• Tidak ada hasil yang ditemukan

Final BB6 Tetum 20151009 updated 10 Oct FormattedRO v1

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2017

Membagikan "Final BB6 Tetum 20151009 updated 10 Oct FormattedRO v1"

Copied!
83
0
0

Teks penuh

(1)

República Democrática de Timor-Leste

Livru 6

Fundus Espesiais

Orsamentu Geral

Estadu 2016

(2)
(3)

I

NDISE

 

1.

 

FDKU KA FDKU/ FUNDU DEZENVOLVIMENTU KAPITAL UMANU IHA

RELANSE(SEKILAS)

 

...

 

2

 

1.1.

 

Enkuadramentu Legal

 ... 2 

1.2.

 

Programas ne’ebé Finansia ho FDKU

 ... 3 

1.3.

 

Áreas Programas Prioritárius

 ... 4 

1.3.1.

 

Programa Bolsa Estudus

 ... 4 

1.3.2.

 

Formasoens Profisionais,Téknikas ho Tipus Formasaun Seluk

 ... 4 

2.

 

PLANU ESTRATÉJIKU DEZENVOLVIMENTU (PED KA SDP) NO NIA FAZES KONA-BA

REKURSUS UMANUS

 

...

 

5

 

3.

 

ESTUDUS NE’EBÉ HALA’O HODI APOIA PROGRAMAS FDKU

 

...

 

5

 

3.1.

 

Avaliasaun programas FDKU nian husi 2011-2014

 ... 6 

3.2.

 

Mapeamentu Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus iha setor Públiku no setor

Privadu tuir Minisípius.

 ... 7 

3.2.1.

 

Progresu Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus (Faze I Abordajen Revizaun Literatura)

 ... 8 

4.

 

SUMÁRIU ALOKASAUN NO DESPEZAS ORSAMENTU 2011 – 2015

 

...

 

9

 

4.1.

 

Despezas Orsamentu iha 2011, 2012 no 2013

 ... 9 

4.1.1.

 

Realizasoens Programa iha 2013

 ... 18 

4.2.

 

Programas no Orsamentu iha 2014

 ... 18 

4.3.

 

Programa no Orsamentu iha 2015

... 25 

5.

 

REALIZASOENS PROGRAMA IHA 2015

 

...

 

26

 

5.1

 

Programas Bolsas Estudu

 ... 26 

5.2.

 

Formasaun Profisional, Formasaun Téknika no Formasaun Espesializada seluk

 ... 29 

6.

 

SUMÁRIU ORSAMENTU SUMÁRIU 2016 NIAN KLASIFIKA TUIR ÁREAS

 

...

 

31

 

6.1.

 

Programa Bolsas estudu iha 2016

 ... 31 

6.2.

 

Programa Formasaun ba 2016

 ... 32 

7.

 

ORIENTASOENS KA DIRETRIZES JERAIS KONA-BA ALOKASAUN ORSAMENTU BA

2016

 

...

 

35

 

7.1.

 

Orientasoens jerais kona-ba ezekusaun orsamentu ba programas formasaun

 ... 35 

7.2.

 

Sumáriu kona-ba total alokasaun orsamentu ba 2016

 ... 36 

(4)

1. FDKU KA FDKU/ Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu iha

relanse(sekilas)

1.1. Enkuadramentu

Legal

Dezenvolvimentu Rekursus Umanus iha efeitus múltiplus ba dezenvolvimentu sosial no

ekonómiku paíz nian. Provizaun no promosaun edukasaun sei aumenta literasia, ne’ebé hodi mos

hadi’a rekursus umanus no kontribui di’ak liu ba dezenvolvimentu nasional. Konsidera

importânsia rekursus umanus ba dezenvolvimentu, mak Governu marka tiha ona

Dezenvolvimentu Rekursus Umanus hanesan ninia programa prioritária ida hotu.

Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu estabelese ho Lei No. 1 ne’ebé aprova Orsamentu

Estadu 2011 nian no regulariza ho Dekretu-Lei no.12/2011 iha 23 Marsu, no mos

Primeiru-Ministru ho nia Diploma Ministerial no. 9/2011 iha 23 Abril, ne’ebé estabelese rejimentu internu

no prosedimentus kona-ba gabinete Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu. Objetivu prinsipal

fundu ne’e nian mak atu finansia programas no projetus formasaun plurianual ho

dezenvolvimentu rekursus umanus.Objetivu primáriu Fundu ne’e nian mak atu dezenvolve

rekursus umanus hodi apoia dezenvolvimentu nasional iha kampus barabarak, hadi’a

planeamentu, jestaun ho implementasaun programas, enkuantu asegura mos transparénsia boot

liu, iha despezas setor públiku ho kustus seluk ligadus ho programas formasaun no

dezenvolvimentu rekursus umanus.

Atu asegura objetivu prinsipal promosaun transparénsia no prestasaun kontas ka

responsabilizasaun iha implementasaun programas no projetus ne’e bele alkansa, Governu

estabelese Konsellu Administrativu (

Konsellu Administrasaun)

ne’ebé hanesan responsável ba

manual polítika Fundu nian enkuantu jestaun ho operasaun Fundu nian entrega ba Sekretariadu

Tékniku Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu. Konsellu Administrativu nia prezidente mak

Primeiru-Ministru RDTL hanesan mos Prezidente Fundu nian,no hetan apoiu husi ninia

membrus permanentes hanesan Ministru(a) Finansas, Ministru Edukasaun, Ministru Justisa,

Ministru Petróleu no Rekursus Minerais ho SEPFOPE (Sekretariadu Formasaun Profisional no

Polítikas Empregu).

Enkuantu Sekretariadu Ezekutivu Fundu nian xefia Sekretariadu Tékniku Eskritóriu Fundu

Dezenvolvimentu Kapital Umanu nian (FDKU) hodi fó asisténsia téknika ba Konsellu

Administrativu no mos asisti halo supervizaun ba implementasaun tomak inklui monitoriza

programas hotu-hotu ne’ebé relasiona ho programas dezenvolvimentu rekursus umanus iha

Timor-Leste.

Programa ne’e hahú iha 2011 liuhusi provizaun programa bolsas estudu no formasaun ba

instituisoens 9 governu nian. Maibé, hahú husi ne’ebá, númeru instituisoens ne’e aumenta no

akredita hotu ba Fundu hahú ho instituisoens 9 iha 2011 aumenta ba 27 instituisoens iha 2014.

Ne’e bele aumenta tan iha 2015, tanba Sekretariadu FDKU simu tan ona propostas iha 2015 husi

serkade 34 Instituisoens.

(5)

tuir it abele haree iha okos mai. Iha 2014, instituisoens akreditadas ba fundu ne’e pur-voltade 27

instituisoens husi Ministérius ho Sekretarias Estadu hotu-hotu plus Gabinete Prezidente RDTL

(GPR), Gabinete Primeiru-Ministru (GPM), Gabinete Prokurador Jeral Repúblika (GPJR),

Gabinete Inspetor Jeral Estadu (GIJE), Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) ho seluktán. Iha

maisde 200 iha lista kampus/áreas formasaun ne’ebé hetan apoiu no dezdeke kria Fundu ida

ne’e, nakloke ba instituisoens públikas no mos indivíduus privadus aleinde ba sentrus formasaun

profisional iha Timor-Leste ho ekilíbriu kona-ba jéneru ba benefisiárius hotu-hotu.

1.2. Programas ne’ebé Finansia ho FDKU

Hahú husi kriasaun FDKU iha 2011, programas ne’ebé finansia ho FDKU kategoriza tuir grupus

prinsipais haat hanesan: Formasaun Profisional, Formasaun Téknika, Programa Bolsa Estudu,

tipus seluk Formasaun.

