.4.5.Figura Anatomia Sistema Digestivu Intestina boot (Intestino grosso)
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id) 6. Retum Anus
Parte ikus husi intestina boot bolu nu‟udar anus (retum) no naruk +- 15 cm. Orgaun ne‟e funsiona hanesan fatin armazenamentu temporariu ba feses, no tahan feses labele sai derepenti, ajuda feses liu husi peristaltiku.
Iha muskulus hamriik mesak iha anus ne‟ebe kontrola ho ita nia hakarak.
25
2.4.4.6.Figura Anatomia Sistema Digestivu Retum Anus
(Fontes: www.dosenpendidikan.co.id)
2.4.5 Funsaun Sistema Digestivu
Orgaun sira iha sistema digestiva umanu servisu hamutuk hodi halo hahan sai molekula ne‟ebe funsiona hodi fornese enerjia no nutrisaun ba isin. Sistema ida ne‟e iha orgaun oin-oin, hahu husi ibun, esofagus, estomagu, intestina to‟o anus (Ritonga, 2019)
2.4.6 Prosesu sistema digestivu
Tuir Marzuki, (2021) define katak prosesu Sistema digestivu fahe ba parte haat:
1. Ingestina mak hanesan prosesu ida ne‟ebe ai-han tama no fluidu ba isin husi ambiente, no tolan ka liu husi kordenasaun nata.
2. Mastikasaun mak tesi ai-han ne‟ebe mak ita han.
3. Peristaltik mak fo valor voluntariu ida husi kontrasaun muskular ne‟ebe muda ai-han (Nata), liu husi tratu digestivu.
4. Digestivu mak efeitu fiziku no kimiku lubuk ida ba ai-han ne‟ebe lori ba kabun no intestina ki‟ik (Intestinu delgadu).
5. Absorsaun mak prosesu ne‟ebe absorve nutrisaun sira husi intestina ba isin liu husi ran.
26
6. Metabolizmu mak prosesu final hodi uza nutrisaun iha isin, inklui mudansa kimika hotu ne‟ebe ai-han hetan bainhira isin han hanesan fo‟er.
7. Egestaun mak prosesu atu halakon lixu no bakteria sira ne‟ebe laiha moras-di‟ak iha forma eskrisaun.
8. Eskrisaun mak prosesu atu hasai substansia metaboliku sira husi isin hodi mantein homeostase, metodu ne‟e mak so‟e be‟e bo‟ot, so‟e be‟e ki‟ik, kosar, hasai i‟is, (CO2).
2.4.7 Patofisiologia Moras diarea
Tuir matenek na‟in Pramita, (2019) define katak Moras Diarea akontese tamba Mikro Organismu patogenezis (Virus, Bakteria no parasite).
Liu husi hahán no seluk tan, ne‟ebe mak tama ba intestinu liu husi ibun no kanal digestivu nian, hodi halo desturbasaun ba iha sélula no parede digestivu (dinding usus) ka akontese tamba kontaminasaun ho te‟e ne‟ebe infeksaun ona direitamente mak hanesan:
1. Hahán no be‟e ne‟ebe kontamina ona no kontaminasaun husi insetu (lalar) ka kontaminasaun husi liman ne‟ebe fo‟er.
2. Halimar mos kontaminasaun, liu-liu ba labarik sira ne‟ebe uza sasan no liman fo‟er hodi hatama ba ibun laran no seluk-seluk tan.
3. Utiliza be‟e ne‟ebe mos.
4. La fase liman ho mo‟os depois so‟e be‟e bo‟ot.
Moras Diarea bele hamosu no desturba ba iha parte seluk mak hanesan menus likidu (Dehidrasaun), no kondisaun ida ne‟e mos bele
27
desturba balansu asidosis metabolika no hypokalemia, menus nutrisaun no Sirkulasaun Ran.
Normal, hahan ne‟ebe mak ita han muda hamutuk movimentu peristaltiku no segmentasaun intestinal, maibe mikro-organismu sira hanesan salmonella Escherichia coli, disentria vibrio no enterovirus ne‟ebe tama ba intestina reprodusaun bele aumenta movimentu peristaltiku intestina nian.