Maibé, iha anu fiskal 2015, durante prosesu aprovasaun husi Parlamentu Nasional, sujere husi

“Komisaun Eventual”atu aumenta tan kategorias rua ba programa FDKU ne’e hanesan:

Asisténsia Téknika ba Setor Justisa & Asisténsia Téknika ba Ensinu Tersiáriu. Kona-ba

orsamentu ne’ebé halo planu ba anu fiskal 2016, Konsellu Administrativu FDKU deside atu la

inklui tan kategorias rua iha programas FDKU tanba programas rua ne’e, tuir nia natureza, la

kategoriza hanesan Dezenvolvimentu Kapital Umanu.

Tuir mai iha elaborasaun badak ida kona-ba programas ne’ebé finansia ho FDKU:

1.

Programa Formasaun Profisional (Kódigu – 810). Programa ida ne’e ho objetivu apoia

atividades formasaun/treinamentu tomak relasiona ho programa dezenvolvimentu abilidades

ka kompeténsias iha Timor-Leste ne’ebé sei tulun dezenvolve ekonomia paíz nian liuhusi

resposta ba merkadu traballu nia prokura no nesesidades. Nia apoia mos formasaun

maun-de-obra ka forsa laboral atu bá servisu iha rai li’ur, liu-liu iha konstrusaun, ospitalidade,

ortikultura, peskas, akuakulruta, agrikultura etc, fó formasaun ba formadores sira iha sentrus

formasaun profisional inklui apoia ka suporta formasoens bázikus kona-ba linguas no

matemátika. Aleinde ne’e , programa ida ne’e bele mos fó apoiu ba abilidades ka

kompeténsias espesializadas ba funsionárius públikus sira iha departamentus ho ministérius

hotu-hotu ;

2.

Programas Formasaun Téknika (Kódigu – 811). Programa ida ne’e kompostu prinsipalmente

husi atividades formasaun ba administrasaun públika hanesan parte husi programa

dezenvolvimentu profisional hodi hasa’e kapasidade Funsionárius Públikus sir aba

departamentus governu nian tomak tuir prioridade ne’ebé estipula iha Planu Estratéjiku

Dezenvolvimentu governu nian ne’ebé PrimeiruMinistru RDTL mak promove;

3.

Programa Bolsa Estudu (Kódigu – 812). Programa Bolsas Estudu ne’e ba públiku ein-jeral,

Funsionárius Públikus sira no mos veteranus sira-nia oanno bazeia ba Sistema méritu.

Atualmente iha Ministérius lima (5) mak fó bolsa estudus ho suporte finanseiru husi

FDKU;no

(6)

espesializadus seluk ne’ebé aprezenta proposta no aprova husi Konsellu Administrativu

Fundu nian.

Programas adisionais rua iha 2015 ne’ebé la rekomenda atu finansia ho FDKU:

1.

Asisténsia Téknika ba Setor Judisial (Kódigu-922): Programa ida ne’e orienta ba

nesesidades setor judisial,liu-liu ba dezenvolvimentu ninia rekursus umanus.Iha Instituisoens

tolu ne’ebé organiza programas hirak ne’e hanesan

Ministériu Justisa

–Proporsiona ka fó

formasaun profisional no jestaun rekursus umanus iha área judisiária,

Courts (Tribunais)

Dezenvolve kapasidades Servisus Judisiais liuhusi Programa Kolokasaun iha áreas Judisiais

Porkuradoria Jeral Repúblika

– Formasaun ba prokuradores sira, aprendizajens no mais

formasaun hodi reforsa ofisiais justisa iha Timor-Leste.

2.

Asistensia Téknika ba Ensinu Tersiáriu (Kódigu-923): Programa ida ne’e refere liu-liu ba

hadi’a kualidade rekursus umanus iha Universidade Nasional Timor-Leste (UNTL).

Programa ne’ebé UNTL mak organiza hanesan: Formasaun ba Mestradus no Progroma

Doutoramentu iha Portugal,Programa Mestradu iha Timor-Leste, Lisensiatura no

re-introdusaun Língua Portugeza.

1.3.

Áreas Programas Prioritárius

Haktuir Dekretu-Lei no.12/2011, natureza ho objetivu Fundu ne’e nian mak objetivu Fundu nian

atu-hodi finansia formasaun multi ka plurianual ho programas dezenvolvimentu rekursus

umanus, inklui programa formasaun hodi hadi’a kualidade profisionais Timoroan iha setores

estratéjikus dezenvolvimentu, hanesan justisa, saúde, edukasaun, infra-estruturas, agrikultura,

turizmu, jestaun petrólífera, Polísia,Forsa Armada, Juízes, enjeñeirus, kontabilistas,

administrasaun públika, jestaun finansas no seluktán. Ne’e inklui atividades formasaun iha

rai-laran no ba estranjeiru no mos programas bolsas estudu husi níveis graduasuan to’o

pós-graduasaun.

1.3.1. Programa Bolsa Estudus

Prioridade programa ne’e nian ba bolsas estudus kobre disiplinas lubun ida ne’ebédetermina tuir

nesesidades ne’ebé liñas ministeriais mak identifika. Programa prioritáriu ne’ebé hetan

finansiamentu durante ne’e mak hanesan “Medisina Jeral, Ekonómikas, Jestaun, Administrasaun

Públika, Siénsias, Enjeñaria, Siénsia Saúde, Kontabilidade, Siénsias Naturais, Teknolojia,

Siénsia Edukasaun, Lei,Siensias Ambientais, Telekomunikasoens, Jeolojia,Siensias

Petrolíferas/Enjeñaria,Navegasaun Aérea,Turizmu, Estatístikas, Arkitektura,Planeamentu

Urbanu no Rural, Arte no Kultura, ho kursus relevantes seluktán”.

1.3.2. Formasoens Profisionais,Téknikas ho Tipus Formasaun Seluk

(7)

2. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED ka SDP) no nia Fazes kona-ba

Rekursus Umanus

Timor Leste paíz ne’ebé foin hetan independénsia iha 2002. Hanesan paíz foun ida, ninia

dezenvolvimentu ho progresu depende tomak ba planu no nia ezekusaun ne’ebé tenke aliña ho

vizaun fundasaun nian. Iha 2011, governu Timor-Leste formaliza ninia vizaun iha ninia Planu

Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) ba tinan 20, 2011-2030. PED proporsiona enkuadramentu

boot ida ba tranzisaun Timor-Leste husi baixu rendimentu ba paíz ho rendimentu superior médiu.

PED iha fazes separadas tolu. Durante kurtu prazu (2011 to’o 2015) fó liu énfaze ba

dezenvolvimentu infra-estruturas fundamentais, apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus, no

mos estabelese indústrias estratéjikas. Subsekuentemente ka tuir fali mai, ba planu médiu prazu

nian, (2016 to’o 2020) sei foka liu ba dezenvolvimentu infra-estruturas ne’ebé iha, reforsa

rekursus umanus no hadi’a asesu ba merkadus. Planu longu prazu nian husi PED (2021 to’o

2030) mak atu erradika pobreza, estabelese setor privadu ne’ebé forte no alkansa ekonomia

diversifikada ne’ebé la dependente ba petróleu ho gáz. Maibé, tenke nota katak fundu ka esensia

PED nian mak dezenvolvimentu rekursus umanus.

Relasiona ho Planu Estratéjiku,Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste konsidera katak

rekursus Umanus ne’e vital ba nasaun nia futuru. Governu, servisu hamutuk ho instituisoens

relevantes, tenta atu prepara no dezenvolve rekursus umanus ho alta kualidade atu bele iha kbiit

atu fó kontribuisaun máxima no kompleta ba Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste. Relasiona

ho fazes ne’ebé mensiona iha PED, tinan 2015 konklui kurtu prazu (2011 to’o 2015) ne’ebé fó

apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus. Tinan 2016 hanesan inísiu ba planeamentu médiu

prazu (2016 to’o 2020) ne’ebé foka ba fortalesimentu rekursus umanus iha Timor-Leste.

3. Estudus ne’ebé hala’o hodi apoia programas FDKU

Iha tinan haat (4) laran dezkdeke kria iha 2011,Konsellu Administrativu Fundu fó instrusaun ba

Sekretariadu Fundu hodi avalia rezultadus programas no mos hodi hetan rezultadus husi

programas hotu-hotu relasiona ho ezekusaun pelu menus husi 2011 to’o 2014.

Husi parte seluk, Konsellu Administrativu Fundu nian haree katak, atu bele tulun konsellu deside

kona-ba áreas prioritárias ba formasaun ou formasoens, tenke ihaestudu ida hodi halo

mapeamentu ou identifika kuantidade no kualidade rekursus umanus ne’ebé presiza hodi alkansa

objetivus nasionais, rekursus umanus profisionais nokualifikadus hira ona mak iha, iha áreas

ne’ebé no saída mak sai hanesan obstákulus ne’ebé presiza halo kompletu.

(8)

3.1.

Avaliasaun programas FDKU nian husi 2011-2014

Avaliasaun ne’e kobre programas ho fundus ne’ebé dezembolsa no implementa dezde 2011 to’o

agora. Nia objetivu mak atu avalia rezultadus husi programas no mos buka hetan rezultadus husi

programas tomak relasiona ho ezekusaun orsamentu.

Preparasaun no planeamentu ba estudu hahú iha Abril 2015, ho nota konseitu ida ne’ebé

dezenvolve inklui dokumentu dezeñu ka konsepsaun, depoisde diskuti, halo revizaun, aprezenta

ba komisaun téknika ne’ebé estabelese ho reprezentantes husi 27 Liñas Ministeriais (LMs).

Bazeia ba dokumentu dezeñu/konsepsaun, estudu ne’e tuir planu sei finaliza iha fins Outubru

2015, maibé iha mos dezafius balun ne’ebé atraza fali estudu ne’e.

Tamañu ka total amostras (1,433) estudu nian foti husi total populasaun (31,802 bazeia ba tabela

iha kraik).

Tipu Símbolu # Unidades Formasaun /apoiu

Formasaun Profisional 1N 10,331

Formasaun Téknika 2N 14,002

Bolsas Estudu 3N 1,346

Tipus Formasaun Seluk 4N 6,123

Total N 31,802

Ne’e maka total dadus ne’ebé partilla entre Liñas Ministeriais ho Sekretariadu Tékniku FDKU.

Total amostras mak 1,433 no fahe bazeia ba tabela iha kraik ba programas 4;

Tipu Símbolu # Unidades formasaun/Apoiu

Formasaun Profisional 1n 379

Formasaun Téknika 2n 382

Bolsas Estudu 3n 303

Tipus Formasaun seluk 4n 369

Total n 1,433

Hanesan tabela hatudu, formasaun téknika, profisional ho tipus formasaun seluk, númeru

benefisiárius boot liu kompara ho programa bolsa estudus.

Ba kada populasaun, nia estratifikasaun Liña Ministerial mak aplika hodi asegura katak amostra

aleatória husi respondentes ne’ebé selesiona reprezenta dunik distribuisaun populasaun.

Estratifikasaun husi kada Liña Ministerial kalkula iha kada programa laran ne’ebé persentajen

benefisiárius iha Liña Ministerial ida hanesan ho persentajen benefisiárius tomak iha programa

ne’ebá laran.

(9)

Estudu ida ne’e tuir loloos finaliza iha fins Fevereiru 2016, no wainhira kolesaun dadus ho

análize halo ona, sei elabora no hato’o relatóriu final ba Konsellu Administrativu FDKU nian.

Maibé, relatóriu progresu heni mos katak bele aprezenta ba Konsellu iha finais Novembru 2015

3.2.

Mapeamentu Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus iha setor Públiku

no setor Privadu tuir Minisípius.

Objetivu prinsipal estudu ida ne’e nian mak atu halibur informasaun,atu nune’e Sekretariadu

Fundu bele iha referénsia kona-ba lista prioridades relasiona ho dezenvolvimentu rekursus

umanus iha territóriu tomak, wainhira presta nia asesoria ba Konsellu hodi foti desizoens atu

aprova propostas hotu-hotu kada tinan nian no mos hato’o relatóriu ba públiku kona-ba

rezultadus.

Sample Size

Vocational  Training

Technical 

Training Other Support Scholarships Total

1 CAC 1 ‐ ‐ ‐ 1

2 F‐FDTL ‐ 3 ‐ ‐ 3

3 GPM 6 ‐ 2 ‐ 8

4 GPR 4 1 ‐ 2 7

5 IGE 13 ‐ ‐ ‐ 13

6 INAP/CFP ‐ 88 11 50 149

7 INFORDEPE ‐ 167 ‐ ‐ 167

8 MAP ‐ 2 ‐ ‐ 2

9 MCIA ‐ 1 ‐ ‐ 1

10 ME ‐ GBE ‐ ‐ 166 59 225

11 MF ‐ 9 5 13 27

12 MJ 13 ‐ ‐ 1 14

13 MNEC 3 1 ‐ ‐ 4

14 MOP 5 9 ‐ ‐ 14

15 MPRM/SERN 1 62 ‐ 17 80

16 MS ‐ ‐ ‐ 154 154

17 MT ‐ 1 ‐ ‐ 1

18 MTC 2 3 ‐ ‐ 5

19 PGR 2 1 3 ‐ 6

20 PNTL 4 15 52 ‐ 71

21 SECOMS 1 ‐ ‐ ‐ 1

22 SED 1 1 1 ‐ 3

23 SEJD 3 1 40 2 46

24 SEPFOPE 301 ‐ ‐ ‐ 301

25 SEPI 3 ‐ 1 1 5

26 SES 15 17 ‐ ‐ 32

27 UNTL 1 ‐ 88 4 93

379 382 369 303 1,433

(10)

Depoisde tinan haat (4) nia kriasaun, Konsellu Administrativu Fundu nian rekomenda no fó nia

desizaun ba Sekretariadu atu Hala’o Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus hodi identifika

prioridades finansiamentu iha futuru ba FDKU iha nível Munisípius ba Setor Públiku ho Setor

Privadu.

Atividades peskiza sei fahe ba fazes rua hanesan tuir mai:

1.

Faze I: Âmbitu no projetu/dezeñu estudu peskiza nian – Inklui iha faze ida ne’e revizaun

literatura nian.

2.

Faze II: Ezekusaun ho implementasaun estudu peskiza nian bazeia âmbitu ka eskopu

ne’ebé subliña iha faze I.

Atividades faze II bele ezije servisus husi peskizadores sira iha terrenu iha kada distritu atu

hala’o ezersísiu kolesaun/rekoilla dadus.

Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus hahú iha Jullu 2015 no hein katak bele halo hotu iha

Abril 2016.

3.2.1. Progresu Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus (Faze I Abordajen Revizaun

Literatura)

Progresu kona-ba revizaun literatura foka liu iha prioridades

stating priorities

bazeia ba revizaun

kona-ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 ba pilares dezenvolvimentu ho

kresimentu haat mak – Sosial kapital, dezenvolvimentu Infra-estruturas, dezenvolvimentu

Ekonómiku no kuadru Institutional. Revizaun kona-ba informasaun sei bazeia ba abordajen

hanesan tuir mai:

1.