2.4.8 Maneira Hada‟et moras Diarea
1. Liu husi ibun no anus entre ambiente no hahalok ne‟ebe ladi‟ak.
2. Liu husi hahan no instrumentu dapur nian ne‟ebe hada‟et ho kutun tama liu husi ibun, dalaruma akontese diarea.
3. Liu husi te‟e sofrementu ba ema ne‟ebe saude ladi‟ak, hetan kutun tamba so‟e be‟e li‟ur bo‟ot no la tuir nia fatin bele kontaminasaun husi ambiente no be‟e.
4. Liu husi susu be‟en formula fasil hetan kontaminasaun bakteria hodi hetan moras diarea ka te‟e be‟en
5. liu husi liman ne‟ebe mak la fase antes ba so‟e be‟e bo‟ot.
2.4.9 Klasifikasan Diarea
Tuir Susilowati, (2021) akontesimentu moras diarea fahe ba klasifikasaun rua mak hanesan tuir mai:
1. Diarea agudu (Afeta Menus Husi Semana Rua).
28
Diarea Agudu so‟e be‟e li‟ur bo‟ot ho frekuensia a‟as no konsistensia te‟e flasidu no sai be‟en ho maneira menús husi no mosu direitamente iha oras ne‟ebe menús husi semana rua mai kraik.
2. Diarea Króniku (Akontese Menus husi semana ha‟at mai kraik).
Diarea króniku mantein bazeia ba oportunidade kontinuasaun liu husi semana ha‟at nia laran.
Tuir Organizasaun Mundial Saude, tipu klasifikasaun moras diarea fahe ba parte haat:
1. Diarea agudu mak diarea ne‟ebe menus husi loron 14.
2. Desentri mak hanesan diarea ne‟ebé mak aserta ho ran.
3. Diarea persiten mak diarea ne‟ebé liu husi loron 14.
4. Diarea ne‟ebé mak aserta ho malnutrisaun.
2.4.10 Tipu no sinais sintomas moras Diarea
Tuir Mahayani, (2020) Wainhira akontese ona moras diarea sei hamosu sinais no sintomas mak hanesan:
1. Hamosu isin manas
2. Te‟e be‟en no kahur ho ran 3. Diarea akontese bebeik 4. Muta bebeik
5. Vontade han laiha 2.4.11 Komplikasaun Moras Diarea
Tuir Dewi, (2023) deklara katak wainhira la halo lalais atendimentu ba moras diarea mak sei hamosu komplikasaun mak hanesan:
29 1. Dehidrasaun
Dehridasaun mak hanesan kondisaun ida ne‟ebe iha isin lolon lakon likidu barak duke simu, no dehidrasaun fahe ba klasifikasaun tolu:
a. Dehidrasaun
Diarea ne‟ebe sein dehidrasaun no akontesimentu moras diarea ida ne‟e seidauk hamosu dehidrasaun no sei iha toleransia tanba seidauk iha sinais no sintomas.
Diarea ho dehidrasaun ne‟ebe kmaan ka moderadu. Diarea ho dehidrasaun ne‟ebe kmaan hetan redusaun iha fluidu isin nian menus husi 5% husi todan isin nian. Diarea ho dehidrasaun, kmaan hamosu sintomas, akontese diarea liu dala tolu, senti hamrook hela de‟it, vontade han laiha, pulsu sei iha faze normal, minimu ezamiasaun normal.
Diarea dehidrasaun moderada hamosu redusaun iha fluidu isin nian husi 5-10% husi todan isin nian.
Iha diarea ho dehidrasaun moderadu, iha sinal sira mak hanesan:
takikardia, urine menus ka laiha, iritasaun matan, turgor kulit elastika, ibun kulit maran, matan been menus, kapilariu (>2 segundus) ho kulit malirin no kamutis.