Re-afirma fali prioridades ne’ebé identifika tiha ona iha PED 2011-2030

2.

Identifika nesesidades dezenvolvimentu ne’ebé deklara tiha ona ne’ebé presiza forsa

laboral kompetente ba nia implementasaun

3.

Identifika tarefas ho atividades relevantes ne’ebé potensial atu traduz ba demanda ka

prokura abilidades ka kompeténsias.

Hamutuk ho PED, sei halo revizaun ba Liñas Ministerias sira-nia Planus Estratéjikus Nasionais

hodi marka rezultadus ho dezafius. Bele mos Planus Estratéjikus Nasionais Liñas Ministeriais

nian kontein informasoens ne’ebé detailladas tuir prioridades ne’ebé deklara iha PED 2011-2030.

Iha ezemplus hanesan ne’e sei kapta informasaun adisional hodi informa liután kona-ba

konstatasoens ka buat ne’ebé hetan husi revizaun literatura no orienta konsulta stakeholders nian

ho atividades faze II.

Iha kazus ne’ebé Planus Estratéjikus Liñas Ministeriais sira nian la iha, mak sei uza planus

anuais ministérius hirak ne’e nian hodi kompara dadus ho PED 2011-2030. Iha kazus hanesan

ne’e, sei estuda planus anuais tinan tolu liubá nian.

(11)

fasilita kontextu ba konsulta stakeholder hodi fasilita kolesaun dadus ne’ebé adekuadus liu iha

segunda faze projetu.

4. Sumáriu Alokasaun no Despezas Orsamentu 2011 – 2015

4.1.

Despezas Orsamentu iha 2011, 2012 no 2013

Sumáriu kona-ba Orsamentu ho Despezas ba 2011 - 2014.

$ milloens

2011

2012

2013

2014

Orsamentu

25.0

37.4

42.4

42.7

Exekusaun

16.8

32.2

34.6

persentajen

67%

86%

82%

Programa ne’e hahú ho provizaun programas bolsas estudu no formasaun ba instituisoens

governu nian sanulu, inklui Ministérius Saúde, Edukasaun, Finansas, Justisa, no Planeamentu

Administrasaun Estadu, Sekretarias Estadu Rekursus Naturais, Formasaun Profisional no

Empregu, Juventude no Desportus, PNTL ho F - FDTL.

Total orsamentu ne’ebé aloka ba FDKU iha 2011 mak $25.0 milloens, ho taixa ezekusaun 67%.

Tabela 1. Sumáriu kona-ba Orsamentu ho Despezas ba 2011.

Orsamentu

final

$’000

Despezas

$’000

Saldu

$’000

810 – Formasaun Profisional

4,810

3,968

842

MJ

1,890

1,499

391

8100301 – Formasaun profisional ba

kriminolojia, ajentes kadastru, auditores,

majistradus, notárius, advogadus

privadus, tradutores ho inspetores

1,890

1,499

391

MdF

338

15

323

8100201 -- Formasaun báziku iha

línguas ho kompeténsias iha matemátika

338

15

323

SEPFOPE

2,582

2,454

128

8100101 -- Formasaun maun-de-obra

(12)

Orsamentu

final

$’000

Despezas

$’000

Saldu

$’000

konstrusaun sivil

811 – Formasaun Téknika

3,371

286

3,085

MAE/INAP

450

259

191

8110201 -- Formasaun iha

Administrasaun Públika

450

259

191

ME

2,921

27

2,894

8110101 -- Formasaun Téknika relativa

ho Ensinu Superior no Politékniku iha

Lospalos

2,421

27

2,394

8110301 -- Formasaun Legal iha

Timor-Leste

500

-

500

812 – Bolsas Estudu

12,952

11,650

1,302

MAE/INAP

606

33

573

8120401 -- Dosentes do INAP

75

33

42

8120402 -- Funsionárius Públikus

531

-

531

ME

7,680

11,174

(3,494)

8120301 -- Projetu Bolsas Estudu

7,680

1,037

6,643

8120302 -- Projetu Bolsas Estudu ba

Portugal

-

2,092

(2,092)

8120303 -- Projetu Bolsas Estudu ba

Indonézia

-

2,218

(2,218)

8120304 -- Projetu Bolsas Estudu ba

Australia

-

2,389

(2,389)

8120305 -- Projetu Bolsas Estudu ba

India

-

58

(58)

8120306 -- Projetu Subsídiu ba

Estudantes Finalistass iha Indonézia

-

263

(263)

8120307 -- Projetu Subsídiu ba

Estudantes Finalistass iha Timor-Leste

-

2,567

(2,567)

8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu

Bolsas Estudu ba paízes barak (Xina,

Makau no CDU)

-

167

(167)

8120309 -- Projetu Bolsas Estudu

Estratéjikas ba paízes barak (Tailandia,

Escocia, Inglaterra, Australia ho

Indonézia)

-

154

(154)

8120310 – Akompañamentu no

Monitorizasaun ba bolseirus ho

Prospesaun Universidades Foun

(13)

Orsamentu

final

$’000

Despezas

$’000

Saldu

$’000

portugeza

MdF

2,166

21

2,145

8120201 -- Finansas Públikas no

Formasaun Informátikas

2,166

21

2,145

SERN

2,500

422

2,078

8120101 -- Formasaun iha Setor

Petrolíferu

2,500

422

2,078

813 – Seluk

3,867

898

2,969

MINISTÉRIUS HOTU-HOTU

-

13

(13)

8130701 -- tipus Formasaun seluk

-

13

(13)

FFDTL

350

29

321

8130201 -- Formasaun ba Ofisiais

F-FDTL

350

29

321

ME

579

-

579

8130601 -- Formasaun Profisional ba

Profesores Ensinu Superior no

Politékniku

579

-

579

MdF

29

-

29

8130401 -- Formasaun inisial

29

-

29

MS

2,372

346

2,026

8130501 -- Formasaun iha Saúde no

Medisina

2,372

346

2,026

PNTL

198

248

(50)

8130301 -- Formasaun Ajentes PNTL

198

248

(50)

SEJD

339

262

77

8130101 -- Formasaun ba Jovens

339

262

77

Total Jeral

25,000

16,802

8,198

(14)

Tabela 2. Orsamentu ho Despezas ba 2012

Orsamentu

Final

$’000

Despezas

$’000

Saldu

$’000

810 – formasaun Profisional

10,256

8,328

1,928

MJ

5,085

3,335

1,750

8100301 -- Formasaun profisional ba

kriminolojia, ajentes kadastru, auditores,

majistradus, notárius, advogadus

privadus, tradutores ho inspetores

5,085

3,335

1,750

MdF

14

409

(395)

8100201 -- Formasaun báziku em

línguas e kompeténsias matemátika

14

409

(395)

SEPFOPE

5,157

4,584

573

8100101 -- Formasaun de maun-de-obra

exterior

1,701

357

1,344

8100102 -- Kontra partida ho Brazil

950

-

950

8100103 -- Apoiu ba Sentru Formasaun

1,195

1,465

(270)

8100104 -- Sentru Tibar

511

-

511

8100105 -- Formasaun ba formadores

300

2,762

(2,462)

8100106 -- Formasaun iha konstrusaun

sivíl

500

-

500

811 - Téknika Formasaun

4,116

710

3,406

MAE/INAP

551

710

(159)

8110201 -- Formasaun iha

Administrasaun Públika

551

710

(159)

ME

3,565

-

3,565

8110101 -- Formasaun Téknika relativa

ho Ensinu Superior no Politékniku iha

Suai ho Lospalos

2,686

-

2,686

8110301 -- Formasaun Legal iha

Timor-Leste

879

-

879

812 – Bolsas estudu

13,125

16,087

(2,962)

MAE/INAP

1,213

511

702

8120401 -- Dosentes INAP

682

400

282

8120402 -- Funsionárius Públikus

531

111

420

ME

7,098

12,538

(5,440)

8120301 -- Projetu Bolsas Estudu

7,098

1,560

5,538

8120302 -- Projetu Bolsas Estudu ba

Portugal

-

3,463

(3,463)

8120303 -- Projetu Bolsas Estudu

(15)

Orsamentu

Final

$’000

Despezas

$’000

Saldu

$’000

8120304 -- Projetu Bolsas Estudu ba

Australia

-

1,415

(1,415)

8120305 -- Projetu Bolsas Estudu ba

India

-

90

(90)

8120306 -- Projetu Subsídiu ba

Estudantes Finalistass iha Indonézia

-

179

(179)

8120307 -- Projetu Subsídiu ba

Estudantes Finalistass iha Timor-Leste

-

2,397

(2,397)

8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu

Bolsas Estudu ba paízes barak (Xina,

Makau e CDU)

-

1,209

(1,209)

8120309 -- Projetu Bolsas Estudu

Estratéjikas ba paízes barak (Tailandia,

Eskosia, Inglaterra, Australia no

Indonézia)

-

760

(760)

8120310 -- Akompañamentu ho

Monitorizasaun ba bolseirus no

Prospesaun Universidades Foun

-

252

(252)

8120311 --Bolsas foun estudu lingua

portugeza

-

10

(10)

8120312 – Bolsas founba lingua ingleza

-

13

(13)

8120313 – Prosesu selesaun (Ezames

portugéz, ingléz, entrevistas)

-

1

(1)

MdF

2,196

263

1,933

8120201 -- Finansas Públikas no

Formasaun Informátikas

2,196

263

1,933

SERN

2,618

2,775

(157)

8120101 -- Formasaun iha Setor

Petrolíferu

2,618

2,775

(157)

813 – Seluk

9,950

5,475

4,475

ALL MINISTÉRIU

-

140

(140)

8130701 --Tipus Formasaun seluk

-

140

(140)

FFDTL

958

394

564

8130201 -- Formasaun Ofisiais F-FDTL

958

394

564

ME

1,157

1,427

(270)

8130601 -- Formasaun Profisional ba

Profesores Ensinu Superior no

Politékniku

1,157

1,427

(270)

MdF

-

359

(359)

(16)

Orsamentu

Final

$’000

Despezas

$’000

Saldu

$’000

MS

4,682

1,347

3,335

8130501 -- Formasaun iha Saúde no

Medisina

4,682

1,347

3,335

Seluk

2,809

1,161

1,648

8130801 -- Bolsa ba Funsionárius

Públikus, Servidores Estadu ho Lideres

Komunitárius iha áreas Administrasaun

Públika no Jestaun Governasaun

905

461

444

8130901 -- Kapasitasaun no Treinamentu

286

32

254

8131001 -- kapasitasaun /Formasaun

Rekursus Umanus (PNTL)

339

12

327

8131101 -- kapasitasaun /Formasaun

Rekursus Umanus (PNTL)

183

85

98

8131201 -- Treinamentu Auditoria ba

Funsionárius da Inspesaun Jeral e dos

Ministérius

699

115

584

8131301 -- Bolsas Estudu no Formasaun

ba funsionárius SEPI

57

6

51

8131401 -- Kapasitasaun /Formasaun

Rekursus Umanus (PGR)

40

55

(15)

8131501 -- Monitoria, akompañamentu,

ekonomatu no seluk

300

395

(95)

PNTL

-

232

(232)

8130301 -- Formasaun Ajentes PNTL

-

232

(232)

SEJD

344

415

(71)

8130101 -- Formasaun Jovens

344

415

(71)

815 – WoG

-

1,588

(1,588)

8150101 – Fundu naun afetadu (FI)

-

1,588

(1,588)

Total Jeral

37,447

32,188

5,259

(17)

Tabela 3. Orsamentu no Despezas ba 2013

Orsamentu

Final

$’000

Despezas

$’000

Balance

$’000

810 – Formasuan Profisional

4,843

6,144

(1,301)

MJ

1,500

3,120

(1,620)

8100301 -- Formasaun profisional ba

kriminolojia, ajentes kadastru, auditores,

majistradus, notárius, advogadus

privadus, tradutores no inspetores

1,500

3,120

(1,620)

MdF

-

85

(85)

8100201 -- Formasaun báziku iha

línguas no kompeténsias matemátika

-

85

(85)

SEPFOPE

3,343

2,939

404

8100101 -- Formasaun de maun--obra

exterior

2,293

1,638

655

8100102 -- Kontra partida ho Brazil

100

23

77

8100103 -- Apoiu ba Sentru Formasaun

250

1,037

(787)

8100104 -- Sentru Tibar

250

11

239

8100105 -- Formasaun ba formadores

250

230

20

8100106 – Formasaun iha konstrusaun

sivíl

200

-

200

811 – Formasaun Téknika

3,100

1,381

1,719

MAE/INAP

600

458

142

8110201 -- Formasaun iha

Administrasaun Públika

600

458

142

Seluk

2,500

923

1,577

8110401 -- Formasaun Profesores Inisial

no Kontínua

2,500

923

1,577

812 – Bolsas estudu

23,260

17,657

5,603

MAE/INAP

640

1,558

(918)

8120401 -- Dosentes INAP

640

608

32

8120402 -- Funsionárius Públikus

-

950

(950)

ME

15,260

12,937

2,323

8120301 -- Projetu Bolsas Estudu

7,910

1,378

6,532

8120302 -- Projetu Bolsas Estudu iha

Portugal

3,342

3,532

(190)

8120303 -- Projetu Bolsas Estudu iha

Indonézia

97

1,366

(1,269)

8120304 -- Projetu Bolsas Estudu iha

(18)

Orsamentu

Final

$’000

Despezas

$’000

Balance

$’000

Índia

8120306 -- Projetu Subsídiu ba

Estudantes Finalistass iha Indonézia

200

39

161

8120307 -- Projetu Subsídiu ba

Estudantes Finalistass iha Timor-Leste

230

2,431

(2,201)

8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu

Bolsas Estudu ba paízes barabak (Xina,

Makau no CDU)

178

509

(331)

8120309 -- Projetu Bolsas Estudu

Estratéjikas ba paízes barak (Tailândia,

Eskósia, Inglaterra, Austrália no

Indonézia)

-

2,244

(2,244)

8120310 -- Akompañamentu ho

Monitorizasaun ba bolseirus ho

Prospesaun Universidades Foun

180

252

(72)

8120311 -- Bolsas estudu foun ba língua

portugeza

-

586

(586)

8120312 -- Bolsas estudu foun ba língua

portugeza

-

-

-

8120313 -- Prosesu selesaun (Ezames

portugéz e ingléz, entrevistas)

-

-

-

MdF

4,260

838

3,422

8120201 -- Finansas Públikas ho

Formasaun Informátikas

4,260

838

3,422

SERN

3,100

2,324

776

8120101 -- Formasaun iha Setor

Petrolíferu

3,100

2,324

776

813 – Seluk

11,244

9,143

2,101

ALL MINISTÉRIU

-

306

(306)

8130701 -- Tipus Formasaun

-

306

(306)

FFDTL

1,858

292

1,566

8130201 -- Formasaun Ofisiais F-FDTL

1,858

292

1,566

ME

-

2,271

(2,271)

8130601 -- Formasaun Profisional

Profesores Ensinu Superior no

Politékniku

-

2,271

(2,271)

MS

4,372

2,692

1,680

8130501 -- Formasaun iha Saúde no

Medisina

4,372

2,692

1,680

(19)