2. Hipokalemia
Hipokalemia mak kondisaun ida ne‟ebe konsentrasaun potasiu iha raan menus husi 3.5 mEq/L ne‟ebe kauza husi redusaun iha total kuantidade iha isin ka estraga transferensia potasiu ba iha selula sira.
30
Hipokalemia mak kondisaun bainhira isin la hetan potasiu ne‟ebe sufisiente
Hipokalemia bele provoka aritmias liu husi mudansa iha propriedade elektrofisiolojika husi myocita cardiac, inklui aumenta iha faze depolarizasaun. iha Mudansa iha elektrokardiografia inklui anin T ne‟ebe nakloke, depresaun, anin, deskansa ne‟ebe kleur no asistole.
Hipokalemia bele aumenta dala 1.6 risku ba aritemia superventrikular Isin presiza mantein nafatin nivel potasiu iha serum 4.5 mmol/L h atu nune‟e bele hamenus insidensia fibrilasaun artrial
3. Malnutrisaun
Malnutrisaun mak estadu defisiensia nutrisaun iha nivel selular ka problema ne‟ebe baibain bolu nu‟udar problema intake ne‟ebe la tuir nesesidade isin nian. Sintoma komun ba malnutrisaun mak todan isin nian ne‟ebe ki‟ik, fraku muscular no enerjia ne‟ebe menus. Ida ne‟e bele akontese tanba kondisaun iha isin la iha substansia ai-han ne‟ebe presiza hanesan karbohidratu no proteina ne‟ebe influensia tebes iha dezenvolvimentu
Malnutrisaun mak kondisaun ida ne‟ebe isin la simu nutrisaun sufisiente. Malnutrisaun mos bele bolu nu‟udar kondisaun ida ne‟ebe kauza husi laiha balansu entre hahan no nesesidade nutrisaun atu mantein saude. Ida ne‟e baibain akontese tanba hahan ne‟ebe laiha balansu. Aleinde ne‟e defisiensia nutrisaun iha isin mos rezulta malabsorpsaun ai-han ka fallansu metaboliku
31
Malnutrisaun jeralmente nu‟udar kondisaun mediku ne‟ebe kauza husi hahan ka hahan ne‟ebe la sufisiente. Termu ida ne‟e dala barak asosiadu ho estadu subnutrisaun ne‟ebe kauza husi konsumu ai-han ne‟ebe la sufisiente, absorsaun ne‟ebe fraku ka lakon nutrisaun ne‟ebe barak liu. Malnutrisaun mak inklui iha nutrisaun nia okos ka liu.
2.4.12 Atendimentu ba moras diarea
Atendimentu ba moras diarea senti hado‟ok an, kontrola. Husi liman ne‟ebé halo servisu ho transitivu no atendimentu real hodi promove no domina iha tempu ne‟ebe mak iha ona likidu. Atendimentu gerai s diarea mak hanesan tuir mai ne‟e (Novrianda, 2021):
1. Fo hahán no hemu no ai-han ne‟ebé mak iha nutrisaun di‟ak.
2. Masin oralit fo hodi aumenta likidu
3. Wainhira hetan moras diarea durante oras 12 (sanulu-resin rua nia laran aumenta bei-beik no akompaña ho temperatura ne‟ebé a‟as husi 39,0).
4. Ibun kulit maran lori lalais ba konsulta ka halo tratamentu imediata kedas iha Sentru Saude refere.
5. Se wainhira hetan dehidrasaun bele fo oralit, be‟e mutin, no seluk tan.
6. Hodi normaliza likidu ne‟ebé sai barak ona fo be‟e uitoan maibe bei- beik.
7. Se wainhira muta durante iha minutu sanulu nia laran, kontinua fo ai- moruk zinc ka oralit.
8. Kontinua fo nafatin likidu to‟o diarea normal hanesan bai-bain.
32 2.4.13 Prevensaun ba moras Diarea
Prevensaun moras diarea ho hanesan pratika hado‟ok-an husi fo‟er ne‟ebe halo kontaminasaun, no aumenta nível koñesimentu enfermeiro/a konaba atendimentu diarea ho di‟ak no lo‟os hodi hasa‟e númeru tratamentu ba komunidade liu husi fo ai-han ne‟ebé mak iha nutrisaun, uza be‟e mós ba iha komunidade hodi responde ba saude no fase liman ho sabaun antes ba han, so‟e be‟e bo‟ot (Khasanah, 2020).