Orsamentu

Final

$’000

Despezas

$’000

Balance

$’000

8130801 -- Bolsa ba Funsionárius

Públikus, Servidores Estadu ho Lideres

Komunitárius iha áreas Administrasaun

Públika no Jestaun Governasaun

1,000

620

380

8130901 -- Kapasitasaun ho

Treinamentu

-

47

(47)

8131001 -- kapasitasaun /Formasaun

Rekursus Umanus (PNTL)

-

32

(32)

8131101 -- kapasitasaun /Formasaun

Rekursus Umanus (PNTL)

100

23

77

8131201 -- Treinamentu Auditoria ba

Funsionárius Inspesaun Jeral no

Ministérius

1,024

334

690

8131301 -- Bolsas Estudu ho Formasaun

Funsionárius do SEPI

-

50

(50)

131401 -- Kapasitasaun /Formasaun

Rekursus Umanus (PGR)

-

-

-

8131501 -- Monitoria, akompañamentu,

ekonomatu no seluk

350

225

125

8131601 -- Formasaun Profesores no

Alunus da UNTL

2,040

1,314

726

8131701 -- Kapasitasaun / Formasaun

Rekursus Umanus (SES)

100

297

(197)

PNTL

300

262

38

8130301 -- Formasaun Ajentes PNTL

300

262

38

SEJD

100

378

(278)

8130101 -- Formasaun Jovens

100

378

(278)

Seluk kontabilidade entries

263

(263)

8220601 -- Gabinete do Ministru Obras

Públikas

-

(19)

19

7650201 -- Gabinete Ministru

Transportes no Komunikasoens

-

165

(165)

8140101 – Afetasaun foun (FDKU)

-

22

(22)

Iten Folla Saldu

-

95

(95)

Total Jeral

42,447

34,588

7,859

(20)

Promosaun no Igualdade, Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Institutu Formasaun

Profesores no Profisoens Edukasionais (INFORDEPE), Universidade Nasional Timor-Leste

(UNTL).

Ba anu fiskal 2013, 21 instituisoens governu aprezenta sira-nia propostas atu bele inklui mos iha

Fundu ne’ebé total osan US$42.5 milloens mak aloka ba Fundu inkluzive orsamentu tranzitadu

husi tinan 2012.

4.1.1. Realizasoens Programa iha 2013

4.1.1.1. Programa Bolsas Estudu iha 2013

Fora-de 16 instituisoens akreditadas ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu ba anu Fiskal

2013, iha instituisoens sanulu (1) mak presta programa Bolsas Estudu, inklui Ministériu Justisa,

Ministériu Finansas, Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais, Ministériu Edukasaun,

Ministériu Saúde, SEJD, UNTL, SEPI, F-FDTL ho INAP.

Bolseirus sira husi níveis ensinu oioin hanesan Diploma 3, Baixareladu, Mestradus Doutoradus.

Númerus estimadus bolseirus husi 10 Instituisoens husi tinan 2013 mak 2610 estudantes no total

estudantes ne’eé hetan graduasaun iha 2013 estima ho númeru 474 estudantes.

4.1.1.2. Formasaun Profisional, Téknika no Seluk

Instituisoens akreditadas ne’ebé proporsiona programa formasaun téknika no profisional inklui:

F-FDTL, GPM/IGE, GPR, INAP, MF, MJ, MPRM, PNTL, SEPI, SES, UNTL, INFORDEPE,

ME, SEFOPE ho SEJD. Instituisoens akreditadas hotu-hotu prepara sira-nia programas no hala’o

atividades formasaun tuir idaidak nia área espesializada.Instituisoens hirak ne’e mos fornese

formasaun téknika no profisional ba sira-nia pesoal rasik no mos ba públiku. Total benefisiárius

husi programas hirak ne’e estima ho númeru 16,555.

4.2. Programas no Orsamentu iha 2014

Iha 27 instituisoens akreditadas ka hetan akredtitasaun mak iha asesu ba Fundu. Osan US$40.0

milloens mak aprova ba implementasaun programa iha 2014 no ida ne’e inklui US$3.1 milloens

ne’ebé maihusi 2013.

(21)

Tabela 4. Revizaun Orsamentu ba 2014

Final

Tranzi

tadu

ka

roll

over

Orsam

entu

Orijina

l 2014

Orsamentu

final 2014

depoisde

auditoria

810 – Formasaun Profisional

(1,677) 10,006

8,329

MJ

(1,731)

1,750

19

8100301 -- Formasaun profisional ba advogadus

kriminalistas, ajentes kadastru, auditores,

majistradus, notárius, advogadus privadus,

tradutores ho inspetores

(1,731)

1,750

19

MdF

(85)

-

(85)

8100201 -- Formasaun báziku iha línguas no

kompeténsias matemátika

(85) -

(85)

Seluk

-

6,349

6,349

8100107 -- Formasaun ba Diretores, Xefes

Departamentu iha áreas Jestaun Protokolu ho

Jestaun Planeamentu, Kontabilidade, no Lingua

Portugeza hodi apoia Servisus iha Gabinete

Primeiru-Ministru

-

50

50

8100108 -- Formasaun Profisional iha área

Jornalizmu, Editor, Lingua ho Jestaun Empreza

-

85

85

8100109 -- Formasaun Profisional ba Ofisiais

Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK/CAC) iha áreas

Auditoria Interna, Investigasaun, Kursu Intelijénsia,

Monitorizasaun, Inspesaun ho Linguas Portugeza no

Ingléza

-

126

126

8100110 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius,

Diplomatas iha área Diplomasia no Jestaun

Administrasaun MNEC

-

350

350

8100111 -- Formasaun ba Funsionárius PJR iha

Kargu Xefia ho Prokuradores Ministériu Publiku

-

11

11

8100112 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius

MOP iha áreas Jestaun Finanseira, Patrimôniu

Estadu, Informasaun Jeografika, Jestaun Projetu ho

Design Estrutural, Enjeñaria Sivíl, Arkitetura

-

850

850

8100113 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius

Ministériu Trasporte no Komunikasoens iha áreas

Jestaun Finansas, Jestaun Rekursus Umanus,

Teknika Informatika ho Formasoens Relevantes

seluk

-

650

650

8100114 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius

(22)

Final

Tranzi

tadu

ka

roll

over

Orsam

entu

Orijina

l 2014

Orsamentu

final 2014

depoisde

auditoria

Merkadu no Investigasaun Komersial, Análize

Estatistika, Lei Komérsiu no Análize Impaktu

Ambiental

8100115 -- Formasaun Inisial no kontínua ba

profesores

-

2,000

2,000

8100116 -- Formasaun ba Profesores no Estudantes

UNTL

-

150

150

8100117 -- Formasaun iha jestaun Planeamentu

-

112

112

8100118 -- Formasaun profisional iha áreas

Pilotajen no Mekaniku Avioens

-

386

386

8100119 -- Formasaun profisional ba 50 pessoas

MdF husi nivel D1 iha área jestaun Finansas

Publikas

-

450

450

8100120 -- Formasaun profisional ba profisionais

saude iha áreas lideransa,étika,nutrisaun,

Metodolojia no seluk

-

250

250

8100121 -- Formasaun profisional ba 11 jestores iha

diresoens barak no gabinete de SED

-

85

85

8100122 -- Formasaun profisional ba funsionárius

iha áreas traballu (Bombeirus,emerjénsia,buska no

salvamentu ho seluk)

-

75

75

8100123 -- Formasaun profisional ba membrus

PNTL iha kursus oioin relasiona ho Polisia Nasional

-

150

150

8100124 -- Formasaun profisional iha auditoria

interna ba funsionárius publikus órgauns koontrolu

-

350

350

8100125 -- Formasaun profisional ba funsionárius

SEPI

-

25

25

8100126 -- Formasaun profisional ba jestores

rekursus umanus,kargu diresaun no xefia,ho

treinadores

-

50

50

8100127 -- Formasaun iha áreas

protokolu,Lideransa,Auditoria,Planeamentu,jestaun

rekursus umanus ho línguas oioin

-

45

45

SEPFOPE

139

1,907

2,047

(23)

Final

8110102 -- Kapasitasaun Téknika ba Funsionárius

Públikus ba Servisus Atendimentu Públiku,Jestaun

Arkivu ho IT iha Gabinete Primeiru-Ministru

-

20

20

8110103 -- Kapasitasaun Téknika Multimedia ho

Manutensaun Ekipamentus Media nian iha áreas

relevantes

-

40

40

8110104 -- Kapasitasaun Teknika iha área

Metodolojia de Peskiza, Téknika investigasaun, IT

ho Kursus seluk

-

25

25

8110105 -- Kapasitasaun Téknika iha área Jestaun

Rekursus Umanus no Implementasaun Rejime

Karreiras Diplomatikas

-

100

100

8110106 -- Kapasitasaun Téknika ba Funsionárius

PJR

-

123

123

8110107 -- Kapasitasaun Téknika ba Pesoal

Ministériu Obras Publikas iha áreas Sistema MYOB,

Linguas Portugéz ho Ingléz, Levantamentu no

Kontrolu ba Konstrusoens Privadas, Operadores iha

Liña Alta Tensaun kona-ba Manutensaun Liña Viva,

Eletrisita, Mekanika

-

235

235

8110108 -- Kapasitasaun Téknika ba Funsionárius

Ministériu iha áreas Teknolojia Informasaun,

Jestaun Aeroportu, Postais, Jestaun Arkivu no

Servisus relevante seluk

-

200

200

8110109 -- Formasaun Téknika ba 10 Funsionárius

MKIA iha áreas Análize Laboratoriu Standarizasaun

Kualidade Produtus.

-

200

200

8110110 -- Formasaun Téknika ba Funsionárius

Ministériu Turizmu iha áreas Lingua Ingléz,

Organizador Eventu, Merkadu, Sound System,

Palku, X-Ray, Eletrisidade,

Digital Congress

Network

no Media.

-

100

100

8110111 -- Formasaun Téknika ba MAP iha áreas

Plantasaun, Klimatolojia Agríkola, Laboratóriu

Agrikultura, Inspesaun Kuarentena Báziku,

Intensifikasaun Agrikultura, Jestaun Lideransa,

Jestaun Riskus Klimatikus ho formasoens relevantes

(24)

Final

Tranzi

tadu

ka

roll

over

Orsam

entu

Orijina

l 2014

Orsamentu

final 2014

depoisde

auditoria

seluk.

8110112 -- Bolsas estudu no Formasaun ba Pesoal

SEPI

-

-

-

8110113 -- Kapasitasaun/formasaun Rekursus

Umanus iha áreas Industria,komputador,Linguas no

baze fornesimentu

-

1,200

1,200

8110114 – Kapasitasaun ba téknikus saude iha áreas

enfermajen,partu limpu no seguru

-

150

150

8110115 -- Kapasitasaun téknika ba 24 funsionárius

iha Gabinete SED

-

20

20

8110116 – Kapasitasaun profisional ba membrus

F-FDTL

-

115

115

8110117 -- Kapasitasaun iha áreas Etika no

Protokolu,jestaun planeamentu no

relatóriu,Linguas,tripulantes ambulansia,SOP no

seluk

-

25

25

8110118 -- Kapasitasaun téknika ba membrus PNTL

iha áreas espesializasaun oioin relasiona ho servisus

-

100

100

8110119 -- Formasaun téknika ba 42 funsionárius

SEPI

-

45

45

8110120 -- Formasaun téknika funsionárius SEJD

iha áreas relevantes ho servisu juventude no

desportu

-

240

240

8110121 – Formasoens iha áreas

Média,Sistema,relatóriu Arkivu no jestaun

orsamental

-

20

20

8110401 -- Formasaun ba Profesores, Inisial no

Kontínua

1,576

-

1,576

812 – Bolsas estudu

2,267 22,601

24,868

MAE/INAP

(1,293)

2,345

1,051

8120401 -- Dosentes INAP

28

941

969

8120402 -- Funsionárius Públikus

(1,321)

1,404

82

ME

673

7,389

8,062

8120301 -- Projetu Bolsas Estudu

6,491

565

7,056

8120302 -- Projetu Bolsas Estudu ba Portugal

(216)

3,732

3,517

8120303 -- Projetu Bolsas Estudu iha Indonézia

(1,271)

97

(1,174)

8120304 -- Projetu Bolsas Estudu iha Austrália

1,240

314

1,554

8120305 -- Projetu Bolsas Estudu iha Índia

1,184

1,515

2,699

8120306 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes

(25)

Final

Tranzi

tadu

ka

roll

over

Orsam

entu

Orijina

l 2014

Orsamentu

final 2014

depoisde

auditoria

8120307 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes

Finalistass iha Timor-Leste

(2,202) 300

(1,902)

8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu Bolsas Estudu

ba paízes barak (Xina, Makau ho CDU)

(534) 178

(356)

8120309 -- Projetu Bolsas Estudu Estratéjikus ba

paízes barak (Tailândia, Eskósia, Inglaterra,

Austrália ho Indonézia)

(2,447)

-

(2,447)

8120310 -- Akompañamentu no Monitorizasaun ba

bolseirus no Prospesaun kona-ba Universidades

Foun

(1,036) 387

(649)

8120311 – Bolsas estudu foun kona-ba língua

portugueza

(697) -

(697)

8120312 -- Bolsas estudu foun ba língua portugeza

-

-

-

8120313 -- Prosesu selesaun (Ezames portugéz ho

ingléz, entrevistas)

-

-

-

MdF

2,023

-

2,023

8120201 -- Finansas Públikas no Formasaun

Informátikas

2,023

-

2,023

NULL

-

11,803

11,803

8120102 -- Projetubolsas estudu ba Cuba

-

180

180

8120103 -- Akompañamentu no Monitorizasaun

-

150

150

8120104 -- Projetu bolsas estudu ba dosentes

bolseirus UNTL ho Univ.Akreditadas

-

1,264

1,264

8120105 -- Projetu formasaun profesores nível DIII

iha áreas fizika,Matematika no kímika

-

250

250

8120106 – Kontratasaun ba 20 Profesores ho

estudantes DIII

-

400

400

8120107 – projetu bolsas estudu ba Brazil

-

1,010

1,010

8120108 -- Bolsas estudu ba Dosentes ho estudantes

nivel Lisensiatura,Mestradu ho Doutoramentu iha

TL,Indo,Port no Brazil

-

850

850

8120109 -- Bolsas Ezistentes

-

2,343

2,343

8120110 – Bolsas foun ba 61 estudantes no

funsionárius MdF

-

1,061

1,061

8120111 -- Bolsas ne’ebé iha

-

1,500

1,500

8120112 -- Bolsas ba Medisina

jeral,Espesialistas,Dentistas,Infermajen,Parteiras,An

alistas,Farmaseutikus….