1. Prevensaun primariu, (primary prevention).
Prevensaun primariu atu halo prevensaun ba te‟e be‟en iha objetivu katak oinsa atu bele minimiza te‟e be‟en ne‟ebé mak risku a‟as tebes. Tuir mata dalan diarea mak hanesan tuir mai ne‟e:
a. Esforsu fase liman nafatin molok ka‟er ai-han ruma b. Hahán ne‟ebé mak tasak no hemu be‟e mós
c. Prepara hahán iha meza leten tenki doku metin
d. Halo menús oinsa sanitasaun sai hanesan baze ida ne‟ebé saúdavel ka mós iha ambiente ita hela ba, hanesan be‟e mós no sintina ne‟ebe sufisiente (kemenkes RI, 2019).
2. Prevensaun sekúndariu (sekunder prevention).
Identifika afeta diarea no klasifikasaun ba diagnostiku, liu husi tratamentu lalais husi atu prevene akontesimnetu kauza husi diarea hanesan menús nutrisaun no mortalidade. kauza husi dehidrasaun hanesan menús likidu no masin barak iha isin loloon.
33 2.5 Kuadru Teoria
Enkuadramentu teoria hanesan kapasidade peskiza ema ida-idak nian iha aplikasaun lala‟ok hodi forma tuir sistematika teoria ne‟ebé suporta problema teoria. Teoria hanesan konseitu ida, definisaun hodi hamosu sistematika kona-ba lalaok ho halo relasaun entre variable atu esplika no lal‟ok ida ne‟e(Sugiono , 2019)
Figura 2.6 Kuadru Teoria Nível Koñesimento Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade Menus Husi Tinan 5 Iha Sentru Saúde Viqueque Villa Tinan 2024. Teoria Fontes :
Nivel koñesimentu:
1. Hatene 2. Komprensaun 3. Aplikasaun 4. Analiza 5. Sinteza 6. Evaluasaun Faktor ne‟ebé fo influensia
ba koñesimentu:
1.Idade 2.Edukasaun 3.Esperensia 4.ambiente
Prevensaun moras Diarea:
1. Prevensaun primariu
a. Konsumu ai-han ne‟ebé Saudavel
b. Fase liman antes han no depois de so‟e be‟e bo‟ot c. Ambiente mos
2. Prevensaun sekundariu a. Prevene menus nutrisaun b. Prevene dehidrasaun c. Prevene menus likidu
Konseitu moras Diarea 1. Definisaun
2. Etiologia
3. Sistema Digestivu 4. patofisiologia 5. Tipu no sinais
sintomas 6. Maneira hada‟et 7. Klasifikasaun
Diarea 8. Komplikasaun 9. Tratamentu 10. Prevensaun Diarea
34 2.6 Kuandru Konseptual
Kuadru konseitu mak parte lala‟ok no vizualizasaun kona-ba relasaun entre konseitu no variavel ne‟ebe hetan no real sai sasukat tuir peskiza ne‟ebe hala‟o (Sugiono , 2019). Kuadru konseptual husi peskija ne‟e mak:
Varivel Independente (X) Variavel Dependente (Y)
: variavel peskiza : liña kordenasaun 2.7 Hipoteze
Hipoteze mai husi lian yunani katak hipo (provizoriu) no thesis (diskusaun). Hipoteze hanesan resposta provizoriu kona ba problema peskiza (Sugiono , 2019) Hipoteze husi peskija ne‟e mak:
H1 : Iha Relasaun Nível Koñesimentu Inan Ho Prevensaun Moras Diarea Ba Labarik Idade menus husi tinan 5 Iha Sentru Saúde Munisipiu Viqueque Tinan 2024.
Nivel koñesimentu
inan Prevensaun moras
diarea ba labarik
35