-

2,600

2,600

8120113 -- Bolsas estudu ba 29 funsionárius SED

(26)

Final

Tranzi

tadu

ka

roll

over

Orsam

entu

Orijina

l 2014

Orsamentu

final 2014

depoisde

auditoria

8120114 -- Bolsas estudu ba membrus F-FDTL iha

área DEFEZA

-

85

85

8120115 -- Bolsas estudu ba 2 funsionárius SEPI

-

15

15

8120116 -- Apoiu bolsas estudu funsionárius SEJD

-

45

45

8120117 -- Bolsas estudu

-

20

20

SERN

864

1,064

1,929

8120101 -- Formasaun iha Setor Petrolíferu

864

1,064

1,929

813 – Seluk

707

2,883

3,590

ALL MINISTÉRIU

(1,465)

-

(1,465)

8130701 -- Tipus Formasaun seluk

(1,465)

-

(1,465)

FFDTL

1,520

-

1,520

8130201 -- Formasaun ba Ofisiais F-FDTL

1,520

-

1,520

ME

(2,359)

-

(2,359)

8130601 -- Formasaun Profisional ba Profesores

Ensinu Superior no Politékniku

(2,359)

-

(2,359)

MS

1,677

-

1,677

8130501 -- Formasaun iha Saúde no Medisina

1,677

-

1,677

Seluk

1,582

2,883

4,465

8130102 – Kapasitasoens oioin ba Funsionárius

Gabinete Ministériu Públiku

-

111

111

8130104 -- Subsídius ba estudantes Finalistas iha

Indonezia ho Timor Leste,Akompañamentu no

Monit.ba Bolseirus

-

1,050

1,050

8130105 – Kapasitasoens oioin ba funsionárius SED

-

15

15

8130106 – Formasoens oioin ba funsionárius GPM

-

15

15

8130107 – Formasoens relevantes oioin ba servisus

Ministériu

-

150

150

8130108 – Estájiu profisional 2 funsionárius SEPI

-

15

15

8130109 -- Estudu Komparativu

-

15

15

8130801 – Bolsas Estudu ba funsionárius Públikus,

Servidores Estadu no Lideres Komunitárius iha

áreas Administrasaun Públika no Jestaun

Governasaun

367

497

864

8130901 -- Kapasitasaun ho Treinamentu

(47)

15

(32)

8131001 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus

Umanus (PNTL)

(41) -

(41)

8131101 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus

(27)

Final

Tranzi

tadu

ka

roll

over

Orsam

entu

Orijina

l 2014

Orsamentu

final 2014

depoisde

auditoria

Funsionárius Inspesaun Jeral ho Ministérius

8131301 -- Bolsas Estudu ho Formasaun ba

Funsionárius SEPI

(50)

5

(45)

8131401 -- Kapasitasaun /Formasaun Rekursus

Umanus (PGR)

-

2

2

8131501 -- Monitorizasaun, akompañamentu,

ekonomatu no seluktan

125

850

975

8131601 -- Formasaun ba Profesores ho Alunus

UNTL

679

110

788

8131701 -- Kapasitasaun / Formasaun Rekursus

Umanus (SES)

(218) -

(218)

PNTL

35

-

35

8130301 – Formasaun ba Ajentes PNTL

35

-

35

SEJD

(283)

-

(283)

8130101 -- Formasaun Jovens

(283)

-

(283)

Entradas kontabilidade Seluk

(98)

-

(98)

8140101 – Afetasaun foun (FDKU)

(22)

-

(22)

8220601 -- Gabinete Ministru Obras Públikas

19

-

19

Rúbrika Saldu

(95)

-

(95)

Total Jeral

2,720 40,000

42,720

4.3.

Programa no Orsamentu iha 2015

Ba anu fiskal 2015, Sekretariadu Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu simu propostas husi

35 instituisoens governu. Iha osan US$ 41.08 milloens ne’ebé aprova ba implementasaun

programa iha 2015 ne’ebé inklui US$ 2.1 milloens tranzita ka pasa mai husi 2014.

Total alokasaun orsamentu 2015 fahe ba programas 6 .

Programa Bolsas Estudu

mak barak liu

husi total orsamentu ba 2015, ne’ebé reprezenta metade husi total orsamentu ne’ebé aprova mak

US$15,940,005 reflete 39% husi total orsamentu. Tuir mai mak

Programa Formasaun

ho

osan $10,119,320 ne’ebé 25% husi Fundu. Enkuantu ba Formasaun Téknika ho Tipus

Formasaun seluk idaidak ho montante $3,797,999 (9% husi Fundu) no $2,242,676 (5% husi

Fundu. Dala ida tan, adisiona ho kategorias foun rua ba programa hanesan

Asistensia Téknika ba

Setor Judisial

ne’ebé aloka montante $5,010,000 (12% husi fundu) no

Asistensia Téknika ba

(28)

Tabela 5. Sumáriu Orsmanetu tinan 2015

Programa

husi 2014

Tranzita

ba 2015

Orsamentu

Adisional

ba 2015

Orsamentu

Final 2015

(Inklui

Rollover)

Total

$2,100,000 $38,984,000 $41,084,000

810 - Formasaun Profisional

$300,000

$9,819,320 $10,119,320

811- Formasaun Téknika

$100,000

$3,697,999 $3,797,999

812- Programa Bolsas Estudu

$1,600,000 $14,340,005 $15,940,005

813- Tipus Formasaun Seluk

$100,000

$2,142,676 $2,242,676

922 - Asistensia Téknika ba Setor Judisial

-

$5,010,000 $5,010,000

923 - Asisténsia Téknika ba Ensinu Tersiáriu

-

$3,974,000 $3,974,000

5. Realizasoens Programa iha 2015

5.1

Programas Bolsas Estudu

Programa bolsas estudu ida ne’e garante ba Timoroan sira tantu husi setor públiku no husi setro

privadu inklui públiku ein-jeral. Bolsas estudu kobre diferentes áreas prioritárias estudu nian no

mos diferentes níveis ensinu superior , husi diploma to’o doutoramentu. Maibé, foka liu ba nível

kraik nian mak hanesan (Diploma/Sertifikadu no Baixarelatu).

Tabela 6. Instituisoens sira-nia Programa Bolsas Estudu ba tinan 2015

Instituisaun

Bolseirus

SEM (SEPI)

1

F-FDTL

3

MPRM

79

Ministériu Finansas

Finansas 95

UNTL

110

INAP

287

Ministériu Edukasaun

663

Ministériu Saúde

1,423

Referensi

Dokumen terkait

Prestasaun Impostu Rendimentu – Taxa foun ba Prestasaun Taxa foun ba prestasaun impostu rendimentu tama iha vigór iha loron-1 Jullu 2008 ba Jullu 2008 nian no períodu sira

Ijemplu, inflasaun tinan-ba-tinan nian iha fulan Marsu 2015 sukat mudansa pursentajen iha presu entre Marsu 2014 no Marsu 2015.. Inflasaun trimestre (TbT): kalkula hosi

sensibilizasaun no hametin direitus labarik ;c)   programa apoiu hasae kapasidade ba parseirus ba hasae estratejia komunikasaun baseia ba evidensia hakbesik ba

RAEOA - Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno no Ataúro, sai nu’udar Projetu Pilotu ba Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Timór-Leste nian ho funsaun atu

Suku 11 nebe iha Sub Distrito Baucau la-hetan alokasaun orsamentu ba projetu fisiku maibe aloka deit kustus operasional hodi halo preparasaun planeamentu programa PNDS ba

Taxas mais baixas iha inflasaun tinan 2013 no 2014 bele sai hanesan rezultadu husi dezaselerasaun iha despezas Governu nian iha 2013 hodi dezaselera demanda doméstika.. Husi

Alen de orsamentu husi PDID no PNDS, Distritu sira mos sei hetan alokasaun orsamentu nebe naton hodi kontribui da desenvolvimentu distrital liu hosi orsamentu transferensias

Orsamentu Jerál Estadu 2014 hanesan práktika no politíka desenvolvimentu Governu nian ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Parlamentu Nasional hodi implementa através